Täna õhtul kella seitsme paiku lõigati Port Arturi vanade müüride vahel hiigla suurt torti, millest ei paistnud kaubanduskeskuse külalistel puudust tulevadki, sest ka pärast kõige suuremat rahva hulka jätkus viimastele möödujatele maitsvat torti.

14 aastat tagasi avati Port Arturi kaubanduskeskus; tordi lõikamine ajalooliste müüride vahel

Port Artur 1 avati 14 aastat tagasi ja sealt alates on igal aastal Pärnu rahvale sel päeval rohket meelelahutust pakutud.

Lastele algas Port Arturis volberdav sünnipäeva pidu juba keskpäeval koos Väikese Nõiaga, meisterdati näpunukke, mängiti ja peeti võistluseid.

Enne kontserdi algust tervitas Port Arturi juhatuse liige Viljo Vetik pärnakaid ja tänas neid aasta kestel tehtud ostude eest. Kuid Port Artur on äritegevuse kõrval toetanud ka sporti, lastekodu, haiglat, viimati aidati kellamänguks uued instrumendid osta. Järgmine sünnipäev saab olema tagasihoidlik juubel, kui täitub 15 tegevusaastat. Viljo Vetiku sõnul tahetakse siis pidupäeva formaati pisut muuta ja pakkuda pärnakatele põnevaid uusi elamusi.

Port Arturi projektijuht Margit Kurn ja juhatuse liige Viljo Vetik

Alates kella 20-st kuni keskööni astuvad lavale mitmed ansamblid: Compromise Blue, Ukraina rahvamuusika sugemetega ansambel Svjata Vatra, Elektro, tantsu ja roki segustiili viljelev noortebänd Epordwerk. Esinema kutsuti tantsustuudio MP Dance.

Sünnipäevapeo lõpetab tavapärasel viisil südaöine ilutulestik. Viljo Vetik ütles, et kes ei jõua tulla peole, need me äratame öösel tulevärgiga üles. „Meil on vaja anda edasi sõnum, et kevad on kohal ja tuleb ärgata!“

*

Samal teemal:

Port Artur peab homme sünnipäeva

Toe Tag ja Pantokraator esinevad Port Arturi sünnipäeval

Oleme, et tantsust saaks rõõm ja rõõmust tants…et pillimängust muusika, muusika, mis irvitab Kuud…
…ja kui irvitab Kuu, siis noor ja ilus on hing Kuul

Sindi naised, keskel Malle Sebaršina; Paikuse Pastlapaar

Esimeses reas Kardo Ojassalu, Malle Seberšina, Anu Tammearu Mežule, Ege Kukk

Mäletan hästi selle aasta esimeste päevade sees toimunud ajaloolist kohtumist, mille tunnistajaks juhtusin juhuslikult olema. MTÜ Meelelahutusklubi Kuu tegevjuht Ege Kukk ja Sindi Seltsimaja juhataja Priit Kask leidsid kohe esimesel kohtumisel parimad võimalused, kuidas ühendada Paikuse ja Sindi isetegevuslaste tugevamad jõujooned nõnda, et kumbki täiendaks teineteist sellega, mis naabril paremini välja tuleb.

Ege Kukk otsis võimalust eelmise aasta veebruaris asutatud MTÜ Meelelahutusklubi Kuu tantsurühmade arvu suurendamiseks. Priit Kask pakkus omalt poolt hea ettevalmistuse ja üsna tavatu koosseisuga suurepärast pillimeeste ja lauljate saadet tantsijatele. Kiiresti lükati ühistöö käima ja esimene päris suur ettevõtmine kulmineerus eilsel rahvusvahelisel tantsupäeval suurpeoga, mille sarnast polnud kusagil mujal Pärnumaal vastu seada.

