Arhiiv July, 2011

Kodutütred ja noorkotkad Vangol

Saturday, July 30th, 2011

Pärnumaa Kodutütarde ja Noorte Kotkaste suvelaager peeti 26-st kuni 29-da juulini Saarde vallas asuvas Vango puhketalus, mis on juba mitmendat suve järjest saanud nende eelistatuimaks kokkusaamise paigaks.

Vango talu puhkekeskus; Dmitri Ivannikov annab laagri pealikule ülevaate oma tegevuskavast

Lõunat söömas

Rait Vaeno

Külastasin laagrit järgmise päeva peale lõunal kui noored lõpetasid parajasti söömist. Vaatamata lämmatavale leitsakule maitses pakutud kuum supp kõigile ime hästi. Küllap andis selleks põhjust Pärnumaa Kaitseliidu Naiskodukaitsjate ammu tuntud hea kokanduskunst. Katla juurest tabasin seekord leemekulpi liigutamas Lea Pikkeri, kes on Pärnumaa maleva noorteinstruktor.

Laagri eluga tutvustas pealikuks määratud Kaitseliidu Pärnumaa Maleva noorteinstruktor Rait Vaeno: „Kohal on 70 isamaalise kasvatusega noort erinevatest rühmadest. Need on Paikuse, Suvelinna tüdrukud, Pärnu-Jaagupi Ursa major, Vändra Ilves, kaks Pärnu rühma – Pärnu hundid ja Tule rebased.“

Vennad Artur ja Andry Busch tänukirjaga

Kohe peale lõunatundi koguneti samas söögikohas suure katuse alla, mis lõõskava päikese eest varju ja väheldast jahedust pakkus. Järgmise päevakava punktina oli kirjas kohtumine Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimehe Trivimi Vellistega, kes vestles lipu ajaloo, kultuuri, ideoloogia ja selle õige kasutamise teemadel ning vastas viimaks ka küsimustele. Kohtumise järel said Mariliis Kenberg, Artur Busch ja Andry Busch tänukirja ning lipuseltsi logoga märgi tunnustuseks tahte eest väärtustada lipukultuuri.

Vändra Ilvesed on katnud oma laagri paiga maskeerimise võrguga

Laagriplatsil ringkäiku tehes ütles Vaeno, et esimene päev kulus peamiselt kogunemisele ja laagri sisseseadmisele, aga ka siis toimus põnevat, mis lastele väga hästi peale läks. Eelmisel päeval olid külas Pärnu ja Paikuse motoklubi mehed, kes käisid lastele oma rattaid näitamas ja demonstratsioonsõitu tegemas.

Suvelinna tüdrukute lipp

Kõigepealt suundusime telkimise suurele platsile, kus iga rühm oli iseseisvalt oma telgid püsti pannud või teinud seda noorkaitseliitlaste abiga. „Kaitseliitlased aitasid suuremaid telke üles panna neil, kellel see nii hästi välja ei tulnud. Aiad ja kaunistused on laste endi tehtud. Osad telgid on küll korstnajalaga, kuigi praegu ahjul puudub vajadus. Telgi toestus on selliselt konstrueeritud, et korsten on üks keskne kandeelement,“ andis pealik ammendava vastuse minu pilgust püütud küsimustelegi.

Vändra ilvese territooriumi värval on keelav silt võõrastele ja õllepurkide kolin annab saabujast teada

Iga rühma eristas teistest vardas lehviv oma lipp, mida pidi ka valvama. „Täna oli see öö, kui nad võisid üksteiselt lippe varastada ja see redel oligi selle jaoks ehitatud,“ rääkis pealik, kui osundas jalaga tonksates vastu maas lebavat redelit, mis oli kõige käepärasemast metsamaterjalist kiiruga valmis klopsitud.

Kahekesi köielaskumisega vette

Kaitseväelane Dmitri Ivannikov õpetab paintballi harjutamist.

Ühe telkimispaika ümbritseva tara juures peatudes ütles Vaeno, et õllepurgid pole Vändra Ilvese rühma laagri värava küljes mitte sellepärast, et lapsed oleksid kesvamärjukest joonud. „Tegemist on praktilise meelega looduskeskkonda hoidvate noortega, kes kõigepealt puhastasid maa laiali loobitud purkidest ja kasutasid neid samal ajal väga praktilisel viisil,“ selgitas pealik. Riputades purgid lähestikku värava külge, ei pääse keegi ilma kolistamiseta väravat avama. Üldse oli Ilvese laager nutikalt püsti pandud. „Poisid on neil rühmajuhid ja noored kaitseliitlased abilisteks, sellest ka maskeerimisvõrgud ja muu taoline põnev,“ jätkas teejuht selgitustega.

