Arhiiv August, 2011

Rait Pärg on Vaasa linna loodava skulptuuri „Kaks purje“ autor

Wednesday, August 31st, 2011

Rait Pärg Vaasa lipuga

Pärnu Linnavalitus otsustas tänasel istungil eraldada reservfondist 500 eurot Vaasa-Pärnu sõprusseltsi eestvedamisel Vaasa rajatava skulptuur /installatsioon „Kaks purje“ püstitamise toetuseks.

Rait Pärg ja Raimo Vahtera on mitu aastakümmet Pärnu -Vaasa vahelist sõprust pidanud

Vaasa on Pärnu kõige vanem sõpruslinn. Kahe linna vahelised sõprussuhted loodi juba aastal 1956 ja aktiivselt on suheldud läbi mitme aastakümne. Tänavu Vaasa ja Pärnu sõprussuhete 55. aastapäev oli põhjuseks, miks kevadel leidis Pärnus aset Soome Vabariigi Nädal. Nädala jooksul toimus rida temaatilisi üritusi ja ka Wasa Sinfonietta kontsert. Juunis oli pärnakatel Pärnu Linnagaleriis võimalus tutvuda Vaasa graafikute töödega. Pärnust viisid tervitused kevadel Vaasa ansambel Greip.

Vaasas tegutseb aktiivselt Vaasa-Pärnu selts, mis loodi 1988. aastal. Selts on kaasaaidanud mitmete ürituste korraldamisel nii Vaasas kui ka Pärnu. Seltsi eestvedamisel rajatakse Vaasa sõprusele pühendatud skulptuur /installatsioon „Kaks purje“. Skulptuuri autoriks on pärnaks Rait Pärg.

Tänasel linnavalituse istungil eraldati skulptuuri toetuseks 500 eurot.

Pärnu koolides läheb 1. klassi võrreldes möödunud aastaga 26 õpilast rohkem

Wednesday, August 31st, 2011

Pärnu Koidula Gümnaasium

Pärnu linnas läheb 2011/2012. õppeaastal üldhariduskoolidesse kokku 6034 õpilast. Möödunud, 2010/2011. õppeaastal oli üldhariduskoolidesse õppima asujaid 6171.

Pärnu Vanalinna Põhikool

Algaval õppeaastal läheb 1. klassi 463 õpilast, mis on eelmise õppeaastaga võrreldes 26 õpilast rohkem. 10. klassi läheb sellel aastal 583 õpilast, mis on eelmise õppeaastaga võrreldes 24 õpilase võrra vähem.

Klassikomplekte avatakse üldhariduskoolides kokku 270 ja see on võrreldes eelmise õppeaastaga 4 klassikomplekti võrra rohkem. Suurenemine on tingitud hariduslike erivajadustega õpilaste arvu kasvust.

Rääma Põhikool

Pärnu linna lasteaedades on 2011/2012. õppeaastal kokku üle 2000 lapse, kellest esmakordselt läheb lasteaeda 477 last.

2011/2012. õppeaastal asub Pärnu linnas tööle üks noor värskelt erialase kõrghariduse omandanud pedagoog – Lasteaias Mai alustab oma töökarjääri Kerttu Poopuu. Oma pedagoogilist kvalifikatsiooni on tõstnud 15 rakenduskõrghariduse omandanud õpetajat, 4 bakalaureuseõppe lõpetanut ning 8 magistriõppe lõpetanud koolide ja lasteaedade õpetajat.

Uute haridusjuhtidena asuvad tööle Indrek Kaldo Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktorina, Lea Mardik Pärnu Õppenõustamiskeskuse juhatajana, Ille Rohtlaan Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppealajuhatajana, Peedu Sula Pärnu Ühisgümnaasiumi õppealajuhatajana, Laura Arum Pärnu Ühisgümnaasiumi direktori asetäitjana noorsootöö alal, Ulla Lehtsaar Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori asetäitjana noorsootöö alal ja Evelyn Friedemann Pärnu Rääma Põhikooli direktori asetäitjana noorsootöö alal.