Ege Kukk ütles, et rahvusvahelisele tantsupäevale mõeldi veebruari kuus: „Mõtlesime, et midagi peaks sel päeval tegema ja kõik, kes Sindis või Paikusel tantsivad, võtsid ka kohe vedu.“ Sindis toimunud tantsupäevaks tegid ühise tööna ettevalmistust seitsme erineva rühmaga viis tantsuõpetajat: Ege Kukk, Malle Sebaršina, Kardo Ojassalu, Anu Tammearu-Mežule ja Maie Narits Peale selle lauljad ja muusikud. Laulsid Šal-lal-laa, keda juhendab Kristel Reinsalu ja Margrit Kitse laululapsed. Tantsijaid saatsid Erika Kolnes ja Priit Kask akordionil, Virgo Vellend tuubaga ning Vallo Vaargas trummidel. Solistina laulis paar laulu ka Arno Tänav.

Sindi Seltsimaja laval liikusid vaheldumisi paljude teiste tantsurühmadega tulipunasesse riietunud Sindi naised. Nende juhendaja on Malle Sebaršina. Tegemist on 11. jaanuaril esmakordselt kokku tulnud tantsuhimuliste naistega, kellega pidevalt on liitumas uued tulijad. Üks esineja ütles, et on alles kõigest kolmel korral harjutanud, aga tantsis teistega samaväärselt hästi. Tantsiajaid on linnavalitsuse majast ja teistest Sindi ettevõtetest. Need on inimesed, kes kõik ei ela küll Sindis, aga on mingitel asjaoludel selle linnakesega seotud.

Teine Sindi rühm on Murueided, kes samuti tantsupäeval jalgu keerutasid. Neil on nüüd uueks juhendajaks Maie Narits. Ülejäänud tantsijad – naisrühm, täiskasvanute segarahvatantsurühm, noorte segarahvatantsurühm, lasterühm ja naisrühm Pastlapaar – tulid esinema Paikuselt, kus nad kuuluvad ühiselt möödunud aastal moodustatud Meelelahutusklubi Kuu alla. Ka Sindis äsja loodud naisrühm on tegelikult üks Kuu rühmadest.

Voolavas kavas ilma vahepealsete teadvustamisteta nägi ääretult temperamente publik, kellest enamiku moodustasid arvatavalt Paikuse inimesed, väga erineva seadega tantsusid. Alustasid Paikuse Päikesejänkud. Šal-lal-laa esitatud Uno Naissoo vaikse laulu „Rannapiiga unistus“ järel äratas saalis istujad elavalt liikuma viiulipolka. Väga armas oli laval näha laste esitatud „Kalli-kalli“ tantsu, mida saadeti lauluga „Kas on võimalik laste lauluga?“ Näha sai vana naiste „Reilenderit“, „Ruhnusüiti“, Murueitede „Meie valssi“ ja „Kodavere polkat“ samuti Sindi naiste „Simmanipolkat“ ja teisi kaasa kiskuvaid tantse. Vahepaladeks laulsid Margrit Kitse laululapsed ja ka Šal-lal-laa tuli korduvalt poodiumi treppidele istuma. Tantsupäev lõpetati suure ühise „Mulgipolka“ tantsimisega. Selle tantsu ajal jäi kõigi jaoks lava põrandast väheks ja lapsed pidid leppima saali põrandaga.

Wanda Helene-Ollep

Margrit Kits

Ege Kukk ütles pärast tantsupäeva toimumist, et algselt kavandatud Kuu ühistegevus Sindi inimestega on läinud tööle hoogsamalt ja eredamal viisil, kui ta algselt oleks julgenud südames loota. „Kõik on toimunud kiiremini ja paremini!“ Priit Kask täiendas Ege Kukke mõttega, et Paikuse ja Sindi tantsijate ning muusikute vahel on tekkinud ühisrinne. „Tänu Paikuse ettevõtlikkusele on Sindis tekkinud uus naisrühm,“ tundis Priit Kask rõõmu. „Just nimelt ja see ühisrinne on hakanud liikuma mööda Pärnu jõge allapoole Pärnu lahte,“ täiendas Ege Kukk omakorda seltsimaja juhatajat, sest juba 23. juulil kutsub Tahkuranna Kultuuriselts kõiki liikmesvaldasid osalema Võiste Suveaias peetavat rannarahva merepidu „Südamega koos …“. Käesoleval aastal on läbivaks teemaks „Inimene ja Meri“, mida valmistab ette Taivo Luige ja lavastama hakkab Aire Johanson.

