Arhiiv September, 2011

Statoil rahastab laste liikumisõpetust

Friday, September 30th, 2011

Täna jõudis Liiklusohutuse keskus OÜ liiklusõppeväljakute mahamärkimistöödega Pärnumaale Jänesselja ja Sindi lasteaedadesse, mis on osa heategevusprojektist Statoili ja Maanteeameti vahelises koostöös ning puudutab käesoleval aastal 11 lasteaeda kogu riigis.

Õppeväljakul omandatud õiged käitumisharjumused on parimaks aluseks jalakäijana liiklema õppimiseks ja hiljem jalgratturile vajalike teadmiste-oskuste omandamiseks

Pärnu linnas Vana-Sauga tänaval asuv Päikesejänku oli 2005. aastal maakonnas esimene lasteaed, kus avarale õuealale värvis Liiklusohutuse keskus OÜ värvilised jooned kaasaegse liiklusõppeväljaku jaoks maha. Sama on soovinud ka paljud teised lasteaiad. Kuna soovijaid jätkub pidevalt rohkem kui suudetakse rahuldada, siis on taotlusprojekte kirjutatud erinevatele tegijatele isegi paaril kolmel korral.

Sindi Lasteaia õppealajuhataja Reine Tänav oli täna väga õnnelik, et kolmandal katsel õnnestus saada jaatava vastuse ja vaatas tööde käiku uudishimuliku pilguga pealt, sest värvilised sirged ning looklevad jooned teedel olid tõepoolest põnevat mängu tõotavad. Selleks, et nende joonte ja märkide abil paremini lastele mängulisi liikumisharjutusi õpetada, viibis Reine Tänav 6. septembril Tallinna Kadaka Lasteaias, kus toimus Eesti Statoili ja Maanteeameti ühise liikluskasvatusprojekti raames korraldatud liikluskasvatusalane õppepäev. Uue liiklusõppeväljaku saavatele lasteaedade õpetajatele tutvustati õppeväljaku ülesehitust. Koos Kadaka lasteaia lastega näidati, kuidas tutvustada lastele liikluse aabitsatõdesid lõbusate liikumismängude abil. „Liikumisraja kasutamiseks on Maanteeameti liiklusohutuse osakonna poolt valminud ka vastav õppe DVD, mille järgi saavad lasteaialapsed paremini harjutada, aga kindlasti on oodatud ka õpetajate endi panus huvitavaks fantaasiaks,“ rääkis Reine Tänav.

Rada joonistab asfaldile OÜ Liiklusohutuse keskuse maaler Kuido

väikesed parandused võiksid jääda ka tegemata, sest Kuido käsi juhib "pintslit" väga täpselt, aga firma soovib teha filigraanselt puhast tööd

Nüüd avaneb peatselt sama võimalus ka Sindi ja Jänesselja lasteaedadel. Näiteks väikese raadiusega ringi sees sõitmine harjutab lastes tasakaalutunnet ja õpetab tillukest ratturit oma sõiduvahendi suurust aimama. Joonimiseks kasutatakse kolme värvi: punane, roheline, kollane. Üldjuhul on need samastatavad ka fooritulede keelava, lubava ja vahepealset käsklust mõtestava signaaliga. Värvid pakuvad hulgaliselt võimalusi mitmesuguste liikumismängude läbiviimiseks: punaste, roheliste, kollaste rühmade vaheline liikumine, piki joont sooritatavad tasakaaluharjutused ja palju teisi lihtsamaid või keerukamaid liikumismänge võimaldavad muuta liikumise põnevalt tegusamaks.

Koostöös Maanteeametiga on Statoil kahel eelneval aastal heategevusprojektiga rajanud 20 liikluskasvatuse õppeväljakut erinevatesse lasteaedadesse üle riigi. „2009. aastal välja kuulutatud konkursile saatis oma osalemissoovi rohkem kui sada lasteaeda, mistõttu 2010. aastal uut konkurssi ei korraldatud,“ selgitas AS Eesti Statoil kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts. Käesoleval aastal kaasati senisest enam projekti ka kohalikke omavalitsusi, kes annavad tagatise loodavate liiklusväljakute järjepidevaks hooldamiseks. See kohustab aastate möödudes märgistust vajadusel ka taastama.