Pärnu Raeküla Kool

*

Pärnu Ühisgümnaasium;  Pärnu Vene Gümnaasium

Pärnu Hansagümnaasium; Pärnu Kuninga Tänava Põhikool

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium; Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium

Pärnu Vabakool

Ettevaatust teed ületades

Wednesday, August 31st, 2011

Augustkuul lõpetati Maanteeameti Lääne regiooni tellimusel Pärnu-Tori nr 59 riigimaantee kuuendal ja neljandal kilomeetril tee remont, mille käigus rajati ka 2 jalakäijate ohutussaarekest.

Eelmisel nädalal valminud ülekäigukoht Paikuse alevi ja Sindi linna vahelisel maanteell

Mõned jalakäijad, aga ka lasteaedade õpetajad on olnud mures märgistamata ülekäigukohtade pärast, kuna puuduvad tavapärased ülekäigurada tähistavad liiklusmärgid ja teele joonitud vöötrada, mis annab jalgsi liikujatele autode suhtes eesõiguse. Kardetakse, et keset teed ehitatud ohutussaar võib eriti väikeste laste puhul tekitada väärarvamuse, nagu oleks lubatud autode eest üle tee minnes kasutada jalakäija eesõigust.

Seepärast on oluline enne kooliaasta algust juhtida eriti laste ja nooremate õpilaste tähelepanu sellele, et taolised ülekäigukohad ei anna jalakäijatele eesõigust tee ületamiseks maanteel liikuvate liiklusvahendite ees. Tegemist pole „sebra“ tüüpi ülekäigurajaga ja lubatud 70 km/h või kiiremini toimuva liikluse piirkonnas tuleb olla topelt ettevaatlik.

Mesimummid said sünnipäevaks oma lipu

Wednesday, August 31st, 2011

Iga rühm tuleb oma tordiga sünnipäevale; kõigi rühmade tordid

Mesimummid sõid täna ennelõunal sünnipäeva torti ja heiskasid oma lasteaia lipu.

Lipu heiskamise tunnistajad; Mesimummi lipu heiskavad Maris Kuusk ja Pavel Sõsojev


Maris Kuusk on kujundanud Paikuse Lasteaia Mesimumm lipu, valmistaja on OÜ Siidivennad

Direktor Eve Kalimulina puistab sületäie häid soove sünnipäeva supi kastrulisse

Täna tehti algust Paikuse Lasteaia Mesimumm 30. sünnipäeva pidulike sündmustega, mis on jagatud kolmele päevale. Vihmase ilma tõttu toimus varem õuele kavandatud suurem osa päeva sündmustikest lasteaia siseruumides. Enne kella kümmet kandsid rühmade õpetajad endi poolt valmistatud tordid saali pääsla ees olevale pikale lauale, millest möödudes said mudilased näha kõige erinevamal viisil ja kujundusega valminud suuri sünnipäeva torte.

Kõige pidulikum hetk saabus siis, kui õppealajuhataja Leila Feldmann küsis saali kogunenud pisikestelt mummidelt – missugune lipp Eesti ja Paikuse valla lippude kõrvalt puudu on? Ühises kooris vastati: „Mesimummi lipp!“ Pärast selle teadmise kooris välja ütlemist sisenes Maris Kuusk pidulikul sammul saali ja asetas seni puudu oleva lipu vardapesasse.

Mesimummil on sünnipäev

Sünnipäev on tore päev

Kevadel väljahõigatud Mesimummi oma lipu ideekonkursi võitjaks osutus paljude teiste osalejate seas sama lasteaia lapsevanem Maris Kuusk, kes õpib praegu Rakvere kolledžis ka ise lasteaia õpetajaks. Lipu autor ütles tagasihoidlikult, et ei pea end küll eriliseks kunstnikuks, aga harrastab arvutigraafikat ja fotode töötlemise programmide abil kujundab logosid. „Olen õppinud 2 aastat Kuressaare ametikoolis, kus sain vajalikke teadmisi selleks tööks,“ rääkis Kuusk. Küsisin, kas idee otsimisel liikus peas palju võimalikke kavandeid? „Ei, mõtlesin kohe aiale ja lillepärjale, et rõhutada tänavuaastast juubelit, samuti meenutab kahe mesimummi ümber olev ovaalne lillede põimik laulusõnu „kes aias, kes aias…“, selgitas autor lipu saamislugu ja seda kuidas mitu tähendust sümboolses pildis ühte siduda.

