Arhiiv July, 2011

Treimanis nauditi südasuvist laulupäeva

Sunday, July 24th, 2011

23. juulil peeti Treimani Rahvamajas Pärnumaa segakooride II laulupäev, kus koore juhatasid Maire Krinal, Tiia Tamm, Anneli Kuningas, Tiia Soomre, Grete Tammalu, Imbi Orav, Kristel Reinsalu, Karin Taukar.

Koorijuhid lipu heiskamise juures; lippu heiskab Viljar Soomre

"Eesti lipp" Tiia Soomre juhatusel

Kõlab "Eesti lipp"

Vihmapiisad lõpetasid langemise parajalt selleks ajaks kui pidi toimuma pidulik Eesti lipu heiskamine. Treimani teisele laulupäevale kogunenud Pärnumaa segakoorid Audrust, Torist, Sindist, Paikuselt, Vändrast, Treimanist, samuti külalisosaleja Üits Viis Viljandimaalt Tarvastust võtsid kohad sisse lipumasti ümber murule ja koorijuhid rivistusid lipu heiskamisele. Treimani laulukoori dirigendi Tiia Soomre juhatusel lauldi Enn Võrgu loodud  „Eesti lippu“ ja Treimani Rahvamaja juhataja Viljar Soomre tõmbas sinimustvalge masti tippu.

Kohe on kontsert algamas

Kuna jäi selgusetuks, millises suunas õhtu edenedes vihmapilved liiguvad, otsustati
Pärnumaa segakooride Treimani II laulupäeva kontsert läbi viia rahvamaja saalis, kuhu mahtusid ära nii 250 esinejat kui ka kuulajad-vaatajad. Kontserdi esimesed 6 laulu esitati ühendkoori koosseisus. Laulmist juhatasid erinevate kooride dirigendid. Ere päikesevalgus hakkas akendest sisse paistma juba esimese laulu laulmise ajal, kui hea akustikaga saali seinte vahel kostus Friedrich August Saebelmanni „Kaunimad laulud“, mida juhatas Paikuse koori dirigent Maire Krinal.

Väike abi kulub ära

„Tere tulemast kõigile siin südasuvises Treimanis. Panevad ju suvi, päike, meri ja kaunis liivarand südamed kiiremini põksuma ning toovad kaunid laulud huultele,“ lausus kaunis neiu peole tulnuile ilusad sõnad ja andis seejärel avasõna õiguse Häädemeeste vallavanem Urmas Aavale. Tema sõnavõtt oli tagasihoidlik, kuid täis lootust, et Pärnumaa segakooride laulupäevadest saab hakata kõnelema traditsiooniga ettevõtmisest alates järgmisest aastast, kui tullakse kokku kolmandat korda.

Urmas Aava soovib sündmuse traditsiooniks muutumist

„Päikseline suvi sätendab ja lõhnab kui kuldne mesi. See ärgitab meeled ja paneb tunded pulbitsema ning noorte südamed üheskoos teineteise rütme leidma,“ jätkas meeldivate sõnadega teine sama kaunis neid, kes samuti laulupidu juhatas, et lasta järgnevalt rõkata rõõmust Miina Härma „Tuljakuga“.

Ühendkoor

Annika Tambur ja Carolyn Grents juhatavad peokäiku

Treimani tantsumemmed-taadid tähistasid möödunud sügisel oma 30-dat tegevusaastat. Tänased memmed-taadid mäletavad kindlasti neid õigeid aastakümnete taguseid kuuripidusid ja simmaneid väga hästi, kuid seekord esinesid nad Kädi Pärnoja seatud tantsuga „Värten“. Andes võimaluse Tori segakoorile laulda kaunist suvisest helinast, kui päike järjest teravamalt läbi saali akende lauljatele silma kiirgas, võttis järgnevalt tantsusammud ette teine kohalik tantsurühm Lendar. Paljud omaaegsed laulud-tantsud on loodud suvistest töödest. Kolhoosiaegsete tegude teemaks on ikka olnud lõbus töö ja laul. See, kes oli tublim heinakaarel, oli ka nobedam õhtusel simmanil. Lenderi vilkad tantsijad meenutasidki möödunut „Kolhoositantsuga“, mida Treimani rahvamajas on esitatud juba 1960-datest aastatest saadik.