Projekti raames oli lasteaedadel võimalus Statoililt taotleda liiklusõppeväljaku rajamiseks rahalist toetust. Suve alguses väljakuulutatud konkursile saadeti taotlusi pea kõikidest maakondadest.

Joontele lisaks kantakse maha ka erinevaid märke

Iga liigutus on täpselt välja mõõdetud ja midagi liigset nad ei tee

Esitatud taotluste alusel valiti välja lisaks Pärnumaa kahele lasteaiale veel Tallinna Kristiine Lasteaed ja Lepistiku Lasteaed-Algkool, Kohtla-Järve Lasteaed Mesimumm, Viljandi lasteaiad Midrimaa ja Mängupesa, PAIde Lasteaed, Muhu ja Kihelkonna lasteaiad Saaremaal ning Triinutare lasteaed Kaius, kuhu minnaksegi heade ilmade püsimise korral viimasena. Pärnumaa oli tegemise järjestuses eelviimane.

Maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenbergi sõnul on äärmiselt tähtis, et lapsed tunneksid juba varakult liikluse toimimise põhimõtteid. Liiklusohutuse keskus OÜ pole üksnes värvipintsliga tööde teostaja, vaid aitab olenevalt lasteaedade õuealade erinevast ruumilisest omapärast leida parimad joonimise ja märkimise lahendused. Kuna tegemist on laiema tähendusliku liikumisõpetusega, mille üks peamisi osasid on muidugi ka liiklemine teedel ja tänavatel, siis omavad töid teostava firma töötajad ka väga asjatundlikke teadmisi kogu kõnesoleva metoodika valdkonnas ning suudavad olla lasteaia õpetajatele paljus heaks nõuandjaks. Nad (soovides nimed jätta mainimata) ütlevad, et neil on selles vallas väga hea pikaajaline koostöö Urve Sellenbergiga.

John Stuart Mill jätab hüvasti kogumikalbumiga

Friday, September 30th, 2011

1. oktoobril Pärnus Lonkava Konna kõrtsis teadmata ajaks kontserttegevuse lõpetamist tähistav bänd ilmutab selle puhul omanäolise kogumikalbumi.

John Stuart Mill, foto erakogust

Ansambli John Stuart Mill esindaja Albert Marginal teatab, et 2005. aastal tegevust alustanud Pärnu alternatiivroki bänd John Stuart Mill annab sellel laupäeval Lonkava Konna kõrtsis teadmata ajaks viimase kontserdi. Kaks päeva hiljem asub Inglismaa poole teele bändi üks asutajaliige ja solisti Matt Samuel Berliozi (kodanikunimega Märt Niidassoo). Sellega seoses annab bänd teadmata ajaks viimase kontserdi, kus ette kantakse kõik seni helikandjatel ilmunud palad. Tuleb mahukas ja kindlasti huvitav kontsert, kus rõhk on pigem vanadel kui uutel lugudel. Ette kantakse bändi varasemast loomingust muuhulgas ka lood, mida paljud praeguse koosseisu liikmed pole kunagi mänginud, seega on John Stuart Milli loomingu vanadel sõpradel kindlasti põhjust tulla. Bändil on hea meel tutvustada samas ka oma värskeimat loomingut, nimelt kantakse ette ka lood oktoobri lõpus ilmuva EP-lt „Mao tee kalju peal“. Avastamis- ja kuulamisrõõmu peaks jaguma kõigile. Üritus algab kell 21 ja on tasuline.

John Stuart Milli tulevad teadmata ajaks puhkusele saatma Pärnu rokilegend Belka oma akustilise lugude paremikuga ja kohalik bluusiguru Kalev Koidu spetsiaalselt selleks ürituseks valminud kavaga. Oma tervitussõnad lausub ka ATP poistekoor, kes üle aasta end taas püünele seab. Õhtut pikendab ja rahvast tantsutab Chasper Kazparovich Picturesi legendaarne retro- ja rokihõnguline videodisko.