Samal teemal:

Pärnus tähistati rahvusvahelist tantsupäeva

Kuu soovib Sindis luua uue naisrahvatantsurühma

Prantsuse tantsija ja ballettmeistri Jean-Georges Noverre’ (1727-1810) sünniaastapäeval, 29 aprillil, tähistati tänavu 30-dat korda rahvusvahelist tantsupäeva. Kogu maailma tantsuinimeste seas tähistatava rahvusvahelise tantsupäeva tava algataja oli 1982. aastal UNESCO ja rahvusvaheline tantsukomitee CID.

Janne Ristimetsa tantsustuudio tantsijad rahvusvahelisel tantsupäeval Rüütli tänaval

Gabriele moe- ja tantsukooli neiud

Annika Viibus on Gabriele moe- ja tantsukoolis kaasaegse tantsu õpetaja ja õppetöö suunaja

Tuurit-Tuurit Lastepargis

Tantsupäeva sihiks on olnud tantsukunsti väärtustamine, millega soovitakse ületada poliitilisi, kultuurilisi ja rahvuslikke barjääre tantsukeele abil. Peamise sõnumina tahetakse anda võimalus kõigil huvilistel tantsimisest või tantsusündmustest osa saada ja seeläbi pöörata tantsukunstile suuremat tähelepanu, tuua tants tavapärasest keskkonnast välja ning tulla igale inimesele lähemale.

Tuurit-Tuurit kiskus ka pealtvaatajad tantsima

Igal aastal kirjutab selleks päevaks keegi maailmas tunnustatud tantsuprofessionaal oma läkituse. Möödunud aastal ütles rahvusvahelise tantsupäeva ülemaailmses läkituses Lõuna-Aafriaka koreograaf ja tantsija Gladys Faith Agulhas, et tantsu vaimul ei ole värvi, kindlat kuju ega suurust, kuid ta köidab ühte jõu, tugevuse ja ilu, mis leidub meie sees.

Janne Ristimetsa tantsulapsed Rüütli platsi murul

2005. aastal jagas oma mõtteid jaapani priimabaleriin Miyako Yoshida: „Tantsukeel ei tunne piire ulatudes väljapoole klassi, haridust, riiki ja usku. Tantsu sõnavara on lõpmatu väljendades inimeste emotsioone läbi liikumise. Tants rikastab hinge ja ülendab vaimu. Tants elab kõiges, mis elab. Laske lastel tantsida ja rahu saabub maapeale.“

2003. aasta läkituses proovis Rootsi koreograaf Mats Ek anda tantsu olemuse kohta selgitust: „Tants on kehaga mõtlemine. Kas on vajalik mõelda oma kehaga? Mitte ellujäämiseks, kuid elamiseks. On nii palju mõtteid, mida vaid keha saab mõelda. Rahu maailmas võib küll olla olulisem kui tants, kuid me vajame tantsu, et seda pühitseda. Tants on igikestev püüd nagu kirjutamine vette. Tants ei ole elu, kuid see hoiab elus kõik väikesed asjad, millest suured tehtud on.”

