Arhiiv October, 2011

Hingedepäeval mälestame meie jaoks olulisi inimesi

Monday, October 31st, 2011

Hingedepäeval, 2. novembril mälestatakse Sindi kalmistutel ja Pärnus Alevi kalmistul aegade kestel mulda sängitatud tähelepanuväärseid inimesi ja nende kalmudel süüdatakse küünal nõnda nagu seda tehakse ka kõikjal mujal Pärnumaal.

Pärnu Linnavalitsuse poolt süüdatakse küünal Brackmanni mälestuseks

Sindi linnas kogunetakse kohaliku ajalooklubi kutsel kell 17.00 algavale ringkäigule Sindi I kalmistu parklasse, kuhu oodatakse kõiki, kel hinges soovi. Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend on praeguseks valinud 34 lahkunut, kes on silmapaistval viisil isikliku elu ja tööga rikastanud kas oma väikest kogukonda või andnud suurema panuse tervele Eesti ühiskonnale. Nende inimeste hauakääpal läidetakse kalmuküünlad.

Sindi Gümnaasium võttis möödunud aasta aprillis hooldada vanal apostliku õigeusu kalmistul haua, kus puhkavad viimset und legendaarne papa Arak ja tema poeg Viktor Arak. Neist esimene, Jaan Arak, juhtis Sindi kooli tervelt pool sajandit ja oli nii õpetajate kui õpilaste poolt väga lugupeetud inimene. Kapteni auastmega Viktor Arak on aga Sindi ainus Vabaduse Risti kavaler. Kangelasele on annetatud ka Kotkaristi V klassi orden.

Jüri Saks ja Mart Nõmm koristavad kalmu, kus puhkavad Jaan ja Viktor Arak

Pink sai uueks veel täna enne päikese loojumist

Hingedepäeva eel puhastasid õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup ja direktor Ain Keerup hauatulba ja nimeplaadid. Töömees Jüri Saks ja majandusjuhataja Mart Nõmm uuendasid vana sammaldunud ning pehkinud laudadega istepingi. Koristustöödel on osalenud mitmed õpilased ja mitte ainult selle haua korrastamisel. Sindis nagu Pärnuski on viimastel nädalatel tehtud koos linnarahvaga suurt tööd kalmistutele parema väljanägemise andmise nimel. Sindis on olnud linnarahvast kaasavate tööde algataja kunagine linnapea Liina Maaste. Sindi elanike kaasalöömine oli loogiline jätk suvisele Sindi Gümnaasiumi õpilasmalevlaste poolt tehtule.

22. oktoobril riisuti 30 inimesega Alevi kalmistul silmapaistvate inimeste hauaplatsid. Korraldajaks olid Pärnu vabaühendused. Eduardi Rajari rääkis osavõtjatele mõne sõna sissejuhatuseks ja juhatas töökohad kätte.

Pärnu linnapea Oscar Alexander Brackmanni puhkepaik

Kell 18.00 kogunetakse Pärnu Alevi kalmistule, kus jutluse peab Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann. Eduard Rajari juhatamisel peatutakse mitmete haudade juures, et süüdata samuti küünlad. Ringkäik algab Schmidti kabeli juurest.

Pärnu aukodaniku, õigusteadlase ja diplomaadi Friedrich Fromhold Martensi ja tema esivanemate hauale asetatakse mälestusplaat. Alevi kalmistult saab hauaküünla, mille ostuga toetatakse Martensi mälestusplaadi valmistamist. Mälestussündmust korraldab OÜ Pärnu Haldusteenused.

Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. 1990. aastatel levis tava, mis innustas inimesi hingedepäeval koduakendel ja lähedaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlaid süütama.

Samal teemal:

Sindi kalmistud korda

Ristidega ja ristideta kalmud väärivad hoolt

PRIA toetab kiviaja küla rajamist

Sunday, October 30th, 2011

PRIA avas Paikuse vallale kiviaja küla teemapargi arendamise esimeseks etapiks rahalaeka.

Kuno Erkmann tutvustab kiviaja asulapaigas tegemisele tulevaid töid

Läinud nädala viimasel tööpäeval jõudis Paikuse vallamajja rõõmustav ametlik teade selle kohta, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tegi 14. oktoobril otsuse eraldada Pärnu jõe äärde rajatava kiviaja küla teemapargi tarvis 59 368 eurot. Paikuse vallavanema Kuno Erkmanni sõnul on see summa küll üksnes kolmandik algselt taotletud summast, kuid võimaldab teha algust esimese etapi väljaehitamisega.