Väikesed kuulajad vahetavad muljeid

Äsja möödunud noorte laulupeol oli üheks hinge minevamaks lauluks Rein Rannapi „Rahu“, mis kutsus esile rohked ovatsioonid. Treimani laulupäeval ühendasid selle laulu laulmiseks oma jõud Sindi segakoor ja tema sõpruskoor Üits Viis Tarvastust.

Sindi linna naabrid Paikuse vallast aga suutsid publiku päris pööraselt elama panna. Rahvatantsu ansambel Kuu tantsis „Ruhnu süiti“, Igavene labajalg“ ja „Mulgi polkat“. Just viimane pani rahva käed plaksutama ja kiskus põselihased laiale naerule juba tantsu keskpaigas. Tugev aplaus sundis tantsijad aga veelkord lavale.

Tarvastu koori tervitus Viljar Soomrele

Südasuvisel merel võib olla sadu erinevaid nägusid, värve ja varjundeid. Vahel mähkub meri halli uttu. Ühtlaselt kostab lainete laisk loksumine ja äkki udukella kõla… „Möödunud-aastasel laulupäeval kõlas esmaettekandes trubaduur Jaan Tätte „Tuulevaiksel ööl“ Viljar Soomre seades,“ meenutas üks pidu juhatavatest neidudest, sest Pärnumaa kooridele see laul meeldis ja nii esitati taas nüüdki sama lugu.

Treimani rahvamuusikud

Pikaks talveks jäävad suve meenutama meeli erutavad valged suveööd oma heina- ja lillelõhnaga, ritsika sirina ja rukkiräägu kella keeramisega. Suvetunded on meie südametesse talletanud Aarne Oit ja Heldur Karmo armastatud lauluga „Suveöö“. Seda laulu juhatas Anneli Kuningas ja klaveril saatis Lelde Jalakas.

Varalahkunud helilooja Peep Sarapiku loodud laul Juhan Liivi sõnadele „Ta lendab mesipuu poole“ on kujunenud laulupidude hümniks, ilma milleta ei möödu ükski taoline kohtumine. Seda laulu kutsuti kaasa laulma kõiki rahva hulgas viibivaid koorilauljaid. Lõpulaulu dirigeeris Imbi Orav.

Kuid pidu ei lõppenud viimase lauluga. Edasi mindi päiksepaistelisesse õue, kus algse kava kohaselt pidigi laulupäev toimuma ja jätkati ansambli Vanad Sõbrad saatel ühise suure simmaniga.

*

Simmani ootel; Vanad sõbrad Oskar Tominga (esiplaanil) ja Margus Siilak

Samal teemal:

Pärnumaa segakooride II laulupäev Treimanis

Sindi õpilasmalev lõpetas 14. töösuve

Sunday, July 24th, 2011

Kui ma reedel, 22. juulil kella poole kahe paiku Sindi Gümnaasiumi esisele platsile jõudsin, kohtusin ülemeelikute õpilasmalevlastega, kes jahutasid üksteist voolikust purskava kastmisveega. Veevalangust ei pääsenud isegi mitte kooli majandusjuhataja Mart Nõmm, kes saabus mikrobussi järel liikuvale haagisele tööriistu ja muid tarvilikke asju kokku korjama.

Veevalang tabab kõiki

Murumätaste eemaldamine

Õpilasmalev lõpetas selle aasta töösuve ja loomulikult ei saanud keegi töökatele noortele keelata nüüd lõbusat välja elamist. Viimase tööpäeva suur ettevõtmine oli kauni lillepeenra tegemine koolimaja ette. Hommikul tõi Mart Nõmm Nurme rabas kaevandatavat turvast. Samal ajal kaevasid ja juurisid õpilasmaleva noored parajalt suure ringi maad murukamarast puhtaks. Maakaevamisel sattuti põnevale avastusele, kui leiti kirjaga pudel, mille olid maasse kunagise puujuure lähedale peitnud 18 aastat tagasi esimeste klasside õpilased.