Käesoleval korral saabus rahvusvahelise tantsupäeva manifest CID presidendilt, mida loeti ette ka Pärnus. Koos teiste Eesti tantsuorganisatsioonidega korraldas Pärnu Tantsu Ümarlaud eile neljas käidavamas südalinna paigas üheaegse paarikümne minuti pikkuse tantsukollektiivide esinemise. Janne Ristimetsa tantsustuudio esines Rüütli platsil, tantsukollektiivi Waf Dance noored Pärnu Keskuse esisel väljakul, Gabriele moe- ja tantsukooli neiud Endla esisel lipuväljakul ja Tuurit-Tuurit tantsijad tuuritasid Lastepargis.

Gabriele moe- ja tantsukooli neiud

Tuurit-Tuurit Lastepargis

Waf Dance  Pärnu Keskuse ees

Port Arturi sünnipäev toimub taas suure muusikalise väliüritusena 30. aprillil. Pakutakse head muusikat, torti, magusaid sünnipäevahindu ja vaatemängulist ilutulestikku.

Port Artur 2 aatriumis kõnnib sajandi tagune vaim

Port Arturi sünnipäevapeost on aastatega kujunenud volbriöö armastatuim üritus Pärnus. Tänavu oodatakse Port Arturi sünnipäevale üle 10 000 külastaja.

Port Arturi kaubanduskeskuse juures välilaval esinevad Ukraina rahvamuusika sugemetega ansambel Svjata Vatra, Elektro, tantsu ja roki segustiili viljelev noortebänd Epordwerk ja vana hea Compromise Blue Emil Rutikuga mikrofoni ees. Kontsert algab kell 20. Enne seda, kell 19 pakutakse kõigile külalistele sünnipäevatorti Port Artur 1-s, kus 14 aastat tagasi avati esmakordselt kaubanduskeskuse Port Artur uksed.

Muusikaliste etteastete vahel loositakse välja Port Arturi kraapimismängu peaauhind, milleks on sõiduauto Volkswagen Touran-i kasutusõigus kolmeks kuuks.

Lastel tasub Port Arturisse tulla juba kella 12-ks, sest siis algab Port Artur 2-s Volberdav lastepidu koos Väikese Nõiaga. Lastepeol meisterdatakse ja tehakse näpunukke, toimuvad võistlused, mängud, esineb tantsustuudio MP Dance.

Port Arturis sünnipäevahinnad ja eriti magusad pakkumised kell 18-20. Sünnipäevapeo lõpetab südaöine ilutulestik.

Port Artur on 30. aprillil avatud kella 20-ni, toidupood kella 22-ni.

Tänasel Sindi Linnavalitsuse istungil otsustati algatada Sindi raekoja tornikella muretsemiseks üldrahvalik korjandus.

1939 a pilt raekojast, ukse kohal on tume silt "Linnavalitsus"

Sindi Linnavalitsuse teabespetsialist Viktor Kaarneem teatab, et käesoleva nädala alguses saatsid Sindi Ajalooklubi ja Sindi Muuseumi nõukogu linnavalitsusele ühispöördumise, milles tehti ettepanek koguda raha raekoja tornikella muretsemiseks ja paigaldamiseks. Ettepanekus avaldati soovi algatada korjandus 1. mail, et sellega rõhutada Sindi linnaõiguste saamist 1938-ndal aastal. Sindi aleviametimaja ehk raekojahoone avati pidulikult 8.augustil 1937.aastal. Ühispöördumises on märgitud, et raekojahoone pidulikule avamisele lisas ajaloolisust riigivanema Konstantin Pätsi poolt saadetud 1000 krooni tornikella paigaldamiseks raekoja tippu. „Sindi on tööliste alev ja sintlastele on kellaajaline täpsus väga tähtis, sellepärast torni tühiku täitmiseks ongi määratud teile 1000 krooni,“ oli Sindi alevivanem Nikolai Letile edasi antud ümbrikus kirjas.