Telkimislaagrist veidi eemal asus veel üks varutelk, mis oli selleks puhuks, kui mõni neist vihmaga läbi laskma oleks hakanud. Sinna võis ka muidu ühiseks olemiseks koguneda.

Noormehed esitavad Trivimi Vellistele pärast sissejuhatavat ettekannet küsimjusi

„Plats on piisavalt suur. Samas on kõik asjad käe-jala juures. Me ei pea mingi asja jaoks kaugemale rändama ja hoiame sellega ka aega kokku, mis kuluks kuhugile sihtpunkti jõudmiseks. See ongi üks põhjuseid, miks me kooskäimiseks seda kohta eelistame,“ rääkis Vaeno Vango puhketalu suurepärastest võimalustest.

Vaeno sõnul on Ursa majori rühm hästi suur ja nende puhul ilmneb tublidus erilisel viisil: „Käivad palju metsas ja teevad mitmeid praktilisi asju.“

Niit keritakse poolile

Vetelpääste treeningud suurel tiigil on üks atraktiivsemaid ettevõtmisi, mis tõmbavad lapsi ligi sama palju nagu köielaskumine sama veekogu kohal ühelt kaldalt teisele. Tegelikult küll piki tiiki laskudes ei jõutagi päris kuivale maale, vaid sulpsatakse otse vette. Kusagil teisel pool tiiki õpetas kaitseväelane Dmitri Ivannikov paintball’i harjutamist. Tema on ka noorte kotkaste Pärnu puntide rühma pealik.

Disko

Samal ajal valmistasid juhendaja käe all lohelennutajad lohet, milleks kasutati puust šaslõki vardaid, kilekotti, teipi ja niiti. Estraadilaval toimus DJ koolitus, Paikuse rühma juht valmistas lastega helkureid, töötas käsitöötuba. Otseloomulikult kuulub Kaitseliidu noorte algorganisatsioonide kasvatuse juurde distsipliini omandamine, mida aitab saavutada rivitund. Vibulaskminegi on põnev tegevus, mille pärast laagrisse tuldi. Umbes 5 aastat tagasi kaevatud tiigi pinnasest kuhjati kokku mägi, millele möödunud suvel rajati ca 40 meetrine veerenn. Renni pumbatava veega saab libiseda mäe külge mööda alla.

Järgmisel päeval lubas laagrit külastada Punane Rist, et anda tarvilikku esmaabi koolitust. „OÜ Aide Autokool viib läbi ennetusürituse ”Turvaliselt liiklusesse”. Kohale tuuakse vastav simulaatorpink, mis võimaldab noortel mõista praktilise katse tegemise tulemusel turvavöö vajalikkust näiteks ka sel juhul, kui auto avarii tagajärjel katusele pöördub,“ kõneles Vaeno ettevõtmistest, millest Vango laagris noored osa saavad.

*

Samal teemal:

Jääda ustavaks kodutütre põhimõtetele

Kodutütred ja noored kotkad viibisid Vango puhketalus

Paikuse alevik nimetati aleviks

Friday, July 29th, 2011

Paikuse valla teabespetsialist Liilia Varik kirjutab Paikuse Postipauna juulikuu numbris, et 2009. aastal kehtestatud valla üldplaneeringuga on ette nähtud aleviku edasine areng alevina ja Silla küla ühe osa üleminek alevi koosseisu. Vastava otsuse tegi volikogu enam kui aasta tagasi.

Sindi (Türgi) oja trepp; alevimaja

Vesi voolab tänaval

Käesoleva aasta 15. juulil allkirjastaski regionaalminister Siim Kiisler määruse asustusjaotuses tehtavate muudatuste kohta Paikuse vallas. Seega on nüüd Paikuse aleviku asemel ametlikult Paikuse alev.

Paikuse Põhikooli uus juurdeehitus valmis möödunud aastal

Silla küla piiride muudatus puudutab ligemale 400 inimest. Alevi piir nihkus riigimetsa piirini Käärasoo ja Oru elamukvartalite taha ning sealt risti üle Jõekalda tee Reiu jõeni.