Ürituse tarbeks valmib spetsiaalne kogumik „Klaasmaja keldri lapsed“, mis sisaldab 13 lugu, millest kuus pole varem avalikkuse ette jõudnud. Lisaks bändi enda esitusele, sisaldab album kaht elektroonilist tõlgendust nende loomingust. Albumi juhatab sisse juba klassikaks saanud 2005. aasta salvestus loost „Moskva neegrid“, mis ilmus seni ainsal Pärnu bändide kogumikul. Kogumikule paneb punkti 2011. aasta augustis Soomes Chartmakersi mastering`i stuudios viimase lihvi saanud lugu „Mao tee kalju peal“, mis pärit samanimeliselt lühialbumilt. „Klaasmaja keldri lapsed“ on album, mis on oma loomult täpselt seda alternatiivi ja isetegemise mentaliteeti edendav, mida bänd on juba algusaegadest propageerinud. Nii võib öelda, et lasteks on kõik 12 artisti, kes albumil erinevates rollides üles astuvad ja keldriteks (ka sõna otseses mõttes) need kümme kohta, kus kogumikul sisalduvaid lugusid salvestati. Kuna kogumiku tiraaž on piiratud ja plaat on esialgsete plaanide kohaselt kättesaadav vaid 1. oktoobri kontserdil, siis pole kindel kas ja kust seda veel kunagi osta saab.

Shalom tänas vabatahtlikku

Friday, September 30th, 2011

Pärnu Shalomi abikeskus on liitunud Euroopa vabatahtliku aasta üleskutsega.

Liilia Junson võtab Kätlin Turbalt tänu vastu; Anne Aas

Liilia Junson

Shalomi abikeskuse juhataja Anne Aas selgitas, et seoses Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 välja kuulutamisega tekkis neilgi mõte liituda üleskutsega ja leida neid, kes oleksid valmis tegema heategusid ilma selle eest vaevatasu saamata. „Mitte iga heategu ei pea saama karistatud, vaid väärib ka tähelepanu,“ ütles Anne Aas naljatamisi eile Pärnus Riia maantee ääres asuvas KI Stuudios, kus anti Liilia Junsonile üle suveniirvaas koos lilleõiega tänuks tehtu eest. Liilia Junson otsustati valida kuu vabatahtlikuks, kuna tuli hiljuti korraldatud huvitava programmiga ostusündmusele, kus tegi pärast väsitavat tööpäeva veel lastele soenguid. „Mind moositi ära,“ ütles Liilia tagasihoidlikult. Anne Aas vastas suurte kogemuste põhjal, et „moosimisest“ üksi jääks väheks: „Peamine on siiski see, et inimene tunneb südames vajadust midagi head teha abivajajate jaoks.“ Pisikese kingituse andis üle kodus olev viie lapse ema Kätlin Turba, kelle lapsed on samuti vabatahtlikult abi saanud.

„Euroopa aasta üldeesmärgiks on seatud Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse jaoks soodsa keskkonna loomine, mis edendab heade tavade vahetamise kaudu liikmesriikide kodanikuühiskonna selle suunalisi jõupingutusi ka kohalike omavalitsuste tasandil,“ võttis Anne Aas Euroopa keskse vabatahtlikkuse põhimõtte paari sõnasse kokku ja selgitas, et konkreetselt Shalomi abikeskuse tegevuse eesmärgiliseks taotluseks on ühiskonna sotsiaalne ja vaimne tervenemine.

Erinevatesse riskirühmadesse kuuluvatele abivajajatele on 17 tegevusaasta kestel pakutud Pärnus mitmesugust kvaliteetset teenust. Sellel eesmärgil on jagatud humanitaarabi Pärnu linnas ja maakonnas, abistatud tulekahjus kannatanuid esmavajalike tarbeesemete ja riietega. Riskirühma perede lastele korraldatakse laagreid, samuti pakutakse Shalomi poole pöördunutele hingehoidu. 1996 aastal alustati tööd puudust kannatavate perede lastega, millest on välja kujunenud Shalomi lastemaja päevakeskus.

Põnevad nunnud vaatamiseks Sindi Linnaraamatukogus

Thursday, September 29th, 2011

Täna avati Sindi Linnaraamatukogus esimest korda nunnude näitus, kus külastajad saavad anda oma hinnangu rohkem meeldivale aiasaadusele. Selle põhjal selgitatakse välja rahva lemmik ja juba on valmis vaadatud ka autasu.