Janne Pihu otsene abi ja tema kogemuslike nõuannetega arvestamine annab kahtlematult parima tulemuse

Alvikard OÜ aednik Janne Pihu sõitis otse Viljandimaalt toodud lilleistikutega platsile ja aegaviitmata asuti istutama. Janne sõnul istutati sadakond taime. Lillede loetelus on 9 nimetust: helenium, kilpkonnalill, päevaliilia, särav päevakübar, kukehari, helmikpööris, kukehari, harilik karukell. Mõned taimed tuli siiski järelhaagisele tagasi tõsta, sest mullast tuli puudus, aga juba esmaspäeva hommikul tuuakse vajalikku turvast juurde ja nii saab töö lõpliku viimistluse. Siis küll õpilasmaleva noored juba puhkavad, aga töö viivad lõpule Janne koos abikaasa Aleksandri ja oma pere lastega, kes reedelgi õpilasmaleva ridu mitteametlikult täiendasid.

Ka sel aastal jätkatakse kunstiõpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupi initsiatiivil kooli koridoride seinte kaunistamist huvitavate maalingutega

Sindi õpilasmaleva tööd juhendasid ka sel aastal õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Nõmm. Tatjana on õpilasmalevlastega tegelenud juba üle kümne aasta ja Mart osales teist korda. Kumbki neist löövad ka ise töö tegemisel kõvasti kaasa ja ei piirdu üksnes organiseerimisel näpuga näitamisega – et mida, kus ja kuidas. Tatjana lõpetas samal päeval vanal kalmistul ristide värvimist.

Noored tegid õpilasmalevas tööd kahes vahetuses. Mõlemas kahe nädala pikkuses vahetuses töötas ühtekokku 34 õpilast. Ühes vahetuses olid valdavalt nooremad, 7. klassi õpilased ja teises veidi vanemad, 9. ja 10. klassi noored. Meeleldi tahaks nimetada kõiki noorte töid, sest tagantjärele hinnates on tehtud ääretult palju, ometi pole ka päris mõttekas täita mitu lehekülge eranditult kõigi teostatud tööde kirjeldamisega. Mõned näited aga siiski täpsemalt. Väga tänuväärne töö on olnud kahtlematult kalmistute korrastamine. Raiuti võsa, rohiti unarusse jäänud haudasid, värviti raudriste ja aedu. Kindlasti sai linn puhtama väljanägemise soditud seinte puhastamisega. Bussiootepaviljonide seintelt knopkade ja haakide ära nokkimine oli aegaviitev ja tüütu töö, nüüd tõstis Tatjana lauale kilogrammi raskuse kotikese, mis oli metalli täis kogutud neist samadest tillukestest torkijatest. Wöhrmanni pargis rohiti pingialuseid ja eemaldati puitosadelt sammalt ning pesti pingid enne värvimist puhtaks. Kurb oli kuulda, et viimase tööpäeva hommikul nähti neid samu pinke lõhutuna… Käidi pesemas raekoja torni trepikoda.

Pudelist leitud kirjavara asetati peidupaika tagasi

Töö kõrvalt jätkus aega ka ühisteks meelelahutuslikeks ettevõtmisteks: mängiti palli, grilliti ja tehti muud huvitavat. 8. ja 9. juulil aga osaleti Valgerannas peetud Pärnumaa õpilasmalevate kokkutulekul. Heade tulemustega esineti erinevates võistkondlikes mängudes. Esimesele kohale tuldi pendelteatejooksus ja laulukonkursil. Mälumängus võeti nii esimene kui teine koht. Teine koht saadi ka telklaagrite kaunistamisel ja korrasoleku eest. Võrkpallis tuldi kolmandaks ja taidluskonkursil neljandaks.

Sindi õpilasmalev Valgerannas kokkutulekul

Esimese päeva õhtul kestis tants ja trall kella kaheni öösel, enne kui öörahu korraldusega pidi leppima.