Liilia Varik teatab samuti, et poole aasta rahvastikualane statistika näitab elanikkonna vähehaavalist kasvu. Aasta alguse seisuga elas vallas 3907 elanikku: 2015 naist ja 1892 meest. Kuue kuuga tuli juurde 35 elanikku. Kui võrrelda viimase poolaasta sünde ja surmasid, püsib iive korralikult plussis. Vastavad arvud on 22 ja 16. Sündinuist on 9 tüdrukut ja 13 poissi. 2010. aastal sündis valda 68 last. Liilia Varik kahtleb kas sellise arvukusega sünde enam tulebki, kuid ka praegune seis olevat teiste valdadega võrreldes kiiduväärne.

Esmakordselt avab Paikuse Põhikool sel sügisel kolm esimest klassi. Sama tõotab tulla ka 2007. ja 2010. aastal sündinute koolimineku ajal. Momendi seisuga on neid lapsi vastavalt 67 ja 74.

Kahe Silla jooksule oodatakse ratastoolisõitjaid

Friday, July 29th, 2011

4. septembril Pärnus toimuval Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksul on sel aastal lisaks jooksjatele ja käijatele-kepikõndijatele starti oodatud ka kõik ratastoolis liikuvad spordisõbrad! Nimelt korraldab Pärnu Kahe Silla klubi koostöös Eesti Invaspordi Liidu ja Pärnumaa Invaspordiklubiga esmakordselt Pärnu jõe paremkaldal Kahe Silla ratastoolisõidu.

Meenutus 2010. aasta jooksust

Ratastoolisõitjad stardivad Endla teatri eest, Vaasa pargist põhidistantsil osalejatega samal ajal ehk kell 12:00, paiknedes stardikoridoris jooksjate ja retkeliste vahel. Rada pikkusega 4500 m kulgeb Pärnu jõe paremkalda asfalteeritud terviserajal, vanast sillast kuni Papiniidu silla panduseni.

Kahe Silla ratastoolisõidul osalemine on tasuta. Sõit toimub elektroonilise ajavõtuga, autasustatakse meeste A ja B klassi, naiste A klassi ning elektriratastooli klassi kolme paremat. Ratastoolisõidu kõigile osalejatele tagavad korraldajad tavapärastele teenustele (näiteks vesi, spordijook, vajadusel meditsiiniabi, pesemisvõimalus, toitlustamine, pakihoid) lisaks ka transpordi finišipaigast tagasi võistluskeskusesse. Samuti kuulub kõigile sõidul osalejatele Kahe Silla jooksu sümboolikaga T-särk.

Eelregistreerimine toimub internetis, e-maili teel: eil@eil.ee, kuni 2. September 2011 kella 17ni. 04.09.2011 on võimalik registreeruda ka võistluspaigas, Endla teatri ees, alates 10.00 kuni 11.30. Kuni 26. augustini eelregistreerunutel on võimalik oma stardimaterjalid saada kätte Kahe Silla klubi võistluskeskusest Port Arturis, ajavahemikul 31.08-03.09. Peale 26. augustit registreerunud saavad stardimaterjalid kätte võistluspäeval, alates kella 10-st stardipaigas.

Täpsem info:

Kahe Silla klubi kodulehelt: www.2silda.ee

Kontaktisik: Laura Toomesoo, laura.toomesoo@gmail.com

Muusikalaager läbi ja positiivsust terveks aastaks!

Friday, July 29th, 2011

Alates 21-st kuni 24-da juulini korraldas MTÜ ModeRato noorte rahvamuusikalaagri Häädemeeste valla Rannametsa külas asuvas Rannaääre puhketalus.

Muusikalaager 2011 Rannaääre puhketalus, foto ModeRato kogust

Kuuendat suve toimunud laagrist võttis üleriigiliselt osa 27 last: Tallinnast, Kiviõlist, Jõgevalt, Suure-Jaanist, Pärnust, Häädemeestelt. Vanuseline koosseis jäi vahemikku 7-16 aastat. Muusikast huvitunud noortega töötasid õpetajad Margrit Kits, Kristi Alas, Kaarin Aamer, Eha Niglas ja Reine Niin, kellest viimane kandis ka laagrijuhi vastutust. Muusikaliste eeldustega noortele õpetati akordionit, viiulit ja kannelt, musitseeriti ansamblites, tantsiti ning mängiti rahvamänge. Laagri viimasel päeval toimus Rannaääre puhketalus kontsert.