Ene Michelis pakub enda küpsetatud leiba

Üllatus

Näituse avapäevaks valiti teadlikult mihklipäev, mis Juliuse kalendri järgi langeb 29. septembrile. 4. ja 5. sajandil alguse saanud suur usupüha ühtis paljudes Euroopa maades lõikuse ajaga. Mihklipäevaga lõpetati põllutööd ja väliskarjatamine. Mihklipäeval tapeti lammas, valmistati sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, pruuliti õlut, küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba ja võeti palju muudki toidu tegemisel ette.

Nunnude näituse avapäeval suurt pidu siiski ei peetud, aga Sirje Vill pakkus kastmesse kastmiseks maitsvaid porgandeid ja Ene Michelis oli küpsetanud leiba. Tema rääkis ka lähemalt mihklipäevaga seonduvatest tegevustest eesti rahva kombestikus.

Kõrvits

Murumunad

Näitusele tõid huvitavamaid leide 13 inimest, kes elavad Sindis või on mingil muul viisil selle linnakesega seotud. Enamike ruumi sisenejate silmad peatusid kõigepealt suurel kõrvitsal, mis kuulub Valentina Tuurmaale. Üksinda poleks ta seda trepist teisele korrusele küll suutnud sikutada. Aga kahe mehe käterammule olevat selle ümariku müraka kaal siiski alla vandunud. Raskust olevat tollel kõrvitsal ca 75 kg, mis jääb siiski Eesti rekorditest tublisti maha, kuid Sindi oludes on kindlasti hea eeskuju naabritele mõõduvõtuks.

Suurustest paistab teistest väljapanekutest silma ka üks hästi suur murumuna, mis annab peaaegu päris palli mõõdu välja.

Nunnusid ei hinnata üksnes suuruse ja kaalu järgi vaid ka mitmete muude näitajate järgi. Millised need kõik täpselt on, polegi omavahel kokku lepitud ja mõni asi võibki jääda saladuseks, mille põhjal keegi sedelile oma eelistuse kirjutab.

Porgandid

Sindi Lasteaia „Lepatriinude“ rühma poiss Virgo Mitt on toonud näitusele kaks suurt isuäratava välimusega porgandit.  Vastupidiselt Virgo hästi kasvanud porganditele on Ene Michelis leidnud üksteise vahel lõplikult keerdu ja eri suundades haraliseks kasvanud porgandid. Isevärkki viguriteks on ka kartulid kasvanud, mis meenutavad just seda, mida keegi oma fantaasia nägemuses oskab ette kujutada.

Anne Pusse võttis kodunt kaasa hästi vana kaalu, mille ühele taldrikule ladus paradiisiõunu ja teisele kuldrenette. Terve hoburakend sibula ja porgandiga on samuti Anne Pusse toodud.

Anne Ats tõi raamatukokku külalistele vaatamiseks kasvuhoone, mille oli ise kingituseks saanud. Tagasihoidlik näitus on raamatukogu sõpradele meeldivaid väikesi üllatusi täis. Raamatukogu direktor Ene Michelis on koos teiste töötajatega juba otsustanud, et esimene katse ei jää viimaseks ja järgmisel aastal võetakse mihklipäeva vastu suurema väljapanekuga. Täpsemad kavad jäetakse praegu veel siiski targu üksnes enda teada.

Hääletuskasti lastakse sedel enda poolt parimaks tunnistatud nunnu poolt

Sirje Vill pakub porgandit; Anne Pusse sibulad ja porgandid

Pärnu-Vaasa koostöösuhteid ilmestab kaks purje

Thursday, September 29th, 2011

Pühapäeval, 2. oktoobril osaleb Pärnu Linnavolikogu esimees Vahur Mäe Vaasa-Pärnu sõprusseltsi eestvedamisel Vaasa rajatava skulptuur/installatsioon „Kaks purje“ püstitamisel. Skulptuuri autor on Rait Pärg ning see ilmestab kahe linna sõprussuhteid.

Rait Pärg on varemgi Adrem Pärnu AS-ga koostööd teinud. Nõnda valmistas mettallifirma needki kunstniku jooniste poolt ette antud kaks purje. Fotol on poleeritud roostevabaterase pinnnad veel kaetud kaitsekilega.

