Tapal peetud Eesti linnade talimängudel osalenud seitsmeteistkümne linna hulgas võistles Pärnumaalt ainsana Sindi linn.

Esiplaanil kabetajad Marko Šorin, Mihail Šorin ja Arvi Tamm, foto autor HELEN PARMEN

Väikelinnade (kuni 10 000 elanikku) üldarvestuses kuulusid esikolmikusse Paide, Saue ja Kärdla, Sindi oli 10-dal ja koos suurte linnadega 13. kohal. Kokkuvõttes oli väikelinnade ja suurte linnade arvestuses parim 180 punktiga Rakvere linn.

Sindi linn osales kahel võistlusel. Kabes saavutati üldkokkuvõttes 4. koht. Meeste laual mängisid Mihail Šorin ja Arvi Tamm; naiste laual Janet Tamm; poiste laual Hendrik Tamm ning tüdrukute laual Karmel Kostabi.

Marko Šorin treeningul, foto autor HELEN PARMEN

Juhtide mitmevõistluses korvpallis, slaalomis ja viktoriinis osalesid Sindist Anu Vassvik ning Marko Šorin. Linnapea jäi 14. kohale ja abilinnapea saavutas 4. koha. Kõige paremini läks Marko Šorinil mälumängus, milles saavutas esikoha. Anu Vassvik pidi leppima 10.-12. kohaga. Korvpalli vabavisked andsid Marko Šorinile 6. koha. Anu Vassvik ei kogunud ühtegi punkti. Slaalomis võisteldi hokikepi ja litriga, mis tõi Marko Šorinile 11. koha, jättes Anu Vassviki paar kohta tahapoole. Siiski tuleb vaatamata Anu Vassviki kesisematele tulemustele tunnustada tema mängu, sest osales mitmevõistluses ainsa naisena.

Kuna Sindi oli Pärnumaalt ainus Pärnu ja Kilingi-Nõmme linnade seas, siis võib esinemisega väga rahule jääda. Ometi võinuks olla esindatud ka näiteks suusatamises, korvpallis ja tennises, mis oleks loodetavasti  Sindile hoopis parema koha andnud.

Samal teemal:

Sindi osales Pärnumaalt ainsana Eesti linnade talimängudel

Täna toimus pärast ligemale veerandsajandi pikkust vaheaega taas Sindi-Reiu-Sindi suusamatk, millele registreerus 135 osavõtjat.

Kalmer Jürima jõe rajal; esimeste hulgas teele asujad

Esimesed startisid teekonnale nii märkamatult, et võis vaid nende selgasid näha

Kalmer Jürima ja Siim Talmar tegid jõgedele rajad sisse, nüüd jälgivad matkajate teekonda

Võimalik, et tänane suusamatk oli kõige lühema ettevalmistuse ajaga rahvaspordi päev vähemalt viimase poolsajandi jooksul, sest alles 22. veebruaril tuli innukas suusaspordi entusiast Kalmer Jürima äratundmisele, et kõige parem nädalavahetuse suusailm saabub 27. veebruaril. Järgmist võimalust tulnuks tema sõnul oodata juba järgmisel talvel. Kas see tõepoolest ka nii on, saab teada lähimate nädalate jooksul. Kuid kõige olulisem on selle suusapäeva korraldamise juures teadmine, et rajameistri ennustus tabas märki kõige paremal viisil: tuulevaikne, paikesepaisteline ja mõne miinuskraadiga keskpäev oli ideaalne suusailm.

Pärnu ja Reiu jõele lohistati rada sisse nädala keskel. Rada valmistasid ette Kalmer Jürima ja Raivo Parts.

Kukkumine ilma suuskadeta

Sindi spordisündmuseid mäletavate inimeste arvutuste põhjal selgus, et esimene Sindi-Reiu-Sindi suusamatk olevat korraldatud 1962. aastal. Suusamatku korraldati kuni 1987. aastani, seega tervelt veerand sajandit. Pärast seda möödus peaaegu teist veerand sajandit kuni jõuti ajaloolise matkatava taaselustamiseni. Kalmer Jürima teadis rääkida, et varem toimusid matkad üle põldude ja käesoleval korral peetud matk mööda Pärnu ja Reiu jõe jääd oli esmakordne.

