Kalle Tõnisma

Tänavu möödus 100 aastat esimesest maailmakuulsast Monte Carlo ralli stardist, kus tähesõidu korras startis Euroopas 23 autot.

Tol korral tuli võitjaks prantslane Rougier 25 hj mootoriga sõiduautol Turcat-Mery. Kahel korral, 1932 ja 1933,on sellel rallil osalenud ka eestlased.

1933.a. Tallinnast startinud M. Vaselle (ei ole teada sõitja eesnime ) Prantsuse sõjatehases toodetud autol Hotchkiss, tuli ralli võitjaks. See on ainus kord, kus ka eestlased on oma nime jätnud selle suursõidu ajalukku.

Tähistamaks selle toreda ja põneva suursõidu järjepidevust ja tähtpäeva, korraldab nüüd Pärnumaa Vanatehnikaklubi vanasõidukite “Monte Carlo 100” mälestussõidu, 02.juulil Pärnu linnas.

Pildid meenutavad vanu autosid 2010. a suvel Pärnu rahvusvahelistel hansapäevadel

Lähemalt loe siia klikkides

Minnie sammub ettevaatlikult mööda 3 mm jämedust traati

Esmaspäeval oli naisel töövaba päev ja rohkem aega aias jalutades ringi vaadata. Korraga hüüdis Kärt, et tulgu ma kiiresti koos fotoaparaadiga Minniet pildistama. Teadsin küll, et Minnie on tore kass ja teda on olnud huvitav erinevates asendites jäädvustada, aga ei pidanud vajalikuks sellegipoolest kohe esimese hüüde peale jooksma hakata. Pealegi sain aru, et kass kõnnib aia peal. Mis selles siis nii iseäralikku ikka on? Kassid turnivad pidevalt kusagil aialippidel või rõhtlattidel, millel vähemalt pool päkalaiust siledat pinda jalge all.

Korduv kutse sundis siiski tagumikku kergitama ja laisalt kaamerat käes hoides kuuldud suunas sammuma. Tõepoolest oli põnev jälgida, mil viisil Minnie 45 mm läbimõõduga metalltoru otsas turnis, aga ikkagi ei taibanud, mis selles nii eriskummalist olla võiks. Alles hetk hiljem mõistsin, et Minnie oli oma pehmetel käppadel läbinud 3 meetri pikkuse teekonna eelmiselt postilt teisele mööda 3 mm jämedust traati, mis toetas tavalist aiavõrku ja üritas samal viisil järgmiste postide vahet kõndida. Ettevaatlikult igal sammul kõigile neljale käpale ümaral traadiniidil kindlat toetust otsides ilma, et küünised saaksid kusagil haakuvalt kinnituda ja samal ajal kogu keha tasakaalus hoides liikus ta saba vasemale või paremale väänates tasakesi edasi. Tundus, et saba oli üheks tasakaalustavaks abiliseks, mis aitas kõrvalekaldeid vältida umbes sama moodi nagu tsirkuseartistid nööril kõndides kätega õhku puudutades tuge leiavad.

Läbi Pärnu kulgev Rail Baltica tegelik ehitus võiks alata kuue aasta pärast

Kiirrong Hiinas, Delfi foto

Delfi Majandus vahendab db.lv. uudist, millest selgub Läti transpordiministeeriumi poolt avaldatud Rail Baltica teostatavusuuring. Uuringut teostanud Briti firma Aecom Ltd. soovitab ehitada kõige sirgema tee, peatustega Kaunases, Panevėžyses, Riias, Pärnus ja Tallinnas.

Rail Baltica pikkuseks kujuneks 728 kilomeetrit ja Euroopa rööpmelaiusega raudtee maksumuseks hinnatakse 3,68 miljardit eurot, millest hinnanguliselt 56% tasub Euroopa Liit. Pilet Riiast Tallinna maksaks 32 eurot ja vahemaa läbimiseks kuluks kaks tundi. Sõit Tallinnast kuni Leedu-Poola piirini kestaks enam kui 4 tundi, mis on kuus tundi vähem kui praegu ja sõita võiks kuuel päeval nädalas. Reisirongid väljuksid iga kahe tunni tagant vahemikus kuuest hommikul südaööni, kaubarongidele jääks öine aeg. Kaubarongid sõidaksid öösiti ja nendel kuluks vahemaa läbimiseks enam kui 10 tundi.