3 X 10 on 30 - Mesikumm on kolmekümnene

Lipu valmistaja oli pikaajaline koostööpartner OÜ Siidivennad, kes on varem teinud Mesimummi logoga särgid, kotid ja muid sama sümboolikaga meeneid Paikuse lasteaiale.

Leila Feldmann lõikab lasteaia töötajatele tordi lahti

Meeleolukas poolnäitemängulises lavastuses ühinesid väga kenasti kõik mudilased ühiseks mänguks, millele õpetajad suutsid lapsi meisterliku oskusega kaasa haarata. Kogu mäng toimus rongisõidul mitmetes peatustes. Esimeses jaamas olid vastas köögitädid suure kulbi ja veel suurema katlaga, et valmistada sünnipäevasoovidest segatud maitsvat suppi. Kes peoga, kes suure sülemiga asetas kulbile oma parimad soovid, mis seejärel mahukasse katlasse puistati. Soove oli seinast seina: palavaid, siiraid, armastavaid.

Majandusjuhataja Grüüne Ott jagab kohvi

Põnevat ootamatute ootuste põnevust tekitas ka hea näitleja vilumusega õpetaja Janika Tamm, kes suutis nägu ja häält kümme korda erinevat viisi moonutades öelda „Palju õnne sünnipäevaks…“ Lapsed pidid kaasa mõtlema ja ise otsustama, milline häälekõla ja kehakeel on sünnipäevalapsele kõige meeldivam. See tekitas lastes segadust, sest ei teatud alati, kas tädi käitumise üle imestust väljendada või suure häälega naerda. Kindel oli vaid see, et vahva esinemine selgitas mõndagi ka mudilastest pikematele inimestele.

Mesimummil on sünnipäev

Kui saalipidu peetud sai ja tordi söömine käsile võeti, lükkas päike pilved parajalt niipalju laiali, et nägi avaratest akendest sisse vaadata. Sellest tekkis kõigil tahtmine vihmavalangute vaheaega ära kasutada ja Mesimummi lipp kähku õuel olevasse masti tõmmata. Lasteaia territooriumi haldaja Pavel Sõsojev paigaldas kolm 6 meetri pikkust lipumasti, mille tulemusel on nüüdseks terves Paikuse vallas valminud kõige esinduslikum lipuväljak, kus hakkab alaliselt lehvima valla ja Eesti lipu kõrval ka Mesimummi lasteaia lipp.

Esimese lipu heiskamise au osaliseks said Pavel Sõsojev ja Maris Kuusk. Täpselt ajastatud hetkel, mil käed puudutasid lipunööri, avanes masti kohal rohke veega täidetud vihmapilv, mis hetkega nii lipuheiskajad, sündmust vaatama tulnud mudilased, õpetajad ja mõned kohal viibinud lapsevanemad täiesti märjaks tegi. Niipea kui vihmaveega piserdatud lasteaiapere varjule jõudis, naeratas päike taas sõbralikult aknast sisse. Mesimummil on ju ikkagi sünnipäev!

Sinilille (pildil) rühm on üks käesoleva juubelisünnipäeva ettevalmistajaid; Lause Palju õnne sünnnipäevaks tähed õigetele kohtadele

Samal teemal:

Mesimumm saab kolmekümneseks

Pärnu-Sindi busside sõidugraafik taastub

Wednesday, August 31st, 2011

Pärnu Maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu kinnitusel taastatakse alates 1. septembrist kolm pealelõunast reisi, mis vahepeal kuni augusti lõpuni ära jäeti.

Koolitöö algusega sõidavad Pärnu-Sindi liinile uuesti bussid väljumisajaga Tallinna maanteelt kell 13.45; 15.15 ja 18.15 ning Tammeojalt mööda Paide maanteed 14.30; 16.00 ja 19.00.