Matk on alanud

Riti Voll Paikuselt on kahe ja poole aastane

Esimesed suusatajad startisid kell 11.00 ja järgnevad rajale suundumised toimusid ühe tunni kestel. Selle aja sees registreeriti 135 osalejat, kellest 130 läbisid ka Reiu kontrollpunkti. Teekonna pikkuseks oli täpsustatud andmetel ca 15 kilomeetrit. Rada võimaldas sõita nii klassikalises stiilis kui ka vabatehnikas. Viis osalejat ei katkestanud sõitu vaid tegi lihtsalt lühema ringi, mis oli neile jõukohasem. Reius, kus tehti tagasipööre, pakuti sooja teed. Reiu kontrollpunktis tegid osaleja kaardile märke ja pakkusid jooki Annika Burket, Ive ja Peeter Põhonin ning helipuldis tegi tööd Vahur Mäe. Sindis sai lisaks teele ka kuuma suppi, mida jagas Mart Nõmm. Võistlusest osalejatega tegelesid Kadi Kalmus, Anu Pikk, Monica Järvsoo, Taavi Burket ja matkapäeva alguses oli abiks ka Anu Vassvik.

Ühine pilt lõpetamise järel

Suusamatka mõtte algataja ja peakorraldaja oli suusavarustuse hulgimüüja After Ski OÜ, kelle ettevõtmist toetasid oma abiga kelkude ja saanide maaletooja Polaris OÜ, Sindi Sõprade Selts, Reiu Puhkekeskus, Pärnumaa Spordiliit ja Sindi Linnavalitsus.

Kalmer Jürima ja Ive Põhonin enne Reiust lahkumist

Aftrer Ski OÜ, mille juhatuse liige on Kalmer Jürima, pani parimatele osalejatele välja kaks komplekti suusavarustust. Valik otsustati teha kahe näitaja alusel. Klassikollektiivist protsentuaalselt kõige osavõtlikuma hulgaga klassile antakse üks komplekt suusavarustust, mis omakorda liisuheitmise tulemusel antakse fortuuna soosikule. Teine komplekt suusavarustust läheb osavõtlikumale koolile.

Sindi Sõprade Seltsi pressiesindaja Kristiina Sauväli teatel olid noorimad osalejad Sindi kooli 1A klassi 7-aastased lapsed ja vanim matkaline 78-aastane. Kõige rohkem suusatajaid oli Sindist, kuid kohal oli mitmeid Paikuse, Tori, Pärnu, Sauga, Tammiste, Tõstamaa, Tahkuranna, Surju ja isegi Tallinna inimesi.

Koolide arvestuses oli kõige arvukamalt esindatud Sindi Gümnaasium. 21 õpilast läbisid vapralt suusaretke koos vanemate või klassijuhatajaga. Eriline kiitus 1A klassi õpetaja Eneli Arusaarele, kes tuli matkale koos oma õpilastega. Sindi Gümnaasiumi 1A klass oli 6 osalejaga (arvesse läksid vaid õpilased ja klassijuhataja) kõige aktiivsem osaleja ja neile kuulub OÜ After Ski poolt välja pandud sportlik eriauhind. Sindi Gümnaasiumi 4A ja 5A klass olid samuti tublid, mõlemad esindatud 4 suusatajaga.

Koolide arvestus: Sindi Gümnaasium 21 last; Paikuse Põhikool 6 last; Vanalinna Põhikool 4 last; Sütevaka, Ühisgümnaasium 3 last; Ülejõe, Raeküla ja Kuninga tn.Põhikoolist osales igast 1 laps. Kokku 40 õpilast. Lapsevanemaid ei arvestatud koolide ja klasside arvestuses.

Kalmer Jürima andis järgmiseks aastaks lubaduse: ”Kui ilm lubab, siis kohtume aasta pärast Sindi-Reiu-Sindi II matkal!”

Samal teemal:

Helen Parmen tegi tänasel Sindi-Reiu-Sindi suusamatkal fotosid

Suusamatk mööda Pärnu ja Reiu jõge

Kolmapäeva õhtul oli ETVl pakkuda vaatajatele valimisvõitlust pisut teises võtmes, kui tulised vaidlused erinevatel päevakajalistel teemadel. See kord olid erakondadest moodustatud hoopis mälumängu võistkonnad, kes üksteisega mõõtu võtsid. Võistkondi oli üheksa: SDE, Iseseisvuspartei, Rahvaliit, IRL, Keskerakond, Vene erakond, Reformierakond, Kristlikud Demokraadid ja Rohelised.