Siiani on veel lahendamata maaküsimus. Riigimetsa Majandamise Keskus nõustus juba 3 aastat tagasi 2,5 hektari suuruse maatüki tasuta vallale üle andma kuid erimeelsuste tõttu on lubadus jäänud täitmata. Riik on soovinud maad anda hoonestusõigusena, küsides selle eest 5% turuhinnast, mis teeb ca 3000 eurot aastas. Kuna nimetatud summa on vallale liiast, siis rääkis Kuno Erkmann probleemist keskkonna ministri Keit Pentusega. Kuno Erkmanni sõnul on ministri põhimõtteline toetus väga oluline ja annab vallavanemale lootust, et ka maaküsimused suudetakse kevadeks ära lahendada.

Kiviaja küla rajatakse Reiu jõe suudmesse ja Pärnu jõe äärde, kus 2000. aastal sattuti juhuslikult ligikaudu 11 000 aasta vanuse asustuse jäänustele. „Ehitajaks on MTÜ Paikuse Loometegevuse Keskus ja loodetud maaküsimuse lahenemise korral alustatakse töödega järgmise aasta kevadel,“ rääkis Kuno Erkmann, kes tutvustas eelseisvaid tegemisi lähemalt. Eraldatud rahaga ehitatakse maantee silla kõrvalt alla Pärnu jõe äärde laskuv munakivitee, sealt edasi jätkatakse kallasrajal hakkepuidust teega. Tee saab ka valgustuse. Koostöös Maanteeametiga saab tuleval aastal algava Reiu silla renoveerimistööga maanteesild samuti valgustuse.

Paatide randumiseks ehitatakse kaks lautrit ja valmivad lõkkealused. Puhtuse hoidmiseks tuleb paigaldada prügihoidlad ja käimlad. Kuna eraldatud raha ei võimalda kohe ehitada varem kavandatud eluasemete makette, siis piirdutakse kuue suure stendiga, mis tutvustavad turistidele sealse paiga elu olu ajal, mis ulatub umbes 11 tuhande aasta tagusesse aega. Esimene tahvel paigaldatakse kivitee algusesse kuna paistab hästi kätte maanteel liikujatele.

Kuno Erkmann on täis julget optimismi ja usub, et juba järgmise aasta sügisel võib tulla kiviaja küla asukohta valminud rajatisi imetlema.

Samal teemal:

Riik seab takistusi kiviaja teemapargi arendamiseks

Paikusele rajatakse kiviaja elamute maketid koos teemapargiga

Piltuudis liikumis- ja liiklusväljaku avamiselt

Sunday, October 30th, 2011

Reedel, 28. oktoobril avati Jänesselja Lasteaia liikumisrada mudilaste sigri-migrijooksu, lapse omapead kõndimise ning otsimisega siit ja sealt. Päev lõpetati laste liiklusohutuse teemalise koolitusega lapsevanematele.

Siin on plaaninud lasteaed koostöös vallavalitsusega liiklusrada pikendada

30. septembril kandis Liiklusohutuse keskus OÜ Pärnumaal Sindi Lasteaias ja Sauga valla Jänesselja Lasteaias asfaltkattele kolmevärvilised jooned liikumis- ja liiklusõpetuse korraldamiseks. Liiklusõppeväljakute mahamärkimine on olnud käesoleval aastal Statoili ja Maanteeameti vaheline koostöö heategevusprojektis, mis hõlmas üleriigiliselt 11 lasteaeda.

Pärast raja läbimist on põhjust õunakorvi juurde astuda

Käivitatud projektiga kaasnesid ka vastavasisulised õppematerjalid: L.Erik, E.Kohari “Liiklusmängud ja -tegevused”, audiovisuaalsed õppefilmid “Jänku-Jussiga liikluses” ja “Liikluskasvatus lasteaias”.

Esimesi liikumisharjutusi tulid avapäeval oma silmaga kaema ka Sauga vallavanem Priit Ruut ja Maanteeameti esindajana Toomas Kiviselg.

Lotte rühma õpetaja Andra käes on tema tublidele lastele antud tunnistus raja läbimise kohta

Jänesselja Lasteaia direktor Aina Alunurm selgitas, et lasteaia juurde joonitud liikumiskasvatuse õppeväljak võimaldab lastele tutvustada lõbusate liikumismängude abil liikluse aabitsatõdesid turvaliselt ohutus keskkonnas. Mudilaste õppeväljakul omandatavad käitumisharjumused loovad parimad eeldused selleks, et hiljem õppida liiklema jalakäijana, jalgratturina või ka autojuhina.