Lapsed tundsid pärimusmuusikast ja koosmusitseerimisest väga suurt rõõmu. „Viiuliõpitoas osalenud tublid lapsed õppisid 4 päevaga selgeks mitmed pärimuslikud viiulilood – polkad, labajalad, reinlender – mida lõppkontserdil esitasime,“ rääkis õpetaja Kristi Alas, kelle käe all omandasid oskuseid nii edasijõudnud, algajad kui ka alles esmakordselt viiuliga tutvust teinud lapsed.

Kõik lapsed said õppida olemasolevaid pille. „Mina õpetasin klaveriõpilasele akordionit ja me saime selgeks ühe loo,“ tõi näite akordioni õpetaja Eha Niglas. „Kõik laagri tegevused on planeeritud ja läbi mõeldud. Laagris valitses sõbralik õhkkond ja nii oli ju tore õppida lugusid mis meeldivad. Ei pidanud ka nooti jälgima, sest kogu repertuaar omandati kuulmise teel,“ kõneles toimunust Eha Niglas, kes pidas tähtsaks ansambli mängu. See ei tekitanud pingeid ja nii oli tore koos musitseerida.

Muusikalaager 2011 Rannaääre puhketalus, foto ModeRato kogust

Lapsi oli palju ja tagasiside on olnud ainult positiivne. „Laager läheb minu arvates järjest huvitavamaks! Igal aastal on midagi uut. Tänavu jäi kõige enam meelde tortide tegemine ja ööhäire,“ ütles 16- aastane Arthur, kes on igal aastal laagrist osa võtnud. Pillitundide kohta ütles 15-aastane Piret, et pilli- ja laulutundidesse oli alati rõõm ja tahe minna. Piretile meeldisid ka tantsuõhtud. Väiksemaid küsitledes vastas 12- aastane Sandra, et laulutunnid olid väga lahedad: „Koos oli väga võimas laulda, palju ilusam kui kooriga! Viiuli tunnid olid väga õpetlikud ja lood olid väga lahedad!“ 12-aastane Ruth väitis, et leidis uusi ja hästi toredaid tuttavaid ning vaba aega polnudki, kuna kogu aeg olevat olnud väga-väga toredalt sisustatud.

Laagris osalenud Meeli Lepik pidas kõigi päevade kohta päevikut. Üks lõik teisest päevast:
„Ärkasime kisa peale, sest tuli välja, et hommikust võimlemist oli pandud juhatama Arthur Niin. Võimlemine võimeldud, olime valmis asuma pillitundidesse. Õpetajad pigistasid lastest viimase välja. Kuna õues oli sooja ligi 30 kraadi, sõidutati laagrilised Kabli randa suplema. Pool tunnikest hingetõmbe aega ja kalpslesime lendleval sammul regilaule esitama. Kõigi esitused talletati laagri arhiivi. Ja jälle oli aeg seada sammud tantsupõrandale. Peale seda oli uneaeg kõigile.

Muusikalaager 2011 Rannaääre puhketalus, foto ModeRato kogust

Kuid siiski, vaadates läbi meie kämpingu akna, nägime, et õpetajad korraldavad omavahelist rallit lauluväljakule. Võtsime nõuks luurata. Seega ronisime läbi tihedate pahnikute, okkaliste põõsaste ja kolme meetriste nõgesepadrikute oma sihtmärgi poole. Tulime luurelt tagasi tühjade kätega. Vaevalt olime luurekomandoga kämpingusse tagasi jõudnud, kui kuulutati välja üleüldine ööhäire. Lauluväljakul ootasid meid Kapten Musthabe ja tema ustavad kamraadid. Pandiks tuli anda riideesemeid. Aardekaart viis meid seiklustele läbi öise Rannaääre puhketalu ja kämpingu number 8. Jõudsime õnnelikult tagasi kapteni laevale ja võitsime endale aarde. Kõik vajusid õndsasse unne üsna lihtsalt.“

Laagri lõpukontserditel on alati olnud palju rahvast, kellest enamuse moodustavad lapsevanemad. Kontsert oli sisukas ja pikk. Lapsevanemad imestasid, kuidas nii palju on õpitud! Sellel aastal mõtlesid ja laulsid lapsed ise regilaule. Eelnevalt jagati lapsed loosiga gruppidesse. Regilaulude kontsert toimus eraldi. Esineti ka Kabli külapäeval.