Vaasa on Pärnu kõige vanem sõpruslinn. Kahe linna vahelised sõprussuhted loodi juba 1956. aastal ning aktiivselt on suheldud läbi mitme aastakümne. Tänavune Vaasa ja Pärnu sõprussuhete 55. aastapäev oli põhjuseks ka Soome Vabariigi Nädala korraldamiseks kevadel. Nädala jooksul toimus rida temaatilisi üritusi. Juunis oli pärnakatel võimalus Pärnu Linnagaleriis tutvuda Vaasa graafikute töödega. Pärnust viis kevadel Vaasa tervitused ansambel Greip.

Vaasas tegutseb aktiivselt Vaasa-Pärnu selts, mis loodi 1988. aastal. Selts on kaasa aidanud mitmete ürituste korraldamisele nii Vaasas kui ka Pärnus. Seltsi eestvedamisel rajataksegi Vaasa sõprusele pühendatud skulptuur /installatsioon „Kaks purje“.

Pärnu Linnavalitus eraldas 31. augusti istungil reservfondist 500 eurot skulptuuri püstitamise toetuseks.

Samal teemal:

„Kaks purje“ avatakse Vaasa linna Pärnu pargis

Rait Pärg on Vaasa linna loodava skulptuuri „Kaks purje“ autor

Pillerpalli lasteaia ja Toimetulekukooli hoones lõppesid ehitus- ja rekonstrueerimistööd

Wednesday, September 28th, 2011

Ehitus- ja rekonstrueerimistööde teostamiseks viidi läbi lihtmenetlusega riigihange, mille tulemusena sõlmiti lepingud akende väljavahetamiseks Aknakoda OÜga ning ehitustöödeks Pärnu REV ASga. Tööd kestsid kolm kuud, juunist septembrini.

Rõugu 8a hoone, pressifoto

Vaade õuele, pressifoto

Lasteaia Pillepall ja Toimetulekukooli (Rõugu 8a) ühise hoone väga halb seisukord ja ruumi kitsikus on seganud juba mõnda aega lasteaia ja kooli tööd. Aknad ei pidanud sooja ning neid ei saanud halva seisukorra tõttu avada. Samuti on fassaadi paneelide vahel suured praod ning hoone kanalisatsioonisüsteem on amortiseerunud.
2010. aastal koostati hoonele energiaaudit, mille raames on välja töötatud energiasäästumeetmete pakett. Lisaks hoone energiatõhusamaks muutmisele on mitu aastat olnud Toimetulekukooli mureks ruumikitsikus. Lõppenud tööde käigus teostati esimene etapp– vahetati välja hoone kõik aknad ning hoonele valmis juurdeehitus, mille tulemusena on Toimetulekukoolil uued ruumid hooldusklasside jaoks. Osaliselt vahetati välja hoonesisesed kütte-, vee- ja kanalisatsioonitrassid.

Projekti kogumaksumus oli 226 113 € , sellest linnaeelarvest 194 157 € ning Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest 31 956 € , mida kasutati akende vahetuseks.

Aurel Schmidt: võidab see, kes mängureeglid paika paneb

Wednesday, September 28th, 2011

Kui eile hommikul kogunes vähem kui käputäis murelikke inimesi Toompeale protesteerima Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) liitumise vastu, visandusid silme ees mitmed heasüdamlikud, heausksed või lihtsalt hõlptulu järele keelt limpsanud inimesed, kes pole mõelnud piisavalt läbimõeldud kaalutlusega tagajärgedele ja sellele, millise vastutuse toob enesega kaasa laenusaajale käendajaks hakkamine.

Hõlptulu järele haaramise puhul pean silmas üht väga kahetsusväärset konkreetset näidet. Noor naine pani oma mugavustega korteri käenduslepingu tagatiseks vaid selleks, et dokumendile allkirja andes teenida 10 tuhat Eesti krooni. Riigikogu liikmed teenivad igal kuul kordades rohkem oma vastutusrikka tööga ja juhul kui Eesti riik peaks mingi aja pärast hakkama paari miljardi suurust summat siiski reaalselt välja käima, siis see kohustus kõrgepalgalisi otustajaid vast isiklikult väga ei puuduta. Ilmselt hakkab aga tunda andma ligilähedaselt kolmandiku riigieelarve suuruse summa tasumine lihtrahva taskus, mis protesteerijate arvutuste kohaselt läheks iga Eesti elaniku kohta maksma ca 1500 €.
Seda olukorras, kus Eesti riigi keskmine pension on 305 ja Kreekal 1858 €.