Avamispäeva sündmust on tulnud jälgima ka Sauga vallavanem Priit Ruut ja Maanteeameti esindajana Toomas Kiviselg, kes vestlevad Jänesselja Lasteaia direktori Aina Alunurmega radade juurde ehitamise teemal

Laste poolt targalt ja vapralt liikumisraja läbimise eest anti rühma õpetaja käte ka avamispäeva tunnistus, mille ülemist nurka kaunistasid kenad värsiread: „Kui sa suisa uisapäisa kõnnid keset sõiduteed / siis sul õnnetus küll hüüab tulles! / Kui sa suisa uisapäisa reeglitest pead liikluses / rahulik ja lõbus olla võid sa ikka eluteel!“ Iga laps pistis aga harjutuste sooritamise järel põske Mesimummi või Teekonna kompveki ja hammustas õuna peale.

Laste liikluskasvatus on üks osa kasvatusest!

Aina Alunurm tuleb suurepäraselt toime ka mudilaste õpetajana

Samal teemal:

Statoil rahastab laste liikumisõpetust

Liivi tee on avatud

Sunday, October 30th, 2011

Alates tänasest on Via Baltica Pärnu ümbersõidu Liivi tee lõik liikluseks avatud.

Liivi tee on avatud

Täna pool tundi enne keskpäeva lülitati Pärnus Riia ja Paide mnt ristmikul foori tuled liiklust reguleerima. Poole tunniste vahedega lülitati järgnevalt ka Liivi tee mõlemas otsas foorid tööle. Liivi tee oli liikluseks avatud aga juba mõnikümmend minutit enne fooritulede reguleerivaid märguandeid.

Jalakäijatele süttib roheline tuli pärast nupule vajutust

Teed ületades jälgi nupule vajutades noolt

Maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Allan Kasesalu selgitas täna keskpäeval, et liikluse avamine oligi plaanitud vaikselt ilma ette teatamata. Praegu käib veel fooritsüklite kontrollimine ja ümberlülituste täiendav reguleerimine, et kõik lõplikult parimal režiimil tööle jääks. Üks fooriautomaatika seadistaja ütles, et jalakäijatel võtab harjumine kindlasti aega kuna näiteks Liivi tee kohal Riia maantee ületamisel on jalakäijatele paigaldatud ülekäiku lubavate roheliste tulede süttimiseks vajalikud nupud nii paremale kui vasakule poole. Seepärast tuleb jälgida noole suunda ja vastavalt sellele teha nupu vajutus. Praegu inimesed kipuvad vajutama vastassuuna nuppu ja seetõttu süttivad rohelised tuled hoopis selja taga, mitte aga soovitud suunal.

Paide maantee ristmik

Kuna liiklus avanes Liivi teele märkamatult, siis tekitas see esmalt ka teatavat segadust nendele, kes veel hiljuti proovisid siledat sõiduteed rulluiskude, -suuskade või mõne muu liikuri abil sõitmiseks. Seda, et tee on heal tasemel sõidetavaks ehitatud, kinnitasid ka mööduvate autode roolis istuvad juhid, kes kaamerameest nähes sirutasid käe ülestõstetud pöidlaga hoogsalt nähtavale.

Viimased tegemised fooritulede seadistamisel

16. aprillil 2010 kuulutas Maanteeamet välja Pärnu ümbersõidu Papiniidu pikenduse (nüüdne Liivi tee) ehitushanke ja 13. augustil 2010 sõlmis tellija Eesti ehitusfirmadega Tallinna Teede AS ja Merko Ehitus AS Pärnu ümbersõidu Papiniidu pikenduse ehituslepingu, mille kohaselt pidi uus 2,13-kilomeetrine teelõik Papiniidu silla ja Riia maantee vahel valmima käesoleva aasta sügiseks. Ehitustööde maksumuseks arvestati 95,4 mln krooni, millest 80% tasub Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

tunnelid on avarad ja valgustatud

Liivi teelt sillale või Papiniidu tänava äärsetesse kaubanduskeskustesse

Septembris alanud tööde käigus ehitati Papiniidu silla ja raudteejaama juurest Riia maanteega ühinev 2-rajaline teelõik täiesti uuele trassile, mis kulgeb paralleelselt raudtee ja Pärnu jõega. Lisaks sellele rekonstrueeriti 280-meetrine Papiniidu tänavalõik, 910 m Riia maanteed ning 255 m Paide maanteed, samuti ehitati 3,16 km jagu kergliiklusteid koos kahe kergliiklustunneliga. Valmis kolm fooriristmikku – Riia ja Paide maanteede ristil ning Liivi tee mõlemas otsas. Lisaks sellele paigaldati jalakäijate foor Papiniidu tänava ületamiseks Pae tänava joonele. Uue teelõigu valmimisega lühenes teekond Tallinnast Riiga 572 meetri võrra.
Uuel 1,5-kilomeetrisel teelõigul Papiniidu tänava ja Riia maantee vahel toimub lubatud piirkiirus 70km/h, teistel lõikudel 50 km/h.