Muusikalaager 2011 Rannaääre puhketalus, foto ModeRato kogust

Kandle õpetaja Kaarin Aamer lausus peale laagri lõppu, et mitmete professionaalsete muusikute muusikaarmastus saab alguse just taolistest ühismängu- ja õppimisvõimalust pakkuvatest laagritest. „MTÜ Moderato pärimusmuusika laager on tekitanud õpilaste vahelise suhtlusvõrgustiku, mis liidab eri maakondadest pärit noori. Õpilased on omandanud üheskoos repertuaari, mida on võimalik ka tulevikus koos musitseerides nautida. Olen täheldanud, et õpilastele pakub huvi just koosmusitseerimine,“ täiendas Kaarin Aamer oma mõtet. Selle suve laagris kasutati ansamblis lisaks kanneldele, viiulitele, akordionitele, kitarridele, mandoliinidele ja laulule ka autoharpi ja congat, mis andsid õpilastele musitseerides eksootilisi elamusi. „Imestan, et vaatamata tihedale päevakavale, kuhu mahtus tordi valmistamine, öine mereröövliralli ning igaõhtune pärimustants, rikastusid õpilased ikkagi olulisel määral pillilugude ja lalulde poolest,“ imetles Kaarin Aamer siiralt laagri mitmekülgse tegevuse tulemuslikkust.

Seekord avaldasid lapsevanemad soovi järgmisel aastal ka ise osaleda taolises laagris. Mõtet peeti väga toredaks algatuseks! „Lapsed, kes laagrisse tulevad, on toredad ja õpihimulised,“ ütles,“ ütles Eha Niglas. „Tore on tõdeda, et kõik suured ja väikesed omavahel kenasti kokku sobisid. Laagri jooksul tekkis laagrilistes tõeliselt kokkuhoidev perekond. Pillimäng ja koos tegutsemine liitis nii lapsi kui õpetajaid,“ võttis Reine Niin laagripäevad paari lausesse kokku ja ütles, et külas käis ka ornitoloog Mati Kose, kes rääkis neile pääsukestest. „Tegevust oli lisaks pillimängule palju ja igavust ei tundnud keegi. Kui me Jõgeva pundiga hakkasime kodu poole sõitma, küsis üks minu õpilane, et kas me ikka järgmisel aastal ka siia tuleme ja mina vastasin: kindlasti,“ ei kahelnud Eha Niglas sellise suurepärase laagri vajalikkuses.

Muusikalaager 2011 Rannaääre puhketalus, foto ModeRato kogust

„Nii mõnus laager ja nii kaua peab järgmist aastat ootama, tahaks kohe veel laagrisse tulla,“ arvas 10-aastane Kätlin lahkudes ja uut kohtumist ootama jäädes.

„Hea tunne on kokku tulla ja koos pilli mängida, väga tahame tänada selle vahva laagri korraldajat Reine Niini,“ kinnitasid laagris osalenud, ega unustanud veelkord nimepidi tänada ka õpetajaid Eha Niglast, Kaarin Aamerit, Alas Kristit ja Margrit Kitse. Peakorraldaja MTÜ ModeRato nimel paluti öelda aitäh kõigile toetajatele: Eesti Kultuurkapital, Haridus ja Teadusministeerium, OÜ Roverto, AS Wendre, Pärnu Linnavalitsus, FIE Tõnu Loorents ja Rannaääre puhketalu.

Samal teemal:

Noored rahvamuusikalaagris

Metsapoole laager – lihtsalt super!

Rahvamuusika heliseb seekord Metsapoolel

Uulus valminud A-klassi jaht lasti vette

Thursday, July 28th, 2011

Eile pealelõunal peatus enamik Pärnu vallikraavi ületavaid inimesi sillal, et vaadata uhke välimusega jahi vette tõstmist. Praegu veel nimi puudub, aga kindlasti võiks sellel ilutseda silt „made in Estonia“.

Ettevalmistused jahi vette tõstmiseks; 25 m pikkune mast

Omaniku esindaja Tarmo Absalon tutvustab jahti

Tõnu Urbanik juhendab vette laskmist

Sadama kail toetus alusraamile esimene täielikult Eestis valmistatud luksususlik A-klassi jaht, mille pikkus on 17, laius 4,5 süvis 3,5 ja masti pikkus 25 meetrit. Jahti tõukab ca saja ruutmeetri suurune puri ja eespurje pinda on kaks korda rohkem. Sadamast välja sõidul ja tuulevaikse ilmaga paneb ligemale 18 tonnise aluse liikuma 120 hõbujõuline mootor. Salongi sisustuse kujundamisel on kasutatud tiikpuu ja mahagoni väärispuitu.