Foto tehtud eile õhtuselt ERR telesaatest

Nüüd kui valimisteni on jäänud vähem kui kaks nädalat, on erakondade jaoks meediaaeg eriti väärtuslik. Kohalikes ajalehtedes küsitakse poliitiliste tekstide avaldamise eest kahe või kolmekordset hinda ning üleriigilistes lehtedes on reklaampinnad kallimad kui iialgi varem. Kõige kallim on teadagi televisiooni, tuhandete inimeste koju jõudev, liikuv pilt.

Tore oli aga üllatusega märgata, et üheksast erakonnast vähemalt kaks olid oma esindustesse valinud Pärnumaa kandidaadid: Anne Kontus Hermann (Kristlikud Demokraadid) ja Marko Šorin (Keskerakond).

Huvitav on fakt, et keskerakondlased, kes osalevad valimistel täisnimekirjaga (kristlikel demokraatidel on kandidaate vaid 15) olid oma esindusse võtnud väikelinna abilinnapea. Sintlastele on Marko Šorin muidugi tuttav, kuid imestamist vääriv on suurima partei usaldus praktiliselt tundmatu poliitiku vastu. Väidetavalt on erakonnas teada tema huvi ajaloo ja mälumängu vastu ning kui selgus, et ajalooprofessor Aadu Must on haigestunud ja saates osaleda ei saa, siis olevat vabaks jäänud kohta pakutud just Šorinile. Samas näitab see partei selgelt huvi just tema vastu, sest vaevalt, et Sindi abilinnapea on 13 000 liikmelise erakonna ainus mälumängija.

Igaljuhul on valimised pisutki huvitavamad ja Toompeagi tundub lähemal, kui seal omakandi inimesed osalevad – olenemata erakondlikust kuuluvusest.

Õnneks pole neli päeva hiljem veel lagunemist ega lõhkumist näha ja 20. veebruaril ehitatud Lotte muinasjutuline lumelinn Munamäe pargis pakub jalutajale endiselt silmarõõmu. Kahjuks oli juba eile Lasteparki ehitatud kolmest jääskulptuurist “Avatud puu” ava murdunud (murtud) avaramaks, kui kunstnik selle algselt ehitas.

Lastepargi jääskulptuurid

Samal teemal:

Munamäel ehitati Lotte muinasjutuküla

Lasteparki kaunistavad kolm jääskulptuuri

Kolm meest hakkasid Lapimaa jääle elu sisse puhuma

Eile, 23. veebruari õhtupoolikul rivistusid kaitseliitlased ja sajad õpilased lippude ja tõrvikutega Alevi kalmistu ees olevale Riia maanteele. Algusega kell 18.00 peeti Vabadussõja monumendi juures pidulik pärgade panek ja esineti sõnavõttudega.

Küünlad valgustavad jalgteed langenud sõjameeste mälestuste juurde

Kaitseliitlased kogunevad Alevi kalmistu ette Riia maanteel

Vabadussõjas langenute monumendi jalamile asetasid pärjad Lääne kaitseringkonna ülem Margus Rebane, Pärnu abilinnapea Annely Akkermann, Kindral Laidoneri Seltsi ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste, Kaitseliidu ja politsei esindajad, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi direktor Margus Veri ja paljud teised.

Rääma Põhikooli direktor Elmo Joa

„Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn, sest täna 93 aastat tagasi loeti ette Iseseisvusmanifest Pärnu Endla teatri rõdult,“ meenutas Annely Akkermann. „Eesti Vabariik oli väljakuulutatud, kuid sama aasta 28. novembril algas Vabadussõda. Selles sõjas langes 5,2% sõduritest ja 18,3% ohvitseridest, keda oli ühtekokku ca 5000 eesti meest ja naist,“ esitas Akkermann mõned arvud mõistmaks Eesti riigi loomise ja selle iseseisvuse tagamise väga kõrget hinda. „Langetagem tänutundes pea Vabadussõjas langenute mälestuseks,“ kui ta asetas Pärnu Linnavalitsuse nimel pärja langenuile.