Miks ma ikkagi tõin suure Euroopa Liidu segaste rahaasjade korraldamise juurde näite ühe inimese eksliku arvestuse? Kuidagi väga selgelt tundub, et Eesti võibki osutuda selleks väikeseks inimeseks, kes loodab suurte mängudest samuti mingit kasu saada.

Selle loo juures tundub veel üks kahtlusi tekitav moment, mis võib ka üsna paranoilise mõttevälgatusena näida. Möödunud nädalal haaras Eesti Valitsus jõulise initsiatiivi Rail Baltica trassi rajamiseks enda kätte. Iseenesest pole selles midagi taunimisväärset, pigem vastupidi. Mõnede arvutuste järgi tuleks projekti maksumuseks 3,7 miljardit eurot, millest loodetakse Euroopa Liidult saada ca 2,4 miljardit. Kolmele Balti riigile tasuda jääva omaosaluse ära jagamisel võrdsetes osades jääks Eestile 440 miljonit eurot. Näib, nagu oleks just see summa Euroopa suurte otsustajate poolt „käenduslepingule“ allkirja andmise hind.

Samal ajal me ei teagi, kui palju tuleks kulutada näiteks eesti rahva püsima jäämiseks. Sellel teemal kirjutas septembri alguses Postimees.ee palvel Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva valguses riigi tuleviku-väljavaateid analüüsiv Helsingi ülikooli õigusteaduskonna doktorant Varro Vooglaid. Mõtleja leiab, et meie suurim väljakutse on sündivuse jõuline tõstmine. Ka mina usun, et Eesti riigi kestma jäämise esmane tagatis ei peitu ilmtingimata ülejõukäivalt elavate Euroopa rikaste riikide abistamises enda elu hinnaga.

Kui pealkiri väidab, et võidab see, kes mängureeglid paika paneb, siis on välja öeldud tõdemusel ka kinnitus: see ongi mängureeglite mõte. Küsimus seisneb selles, kas Eesti riik ikka peab vastu enda tahtmist ilma temaga arvestamata kõige suhtes kannusepoisi kombel järeleandlikult leppima?

Samal teemal:

Inimesed on eurole ülemineku suhtes pigem ettevaatlikud

Rekonstrueeritud Pärnu Vallikäär tunnistati parimaks kommunaalrajatiseks

Tuesday, September 27th, 2011

Rekonstrueeritud Pärnu Vallikäär tunnistati käesoleva aasta parimaks kommunaalrajatiseks. Auhinda annab välja MTÜ Eesti Kommunaalmajanduse Ühing.

Pärnu Vallikääru rekonstrueerimise käigus tehti korda ka valli läbiv potern

Parima kommunaalrajatise auhinnale kandideerisid tänavu Tartu Linnavalitsus: Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine Vabaduse ja Kroonuaia sildade vahelistel aladel; Tallinna Linnavalitsus: Ed. Vilde monument ning kergliiklusteed: Männiku tee, Paldiski mnt – Akadeemia tee, Valdeku tn, Viljandi mnt; Viljandi Linnavalitsus: Viljandi järve ranna spordikompleks ning Rapla Vallavalitsus: Rapla Ühisgümnaasiumi Õpilaskodu.

MTÜ Eesti Kommunaalmajanduse Ühing annab Eesti parima kommunaalrajatise auhinda välja tänavu kuuendat korda.

Varasematel aastatel on parimaks hinnatud Tallinna Botaanikaaia ekspositsioonikasvuhooned, Kalamaja kalmistupark Tallinnas, Haapsalu Piiskopilinnuse Keskaegne mänguväljak, Harju tänava haljasala Tallinnas ning Pärnu rannapromenaad.

Pärnu linna muusika aastapreemia määrati Toomas Kuterile

Tuesday, September 27th, 2011

Pärnu linna 2011. aasta muusika aastapreemia määrati Toomas Kuterile (Kuter) Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise vokalistide konkursi kõrgetasemelise korraldamise ja G. Verdi ooperi Attila lavastuse produtseerimise eest 2011. aasta Pärnu rahvusvahelisel ooperifestivalil Promfest.