Ehitatud tee garantiiperiood pärast valmimist kestab 5 aastat. Tee ehituse lõplik valmimine ja ametlik tellijale üleandmise kuupäev ei ole veel teada, sest ühtteist on veel siiski lõpetada.

Ehkki algse kava järgi pidanuks Liivi tee lõik olema viimane etapp Pärnu ümbersõidu neljalõigulisest väljaehitamisest, siis nüüd on tegelikkus muutunud vastupidiseks ja täna liikluseks avatud tee on esimene valmis ehitatud etapp kogu Pärnu ümbersõidu teest. Pärnu ümbersõidu projekti peamiseks eesmärk on parandada liiklustingimusi ja -ohutust ning teekeskkonda, arendada üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T ühendusi ja viia Pärnu ümbersõit vastavusse kehtivate standarditega.

Samal teemal:

Liivi tee avatakse oktoobrikuu lõpuks

Liivi tee ehitusel on täheldatav väike mahajäämus

Liivi teel tõstetakse tunnelit süvendisse

Via Baltica Pärnut läbiv lõik lüheneb üle poole kilomeetri

Liivi tee ehituse ettevalmistavad tööd on alanud

Paikre pühitses jäätmekäitluskompleksi valmimist

Saturday, October 29th, 2011

Pärnu Raba tänava vana prügila piduliku sulgemisega lõpetati eile viisteist aastat kestnud ja 11,7 miljonit eurot maksma läinud Pärnumaa jäätmekäitlusprojekti elluviimine.

Paikre sorteerimisjaamas; Ave Reinsoni toimetatud raamat “Pärnumaa jäätmekäitlus 1996-2011″

Rääma prügila sulgemine ilutulestiku kärgatuste saatel

Kuno Erkmann

Suurprojekti tulemusena valmis tänapäevane jäätmekäitluskompleksiga prügila, jäätmesorteerimistehas, bioenergia koostootmisjaam ja suleti keskkonnaohutult kunagine prügimägi. Pärnumaa jäätmekäitluskeskuse rajamine läks maksma 11,7 miljonit eurot, millest uue keskuse ehitamise hinnaks kujunes 7,7 miljonit ning Rääma prügila katmis- ja sulgemistööd koos bioenergia tootmiskeskuse rajamisega maksid kokku 4 miljonit eurot. Jäätmekäitlusprojekti elluviimist rahastasid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, Eesti Vabariik Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu ja OÜ Paikre.

Teet Kurs tutvustab Keit Pentusele generaatorit

Ametnikud tutvuvad sorteerimisjaama tööga

Paikuse vallavanem Kuno Erkmann meenutab, et kogu järgnev ettevõtmine võttis ametliku järjepideva ja sihile viiva pöörde 1996. aasta 5. märtsi hommikul, mil toimus esimene Pärnu piirkonna prügila rajamise töögrupi moodustamise koosolek. Protsessi algatajatena istusid ühise laua taha Pärnu linn ja Paikuse vald kuid nõupidamine peeti Pärnu Keskkonnaametis, kuhu kutsuti kohale kõik Pärnu maakonna vallad. Moodustati Pärnu piirkonna prügila rajamise töögrupp. Peamised eestvedajad olid Paikuse valla poolt vallavanem Kuno Erkmann ja Pärnu linna poolt abilinnapea Kalev Päit. Pärnu Keskkonnaametit esindas keskkonnaspetsialist Marika Siht.

Generaator

Projekti arendus- ja ettevalmistav tegevus kestis kuni 2002. aastani. Selle aja sees valiti prügila asukohaks Paikuse vallas paiknev Põlendmaa krunt, mida keskkonna kaitse seisukohalt hinnati parimaks võimalikest maatükkidest. Prügila asub 0,6 km kaugusel lähimast veekogust ja 1 km kaugusel lähimast majavaldusest, aluspõhjaks on ca 1,0-1,7m paksune loodusliku savi kiht, mis võimaldab maksimaalselt kaitsta keskkonda võimalike reostuste eest.