Euroopa rööpmelaiusega Rail Baltica teostatavusuuring käivitus mullu aprillis. Uuring maksis 396 tuhat eurot. Sellest poole tasus Euroopa Komisjon ja poole Balti riigid.

Samal teemal:

Pärnut läbiv Rail Baltica on lühim tee Helsingist Euroopa suurlinnadesse

Kentsakas eurokeel

Infotunnis räägiti Pärnu suunalise taristu arengust

Maanteeameti Lääne regiooni tellimusel parandati täna pealesõite Reiu sillale Paide maanteega külgneval jalg- ja jalgrattateel. Silla otstes olevad kõrged eritasapinnad tasandati asfaltbetooniga. Ohutuma liiklemise tagamiseks laiendati asfalteeritud teed nii Paikuse valla kui Pärnu linna poolel.

Paar nädalat tagasi uuendati Pärnu Linnavalitsuse tellimusel osaliselt Raeküla poole jäävat Paide maantee äärset jalg- ja jalgrattateed. Nüüdsest on eeskätt jalgratturitel märksa mugavam liigelda heas korras jalg- ja jalgrattateel alates ehitatavast Riia ja Paide maantee ristimikust kuni Sindini.

Praegu lõpeb Sindis jalg- ja jalgrattatee Kauri tänavaga. Maanteeameti Lääne regiooni direktori asetäitja Margus Eisenschmidt ütles, et Sindi linnas riigimaantee nr 59 Pärnu-Tori äärde jalg- ja jalgrattateed käesoleval aastal ei ole planeeritud ehitada, kuna olemasolevaid kogujateid saab ka kergliikluse jaoks kasutada. Siiski on sel aastal plaanis rekonstrueerida riigimaantee nr 59 Pärnu-Tori km 6,1-6,5 asuv riigimaantee ja Rahu tänava ristmik, kus mõlemas suunas liikuvale ühistranspordile rajatakse uued bussi ooteplatvormid. Jalakäijate ohutuse suurendamiseks rajatakse ristmikule ohutussaar, paigaldatakse valgustus.

Samal teemal:

Paide maantee ääres uuendatakse kergliiklusteed

Täna, 27. juunil, algab „Seitsmeste uudiste“ eestvedamisel Eesti mõnusaima küla valimine. Suveprojekt tutvustab külaelu ja annab rahvale võimaluse eetris nähtud külade seast lemmikut valida. Avapaugu saab suvine projekt esmaspäeva õhtul Tõstamaa vallas asuvas Tõhela külas.

Tõstamaa viimane mõisnik Alexander von Staël-Holstein, pilt Tõhela küla tutvustavalt rändnäituse stendilt.

Lähemalt loe siia klikkides

Jaanilaupäeva eelse päeva õhtul üllatasid Sindi lauljad ja tantsijad Viiratsi uuele lauluväljakule kogunenud rahvast oma suuremahulise esinemisega.

Jaan läheb jaanituld süütama

Viiratsi pargi tiigi peegeldus

Viljandi linnast ida poole jääv Viiratsi vald ulatub kuni Võrtsjärveni. Valla tuntuim loodusobjekt on Viiralti tamm, millega Viiratsi tavaliselt kohe kõigile seostub. Viiratsi vallas on sündinud Vabadussõja vägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner ja Eesti omariikluse isa Jaan Tõnisson.

Viiratsi uue laulukaare all

Valla keskus Viiratsi alevik jääb 3 km kaugusele Viljandist. Kolmapäeval pärast lühendatud tööpäeva lõppu võttis suur buss Sindi Seltsimaja juurest suuna tuntud Eestimaa valla keskuse poole, reisijateks Sindi laulukoori lauljad ja reisi eesmärgiks kohtumine Tarvastu sõpruskooriga, kellega koos esineda Viiratsi jaanikul.

Laidoneri sünnikohas võidupäeva puhul küünla läitmine

Kolmest tiigist moodustuvate süsteemidega veesilmade äärde jäävas pargis valmis ühe kauni vaatega veekogu kaldal läinud aasta septembris uus lauluväljak. Jaanipäeva pidu oli nüüd esimene suur meelelahutuslik sündmus, millega sai laululava suurteks esinemisteks avatud.

Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe on külalistele tänulik

Samal ajal kui Sindi Laulukoor ja Tarvastu segakoor Üits Viis harjutasid rahvamajas häälte kokkulaulmist, käis Sindi Seltsimaja juhataja Priit Kask koos kohalike elanikega Johan Laidoneri sünnikohas, et võidupäeva eelõhtul süüdata suurmehe sünnikohta tähistava mälestusmärgi juures Eesti vägede ülemjuhataja mälestuseks küünal. Viiratsi vallavanem ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi liige Sulev Kannimäe ütles, et kahjuks on jäänud Laidoneri sünnikoha külastamine pärast Viljandi lossiparki ratsamonumendi paigaldamist väga tagasihoidlikuks ja sellepärast valmistas Sindi esinduse poolt küünla süütamine talle heameelt.

Sindi ja Tarvastu kooride eraldi ning ühislaulmine algas kell 20.00. Juhatasid Kristel Reinsalu ja Karin Taukar. Selle järel esines ka Sindi naisansambel Šal-lal-laa. Viimaste esinemise ajal ootasid laululava varjus kirevalt kaunites riietes oma etteastet Sindi tantsijad. Naiste esinemine oli väga vaimukas, tantsiti kankaani.

Karin Taukar ja Kristel Reinsalu Viiratsi Rahvamajas prooviesinemist tegemas

Lauluga koduteel

Anne Adams

Aime Vilgas tõstab 16 kg sangpommi

Külavanem Jüri Järv süütab jaanitule

Tänavune jaanilaupäev elustas iidse Pulli asupaiga tava, mis vahepealsetel aastatel on pisut soikunud ja tõi rahvast kokku lähedalt, kaugelt ning koguni päris kaugelt Soome lahe teiselt kaldalt. Eestimaa üks vanimaid asulakohti, mille meie eellased endi peatuspaigaks valisid juba keskmisel kiviajal, kusagil 8500-9000 aastat enne Õnnistegija sündi, on nüüdseks laienenud piki Pärnu jõe kallast 5 kilomeetri ulatuses, jäädes siiski teisest küljest piirnema peamiselt Paide maanteega. Sel aastal teiselpool suurt maanteed Pärnu-Tallinna reisirongidele avatud Pulli jaam on nähtavasti mesoliitikumini ulatuvat siinsete elanike ajalugu mitmeti uute etappidega täiendanud.

Jaanikul

Malle Kuusik helipuldis

Pulli külas elab hetke arvestuse järgi 164 hinge. Küla eluolu püüab jõudumööda suunata eelmise aasta septembrikuust ametisse valitud külavanem Jüri Järv, kelle põhitööks on siiski Pärnumaa Kutsehariduskeskuses tulevaste ehitajate õpetamine. Külakeskuse tööd aitab korraldada Malle Kuusik. Vilkalt tegutseva naishinge jutust selgub, et väikesel külal on oma aktiiv, kuhu kuulub tema enda ja külavanema kõrval tublide abilistena veel Toomas Heinmets, Ivo Ploov ja Taisto Loopere. Neist viimane tutvustas end kohaliku kalamehena, kes juba viis aastat abielus olnud. Väga jutuosava ja kiire käiguga mehena anti talle jaaniõhtul vastutusrikas ülesanne, et pidulised hetkegi tegevusetult seisma ei jääks.

Seda, et Pulli rahvas tegijad poleks, ei tohiks keegi kahelda. Selle kinnituseks tõi külavanem näite äsja toimunud Grillfestilt, kus külaesindus ei käinud niisama pullitamas vaid naases koju kahe auhinnalise teise kohaga. Väärilised kohad kindlustati kanavoorus ja Rakvere ribivoorus.

Laste lustimine

Jaanilaupäeval oli Pulli küla võistkond aga kõige parem köieveos. Väga kanged köie sikutajad olid siiski ka Saaremaa naised. Pole teada, milliseks oleks köievedu siis kujunenud, kui Pulli meeste vastas oleksid kõik Saare naised olnud, aga isegi seitsmest pooled õblukesed piigad suutsid vägevasti Pulli meestele vastu panna. Naised paistsid üldse oma kangusega silma, sest kerge polnud ka soome naiste sitkusele vastu saada.