Trivimi Velliste asetas pärja Kindral Laidoneri Seltsi ja Eesti Lipu Seltsi nimel Vabadussõjas ja Teises Maailmasõjas Eesti vabaduse eest langenud sõjameeste mälestuseks

„Täna austame ühtviisi Julius Kuperjanovit ja Harald Nugiseksi,“ ütles Trivimi Velliste, kes asetas Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks pärja monumendile Kindral Laidoneri Seltsi ja Eesti Lipu Seltsi nimel.
Pöördudes sõnavõtuga Vabadussõja mälestuse austajate poole ütles Velliste, et Eesti riik sündis siia päikese alla Suure ilmasõja tuhast. Lootusetusest sai lootus, uskmatusest kasvas usk. Vabadussõja lõpuks, Tartu rahu sõlmimise hetkeks seisid kindral Johan Laidoneri ja minister Jaan Poska seljataga sada tuhat Eesti mõõka ja tääki. „See oli ainukordne aeg meie ajaloos, mil me ei pidanud paluma, vaid võisime ka nõuda. Eesti kaitsevägi oli toona üks arvestatavamaid sõjalisi jõude kogu Läänemere ruumis,“ toonitas elukutseline poliitik.

Kaitseliitlased on jõudnud Rüütli platsile

Õpilased Riia maanteel

„Ime oli sündinud – miljoniline eesti rahvas sai asuda oma riiki ehitama. Vähem kui ühe inimpõlvega, kahe aastakümnega muutus meie maa tundmatuseni. Piisab, kui heidame pilgu toona ehitatud kaunitele hoonetele või laitmatus eesti keeles nahkköites raamatutele. Meil oli mida hoida, aga meil oli ka mida kaotada,“ ja Velliste jätkas katsumuslikku tõdemust, et rahvaste ning riikide saatust määrab peale oma tahte siiski ka tähtede seis pea kohal. Kui Esimese ilmasõja lõpul kujunes see meile väga soodsaks, siis Teise ilmasõja hakul – uus sõda oli ju eelmise jätk – oli kõik vastupidi: ka suurim vaprus ega ohvrimeelsus ei saanud Eesti iseseisvust päästa. Tegemist oli Velliste sõnul kahe kosmilise keha kokkupõrkega ja sellist asja ei osanud toona keegi ette näha.

Lapsed Rüütli platsil

Rüütli tänava ääres, Annely Akkermann (vasakul)

„Mälestades siin täna esmajärjekorras esimeses Vabadussõjas langenuid ja hukkunuid on meie kohus pidada meeles ka neid veelgi arvukamaid Eesti sõjamehi, kes teises Vabadussõjas – Teise maailmasõja raamistikus – järgisid oma südame kutset, oma riigipea kohusetäitja professor Jüri Uluotsa käsku peatada surmavaenlane, peatada vaenlane number üks. Need mehed olid samuti Eesti vabadusvõitlejad – isegi kui nad sõdisid vaenlase number kaks mundris ja relvadega,“ selgitas Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees ajaloos toimunud paratamatuid valikuid ja kinnitas, et muud võimalust ei olnud!

Pärgade asetamise järel alustas pikk rongkäik liikumist kesklinna poole. Õhtuselt pimedaid tänavaid pidi suundusid erinevate õppeasutuste noored ja kaitseliitlased lippude lehvides ja tõrvikute leekides Rüütli platsile, kus asub Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk. Rongkäigu ees sõitis vanamoeline Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi kirjadega kaunistatud buss, millelt kõlasid isamaalised meloodiad: „jää vabaks Eesti meri…“ jt. Tänavatel Liikluse sulgenud noored laulsid ka ise erinevaid isamaalisi ja rahvuslikke laule, nagu „Eestlane olla on uhke ja hää..“ ja teisi laule. Laulude vahele hüüti „Eesti, Eesti, Eesti!“ Rongkäigus sammujate plakatitele oli kirjutatud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Sindi, Rääma, Tori, Audru, Saarde ja teiste Pärnu linna ning maakonna üldharidus- või huvikoolide nimetused. Kanti koolide lippe.

Iseseisvusmanifesti loeb vabariigi väljakuulutamise ausamba juures ette Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Kristo Ment, kes pälvis 16. veebruaril toimunud sõnaosavate noorte võistlusel „Kuldsuu“ vanema astme kuldsuu tiitli.

Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Kristo Ment luges Eesti riigi väljakuulutamise monumendi trepil ette „Manifesti Eestimaa rahwastele“. Noormees pälvis 16. veebruaril korraldatud sõnaosavate noorte võistlusel „Kuldsuu“ vanema astme kuldsuu tiitli. Manifesti lugemise järel tervitas paari lausega noori ja teisi Rüütli platsile kogunenud noori maavanem Andres Metsoja.

Rüütli platsilt mindi Ringi, Kuninga ja Vee tänavate kaudu Endla teatrisse, kus toimus riigi 93. aastapäeva tähistav kontsert.

Piduliku sündmuse korraldajad olid Pärnu Linnavalitsus ja Kaitseliidu Pärnumaa Malev. Neid toetasid Pärnu Maavalitsus, Pärnu Noorte Vabaajakeskus ja Eesti Lipu Selts, kes andis kasutada 93 kandelippu. Ürituse peakorraldaja oli Marko Karjus.

Fotogalerii rongkäigust

Samal teemal:

„Manifest Eestimaa rahwastele“ trükiti Aleksander Jürvetsoni trükikojas

Mälestushetked Konstantin Pätsi mälestusmärgi juures

Lumest Vabadusrist

23. veebruari rongkäik

23. veebruarile kavandatud ürituse korralduses võib külm teha teatud muudatusi

Pärnus 93 lipu ja tõrvikuga

Eile, 23. veebruaril, avati mälestustahvel Hospidali 14 hoonel, kus asus Aleksander Jürvetsoni trükikoda. 1918. aasta 23. veebruaril trükiti seal „Manifest Eestimaa rahwastele“.

Mälestustahvlilt avavad katte Annely Akkermann ja Tunne Kelam

Pärnu Maavalitsuse asjadevalitseja Jaan Sopp jõudis 23. veebruari pärastlõunal manifesti tekstiga Hugo Kuusneri korterisse korraldusega see veel samal päeval trükkida ja välja kuulutada. Kuusner palus vajalikud ettevalmistused läbi viia ajalehetoimetaja Jaan Järvel.

Eesti ja inglise keelne tekst: Selles majas asunud Aleksander Jürvetsoni trükikojas trükiti 23. veebruaril 1918. aastal Manifest Eestimaa rahwastele. 21. veebruaril Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu koostatud dokument trükiti Eesti Maarahva Liidu Pärnu Maakonna-Komitee esimehe August Jürmanni tellimisel. Seda levitades ja avalikult 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Toris ning Viljandis ette lugedes kuulutati välja Eesti Vabariik.

Trükkimine sai võimalikuks Aleksander Jürvetsoni trükikojas. Manifesti trükkimist toetas rahaliselt August Jürmann Eesti Maarahva Liidu Pärnu osakonnast. Aleksander Jürvetsoni abikaasa Maria korraldas manifesti teksti ladumist ja trükkimist.

Mälestustahvli avamisel osalesid kapten Priit Rööp, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam ja Pärnu abilinnapea Annely Akkermann. Mälestustahvli õnnistas sisse Pärnu Elisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann.

Elisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann õnnistab mälestustahvli sisse

Tunne Kelam tunnistas, et Pärnul on õigus ja au pühitseda Eesti Vabariigi aastapäeva alati pisut varem, kui seda tehakse mujal. Ta tunnustas Jürvetsoni julget ettevõtlikkust tookordsetes riskantsetes tingimustes. „Meenutagem, et Eesti Vabariigi väljakuulutamine oli tookord absurdne ja meeleheitlik samm väga nigelates tingimustes. Kommunistid taandusid, saksa väed tungisid peale. Oli jäänud vaid tühiselt kitsas ajapilu – oli tarvis Eesti Vabariik lihtsalt välja kuulutada, midagi muud ju sellele ei järgnenud,“ kirjeldas Kelam keerulist aega 93 aastat tagasi, kui järgmine samm tuli välja võidelda juba sõjas.

Tal oli hea meel tuua tervitusi Brüsselist ja Strasburist, sest ka seal tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva. „Meil on hea meel teada, et omame 93-aastast Eesti Vabariiki, kellel pole mõtteski pensionile minna,“ lõpetas parlamendi saadik oma lühikese sõnavõtu.