Robert Kiviselg on Paikre sorteerimisjaama juhataja, kes annab kõige kohta väga täpseid ja hästi arusaadavaid selgitusi

Riigi ja Euroopa Liidu tasandil saavutatud kokkulepe Pärnu jäätmekäitlusprojekti lülitamiseks rahvusvaheliste keskkonnaprojektide (ISPA) nimekirja võimaldas tagastamatu abi korras saadavat rahastamist. Maakonna jäätmekäitlustegevuse ja uue prügila rajamiseks otsustati asutada äriühing 2002. aasta 8. veebruaril. Septembris, kaks aastat hiljem asetati oluliste dokumentidega ürik kapslisse, mis müüriti Põlendmaale rajatava jäätmekäitluskeskuse nurgakivisse.

Kompressori ruumis

Andres Metsoja uudistab seadmeid

2006. aasta 8 juunil avatud Paikre prügila võimaldab ladestada kuni 480 000 tonni jäätmeid paarikümne aasta jooksul. Esimese viie tegutsemisaasta jooksul kanti prügilasse 151 501 tonni jäätmeid. Eesti jäätmekäitlusstrateegia liikumine ladestuselt taaskasutusele ja põletamisele võimaldab oluliselt prügila eluiga pikendada. Sama aasta 10. märtsil avatud sorteerimisjaam tegeleb kodudes ja ettevõtetes liigiti kogutud jäätmete sorteerimise ja taaskasutusse suunamisega. Võrdleva näitena on kasulik teada, et senise viie ja poole tegutsemisaastaga on Paikre sorteerimisjaama tööga säästetud 116 500 kasvavat puud. Seda on saavutatud 6 852 tonni vanapaberi taaskasutusele suunamisega. Sorteerimisliini valmimise järel ollakse suutelised teenindama mitte ainult Pärnumaad vaid ka ümberkaudsete maakondade valdade elanikke.

Rääma prügila mälestusmärgilt eemaldavad katte Keit Pentus ja Teet Kurs, abistab Sepo Seeman

Eilse päeva keskse sündmuse alguspunktiks nimetab OÜ Paikre juhataja Teet Kurs 2008. aasta septembris nende ettevõtte poolt SA Keskkonnainvesteeringute Keskus-le esitatud taotlust projektile „Pärnu Rääma prügila korrastamine“. Sellega pandi alus kümnete aastate pikkuselt kuni 13 meetri kõrguseks prügilamäeks kuhjatud territooriumi keskkonnakahjulikkuse likvideerimisele Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise abil. Tööd teostas Nordecon, kes muutis ligemale 18 hektari suurusel pinnal laiuva Rääma prügila keskkonnaohutuks. Töö maksis 3,45 miljonit eurot.

Keit Pentus

Erki Suurorg

Teet Kurs ei pea võimatuks, et naabruses olev loomade varjupaik võiks samuti neilt sooja saada

1957 kuni 2006 kasutusel olnud Rääma prügikeha isoleeriti tõkendseinaga ümber prügila perimeetri, mille kogupikkus on 1813 m. Kuni põhjakihini rammitud sulundsein ei lase prügila nõrgveel enam ümbritsevat keskkonda reostada. Rämpsla katmiseks laotati esmalt 30 cm aluskiht. Sellele kanti vettpidava kihina bentoniitmatt. Järgnes drenaažikihi tekitamine, millele omakorda tehti veel meetri paksune kahest kattekihist koosnev pealispinnas, mille projektijärgne kogumaht on 168200 m2. Tõkendseina ja prügila keha vahel asuv veidi vähem kui paari km pikkune drenaažisüsteem võimaldab nõrgvee pumpamist läbi jaotuskaevu ja niisutustorude tagasi prügila kehasse, et intensiivistada prügilagaasi teket. Ülejääv nõrgvesi pumbatakse õlieraldi ja veemõõdukaevu kaudu linna kanalisatsiooni. Pinnavete ärajuhtimine loodusesse toimub 1825 m pikkuse piirdekraavi kaudu. Sama pikk on ka piirdekraavi ümbritsev teenindustee. Samuti asuvad prügila kehal erinevate objektide teenindusteed. Kinnikaetud prügilat ümbritseb ligemale 2 km pikkune piirdeaed ja ühtlasi on Pärnusse lisandunud Lauka tänav, mis kulgeb sorteerimisjaama ja prügila aedade vahelt mööda riigimaad.