Saare naiste kangus

Võidukalt

Väga põnev ja parajalt ohtlik oli kohaliku kalamehe saapaheitmise võistlus. Korduvalt tundis õhtujuht Taisto muret, et saabas Pärnu jõkke ei lendaks või rahva seas kaduma ei läheks, kuna tahtvat juba järgmisel päeval külavanemaga kalale minna. Külavanem ise on väga täpne mees ja sellist korralagedust ta muidugi ei lubanud, vaid torkas kepi maasse ja näitas, et just tollele orgile tuleb saabas kõige lähemale visata. Korra juhtus siiski ka nii, et üks kena naisterahvas saatis saapa vasakut kätt pealtvaatajate keskele. Samas ühe pisikese tütarlapse saapaheide oli
sedavõrd täpne ja armulik, et kalavinski tuhises üle ettevaatamatu fotograafi juuksetuka, jättes siiski peanaha täiesti terveks.

Saapa viskamine

Üldse oli Pulli jaanilaupäeval pidulisi küla enda rahva kõrval lisaks eelpool nimetatud eriti hakkajatele saarlastele ja soomlastele ka inimesi Pärnust, Kilingi-Nõmmest, Paikuselt, Tallinnast, Sindist, jõe vastaskaldalt Helmondi puhkekeskusest. Aga kõrv tabas ka üht tulnukat Eestist. Vaatamata Taisto korduvale täiendavale küsimisele, kus ta elab, vastas väikemees vankumatu kindlusega, et tema on Eestist! Küllap oli külalisi mujaltki, mida kõrv ei tabanud. Nii teab siinkirjutaja eksimatult, et tuldi Raudtee tänavalt ja Sauga valla teistestki paikadest.

Tulemused kirja

Rahvusringhäälingu operaator Verner on põline Pulli mees, kes jaanipeol polnud küll suure kaameraga, aga see eest saabus väga jõulise kaasaga. Sangpommi tõstmisel oli Aime esimene julge, kes 16 kg raskust 16 korda maast lahti kõrgele pea kohale tõstis. Oleks ta viimane tõstja olnud, küllap oleks siis rohkemgi tõstnud. Kuna temast eespool kedagi polnud, ei saanud ta oma teistele võistlejatele ära teha. Järgmistel oli juba suurem eelis teada, kui mitu korda peab eelnevast tõstjast rohkem sikutama.

Taisto ei lase kellegil kõrvalseisjaks jääda

Jaaniõhtul laulis ja mängis klahvpilli Pulli juurtega tuntud laulja Anne Adams, kellega ühes musitseeris Imre Luur. Jaanipäeva esinemine Eestimaa vanima asulapaiga veerel, otse tema kunagise sünnikodu kõrval Pärnu jõe ääres tekitas lauljas loomulikult ääretut nostalgiat ja tohutul hulgal värvikaid mälestusi, nagu ta lootusrikkalt juba eelnevalt oli oma näoraamatusse kirjutanud. Usun, et tema lootus täitus ja ta kohtus seal taas paljude lapsepõlveaegsete tuttavate ning sõpradega.

Viimane jaanituli peeti Pulli asunduses külavanema mäletamistmööda 8 aastat tagasi. „Soovime taasavastada küla traditsiooni,“ ütles Jüri Järv, kelle sõnul ei taheta piirduda omavahelises kokkusaamises üksnes ühe korraga aastas. Juba augustis toimub külalaat. Pulli traditsioonid väärivad kestmist ka seepärast, et iidsest asundusest veidi ülevalpool Pärnu jõge asub keset veevoolu Võnnu kivi, mis olevat Taali mõisa kohal prantsatanud jõesängi siis, kui Kalevipoeg taskust võetud rändrahnu Tallinnast Riia suunas heitnud.

Samal teemal:

Pulli asunduse ja Künka talu vahel on roheline rand

Võidupüha puhul asetasid täna hommikul Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõja kangelaste monumendi jalamile pärja Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu Linnavolikogu esimees Vahur Mäe ja abilinnapea Romek Kosenkranius, Kaitseväe Lääne kaitseringkonna esindaja, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva kaitseliitlased ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri esindaja.