Annely Akkermann

Tunne Kelam

Sündumust jälgimas

Annely Akkermann kordas oma sõnavõtus ammu teada tõsiasja, et Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn. Seda nii otseses, kui kaudses mõttes. Kaudselt seetõttu, et Pärnu poeglaste gümnaasiumis on õppinud suur osa Eesti iseseisvuse väljakuulutamisega seotud isikutest – Konstantin Päts, Hugo Kuusner, Oskar Kask ja Jaan Teemant. „Toonasel Tsaari-Venemaa gümnaasiumiharidusel pidi olema eriline vaimsus, sest neis koolides said haritud uue riigi loojad ning Vabadussõtta minejad. Koolinoorte osa Vabadussõjas ei saa alahinnata,“ rääkis Akkermann, kelle hinnangul nõudis uue riigi – Eesti Vabariigi – väljakuulutamine kahtlematult idealismi ja julgust.

Priit Rööp, Annely Akkermann, Enn Auksmann, Tunne Kelam

Akkermann on veendunud, et keerulistel hetkedel pöördume me kõik oma juurte ja toetavate koduseinte poole. 93 aastat tagasi võis Iseseisvusmanifesti trükkimine halvimal juhul maksta elu, sest Eesti vabaduse ja iseseisvuse saavutamine ei olnud sugugi kindel ja iseenesestmõistetav. Täna teame, et rasked Vabadussõja lahingud seisid alles ees ja Eesti riigi iseseisvuse saavutamine nõudis suuri ohvreid.

Mälestusplaadi avamist jälgivad Aldur Vunk, Kalev Vilgats (paremal) ja teised

„Tänasel pidupäeval, Eesti Vabariigi 93 aastapäeval, on meil võimalus osutada au ja lugupidamist neile, kes võtsid enda peale idealistlike ja julgete otsuste tegemise, kartmata sealjuures riskida oma eluga. Täna tasume tänuvõla Iseseisvusmanifesti trükkijate ees, avades mälestustahvli Aleksander Jürvetsonile kuulunud hoone seinal. Mõelgem tänutundes Eesti Iseseisvuse rajajate peale.“

Mälestustahvli idee autor on kapten Priit Rööp, sellel oleva teksti kooskõlastas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk. Mälestustahvli valmimist rahastas MTÜ Pärnu Pataljoni Kogu, teostas Lova talu kiviraidur Ülo Kirt.

Täna, 23.veebruaril, pisut enne keskpäeva toimus Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestusmärgi juures mälestusmiiting, kus meenutati Eesti riigi esimest presidenti tema sünniaastapäeval ja austati suurkuju mälestust pärgade ning mälestuskimpude asetamisega monumendi jalamile. Pidulikku sündmust kaunistasid 20 suurt sinimustvalget lippu, mis kuuluvad küll Eesti Lipu Seltsile, kuid täna hoidsid neid oma kätes Uulu Põhikooli õpilased. Auvahtkonnas seisid Pärnumaa maleva kaitseliitlased.

Vallavanem Karel Tölp ja volikogu esimees Kalmer Metsaoru.

President Konstantin Pätsi sünniaastapäeva tähistamine Tahkurannas on saanud paljude aastate kestel Eesti Vabariigi aastapäeva sündmuste avaakordiks Pärnumaal.

Tahkuranna valla arendusspetsialist Tiiu Sommer ütles soojad tänusõnad Sindi Gümnaasiumi õpilastele ja õpetaja Eneli Arusaarele, kes on paljude aastate kestel kaunistanud isamaalise luulepõimikuga Pätsi sünniaastapäeva mälestustseremooniat. Tahkuranna vallas oodatakse nende osavõttu ka järgnevatel aastatel. Samuti hindab arendusspetsialist Mari Suurväli osavõtlikkust.

Lühikese sõnavõtuga esinejaid oli mitmeid. Kõik nad asetasid ka pärja või lilled mälestussamba ette. Pärnu Maavalitsust esindas hariduse- ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster. Pärnu Linnavalitsuse poolt asetas lillekimbu Pärnu Linnavalitsuse linnasekretär Riina Roht. Tahkuranna vallast olid kohal vallavanem Karel Tölp ja volikogu esimees Kalmer Metsaoru.