Hoolimata vihmast peeti päikeseloojangu kontserti

Tuesday, August 30th, 2011

Pidevad vihmahood ei takistanud päikese loojumist, ega jätnud ka varem välja kuulutatud päikeseloojangu kontserti pidamata.

Ilme Prenge, Priit Kask ja Vasyl Zotovych

Kastani tiik

Küünlad põrandal lisavad muusikale täiendavat võlu

Algselt pidi kontsert toimuma Paikuse alevis Kastani tiigi ääres. Kuna lauspilvitus ei võimaldanud loojuva päikese punetavat taevast imetleda, siis polnud suuremat põhjust tingimata tiigi kaldal kõige märjemate pilvede all musitseerida ja valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits juhatas muusikas loojangu nautijad kõrval olevasse päevakeskusesse. Kamina saalile lisasid õdusust põrandale asetatud värvilised küünlatulukesed.

Ille Riivits ulatab igale esinejale lilled

Vasyl Zotovych juhatas kontserdi sisse päikese teemal bajaaniga improviseerides. Järgnevalt laulis Ilme Prenge mõned Valdur Prenge loodud meeloodiad, mille sõnade autorid on Juhan Saar ja Leelo Tungal. Saatjaks olid Vasyl Zotovych ja Priit Kask. Kolmekesi mindi ka kunagise populaarse Horoskoobi aegadesse ja meenutati Mati Nuudet lauluga „Oi aegu ammuseid…“. Priit Kask tervitas „Vanaisa polkaga“ kohal viibinud Mihkel Kalbust, kes on tema esimene akordioni õpetaja. Huvitava improviseeringuga saatis teda Vasyl Zotovych. Kolmveerandtunni pikkune esinemine lõpetati Raimonds Paulsi looga „Laul viimasest lehest“. Pärast seda, kui Ille Riivits oli esinejaid lillesülemiga tänanud, nõuti veel üht lisapala.

Priit Kask, Ilme Prenge, Vasyl Zotovych

Ligemale kolmekümnele inimesele antud tubane kontsert mõjus väga koduselt, mida pole võimalik sellisel viisil tunnetada suurema hulga kuulajate seas istudes. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata ilmatujukusest tingitud viimase hetke muudatusele õnnestus päikeseloojangu kontsert ilma loojangut nägematagi suurepäraselt.

Ille Riivits loodab, et järgmisel aastal on juba vabaõhu esinemiste võimalused palju paremad. Mõttes on olnud kasutada Västriku parki kontsertpaigana ja ka lauluväljak peaks saama uueks. Siiski ei peaks ka Kastani tiigi juures väiksemate kontserdite korraldamist kõrvale jätma kasvõi seepärast, et halbade ilmaolude korral on võimalus minna kõrvalolevasse päevakeskusesse.

Vasyl Zotovych, Mihkel Kalbus ja tema õpilane Priit Kask; Paikuse Päevakeskus

Samal teemal:

Päikeseloojangu kontsert

Päev tasuta ühistranspordiga

Tuesday, August 30th, 2011

Pärnu linnaliini bussides võib jätta 4. septembril pileti ostmata, sest Pärnu Linnavalitus toetab MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi eestvedamisel sel päeval Pärnus toimuvat autovaba päeva.

Autovabal päeval võimalus tasuta ühistransporti kasutada

Pärnu Linnavalitsus, MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubiga ning GoBus Pärnu korraldavad koostöös 4. septembril autovaba päeva. Päeva eesmärk on propageerida tervislikke eluviise ja alternatiivsete transpordivahendite kasutamist. Pärnu on jalgrattaga sõitmiseks ning jalgsi käimiseks sobilik linn. 3. ja 4. septembril on ratturite rõõmuks üles seatud tasuta valvega jalgrattaparkla. 3. septembril asub valvega rattaparkla Pärnumaa Rahvaspordituru ning Jüri Jaansoni Kahe Silla lastejooksu keskuses – Port Arturite vahelisel väljakul. 4. septembril asub valvega parkla Pärnu Sadama parklas vana silla kõrval. Parklad on avatud 3. septembril 10.00-16.00 ning 4. septembril 9.30-15.00. Rattaparklasse saab jätta rattaid, mis on lukustatud!