Kell 16.00 toimub Rüütli platsil võidutule vastuvõtmise ja jagamise tseremoonia. Tartus toimuvalt võidupüha paraadilt toob Eesti Vabariigi Presidendi poolt maakondadesse läkitatud tule Pärnumaale Kaitseliidu maleva liige, nooremleitnant Rait Vaeno.

Võidutule jagamise tseremoonial osaleb sõnavõtuga Pärnu maavanem Andres Metsoja ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan leitnant Eduard Kakko. Linna esindab Pärnu Linnavolikogu esimees Vahur Mäe.

Pärnu Eliisabeti kirikus toimub võidupüha puhul kell 18.00 püha missa.

Eile keskpäeval lõpetati Pärnu skulptuuripäevad, mis oli pühendatud Pärnu ja Vaasa linnade vahelisele pikaajalisele tõelisele sõprusele.

Vaasa pargi avamise mälestuskivi; Kalervo Ketonen, Harri Lehtinen ja Rait Pärg hoiavad Vaasa lippu

Skulptuuripäevadel osalenute ühispilt

Käesoleval aastal möödub 55 aastat kahe merelinna sõprussuhete loomisest, 25 aastat tagasi asetati Keskväljaku silla poolsesse otsa sõprust tähistav maakivi koos mälestusplaadiga ja kümme aastat tagasi peeti esimesed Pärnu skulptuuripäevad. Seega toimus kolmekordne ümmargusi numbreid tähistav sündmus.

Üllar Kallau musitseerivb enda valmistatud kõlakoja efektiga pingil

Skulptuuripäevade lõpetamisel ja 6 puuskulptuuri näituse avamisel tutvustasid kõik meistrid lühikese iseloomustusega oma töid. Kuigi mingit kindlat temaatikat polnud ette antud, kandsid 4 tööd selgelt sõprusesidemete sümboolikat.

Väga originaalne ja huvitav skulptor Üllar Kallau leid pakub vaatamise, kuulamise, aga ka puhkuse naudingut kõigile, kes seavad end istuma puuõõnsusesse voolitud pingile. Juteldes kõmiseb jutt kõrvu sarnaselt kõlakojas viibimisega. Kaks pinki „Sõprade toolid“ sümboliseerivad Pärnu ja Vaasa sõprust. Tooli katusele on ka päike nikerdatud, sest Üllar Kallau jutu järgi pidavat Vaasas väga palju päikesepaistelisi ilmasid olema.

Kalervo Ketonen ei tõstnud oma tööd püsti, kuna raskuskese asus üleval ohtlikult ühel küljel

Kalervo Ketonen kasutas oma loomingus puutüvel olevad looduslikud ümarused ära, kui ta materjali valikul avastas kuusetüvel mitmeid olulisi naiselike vorme. Skulptori selgitusel jäi tema ülesandeks üksnes looduse loomingut oma kätega veel tugevamalt rõhutada. Oma töö pealkirjaks nimetas ta “Ema maa”.
Ka Viljar Viik demonstreeris tugevat praktilist meelt ja sümbolite rikast leidlikust. Pakule tõstetud tüve otstes on käed suunatuna teineteise poole ja nende vahele jääb mere lainetus, selle all aga võib aimata naiste kehasid. Sõprus ja armastus on kaaludena kiigel kenasti tasakaalustatud.

Seal võib Pärnus kohtuda Seal'iga

Raimo Vahtera on suur Pärnu sõber

Rait Pärg otsustas laupäeval alustatud töö siduda samal õhtul toimunud muusikalise tippsündmusega, kui Briti megastaar Seal Henry Olusegun Olumide Adeola Samuel andis Vallikääru vabaõhulaval kontserdi. Menukat lauljat on skulptor kolm aastat tagasi ka ise esinemas näinud ja nii ta voolis peamiselt saega mälu ja ajalehest võetud foto põhjal Seal-ile võimalikult ära tuntava näo. Rait Pärg ütles, et tegelikult tunneb ta end saviga töötades palju paremini kodus, kui puitu kasutades, aga julges siiski katsetada ka puidust portreega. Kunstnik tunnistas, et kuju on ka Urho Kaleva Kekkoneni ja Leniniga võrreldud. Ilmselt küll rohkem seepärast, et Seal’i nimi pole paljude jaoks ikkagi nii tuntud, kui need kaks eestlaste mälus.