Enne nimetatud tööde algust tõsteti Rääma prügilast jäätmeid ümber ca 43 500 m3. Sulgemistööde tulemuseks peab olema prügilast tuleva õhu, pinna-ja põhjavee ning pinnase reostuse vähendamine.

Prügikoll

Teatavasti on prügilast eralduv metaan keskkonnale kahjulik. Seepärast paigaldas Nordecon prügilagaasi kogumissüsteemi ja sellel toorainel toimiva koostootmisjaama, mis tänu omaaegsetele prügilasse veetud ülisuurtele fekaalikogustele suudaks arvestuslikult ca 15 aastat umbes 1300-1400 elanikuga asulat elektriga varustada.

Võtmed prügila väravate lukustamiseks

Paikre bioenergia tootmiskeskuses toodetakse alates käesoleva aasta 7. oktoobrist Rääma prügilas toimuvate lagunemisprotsesside tulemusel tekkivast gaasist 3,5 MWh elektri- ja 7 MWh soojusenergiat päevas. Selleks tuli ehitada gaasikogumiskaevud, paigaldada gaasijaotus- ja transporttorud, kondensvee eraldamise seade, rajada kompressorjaam ning korraldada kõik muu vajalik soojuse ja elektri koostootmisjaama valmimiseks. Toodetav elekter juhitakse Eesti Energia elektrivõrku ja saadavat soojust kasutatakse prügilat haldava OÜ Paikre prügisorteerimisjaama küttesüsteemis.

võetakse võtmed

Pikale ketile lukustatakse hulk tabasid

AS Nordecon juhatuse liige Erkki Suurorg selgitas sulgemistseremoonial, et Raba prügilasse ehitati ainulaadse lahendusega vertikaalne gaasikogumise süsteem, mis on laialt levinud kogu Euroopas, kuid Eestis veel mitte. „Paigaldatud süsteem tõestab oma efektiivsust ja kokkukogutav gaasikogus näitab võrdluses teoreetiliste arvutustega kindlasti suurepärast tulemust,“ kinnitas Suurorg oma veendumust. Uus jaam töötab täielikul automatrežiimil, mille juhtimine ja seire toimuvad Interneti vahendusel. „Taolise komplekteerituse ja juhtimisvõimalustega jaamasid Eestis varem paigaldatud ei ole,“ lausus Suurorg ja lisas, et väga hea on tellijale anda üle ehitusobjekti, mille valminud tulemusega võivad kõik osapooled rahul olla.

Prügikollid taovad panne ja potte

ilutulestik prügikollide bändi saatel

“Aeg, mil Eestis oli üle saja keskkonnaohtlikult ebasanitaarse prügimäe, on õnneks jäädavalt möödas. Kakskümmend aastat tagasi oli Pärnumaal 35 prügilat, täna sulgeme neist viimase,“ kõneles Keskkonnaminister Keit Pentus eile Rääma prügilat meenutavalt mälestusmärgilt katet eemaldades. Ta tunnustas väga suurt ära tehtud tööd ja avaldas rahulolu, et endine Rääma prügila nüüdsest alates enam keskkonda ei ohusta, ega kriibi silma. „Kõige tipuks toodetakse samas kinnikaetud prügila kõrval ka rohelist energiat,“ lisas minister. Tegemist on Baltikumi moodsaima bioenergial toimiva tootmiskeskusega.

Teet Kurs (vasakul) jagab selgitusi

Sildilt katte eemaldamisega avab Sepo Seeman Lauka tänava

Paljude kohalviibijate suust kuuldus kõige enam OÜ Paikre juhataja Teet Kursi nimi, kelle ees tasub mütsi kergitada. Teet Kurs on väga edukalt hästi valitud meeskonnaga kogu jäätmekäitluse projekti vedanud alates 2002. aastast saadik. Kahtlematult väärivad mastaapses rahvusvahelises projektis tulemusliku osalemise eest tänusõnu ka kõik teised isikud, kes koos Teet Kursiga kutsuti sümboolselt Rääma prügila väravaid lukustama. Nendeks olid keskkonnaminister Keit Pentus, Pärnu Maavanem Andres Metsoja, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja abilinnapea Romek Kosenkranius, Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andrus Kimber, Ramboll Eesti ASi juhataja Hillar Varik, prügila katmistööde peaehitaja Nordecon ASi juhatuse liige Erki Suurorg ja Paikre nõukogu esimees Eero Rändla.