Peatselt puudutab esimene Eestis valmistatud A-klassi jaht veepinda

Laev valmis Pärnumaal Uulu külas asuvas väikeses kümnekonna töötajaga laevatehases OÜ Polar Shipyard, mille rahvusvahelise kaubamärgi omanik on Folkboat. Omaniku esindaja Tarmo Absalon ütles, et tema vend Vaido Absalon on juhatuse esimees ja ärijuht ning projekti tehniline juht on purjetaja Tõnu Urbanik, kes omab varajsemaid väikelaevade ehitamise kogemusi.

„Laev on täielikult Eestis ehitatud, üksnes elektroonika- ja hüdraulikaseadmed on muljalt juurde ostetud,“ tutvustas Tarmo Absalon alust, mis alguses läheb Rootsi poole teele Eesti lipu all. Hiljem siiski hakkab ta omanikumaa Saksa lipu all seilama. „See on esimene omataoline Eestis ehitatud jaht ja valmimiseks kulus aega 2 aastat, järgmistega loodame toime tulla aasta ja paari-kolme kuuga,“ tutvustas tehase arengut Tarmo Absalon, kes hinnast küll ei soovinud kõneleda kuid lisas siiski, et nii kallist jahti pole Eestis varem ehitatud.

Täna algab Pärnus Järvi Suvefestival

Thursday, July 28th, 2011

Täna algab Pärnus esimene Rahvusvaheline Järvi Suvefestival, mis toob kuulajate ette 10 kontserti.

Paavo Järvi on festivali kunstiline nõustaja

Tänasel avakontserdil kell 20 Pärnu Kontserdimajas astub üles vastloodud Järvi Festivaliorkester. Festivali kunstilise nõustaja Paavo Järvi idee oli Eestisse tuua festivali abil need Eesti muusikud, kes praegu kuulsust koguvad Eestist väljas laias maailmas. Festivaliorkestri moodustavadki üle maailma kokku tulnud valdavalt Eesti noorema põlvkonna parimad muusikud. Lisaks on orkestrisse kaasatud mitmed tippmuusikud välisriikidest nagu näiteks Šveitsi esiklarnetist Fabio di Casola, Weimari Staatskapelle soolo-metsasarv Fritz Pahlmann, Soome Raadio-orkestri soolo-metsasarv Joszef Hars jt.

Orkestrit juhatab Paavo Järvi ning orkestri ees soleerib Anna-Liisa Bezrodny. Kavas on Tõnu Kõrvitsa “Tuulde lauldud,” Sibeliuse Viiulikontsert ning Schumanni 1. sümfoonia.

Järvide pere, foto erakogust

Homme, 29. juulil kell 20 on Pärnu Raekojas Järvi Klassika, kus esinevad pea kõik Järvide muusikutepere esindajad. Järvi Suvefestival kestab nädal aega, festivali on kaasatud 4 sümfooniaorkestrit, 20 dirigenti ning 150 muusikut kogu maailmast.

Juba esmaspäeval saabub Eestisse aga legendaarne viiuldaja Ivry Gitlis. Maailmakuulus vanameister on vaatamata 88 eluaastale parimas vormis ning esineb pidevalt maailma parimatel lavadel! Ivry Gitlist saab kuulda 2. augustil kell 20 Pärnu Kontserdimajas.

Samal teemal:

Järvi Suvefestival on alanud

Järvi Suvefestival

Kohtumine kuningboaga

Thursday, July 28th, 2011

Kuningboa jalgteel

Kuningboa peamine elukeskkond asub Lõuna-Ameerika vihmametsades, aga neid leidub ka mujal. Eile keset päeva aeglustasin järsult kiiret sammu Pärnus Akadeemia tänava maja ja Siinmaa WC vahel kulgeval jalgrajal. Kreemikas-pruunika mustri ja langenuid lehti meenutava kaitsevärvusega üle kahe meetri pikkune kuningboa oli end kenasti päikesepaistel välja sirutanud. Paar sammu eemal seisis üsna ükskõiksel moel väike Juss, nagu oleks oma koerakese õue jalutama toonud.

Juss boaga jalutuskäigul

Loomulikust ettevaatlikkusest ja muidugi ka suurest teadmatusest küsisin kas madu on mürgine või kas liiga lähedal viibides võib ta teha mõne ootamatult kiire liigutuse? „Ei, kuningboa ei ole mürgine,“ vastas kõrval asuva hoone keldris asuva Mini Zoo omanik Peeter Põldsami 11-aastane poeg ja tõstis kartmatult mao enda õlgadele rippu. Laisalt kaelas kõlkuv madu on noormehega ühevanune. Enamasti on tema eluiga 20-30 aastat ja pikkus võib olla kuni 6 meetrit, kaal 30-50 kg. Suguküpseks saavad nad teisel või kolmandal eluaastal ja sünnitavad 20 kuni 60 eluspoega. Toiduks tarvitab kuningboa linde ja pisemaid imetajaid loomi – kõiki, keda on võimeline alla kugistama.