"Palav armastus"

Raimo Vahtera saekett lõikas ainsana haavapuud ja asus koos Seal’i meistriga kõige lähemal Pärnu ja Vaasa vahelist sõprust kinnitavale kivile, mille avamisel ta ise 25 aastat tagasi viibis. Erilise sõpruse veelkordseks märgiks voolis ta skulptuuri, mille eestikeelne nimetus on „Palav armastus“. Tema tutvustas oma tööd ja rääkis sõprussuhtest eesti keeles. Ta ütles, et kui muidu paljudel juhtudel kohtuvad sõpruslinnade esindajad vaid viisakustervituste vahetamiseks, siis Pärnu ja Vaasa vahel toimub pidev sõpruslik suhe erinevate alade inimeste vahel, tehakse muusikat, korraldatakse näituseid maalide, fotode, skulptuuride ja muus kunstialases tegevuses jne.

Harri Lehtinen mälestab maha võetud puid

Harri Lehtinen ja Susanna Paavola-Lehtinen tegid oma skulptuuriga vabandava kummarduse puudele, mis skulptuuripäevade tarvis langetati ja nõnda valmis mälestusmonument “Puu R.I.P.”.

Algselt Keskväljaku ristkülikukujulisele suurele murukamarale kavandatud skulptuurid jäeti siiski liigse muru tallamise vältimiseks Vaasa pargi osasse, kus valminud töid näeb kuni suve lõpuni. Hiljem otsustatakse nende lõplik asupaik. Rait Pärg pakkus ühe võimaliku kohana Vallikääru parki.

Pinke on juurde vaja!

Pärast skulptuuride väljapaneku avamist lasti viivuks käte vahel ilutsema ka Vaasa lipp, kuigi võinuks lehvida Pärnu lippudega ühes rivis kogu skulptuuripäevade aja, et suuremat tähelepanu osundada nii ettevõtmisele endale kui ka kahe linna vahelisele tugevale sõprusele.

Lõpuks istusid Üllar Kallau ja Raimo Vahtera „Sõprade toolile“, esimene neist võttis tillukese keelpilli ja teine suupilli, et ühiselt musitseerida omapärast akustikat andvatel pinkidel. Ka kolmas tooli oleks ära kulunud, sest nendega liitus veel Harri Lehtinen kitarriga.

Samal teemal:

Skulptuuripäevade 3. päev

Skulptuuripäevade 2. päev

Pärnu Skulptuuripäevad

Tammekännu tänav

Täna ilmunud Paikuse Postipaunas kirjutab valla keskkonnaspetsialist Reet Jalakas, et Paikuse vallas toimus läinud talve esimene lumelükkamine 24. novembril ja viimane 13. märtsil. Pika talve kestel toimunud lükkamisringidel peaaegu vahed puudusid. 1. juuni seisuga on valla eelarvest teedele planeeritud rahadest kulunud juba 76%. Põhilise osa moodustab sellest summast lumetõrjele tehtud kulutus.

Eelseisvad seitse kuud tuleb teid hooldada ja sõidukorras hoida kõigest 9000 euroga, mis on vähem kui veerand tervele aastale kavandatud rahast.

Kuival suvel on kruusateede ääres elavatel inimestel pea võimatu õues viibida. Sellepärast kaalus vallavalitsus põhjalikult tolmutõrje tegemist ja lõpuks otsustati seda siiski teha. Rahanappuse tõttu jäetakse tõrje tegemata elamukvartali sisestel tänavatel, kus sõidavad üksnes kohalikud inimesed ja loodetavasti ei sõida oma kodu juures lubatud 20 km tunnikiirusest kiiremini.

Huvitav on tähelepanna keskkonnaspetsialisti ütlemist, mis on just naistele suunatud: „Siinkohal märkus eelkõige autoroolis naistele, sest teede ääres elavate inimeste sõnul on kõige suuremad kihutajad just nemad – õuealal võib sõita kiirusega 20, mitte 50 km/tunnis.“

Ka teede hööveldamist tellib vald raha vähesuse tõttu sel aastal pikemate ajavahemike järel. Väikese võimalusena näeb vald teede hooldamiseks lisaraha saamiseks sügisel seoses loodetava eelarve ülelaekumisega. Seni jääb vaid loota, et järgnev talv tuleb vüiksema lumega.