Arvestades eeltoodut ning Sindi Ajalooklubi ja Sindi Muuseumi nõukogu poolset ettepanekut, algatab Sindi Linnavalitsus raekoja tornikella paigaldamiseks korjanduse. Annetusi saavad teha kõik soovijad Sindi linnavalitsuse arveldusarvele 1120145828, märksõnaga „Tornikell“. Eesmärgiks on seatud koguda vajalik summa kokku linna 75-ndaks aastapäevaks 2013. aastal. Tornikella pidulik avamine võiks toimuda linna kolmveerandsajandi täitumise juubeli tähtsündmusena. Kella piduliku avamisega üheaegselt paigaldatakse raekoja eeskotta tahvel suuremate annetajate nimedega. Tahvlile jäädvustatakse eraisikud, kelle annetus on alates 40 eurost, ettevõtete ja organisatsioonide puhul 100 eurot.

Samal teemal:

Sindi raekojale ajanäitja

Sindi raehoone tornikell on taas teemaks tõstatatud

Kahju, kui töö ja muude tegemiste mõtted viivad tähelepanu looduse märkamiselt kõrvale ja alati ei teagi, millal tegelikult esimesed kevadised rohelise pakatused nähtavale on ilmunud. Täna tabasin end ootamatult tõdemuselt, et tegelikult on kaseurvad väga kenasti torbikutes rippumas, aga millal nad endid nende kaunite riputistega ehtisid, seda ei suutnud ma meenutada. Ka põõsaste värskelt roheliseks muutumise alguse hetke ei julge välja pakkuda.

Elustuva looduse märke, mis kinnitavad kevade jõulist pealetungi, näeb ka betoonvaagnatesse istutatud võõrasemade nägudest. Mõned päevad tagasi istutasid Sindi linnaaednik Sirli ja linnavalitsuse raamatupidaja Agnes Kase aiandist ostetud võõrasema taimi Sindi linna käidavamate kohtade peale paigutatud betoonalustesse. Lilletaimede istutamisel oli abiks ka 6-aastane Hedvig. 3 potti 30 võõrasemaga asuvad Maxima kaupluse juures ning II Maailmasõjas hukkunute monumendi juures on samuti võõrasemad mälestuspaika kaunistamas. 25 võõrasema kaunistavad ka raekoja rõdu äärt.

Suve saabudes asenduvad võõrasemad peiulillede, begooniate, petuuniate ja teiste suviste õitega.

Täienduseks eile avaldatud uudisele, et Pärnu õpilaste ühisfirma E-ained pälvis Arengufondi eriauhinna 27. aprillil toimunud Junior Achievement Eesti käesoleva aasta parimate õpilasfirmade välja selgitamisel, tunnistasid ka Swedbanki töötajad selle õpilasfirma oma lemmikuks.

Andraš Tšitškan ja Enn Mäeorg on õpilasfirma E-ained teostajad

Junior Achievement Eesti partnersuhete juht Kersti Loor teatas täna, et
nädal enne võistlust olid Swedbanki peamajas üleval kõikide võistlejate stendid ja Internetis nende õpilasfirmade kirjeldused. Samal ajal toimus Swedbanki töötajate hulgas hääletus. Selle hääletuse tulemusel saigi võistlusel osalenud Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane Andraš Tšitškan ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi õpilane Enn Mäeorg õpilasfirmaga E-ained Swedbanki töötajate lemmikuks.

Samal teemal:

Arengufondi preemia pälvis E-ained

Sindi Linnavalitsuse tellimusel paigaldas täna reklaamifirma Ring Ajas OÜ Sindi linnapiiri tähistele Paide maanteel helenduvad linnavapiga kleebised. Varem Maanteeameti poolt paigaldatud tähised polnud helenduvad ja olid nüüdseks välimuse poolest inetuks muutunud.

*

Helenduv linnavapiga kleebis

Eve Reinväli õpetas täna Sindi Avatud Noortekeskuses nõelviltimist ja lubab sellega jätkata sügisel.