Kuigi tegemist pole mürkmaoga, peetakse teda ikkagi Lõuna-Ameerika džunglite hirmuäratavamaks isendiks, sest kuningboa surmab saaki kehakeerdudega, mässides end ohvri ümber nõnda, et iga hingetõmbe järel tõmbub silmus aina jõulisemalt pingule. Jõuliste pigistuste survel loom lämbub.

Juss on kuningboaga ühevanune

Küsisin Mini Žoo kitsastest ruumidest päikese paistele tulnud Peeter Põldsamilt, kas loomakesed pääsevad peatselt avaramatesse tingimustesse? „Hetkel on seis endiselt tume, linnavalitsusel pole ühtegi sobivat hoonet ega ruumi välja üürida,“ vastas peremees veidi väsinud toonil. „Varem kavandati Kooli tänavale ehitatava ökomaja esimene korrus anda täielikult Mini Žoo käsutusse, aga nüüd on sellest mõttest loobutud,“ ütles eluaeg roomajatege tegelev mees, kes ise sai plaanide muudatusest teada ajalehe vahendusel.

Toris toimuvad üleriigilised eesti tõugu noorhobuste jõudluskatsed

Wednesday, July 27th, 2011

Foto AGO RUUS

Reedel, 12. augustil kell 10.00 algavad Pärnumaal Tori hobusekasvanduses üleriigili​sed eesti tõugu noorhobust​e jõudluskat​sed.

Vastavalt aretusprogrammile selgitatakse jõudluskatsete käigus välja parimad eesti tõugu noorhobused ja tunnustatakse noori täkke.

Loe lähemalt siia klikkides

Järvi Suvefestival on alanud

Wednesday, July 27th, 2011

28. juulist 4. augustini toimuval Pärnu esimesel Järvi Suvefestivalil esitavad 150 kõikjalt maailmast tulevat tippmuusikut 10 kontserti, 25. juulist 6. augustini esinetakse keel- ja puhkpillimängijate kontsertidega Toris, Otepääl ja Leigol. Dirigentidele korraldatakse Järvi suveakadeemia.

Kohtumine esinejatega

Järvi Suvefestivali avakontsert toimub neljapäeval, 28. juulil Pärnu Kontserdimajas, aga juba neljapäeval alustati Paavo Järvi juhatusel uue loodava Järvi Festivaliorkestri esimese prooviga.

Paavo Järvi

Uuest festivalist rääkis pressikonverentsil Pärnu kontserdimajas festivali kunstiline nõustaja Paavo Järvi, kes toob festivali abil Eestisse nii maailma tipporkestrid ja interpreedid kui Eestist väljaspool endale nime teinud Eesti muusikud. Juba eile oli võimalus tutvuda mitmete Pärnusse saabunud tuntud muusikutega, nagu klarneti mängija Fabio di Casola Šveitsist, viiuldaja Florian Donderer Saksamaalt, metsasarve puhuja Jozsef Hars Soomest, Järvide suurest perest tšello mängija Marius ja teised.

Lukas Groen

25. juulil algs ka Järvi Rahvusvaheline Dirigentide Meistrikursus, mida peetakse suvefestivali alustalaks. Järvi rahvusvahelise meistriklassi korraldaja Lukas Groen usub, et Pärnu muutub samm-sammult järjest rohkem Eesti suvefestivalide linnaks ja loodab seda isegi Euroopa mastaabis. Meistrikursusele pääses poolesajast soovijast 16 dirigenti kümnest riigist. Kursust juhendavad Neeme ja Paavo Järvi ning Leonid Grin.

Marius Järvi ajakirjanikele rääkimas

„Olen siin Kirbu jõe ääres üles kasvanud,“ ütles Paavo Järvi, kes leiab, et Pärnu on fantrastiline koht. „Orkester on väga rahvusvaheline, samal ajal perekondlik ja hästi sõbralik,“ tutvustas rahvusvahelise tuntusega dirigent koosseisu. Talle pakub huvi noorte liikmete tulek. „Kui neid õpetad, siis õpid alati midagi ka nende käest. Mida rohkem annad, seda rohkem saad ise tagasi,“ tunnistas Paavo oma isiklike kogemuste põhjal.