Ees reas Eneli Arusaar (vasakul) koos oma õpilastega

„Kes minevikku ei mäleta elab tulevikuta. Kas Päts oli õige või vale? Kui poleks olnud Pätsu, siis me siin täna ka ei seisaks,“ arutles Kalmer Metsaoru.

Rahvaliidu liige Hannes Toomsalu meenutas tehtud töötunde ja töö hulka, mis on tehtud selle nimel, et täna oleks olemas koht kuhu iga aasta 23. veebruaril tulla ja meenutada meie esimest presidenti ning Eesti riigi ajalugu.

Mälestuspärja asetas ka Pärnumaa Kaitseliidu Maleva esindaja.

Kõigi fotode autor on MAIA LIISA KASVANDIK

Tahkuranna valla elanik Jaan Roonurm tuletas kohalolijaile taas meelde, et meil on oma riik ja oma Eestimaa. „Eesti riik on rikas riik, aga kas meil on ka rikas rahvas? Kui palju palju on selle riigi nimel hukkunuid ja häirivaid asju selle juures veel tänagi,“ esitas Roonurm vastuseid ootavaid küsimusi ja tõi näiteks Pärnu Vanas pargis asuva 1924. aasta riigireeturite mälestusmärgi. Ta avaldas soovi, et see mälestusmärk võimalikult kiiresti teisaldatakse.

Ürituse korraldajad soovivad kõigile ilusat Eesti Vabariigi 93-ndat aastapäeva ja tänavad neid, kes kohale tulekuga austasid Eesti esimese presidendi ning Tahkuranna aukodaniku mälestust.

Samal teemal:

Kuhu on kadunud Tahkuranna kurgid?

Tahkurannas toimus Konstantin Pätsi sünniaastapäevale pühendatud mälestustseremoonia.

Konstantin Pätsil on sünniaastapäev

Pärnumaa maavanem Andres Metsoja külastas täna Sindi Gümnaasiumit, kus pidas õpilastele loengu teemal, mis käsitles Eesti riikluse olemust ja maakondlikku arengut selles kontekstis.

Sindi Gümnaasiumis 23. veebruaril, foto autor SIGRID JAMNES

Andres Metsoja ütles, et kuigi eestlased on seda maad asustanud üle viie tuhande aasta, on Eesti riik eksisteerinud sellest üüratust ajast väga tühise osa. Kuid vaatamata sellele, et omatakse aasta tuhandete vältel kehtestatud õigust oma maale ja riigile, on tulnud korduvalt maailmale tõestada omariikluse elujõudu. „Ja me oleme sellega toime tulnud.
See on andnud meile võimaluse oma mõtetes küpseda, mõista seda, mida vabadus meile tähendab. Mida tähendas meile vabadus iseseisvumise algusaastail, laulva revolutsiooni ajal – mida tähendab see meile täna!“

Metsoja leiab, et kuigi vabadus võib noorematele ja vanemaealistele tähendada mõneti erinevaid asju, võiksime siiski kanda ka ühiseid vabadusega kaasnevaid väärtusi, mille oleme pärinud oma vanematelt ja esivanematelt. Samas tõdes ta, et näiteks patriotismi on noortes liialt vähe. „Kõik, mis tundub segane, tuleb püüda selgeks mõelda, sest väärtushinnangud kujundavad identiteedi, mis omakorda avab tee lugupidamisele nii iseenese kui kaaskondlaste vastu,“ sõnas Metsoja, käskides teha tööd hästi ja seejuures mitte kunagi mõelda, et üksikinimesest ei sõltu midagi. Noorte töö on õppimine: „Hea haridus ei ole tänapäeval eelis, see on eeldus.“ Ta peab tähtsaks, et on toimunud väga olulised arengud kutsehariduses, uuendatud on õpikeskkonda ja ettevõtjate ning haridusasutuste koostöö on saamas eeskujuks paljudele kutseõppeasutustele Eestis.