Väravate lukustamise järel lendasid prügila kõrgendikult õhku ilutulestiku raketid ja märkamatult prügila territooriumile ilmunud prügikollid jäid segamatult taguma vanu mannerguid, potikaasi, kanistreid, värvipotsikuid, panne ja päris trumme. Näis nagu nad polnudki pahased väravate lukustamise pärast, vaid jäidki hoogsalt tembutama.

Jäätmeseaduse ettekirjutuse järgi peavad nõuetele mittevastavad prügilad olema nüüdseks ladestamiseks suletud ja 2013. aasta 16. juuliks lõplikult korrastatud.

Järgnevalt toimus Endla teatri sammassaalis pidulik vastuvõtt, kus muu hulgas said kõik kohalviibijad mälestuseks raamatu „Pärnumaa jäätmekäitlus 1996-2011“, mille mahuka toimetamise töö on ära teinud Ave Reinson. Erilist tänu pälvinud isikutele tehti raamatusse ka vastav sissekanne ja anti nimeliselt üle. Teiste hulgas oli samuti Pärnu Postimehe ajakirjanik Silvia Paluoja, kes on Teet Kursi sõnul pidevalt ja palju väga heal tasemel jäätmekäitluse teemal kirjutanud.

Endlasse suundumine

Paikre kell kulub parkimisel hädasti ära, “Tuld purskav mägi” Rääma raba küle all

Raamat väärib sirvimist; Ave Reinson annab autogrammi

Aita Pärnu Linnameeskond võidule!

Thursday, October 27th, 2011

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 14.00 toimub Ühisgümnaasiumi kunstmuru väljakul Pärnu Linnameeskonna kohtumine Tallinna jalgpalliklubiga Legion. Võit või viik selles mängus tagab linnameeskonnale pääsu üleminekumängudele, säilitamaks koht esiliigas. Tule ja ela omadele kaasa!

Pärnu linnavalitsus ja Amserv Pärnu kutsuvad kaasa elama jalgpalli esiliiga kohtumisele Pärnu Linnameeskonna ning Tallinna JK Legion vahel.
Võidu või viigiga tagab Pärnu meeskond pääsu üleminekumängudele, säilitamaks koht esiliigas.

Pärnakate rohkearvuline ja häälekas kohalolek on äärmiselt vajalik!

Vaheajal pakub sooja teed ja pirukaid linnavalitsus. Piletite eest maksab Amserv Pärnu.

Pealtvaatajate vahel loositakse välja nädalavahetus uue Hyundai mudeliga. Vaata reegleid www.amserv.ee/parnu

Olev Siinmaa sünnipäeva tähistatakse konverentsiga

Thursday, October 27th, 2011

Käesoleva aasta 11. novembril tähistatakse silmapaistva Pärnu linnaarhitekti Olev Siinmaa sünniaastapäeva konverentsiga Pärnu muuseumi uues majas, Aida tänav 3.

Olev Siinmaa koos kaaslastega Pärnu rannas oleval seenel, foto Pärnu Muuseumi fondist

Tänavu möödub Pärnu linnaarhitekti Olev Siinmaa sünnist 130 aastat. Olev Siinmaa (1881 – 1948) alustas tööd Pärnu linnaarhitektina 1925. aastal. Nii tema käe alt tulnuna kui ka tema otsesel mõjutusel on Pärnu linna projekteeritud mitmeid hooneid, mis mõjuvad ka täna värskete ja kergetena ning on andnud Pärnule olulise osa tema miljööst ja identiteedist.

Konverentsil tulevad teemadena kõne alla Lõuna 2a restaureerimine (arhitekt ja Eesti Arhitektide Liidu liige Jaak Huimerind, eramu omanik, ettevõtja Viljo Vetik), Villa Toots ja villa Stein-de Monzie: unistus suurest arhitektuurist (kunstiteaduste magistrant Annika Toots), Kui arhitektiks pidas Siinmaad Eesti riigi bürokraatia? (Eesti arhitektuuriajaloolane Mart Kalm), Eesti funktsionalismi mitmekesisus (Eesti Kunstiakadeemia teadur Epp Lankots), Pärnu – linn ja moodsa arhitektuuri kuvand (Eesti Kunstiakadeemia doktorant Triin Ojari).
Konverentsi avab abilinnapea Romek Kosenkranius.

Konverentsi järgselt avatakse Arhitektuurimuuseumi näitus „Supelala, seenrõdu ja viinakapp. Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa 130“.

Laupäeval, 12. novembril kell 12.00 toimub Jaak Huimerinna juhatamisel jalutuskäik Lõuna 2a villasse. Vajalik eelregistreerimine konverentsi toimumise päeval.