Leonid Grin ja Paavo Järvi

Käesoleval suvel Pärnus toimuv esimene Järvi Suvefestival on välja kasvanud pika traditsiooniga Neeme Järvi suveakadeemiast. Kandev roll jääb kanda Järvide suguvõsal.

„Festivali alguseks võib pidada eelmist aastat. Neeme Järvi suveakadeemia ajal anti nädala jooksul rohkem kontserte kui ükskõik millise teise suvise Eesti muusikafestivaliga,“ selgitas Lukas Groen, kes toimunust ajendatuna külastas Neeme Järvit Pärnu lähedal olevas suvekodus. „Arutasime kursuse tegevust ja pidasime plaane järgmiseks aastaks. Maestro jutustas entusiasmiga siinse paiga tähendusest oma perele ja suhetest Pärnu linnaga, samuti soovist tutvustada Eesti kultuuri terves maailmas,“ meenutas üks festivali korraldajaid möödunud aastal tehtud sihiseadmisi. „Kui küsisin maestro arvamust omanimelisest festivalist, sain Neeme Järvilt talle omase tagasihoidliku vastuse – miks ka mitte …“

Avaõhtul kuuleb Pärnu Kontserdimajas Paavo Järvi dirigeerimisel esinevat festivaliorkestrti, lõppkontserdil juhatab Neeme Järvi üleriigilist noorte sümfooniaorkestrit. Tähtsündmuseks loodetakse kujunevat suurejoonelist kammermuusika galaõhtut, mis peetakse 30. juulil kontserdimajas.

Samal teemal:

Järvi Suvefestival

Tääkliilia ei ole palm

Tuesday, July 26th, 2011

Tääkliilia õied nagu märtsikellukesed; Sarnase tääkliilia võsu pistis Anne 30 aastat tagasi oma kodus mulda

Tääkliilia aias

Möödunud nädalal kutsus Anne vaatama puud, mis 30 aasta järel esmakordselt õide puhkes. „Sain pisikese 15-20 cm pikkuse taime naabrinaiselt teadmisega, et tegemist on palmiga ja nii olen selle kasvamist siiani jälginud,“ rääkis Sindis, Aia tänaval elav Anne rõõmsa elevusega, ega osanud siis veel aimata eksitust, et tegemist polegi palmiga. Ladvas pikkade tugevate teravate lehtede keskel olev suur valgete õite puhmas meenutas esmavaatlusel kõige rohkem märtsikellukesi.

Õitepuhmas äratas uut huvi puu vastu, mis tuppa enam hästi ära mahtuda ei taha. Kõik eelmised aastad on puu talved üle elanud saunahoones. Viimasel aastal jäi aga saun liiga madalaks ja nii kasvas ta viimase talve toas. Igal suvel sai ta aeda istutatud koos ämbriga. Nii ka seekord.

Selguse andis Tallinna Botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo „Taimeraamat“. Põnevaid toataimi tutvustava raamatu 163. lehekülge kaunistab täpselt sama pilt, mida olime ennist Anne aias imetlenud.

Tääkliilia (Yucca) perekonda kuulub 47 liiki puid, põõsaid ja igihaljaid püsikuid agaaviliste sugukonnast. Kõik nad kasvavad Põhja-Ameerika kesk- ja lõunaosas, Kesk-Ameerikas ja Lääne-India saarestikus. Inglise keeles kutsutakse tääkliiliat ka karuheinaks ja Adami nõelaks.

Lehtede puudutamisel peab olema ettevaatlik, et mitte käsi vigastada

Tääkliiliatele on iseloomulik tihe lehekodarik varre tipus või maapinna lähedal. Lehed on neil jäigad, mõõgakujulised ja katsudes sageli servast karedad. Rippuvad kellukjad õied on valget värvi ja uhkes pöörisõisikus. Õisi tolmeldavad ööliblikad, seepärast lõhnavad õied ka öösel tugevamini. Tolmeldamata jäänud õied varisevad, putukate külastatud õied aga arenevad mustade seemnetega kupardeks. Mehhikos tarvitatakse õisi isegi toiduks. Kuna aga tääkliilial ei pruugi alati olla arvukalt tolmeldajaid, siis ta ei õitse mitte igal aastal, vaid üle 2-3 aasta. Veelgi harukordsem on tääkliiliate õitsemine Põhja-Euroopas.