Toomas Kuter

Muusika aastapreemia antakse üle laupäeval, 1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval, kell 19.00 Pärnu Kontserdimajas enne kontserdi algust.

Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse Pärnu Kontserdimajas kontserdiga Ajatud Trubaduurid- esinevad Tõnis Mägi, Andres Mustonen ja ansambel Hortus Musicus.

Pärnu linna muusikapreemiat antakse välja 2002. aastast.

Euroopa rööpmelaiusel reisirongid läbi Pärnu

Monday, September 26th, 2011

Kui kogu asjaajamine peaks kava kohaselt kulgema, siis võiks loota, et 10–12 aasta pärast Tallinnast Euroopa südamesse väljuvad kiirrongid teevad 1435 mm laiuse rööpmevahega raudteel peatuse ka Pärnus.

Umbes tosina aasta pärast võiksid Lääne-Euroopas tavaliseks muutunud ICE tüüpi kiirrongid ka Pärnus peatuda, aga enne seda peaksid jõudma väikese vaheetapina hiljemalt 2013. aasta lõpuks Tallinn - Pärnu vanale raudteele uued Šveitsi Stadler Flirt diiselrongid. Delfi fotol: Stadler Flirt sisevaade

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teatel andis valitsuskabinet 22. septembril põhimõttelise heakskiidu jätkata Euroopa rööpmelaiusel uue Rail Balticu raudteeühenduse rajamise kavaga Tallinn-Pärnu-Riia otsetrassil.

MKM alustab koostöös Siseministeeriumiga ning teiste ametkondadega raudteeliini teemaplaneeringute läbiviimist Eestis ning koostööd Läti ja Leedu ametkondadega. Samuti otsustas valitsuskabinet, et kolme Balti riigi osalusel tuleks luua ühine arendusettevõte. Eesti esindajaks ettevõttes oleks Eesti Raudtee tütarfirma AS EVR Infra. Lisaks volitas valitsuskabinet majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi allkirjastama Läti transpordi ja Leedu transpordi- ja sideministri vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit Rail Balticu raudteeliini edasisteks arendustegevusteks.

Riik plaanib raudteeliini rajamiseks kaasata Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi ning sellest järgmise finantsperioodi toetusraha. MKM koos rahandusministeeriumiga töötab lisaks välja võimalikud finantseerimismehhanismid Rail Balticu Eesti omafinantseeringu tagamiseks.

Briti konsultatsioonifirma AECOM viis hiljuti läbi uuringu, mille kohaselt piisava kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu abi korral on Euroopa rööpmelaiusel uue Rail Balticu raudteeühendus läbi kolme Balti riigi teostatav ning kui rajamiseks saab kasutada ELi toetust, on kogu projekt kasumlik.

Uuringu lähteülesanne oli uurida 1435 mm standardil põhineva (nn Euroopa laiuse), kahe rööpmepaariga, elektrifitseeritud ja võimalikult optimaalse marsruudiga raudtee rajamise võimalust Tallinnast Leedu-Poola piirile, mida saab kasutada nii reisijate kui ka kaupade veoks.

Uuringust selgub, et projekti tasuvus sõltub peamiselt järgmistest näitajatest: reisijate- ja kaubaveo mahust ning Euroopa Liidu toetusest. Eeldusel, et näiteks aastal 2030 sõidab Tallinn-Pärnu vahel ligikaudu 5000 reisijat päevas ja Pärnu Riia vahel 3500 ning aastas liigub mööda kogu trassi umbes 13 miljonit tonni kaupa, on ELi toetuse olemasolul kogu projekt kasumlik.

728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini trajektooril Tallinn-Pärnu-Riia- Panevezys-Kaunas. Reisirongil kulub selle vahemaa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi ning rongid väljuksid kuuel päeval nädalas iga kahe tunni tagant. Kaubarongid sõidaksid öösiti ja nendel kuluks vahemaa läbimiseks enam kui 10 tundi. Eeldusel, et rööpad kulgeks edasi Poola, jõuaks Varssavisse reisirong ligikaudu kuue tunniga.

Samal teemal:

Pärnut läbiv Rail Baltica

Pärnut läbiv Rail Baltica on lühim tee Helsingist Euroopa suurlinnadesse

Kentsakas eurokeel