Järgmisel aastal saab Sindi õpilasmalev tähistada ümmargust tähtpäeva, sest siis tullakse tööd tegema juba 15. suve. Õpilasmalevate organiseerimise pikaajaline eestvedaja Mati Sutt nimetab Sindi õpilasmalevlasi noorteks, kes alati kannavad endaga positiivsust. Sindi on üks vanimaid osalejaid ja väga hea lepingupartner nii Sindi Linnavalitsuse tasandil kui kooli ja rühmade osas.

Malevasuve pildigalerii malevlaste erakogust

Samal teemal:

Ristidega ja ristideta kalmud väärivad hoolt

Mati Sutt loodab õpilasmalevate noori lähetada tööle ka teistesse riikidesse

Tagasivaade Sindi malevasuvele

Õpilasmalev Sindis

Sindi õpilasmalev on produktiivne ja lõbus

Lillepidu peetakse Viljandimaal koos folgiga

Sunday, July 24th, 2011

Juba neljandat aastat järjest toimub Suure-Jaani vallas Metsakülas asuvas Nõrga talus traditsiooniline lillepäev.

Vaated Nõrga talule, fotod erakogust

30. juulil Nõrga talu 4. lillepäev

Ilusas kohas elamine on suur väärtus. Vaikus, avarus ja oma aed on tänapäeval lausa luksus. Lillepäeva idee ongi kauni ja korrastatud elukeskkonna väärtustamine.

Kuigi aiatööd kestavad, hakkab aed südasuvel ka nähtud vaeva eest tasuma. Nõrga talus puhkevad õide kümned erinevad päevaliiliate ja flokside sordid. Talu ümber loodud 1,5 ha suurune iluaed pakub inspiratsiooni nii professionaalsele aiakujundajale kui ka algajale aednikule. Nõrga talus on kujunemas üks rikkalikumaid püsilillekollektsioone Viljandimaal. Palju kasutatakse nn vanu taimi, mida on aastaid maakodudes kasvatatud.

Nõrga talu on tunnistatud 2009. aastal Suure-Jaani valla kauneimaks tootmistaluks ja auhinnatud 2010. aastal Vabariigi Presidendi „Kauni Eesti Kodu“ konkursil.

30. juulil – just sel kõige õiterohkemal ajal ongi tore kokku saada teiste aiandushuvilistega.

Nii nagu ka eelnevatel aastatel, on ka sel suvel oodata põnevaid loenguid ja rikkalikku valikut istikuid. Toimuvad traditsioonilised aiaringkäigud, mille jooksul tutvustatakse taimi ja aiakujundust.

Sündmus kestab laupäeval, 30. juulil kella kümnest kuueni ja on kõigile tasuta. Lähemat teavet jagab Krista Kukk telefonil 5150248.

Vaata videot samal teemal siia klikkides

Georg Wilhelm Richmann ausambal

Saturday, July 23rd, 2011

Georg Wilhelm Richmanni 300-dal sünniaastapäeval, 22. juulil avasid Riigikogu esimees Ene Ergma ja abilinnapea Meelis Kukk Pärnus tuntud loodusteadlase monumendilt punase katte eemaldamisega mälestusmärgi mehele, keda peetakse piksevarda üheks leiutajaks ja kes omab paljus muus teaduslikus töös ajaloolise märgiga tähendust.

Mark Soosaar avab elektriauto saabumisel Ene Ergmale ukse;  Meelis Kukk ja Ene Ergma eemaldavad katte Georg Wilhelm Richmanni auks valmistatud skulptuurilt

Tekst hõbeplaadil: Georg Wilhelm Richmann sündis Pärnus 22. juulil 1711, ühes siin Kuninga tänaval asunud elumajas, mille number pole teada. Lõpetanud Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi, jätkas Richmann õpinguid Halle ja Leipzigi ülikoolides. Richmannist sai peagi Peterburi Teaduste Akadeemia tegevliige. 1745. aastal leiutas noor akadeemik elektromeetri. Aastal 1752 alustas Richmann koos Mihhail Lomonossoviga atmosfäärielektri uuringuid. Samaaegselt Benjamin Frankliniga Ameerikas ehitas Richmann esimese piksevarda Ida-Euroopas. Ricmannil õnnestus 6. augustil 1753 oma Peterburi laboris kinni püüda välk, mis uudishimuliku uurija surmas. Richmann oli üks esimesi teadlasi maailmas, kes inimkonna kiirema arengu nimel ohverdas kõige kallima – elu. Mälestusmärgi autorid on skulptor Riho Kuld ja arhitekt Margit Kõrts.