Eve Reinväli ja tema varajasemad  tööd

Näoga kera on valmis

Valmis tööga võib rahul olla

Hedvig on koos emaga tulnud viltima

Esimest korda kuulsin viltimisest 3 aastat tagasi Sindi Muuseumis ja siis küsisin rumalust varjamata – mis see on? Siis näidati, mida teavad ja oskavad 2. klassi õpilased viltimise kunstist. Seda, et viltimine võib olla suurepärane kujutav kunst, veendusin lõplikult möödunud aasta detsembris, kui Eve Reinväli tõi oma kätega valmistatud suure kollektsiooni Sindi Muuseumisse näitusele. Täna oli Eve Reinväli külas Sindi Avatud Noortekeskuses, kaasas mitu sületäit näidiseid sellest, mida nõelviltimine võimaldab teha.

Maili Isand

Noortekeskuse suurt tenniselauda katsid mitmet värvi villad ja laua ümber istusid viltimise huvilised. Õppepäevale oli registreerunud 28 näpuharjutajat, vanuseline koosseis ulatus 7-st eluaastast 16-ni. Hedvig oli võtnud kaasa ka oma ema, kes proovis samuti viltimisnõelaga tööd teha. Põnev tegevus tõi ka noortekeskuse töötaja Maili Isanda laua äärde ja juhataja Helle Vent ei mallanud samuti täna tavapärasel viisil arvuti taga tööd teha, kuigi projektide kirjutaminegi on väga oluline tegevus. Eve Reinväli juhendamisel töötasid kõigi käed ühesuguse nobedusega.

Viljar Viik toimetab kapi juures

Viljar Viik paigutas järjest valminud esemeid spetsiaalselt ettevalmistatud vana peegelkapi riiulitele. Tema nuputas vilditud nukkudele, loomakestele ja erinevatele pallikestele oma lugu, et kogu ruumi täitev vilditud maailm muinasjutulisesse ellu äratada. Paari tunni meisterdamise järel koondusid kõik vilditud vigurid avatud kappi ja kui selle järel Viljar suunas jahutustiiviku suured tuulelabad õhku liigutama, hakkasid ka kõik vilditud karvalised iga üks oma eluvaimu ilmutama.
Milline nende jutustus täpselt olema hakkab, selgub juba 11. mail, kui Sindi Avatud Noortekeskuses avatakse viltimispäeval valminud töödest näitus. Viltimistööde väljapaneku kõrval näeb ka arvutigraafika ja keraamika ringi loomingut noortelt ning juhendajatelt endiltki.

Eve Reinväli on andnud sõna, et jätkab viltimise õpetamisega juba tuleval sügisel.

Samal teemal:

Sindi Muuseumis tutvutakse taas viltimise võimalustega

Eve Reinväli tuleb Sindi Muuseumisse viltima

Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi õpilaste ühisfirma E-ained pälvis Arengufondi eriauhinna eile toimunud Junior Achievement Eesti käesoleva aasta parimate õpilasfirmade välja selgitamisel.

Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane Andraš Tšitškan ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi õpilane Enn Mäeorg.

Mari Suurväli

27. aprillil Tallinnas Swedbanki peahoones toimunud pidulikul auhindade jagamisel andis Arengufond oma eriauhinna kõige ambitsioonikamale firmale E-ained. Võistlusel osalesid Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane Andraš Tšitškan ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi õpilane Enn Mäeorg. Õpilasfirma juhendaja on majandusõpetaja Mari Suurväli. Õpilasfirma tooteks on voldikud ja veebileht, mille abil hoiatatakse inimesi kahjulike E-ainete eest.

29. märtsil osales ühisfirma E-ained Euroopa õpilasfirmade laadal Bratislavas, kus neil avanes võimalus omandada kõrges rahvusvahelises konkurentsis väärtuslikke kogemusi.