Pärnu Mudaravilas (Ranna pst 1) on avatud Tüüne-Kristin Vaikla kuraatoriprojekt Noblesse oblige. Konverentsikülalised on oodatud näitusele laupäeva hommikul kell 11.00.

Konverents on tasuta. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine veebilehel www.parnu.ee

Sindi vapp ootepaviljonidel

Wednesday, October 26th, 2011

Alates pühapäevast, 23. oktoobrist püüavad pilku Sindi linnas Paide maantee äärde paigaldatud uued bussiootepaviljonid Vahtra ja Lasketiiru peatustes. Need on samasugused tüüplahendusega paviljonid, nagu veidi varem paigaldati ka Paikuse vallas Linnuriigi peatusesse, aga siiski mitte päriselt.

„See oli Maanteeameti soovitus, et samale maanteelõigule oleks mõistlik paigaldada sarnased paviljonid,“ rääkis täna Sindi abilinnapea Rein Ariko ja selgitas, et linnapea Marko Šorini mõtte algatusel kujundati ootepaviljoni otsa klaasile suur Sindi vapi kujutis. Koht, mida kasutatakse ka suure reklaampinnana, on sellise kasutusviisi poolest Sindi linna tutvustava kujundina kindlasti väga tervitatav.

Paviljonid ehitas OÜ Veega Grupp.

Pärnu lipp lehvib taas Keskväljakul

Wednesday, October 26th, 2011

Möödunud reedest, 21. oktoobrist lehvib Pärnu Keskväljakul taas riigilipu kõrval ka Pärnu linna lipp.

„Uue lipumasti paigaldamine teostati garantiikorras,“ teatab Pärnu Linnavalitsuse avalike suhete nõunik-teenistuse juhataja Maria Murakas-Ollo.

Mäletatavasti murdus Endla teatri ees Pärnu keskväljakul olev sinimustvalge trikolooriga lipumast liitekohalt pooleks 21. septembri varahommikul kella veerand kaheksa paiku.

Maria Murakas-Ollo ütluse kohaselt vaadatakse lipu vardad üle lippude vahetamise ajal. Mastilipp püsib tervena umbes 3-4 kuud.

Tulemas on Audru Sildade jooks

Tuesday, October 25th, 2011

6. novembril peetakse algusega kell 13.00 teistkordne Audru Sildade Jooks, mille algatajaks oli möödunud aastal Audru Muuseumi juhataja Helgi Roots.

Audru Sildade Jooksu viib läbi Spordiseltsing Audru Vektor koostöös Audru Vallavalitsusega, kes toredat sündmust toetab. Valla poolelt on peamine organisaator Krista Kingo. Projektijuht Õie Killing ütles, et sügisese jooksmise idee sai alguse eelmisel aastal kui Audrus avati suure pidulikkusega renoveeritud 100-aastane maantee sild, mis on nüüd üks kaunimaid kogu Eestis. Mõtte välja ütleja ja sportlikult meeldiva traditsiooni algataja oli Audru Muuseumi juhataja Helgi Roots.

Start antakse vallamaja juurest. Jooksmine toimub suunaga kiriku poole, kuid vana kaupluse hoone juurest pöördutakse paremale, et ületada esimene väike sild, järgmisena ületatakse renoveeritud iludus ja seejärel tehakse taas pööre paremale ning silgatakse kolmandat silda ületama. Finišeerumine toimub jälle vallamaja juures. Raja ligilähedane pikkus arvatakse olevat 3 kilomeetrit kuid Õie Killingi sõnul pole mitte keegi seda päris täpselt ära mõõtnud. Lastejooks peetakse 500 meetri pikkusel ringil.

„Pärnumaa spordiliidu projektijuht Vahur Mäe oli möödunud aastal üks nimekamaid osalejaid, kes kahjuks küll ei saa pingelise ajakava tõttu seekord osaleda, aga ta lubas meile head reklaami teha,“ ütles Õie Killing ja lisas, et kindlasti osaleb hästi kõva jooksja Tauri Hunt, kes on nende valla oma mees.

Muusikalist meeleolu loob puhkpilliorkester Õnn Tuli Õuele. Võistlejate numbritega aitab varustada MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu. „Sellest on korraldajatele suur abi, sest numbrid on üsna kallid,“ selgitas tänulik projektijuht. Parimaid ootavad auhinnad. Praeguseks on eelregistreerunuid 17, aga kindlasti tuleb esimestele veel tublisti lisa.

Info ja registreerimine telefonidel 5906 4541 ja 5621 2600.