Reede õhtul kella kümne paiku hakkasid juba esimesed inimesed peatuma avatava mälestusmärgi juures ja jäid pidulikku sündmust kannatlikult ootama. Tund enne südaöö saabumist ütles kogu ettevõtmise peamine eestvedaja Mark Soosaar mitmesajale kohale tulnud inimesele, et ilma Georg Wilhelm Richmanni ja Benjamin Franklini taoliste meesteta ei elaks me täna elektriga, ega seisaks ka üheskoos Kuninga ja Nikolai tänavate ristumise kohal seda sündmust tunnistamas.

Richard Villems teab Richmannist palju rohkem

Riigikogu esimees Ene Ergma saabus mälestusmärgi avamisele pisikesel sinist värvi Mitsubishi elektriautol. Autost väljudes ütles ta, et sõitis elektriautoga elus esimest korda ja avaldas lootust, et juba 10 aasta pärast sõidavad kõik elektriautoga. Richmannit meenutades osundas Riigikogu esimees teadlase vaevarikkale tööle, mille tulemuse vilju me elektritarbimise näol tänapäeval naudime kui iseenesest mõistetavat hüvet, ega mõtle igapäevaselt sellele, kuidas kõik algas.

Avamise ootele kogunev rahvas

Pärnus sündinud ja sirgunud Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems on samuti nooruses proovinud keravälku püüda. See oli ka üks põhjuseid, miks peeti tähtsaks teda kutsuda mälestusmärgi avamisele. Pikemas sõnavõtus rääkis Richard Villems silmapaistva Peterburi teadlase Richmanni elust, kes sündis ajal, mil kestis sõda ja valitses katk. Tema isa töötas Tartus Rootsi riigi valitsuse teenistuse väärikas ametis varahoidjana.

Ene Ergma tervitus

Richmann jõudis Peterburi 24 aasta vanuses. Esimesed 3-4 aastat oli ta Vene välisministri laste koduõpetaja. Imperaatorlikku Vene Teaduste Akadeemiasse pääses ta 1739. aastal. 30 aastaselt sai temast erakorraline professor ja 4 aastat hiljem, 1745 aastal oli juba korraline professor ning akadeemia füüsikalabori juhataja. Laboris alustas ta uuringuid staatilise elektriga. Ta läks kaasa Benjamin Frankliniga, kes piksevarda leiutas ja seda juba maailmale tutvustas. Väga tähtsaks peetakse kuni tänapäevani Richmanni leiutatud elektromeetrit, mida Peterburi muuseumis säilitatakse. Elektromeetriga töötamine võimaldas saada palju vajalikke andmeid elektri takistuse, juhtivuse ja muu kohta.

Suupilli-ansambel Piccolo esinemine

Richmanni poolt koostatud kõik 22 teaduslikku anaali olid kirjutatud ladina keeles. Nende kirjutiste pikkused oli kahest kuni neljakümne leheküljeni. Esimene ja väga oluline teaduslik kommentaar, mida tänapäevalgi mainitakse, oli soojuse (tänapäevaselt termofüüsika) alane töö, mis käsitles soojenemisega kaasnevat paisumist ja jahtumisel ilmnevaid füüsikalisi seaduspärasusi. Tal õnnestus neid protsesse kirjeldada matemaatilistes valemites.

Meelis Kukk ütleb Pärnu Linnavalitsuse poolsed tänusõnad monumendi püstitajatele

Richard Villems tõi ühe näite, mis võiks ilmekalt kinnitada Richmanni elutöö suurust. Juba päev pärast loodusteadlase surma ilmus maailma vanimas ja siiani avaldatavas teaduslikus ajakirjas (Inglise teaduslikud toimetised) järelhüüe 8-lehekülje pikkuse artiklina, mis kõneles Richmanni saavutustest teaduses.