Autovabal päeval kutsutakse inimesi üles kasutama ka ühistransporti. Eilsel linnavalituse istungil otsustati, et autovabal päeval on kõigil linlastel ja meie külalistel võimalik kasutada tasuta ühistransporti, sest mida rohkem me eelistame ühistransporti autodele, seda enam vähendame müra-ja heitgaasireostust linnas.

Jalgratastele

Pärnu linn on aastast 2002 WHO Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku liige ja 2010. aastal koostati Pärnu linna terviseprofiil, millest tulenevalt kavandatakse elanikkonna tervist väärtustavale hoiakule ja käitumisele ning eluviisi kujundamisele suunatud tegevusi. Järgides WHO Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku põhimõtteid ning arengustrateegiaid kogu Euroopas, on asutud tervist toetava linnakeskkonna sihipärasele arendamisele, väärtustatakse ümbritsevat linnakeskkonda ja elutingimusi.

„Linnalehmade“ saabumine viibib

Tuesday, August 30th, 2011

29. augustil Pärnu Linnavalitsuse poolt ajakirjandusväljaannetele saadetud pressisõnum Pärnu rannaalale toodud Šoti mägiveistest osutus ennatlikuks.

Šoti mägiveis

Viljandimaa farmis mägiveiseid kasvatav Georg Artma ütles täna hommikul, et pole veel kindlat otsust, millal loomad Soomaalt Pärnu poole teele asuvad. Siiski loodab ta lähipäevadel transpordi ära korraldada. Ajutise takistuse põhjuseks sai Kõpu-Tõramaa-Jõesuu tee remont ja Kilingi-Nõmme kaudu tulekut hindas Artma liiga pikaks ringiks, mis poleks esmaspäeval võimaldanud veistel valges kohale jõuda.

Mai elurajooni kohal olevale ca 10 hektari suurusele rannaniidule oodatakse algse kava kohaselt 39 kõverasarvelist ja pikakarvalist mägiveist, keda rahvasuus tuntakse rohkem linnalehmadena. Rannaniidule jäävad nad seniks, kuni jätkub ninaesist. Mägiveiseid valvab karjus piiratud alal elektrikarjusega, tulevikus hakkab karjatamine toimuma väiksemate koplite kaupa. Niitudel paiknevad karjaaiad ei tõkesta mere äärde viivaid jalgteid.

Georg Artma on olnud Soomaa luhaniitude hooldamisel kauaaegne partner Keskkonnaametile, kellelt taotles rahalisi vahendeid ka Pärnu rannaniitude hooldamiseks.

Ettevõtja esitas möödunud aastal linnavalitsusele taotluse saada viieks aastaks rannaniidu kaitsealal asuvatele katastriüksustele kasutusõigus. Pärnu Linnavalitsuse otsustuskorras on Georg Artmal lubatud tähtajaga 15.02.2010 kuni 31.10.2014 tasuta kasutada 56 hektari suurust pinda võsa ja pilliroo niitmiseks ning mägiveiste karjatamiseks. Töö teostamise tingimused on kindlaks määratud Keskkonnaameti poolt koostatud kaitsekorralduskavaga.

Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Murel Merivee selgitusel on projekti “Linnalehmad”, ehk ametlikumalt “Pärnu rannaniitude loodusväärtuste taastamine ja hooldamine” eesmärgiks seatud umbkaudu 250 hektarit suuruse roostunud kaitsealuse rannaniidu taastamine. Selleks tuleb puhastada rannikulõukad elanike poolt kokkuveetud rämpsust, piirata karjatusala taraga, ehitada varjualused, rajada loodusrajad koos vaateplatvormidega ja paigutada teadetetahvlid, mis tutvustaksid külastajatele rannaniitu tervikliku vaatamisväärsusena.

Rannaniidu korras hoidmiseks sobivad Šoti mägiveised parimal viisil, sest tavaline piimakari oleks söögi valimisel rohkem põimiv ja nõuaks ka täiendavat hooldust. Lisaks sellele, et mägiveised on väga inimsõbralikud, söövad nad leplikult sedagi, millest teised loomad ära ütleksid.