Esiplaanil maavanem Andres Metsoja ja kooli direkotor Ain Keerup, foto autor SIGRID JAMNES

Majanduslikust arengust rääkides nimetas ta eelmisel nädalal paljusid rõõmustanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse pressiteadet, millest selgus, et Pärnumaal avaneb toetuste kasutamise võimalus uute investeeringute rajamiseks ligikaudu 6,4 miljoni euro ulatuses. „Paraku Sindi linna naabritel Paikuse kiviaja teemapargi rajamiseks sel korral toetust saada ei õnnestunud,“ nentis maavanem kahetsustundega, sest mõistis, et 11 tuhat aastat ajalugu siinses piirkonnas on vaieldamatult paljutähenduslik sõnum, millega tuleb järeleandmatult edasi tegeleda. See ja paljud teised arendused oleksid tema nägemuses märk uuest kvaliteedist, mis meelitaks Pärnu jõe äärde rohkem külastajaid. „Kindlasti eeldavad kõik sellised algatused usku, energiat, piisaval hulgal ka jäärapäiset järjekindlust ning kümneid erinevaid nõupidamisi. Minu lugupidamine kõigile, kes on võtnud vedada erinevate arendusprojektide vankrit, sest sellest tõuseb tulu kogu maakonnale tervikuna,“ tunnustas maavanem Eesti Vabariigi sünnipäeva eelses sõnavõtus pingutusi, mis pole alati soovitud kiirusel tulemusi andnud.

Foto aautor SIGRID JAMNES

Maavanemale tundub, et ettevõtete juhid on majandusraskustest hoolimata praegu koostööaltimad ja tulevikku vaatavamad kui kunagi varem. Töökohtade säilimine on aasta tegu ja uute loomine juba väga konkreetne edulugu. Suure hüppe sooritamise näitena esitas ta energeetika valdkonda. Hiljuti valmis Fortum Termesti koostootmisjaam, mis on vaieldamatult oma insenertehniliselt lahenduselt üks keerukamaid ja energeetilisest sõltumatusest elutähtsamaid samme. „Ühtlasi julgen väita, et tegemist on läbi aegade esikolmikus suurima investeeringuga Pärnumaal, kuna esimene ja teine koht võiks visuaalselt kuuluda Waldhofi Tselluloosivabrikule, suurimale omal ajal Euroopas ja Tsaari Venemaal ning Sindi Kalevivabrikule, mille kõrvale on tekkinud Sindi linn,“ vedas Metsoja paralleelid Pärnu ja Sindi tööstusliku potensiaali vahele ajaloolises perspektiivis, mis võiks ka väikest linna suurematele unistustele uuesti innustada.

Andres Metsoja, foto autor SIGRID JAMNES

Tegelikult oligi tal hea meel tõdeda, et Pärnumaa Vapimärgi pälvis Sindi linna territooriumil asuv ettevõte OÜ Fein-Elast Estonia juht Urmas Mägi. „Töökohtade puudus on sageli üheks peamiseks põhjuseks, miks ühest või teisest omavalitsusest ära kolitakse. Ettevõtluse arendamine on ja ilmselt ka jääb üheks olulisemaks prioriteediks ka kohalike omavalitsuste edasisi arenguid silmas pidades,“ on maavanem veendunud.

Metsoja näeb, et Sindi linn koostöös Pärnu linna ümbritsevate teiste omavalitsustega planeerib ja kavandab terviklikku taristut ja teenuseid, hoolimata omavalitsuste piiridest. Tegemist on inimkeskse lähenemisega, mis on ilmselgelt oma olemuselt õige ja majanduslikult mõistlik. „Kindlasti vajavad veel vaagimist ja lahendamist mitmed Sindit puudutavad teemad. Milline on Sindi Gümnaasiumi tulevik? Kas jätkub õpilasi, kas õnnestub leida oma nišš? Kuidas hakkab kauges tulevikus Pärnu suur ümbersõit mõjutama Sindit?“, esitas maavanem küsimusi, millega tuleb kindlasti jõudsalt tegeleda eelkõige Sindi linnal endal.

Lõpetuseks soovis Pärnumaa maavanem Andres Metsoja Sindi Gümnaasiumi kooliperele kaunist saabuvat pidupäeva!

Lumest Vabadusrist Sindi linna piiril,  foto autor on HEIKI RINALDO, alumised fotod on teinud AIN RÄÄK

Ain Rääk saatis täna mõned fotod iseseisvuspäeva tähistamiseks ehitatud lumest Vabadusristist. Lumest monumentaalteos asub Tori vallas Sindi linna piiri kõrval.