Mark Soosaar tegevuses löökriistaga samal ajal kui eemaldatakse katet

Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ütles, et väikeses kogukonnas sündinud ja välja kasvanud inimesi pole palju, kes läheksid oma tegevusega maailma pärandisse ja sellepärast tänas linnavalitsuse nimel kõiki, kes Richmanni monumendi püstitamise juures on abi osutanud.

Mark Soosaar nimetas suuremate rahaliste annetajatena Riigikogu esimehe Ene Ergma, Riigikogu liikmete Annely Akkermanni ja Jüri Jaansoni nime, samuti Uue Kunsti Muuseumit, aga peale selle on olnud ka neid, kes toetasid mitmel viisil mitterahaliselt. Nendeks olid firma Elwo juht Mati Sooaru, kelle abiga valmis elektrilahendus, arhitekt Margit Kõrts ja teised linnakodanikud, kes tulid ja aitasid näiteks kraavi kaevata. Ka Mark Soosaar ise kaevas süvendit ja annetas raha. Pärnu linn toetas 1500 euroga.

Ricmanni kuju valmistas Riho Kuld, pronksivalu tegi Bruno Kadak.

*

Samal teemal:

Mälestusmärk Georg Wilhelm Richmannile

Galerii: Pärnu arhitektuur klaaspindadel

Friday, July 22nd, 2011

Pärnumaal valitakse hobumiss ja hobumister

Friday, July 22nd, 2011

Ratsaklubi E-Rantch korraldab Pärnumaal Tori vallas, Mannare külas, Metsa talus 23. juulil algusega kell 11.00 kõigile huvilistele meelelahutusliku kogupereürituse „Ratsutajate Suvepäevad 2011“, kus lisaks ratsavõistlustele toimuvad Eestis esmakordselt hobumissi ja -misteri valimised, nii hobuste kui ka inimeste hulgast.

Laane talli ratsahobusel

Hobumissi ja hobumisteri valimised tõmbab käima oma humoorika ja kaasakiskuva jutuga tuntud näitejuht ning Pärnu Hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe. Kõikidel soovijatel on võimalus sümboolse stardimaksu eest võistlusel osaleda. Kuna hindamine toimub eelkõige riietuse, pooside, üldmulje alusel, siis seetõttu võivad võistlejad poseerida nii hobuse kõrval kui ka seljas. Kasuks tuleb kui võistleja oskab koostöös hobusega mõnda trikki. Ratsariided on võistlejatel keelatud.

Lisaks inimestele, valitakse hobumiss ja hobumister ka hobuste hulgast. Võitjad selguvad publiku hääletamise tulemusel.

Mart Tõnismäe

Peale hobumissi ja -misteri valimisi, jätkub päev ratsavõistlustega, kus hobustele annab stardid tuntud hobusekasvataja ning treener Maie Kukk, keda tuntakse ka Säravere hobukuningannana ja kes on endine Türi Tehnika ja Maamajanduse kooli ratsutamise õpetaja.

Muuhulgas ei puudu ka publiku seltskondlikud spordimängud ja fotosessioonid hobuste ja Tori valla kuulsaimate Mutimuudi kenneli kelgukoerte seltsis.

Õhtu jätkub seltskondliku ajaveetmisega, kus lisaks peab oma sünnipäeva Eesti kuulsaim vanakooli sepp, elurõõmus härrasmees Aadi Pärtel, keda peetakse hobumaailmas ka legendaarseks tippsportlaseks ja treeneriks.

Don Simon A. Tompel ja Mehis Palotu Pärnu päeval pilti püüdmas

Ratsutajate suvepäevadele aitab kaasa ka samal nädalavahetusel Metsa talu maadel toimuv Pärnumaa Fotolaager 2011, mida korraldab Eesti Fotoklubi ja mis on suunatud kõikidele fotohuvilistele, kus lisaks seltskondlikule ajaveetmisele, vahetatakse kogemusi ning jagatakse algajatele personaalseid nõuandeid ning pildistatakse hobuseid, ratsavõistlusi, missi- ja misterikandidaate jpm.