Senised ettevõtmised on teoks saanud Keskkonnaameti toetusel, mis võimaldab jälgida loomade elu sidumist linnaruumiga. Projekti tegelik realiseerimine käivitub järgmisel aastal. Projekti kõige töömahukamaks ja kallimaks osaks kujuneb lõugaste puhastamine ja taastamine,

Kaitseväärtuste kohta valmivad avalikkust teavitavad infotahvlid, mis annaksid teada Euroopas üliharuldaseks muutunud liikidest, nagu kiivitaja, mustsaba-vigle, rannakurvits või punajalg-tilder. Rannaniidul kasvavad ka Eestis ohustatud ja haruldased orhideed, sõrmkäpalised, mida tahetakse seemnete valmimise perioodini vastavate aedadega kariloomade eest kaitsta.

Pärnu rannaniitude taastamise töösse on kaasatud kaitseala valitsejana Keskkonnaamet, oskusteabe poolelt Pärnu kolledž ja valduse haldajana linnavalitsus.

Algab Kahe Silla jooksu ja –retke stardimaterjalide väljastamine

Tuesday, August 30th, 2011

Kahe silla jooks 2010. aasta meenutuses

Homme, 31. augustil kell 10:00 avatakse Port Arturi II kaubanduskeskuse aatriumis Kahe Silla jooksu võistluskeskus, kust on võimalik enne 26. augustit jooksule ja retkele registreerunutel oma stardinumber kätte saada. Nii on võimalik vältida pikki järjekordi ning hoida kokku aega võistluspäeva, 4. septembri hommikul. Võistluskeskus töötab Port Arturis kolmapäevast reedeni kell 10:00 – 20:00 ja laupäeval 10:00 – 16:00. Kuni reedeni on võimalik end veel samas ka jooksma või kõndima registreerida.

31. augustist kuni 4. septembrini 2011. a. kehtivad Port Arturi spordipoodides ja Pärnu Wakepargis jooksjatele/retkelistele osalejanumbri ettenäitamisel ka hinnasoodustused.

Start Jüri Jaansoni nime kandvale Kahe Silla jooksule ja Kahe Silla retkele antakse pühapäeval, 4. septembril, kell 12:00 Endla teatri eest. Pärnumaa Rahvasporditurg ja Kahe Silla lastejooksud toimuvad sel aastal päev varem, 3. septmebril kell 10:00 – 16:00, Port Arturite vahelisel väljakul. Täpsem info Kahe Silla klubi kodulehel www.2silda.ee

Port Artur teeb esimese klassi õpilastele kingituse

Tuesday, August 30th, 2011

Pressiesindaja Ave Reinson teatab, et Port Arturi kaubanduskeskus kingib kõigile Pärnu linna ja maakonna esimese klassi õpilastele koolitarvetega koti.

Esimese klassi lapse kingitus Port Arturilt, pressifoto

Täna saatis Port Artur Pärnumaa koolidesse kingitused esimesse klassi minejatele. Jooneline ja ruuduline vihik, joonistusplokk, harilikud pliiatsid, joonlaud-järjehoidja ja sussikott antakse umbes 850 esimese klassi lapsele koolis üle septembri alguses.

„Õppimine on tähtis ja õppima peab igaüks ise. Ei ema, isa ega Port Artur ei saa lapse eest õppida, me saame ainult toetada lapse õpinguid. See väike koolitarvete kott on meie õnnitlus kooli minevatele lastele, see on meie panus,“ ütles Port Arturi esindaja Viljo Vetik.

Hariduse väärtustamiseks toetab Port Artur Pärnumaa esimese klassi lapsi koolitarvetega alates 2006. aastast.

Vihikutel ja kotil on pilt kooliteele asunud väikesest poisist, Triibu Trakspüksist. Tegemist on kaubanduskeskuse maskoti, admiral Artur Porti uudishimuliku pojaga. Triibu Trakspüksi on joonistanud kunstnik Lauri Kaaviste.

Port Artur toetab sporti, kultuuri ja haridust ning lastele suunatud projekte.