Pärnu õpilasfirma EurPiggy osales samuti finaalis

12. veebruaril Junior Achievement Eesti poolt Tallinnas korraldatud õpilasfirmade laadal tunnistas žürii kategoorias „Parim idee“ Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Ülejõe Gümnaasiumi ühisfirma E-ained oma valdkonna Eesti parimaks.

Junior Achievement Eesti partnersuhete juht Kersti Loori sõnul esindas finaali pääsenud 14 õpilasfirmast Pärnut ka teine õpilasfirma. Pärnu Ülejõe gümnaasiumi õpilasfirma EurPiggy valmistab rahakotte eurode tarvis.

Ettevõtjatest ja ärimeestest koosnevale hindamiskomisjonile tutvustasid võistlusel osalenud õpilasfirmad mõne minuti kestel oma ettevõtte tegevust, tooteid ning müügivilumust.

Pingelise võistluse käigus pälvis Eesti parima õpilasfirma tiitli õpilasfirma SOCKme Tallinna 21. Koolist, koosseisus Kristjan Kangro, Carl Erik Puskar, Karl-Alexander Sepp, Artur Luhaäär, Airiin Kadakmaa. Õpilasfirma juhendaja on Hardy Rassmann. Trendikaid mobiilisokke valmistav võitjafirma paistis silma innovatiivse turundusega ja tegi tihedat koostööd suurettevõtetega.

“Me julgesime unistada suurelt ja oma suured mõtted ka ellu viia,“ ütles Kristjan Kangro pärast auhinna kättesaamist. Parimale õpilasfirmale pani peaauhinna välja Swedbank. Auhind võimaldab noortel osa võtta Rootsi õpilasfirmade laadast ja külastada ka Swedbanki peakontorit Rootsis.

Teise koha pälvis õpilasfirma Rehvilahendused Tallinna Saksa Gümnaasiumist. Noorte nimed on Taaniel Ormus, Toomas Piirsoo, Melari Vainola. Neid juhendab Ivi Olev. Firma ehitab kardirehvidest LED valgusteid ja kellasid.

Kolmanda koha saavutas õpilasfirma Kuuvalgus Põlva Keskkoolist. Firma tegevuses osalevad Sigrid Salomon, Ivo Vals ja Riho Plato ja õpilaste juhendaja on Kaia Tamm. Firma toodab ja müüb õlilampe, mida valmistatakse kasutatud hõõglampidest.

Auhinnad esikolmikule panid välja Ernst & Young, Moetänav ja Swedbank.

Coca-Cola Hellenic’u eriauhind sotsiaalse tundlikkuse eest läks õpilasfirmale Time out for Happiness Toila Gümnaasiumist. Õpilasfirmasse kuuluvad Kelly Porkman, Laura Maala, Karet Luik ja Liina Kaev. Noored tegelevad 7-14 aastaste laste vaba aja sisustamisega ja hoolitsevad selle eest, et noored sisustaksid oma aega kasulikult ja huvitavalt.

Auhinnad andsid üle majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Junior Achievement Eesti direktor Epp Vodja.

Parim õpilasfirma esindab Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlusel Oslos 4.-7. augustil. Kersti Loor selgitas, et varasematel aastatel on Eesti õpilasfirmad Euroopa võitlustel olnud väga edukad. Viiel korral on asutud esikolmikus ja 2009. aastal oli Eesti õpilasfirma Roheline jälg Euroopa parim.

Võitjameeskonna rõivastab Euroopa võistluseks Baltika Kvartalis asuv Baltika brändide esinduskauplus Moetänav. Parima firma osavõttu Euroopa võistlusest toetavad Swedbank ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Samal teemal:

Pärnu noormehed osalesid Euroopa õpilasfirmade laadal Bratislavas

Pärnu õpilasfirmad on edukad ka välisturul

Pärnakad Andraš Tšitškan ja Enn Mäeorg on Eestis oma ala parimad

Kolmas „Jäärmark“ sai läbi

„Pärnumaa jõulud 2010“