Ratsaklubi E-Rantch, kes tegeleb hobukultuuri ja ratsaspordi populariseerimise ja arendamisega, plaanib korraldada ratsutajate suvepäevi igal aastal, et see kujuneks Eesti ratsutajate jaoks üheks märkimisväärseimaks sündmuseks, kus kord aastas saab aja maha võtta ja koos perekonna ja teiste hobusesõpradega seltskondlikult ning meelelahutuslikult aega veeta.

Noored rahvamuusikalaagris

Friday, July 22nd, 2011

Alates eilsest kuni pühapäevani korraldab MTÜ ModeRato Rannaääre puhketalus, mis asub Häädemeeste valla Rannametsa külas, järjekordse laste ja noorte rahvamuusikalaagri.

Rannaääre puhketalus; hilisõhtune tantsupidu Rannaääre puhketalus, fotode autor REINE NIIN

Akordioni õpituba

Kandle õpituba

Algselt välja kuulutatud Raiesmaa puhketalu asemel toimub rahvamuusikalaager samasse valda jäävas Rannaääre puhketalus. Laagris osaleb 27 last, vanuses 7-16 aastat. Kokku on tuldud üle Eesti: Tallinnast, Kiviõlist, Jõgevalt, Suure-Jaanist, Pärnust, Häädemeestelt. Rahvamuusikalaagri tööd juhendab Reine Niin, kes ka ise lapsi õpetab koos teiste õpetajatega. Nende nimed on Margrit Kits, Kristi Alas, Kaarin Aamer ja Eha Niglas. Laagis õpetatakse lastele akordioni, viiuli ja kandle mängimist. Ühiselt musitseeritakse ansamblites, tantsitakse ja mängitakse vanu rahvamänge.

Pühapäeva keskpäevaks on kõik rahvamuusikasõbrad kutsutud Rannaääre puhketalus toimuvale kontserdile, kus laste esinemised annavad ülevaate laagris omandatud oskustest.

Seekordne laste ja noorte rahvamuusika laager toimub juba kuuendat korda. Alati valitakse laagri tegevuskohaks mõni uus paik. Seni on laagreid peetud Orajõe külas Nurmenuku talus, Kihnu rahvamajas, Häädemeeste muusikakoolis, Kabli looduskeskuses ja möödunud aastal Metsapoolel.

Samal teemal:

Metsapoole laager – lihtsalt super!

Rahvamuusika heliseb seekord Metsapoolel

Piltuudis täna etendunud Pernau Rahwateatri tükist „Sarapiku Juhani imelised Juhtumised“

Thursday, July 21st, 2011

Sama lavateost võib Pärnu kolledži amfiteatri laval näha veel ka reede õhtul algusega kell 19.00.

Kuue pildi ja lauludega naljamängus on kasutatud Juhan Peegli loo “Verine John ehk Sarapiku Juhan” ainestikku. Rahvateatri juhendaja on Meelis Sarv. Tänast näitemängu vaatas ligikaudu paarsada inimest.

Meelis Sarv

Samal teemal:

Esimesest kokkusaamisest kuni eelseisva järgmise etenduseni

Piltuudis: Kaitseliidu Pärnumaa Maleva orkester Saxoni esinemine

Thursday, July 21st, 2011

Täna õhtupoolikul esines Kaitseliidu Pärnumaa Maleva orkester Saxon Koidula pargis rohkele kuulajaskonnale.



Papiniidus liikluse muudatus

Thursday, July 21st, 2011

Keskpäeval suunati liiklus Papiniidu tänaval uuele teepoolele

Täna keskpäeval muudeti Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Pärnu linnas ajutiselt liikluskorraldust. Lõigul Papiniidu sillast kuni Pae tänavani viidi liiklus uuele teeosale, mis kulgeb vana teega paralleelselt. Kiirus on piiratud kuni 30 km/h. Uus liikluskorraldus kehtib orienteeruvalt 30.septembrini.

Samal teemal:

Liivi tee ehitusel on täheldatav väike mahajäämus