Arhiiv November, 2011

Silvia Pärn õlest punutistega Sindi Muuseumis

Wednesday, November 30th, 2011

Õlgedest ehted loovad jõulumeeleolu kohe  muusumisse sisenemisel; aknakaunistused; ukseehe

Täna keskpäeval avati Sindi Muuseumis õlgedest valmistatud jõuluehete näitus ja algklassi õpilased valmistasid ka ise Silvia Pärna juhendamisel kaunistusi.

Esmalt tutvutakse näitusega; Silvia Pärna õletööd

Eneli Arusaar (paremal) kingib Silivia Pärnale lilled tänuks meeldejäävate õppetundide eest

Heidi Vellend avab näituse

Näitust avades viitas Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend tänasele Andrese päevale ja seostas meie eeposest tuntud töökust A. H. Tammsaare koguteose Andrese ning tema abikaasa Krõõdaga. Ka tänase näituse looja Silvia Pärn on taluperenaine, kes kasvatab mahetoitu ja mitte ainult seda vaid samuti leivavilja kandvaid õlgi. „Nii jõuab Silvia Pärn sarnaselt Krõõdaga väga palju teha – kasvatada vilja ja valmistada õlgedest kauneid kujundeid,“ rääkis Heidi Vellend.

Eneli Arusaar jabab õlgesid

„Ei ole paremaid, halvemaid aegu. /On ainult hetk, milles viibime praegu. / Mis kord on alanud, / lõppu sel pole. / Kestma jääb kaunis, kestma jääb…,“ jätkas muuseumi juhataja Artur Alliksaare luuleridadega iseloomustamaks käsitöökunstniku hingemaailma, millega ta iga oma päeva töökuse ja looja vaimuga käega katsutavalt kaunimaks püüab muuta.

Silvia Pärn juhendab õletööd

Silvia Pärn ütles, et õletöö saladusi õppis ta tundma Laiuse käsitöökojas „Kuldne õlg“, kus on vaadata ka õlekunsti tutvustav alaline näitus. Ta selgitas, et esimesed teated õlgedega ruumi kaunistamisest pärinevad esivanemate kombest lõikuse algul esimene peotäis kimpu siduda ja kodus aukohale seada. Nii õnnistati viljatagavara. Sealt ongi saanud alguse õlgehistöö kroonides, seinakaunistuses, lauaseades, kottides, kübarates, peavõrudes, kaela- ja kõrvaehetes, käevõrudes, vöödes jne. Valmistajateks on olnud slovakid, tsehhid, poolakad, leedulased, lätlased, sakslased, taanlased, soomlased, venelased ja muidugi ka eestlased.

Valmivad kaunistused

Laekroon pole üksnes jõulupidude kaunistus, vaid iga tähtsündmuse jaoks on oma eriline seade. Legendi kohasel kaitsvat kroon kodu halbade vaimude eest. Pärast püha põletati kroon ära, sest kardeti pahade vaimude pugemist ajapikku krooni sisse. Heaks märgiks peeti pöörlemist. Paigalpüsimine tähendas seevastu halba ennet. Tasaselt pöörlev kroon võib olla lae all oma maheda kuldse läikega kauniks pilgupüüdjaks. „Ei peagi metsast tingimata kuuske tooma, rikkalikult ehitud ja hingematvalt kauni krooni saab ka ise teha,“ leiab elupõline käsitöömeister Silvia Pärn.

Valmis

valminud töödega kuuse juures

Ka algklassi õpilastele andis käsitööõpetaja täna ülesande valmistada laekrooni rõngakesi, mis lae all hõljuvad otsekui kerged ja suured seebimullid. Ka klassijuhataja Eneli Arusaar tegi koos lastega sama näputööd. Temal on Sindi Muuseumiga väga pikaajalised koostöö sidemed. Silvia Pärn on muuseumis tema õpilastele varemgi õpetanud erinevatest looduslikest materjalidest mitmesuguste esemete valmistamist. Näiteks 2007. aastal hakati esimese klassi õpilastele viltimise tööd õpetama.

Pärast tööde valmimist kutsuti õpilased teise tuppa teejoomisele ja pakuti muuseumi töötajate poolt valmistatud soolast ning magusat kringlit, selle peale kompvekke ja piparkooke. Teelauas ütles Heidi Vellend, et muuseum ei ole paigale tardunud vanade esemete riiulisse kogumise paik, vaid aktiivset loomingulist tegevust pakkuv rahvapärimuslikku ajalugu tutvustav kultuurikeskkond. Väga hea näide on Eneli Arusaare õpilased, kes on kooli minemise asemel valmis isegi poppi tegema, et saaks seda aega täita hoopis muuseumis veetmisega.

Samal teemal:

Leedid meisterdasid õlgedest ehteid

Kuidas valmistada jõuludeks õlest ehteid

Kutse nutikate noorte jõululaadale

Wednesday, November 30th, 2011

Pärnumaa Majandusõpetajate Ainesektsioon korraldab koostöös Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsi ja TÜ Pärnu kolledžiga sel laupäeval, 3. detsembril õpilasfirmade laada “Pärnumaa jõulud 2011”, kus üle Eesti kokku tulevad noored pakuvad endi kätega valmistatud tooteid.

Mari Suurväli

Õpilasfirmade laada “Pärnumaa jõulud” projektijuht, Pärnumaa Majandusõpetajate Ainesektsiooni esimees ja Junior Achievement Eesti nõukoja liige Mari Suurväli räägib toimuvast lähemalt.

Mari Suurväli: Reedel ja laupäeval kogunevad noored ettevõtjad üle terve riigi Pärnusse kümnendat korda peetavale õpilasfirmade laadale. 2. detsembril kell 14.00 toimub noortele ettevõtlusalane seminar TÜ Pärnu kolledžis ja õhtul kell 18.00 meelelahutuslik tutvumisõhtu Pärnu Keskraamatukogu II korruse saalis. Tänaseks on ühtekokku registreerunud 34 õpilasfirmat 146 õpilasega. Tullakse Tallinnast, Harjumaalt, Paidest, Kohilast, Haapsalust, Viljandist. Tugevalt on esindatud Setomaa ja Põlva kant: Misso,Värska, Mikitamäe, Vastseliina, Meremäe, Parksepa, Võru. Pärnu maakonnast on muidugi endist viisi tublilt väljas Sindi Gümnaasiumi minifirmad õpetajate Eneli Arusaare ja Sigrid Jamnese juhendamisel. Pärlseljalt saabuvad mulluse uustulnukana Eve Sikka kasvandikud. Pärnu linnast osalevad Ühisgümnaasiumi gümnasistid, Pärnu Kunstikool ja Raeküla kool.

Millega saab iseloomustada tänavust laata?

Mari Suurväli: Õpilaste loodussõbralik suhtumine ettevõtlustegevusse. Toodete valmistamisel on kasutatud väga palju korduvkasutusega materjale. Märkimist väärivad kaubad on koolitööks tarvilikud tooted. Suurel hulgal on meisterdatud jõuluüllatusi. Eks iga laat ole oma nägu, sest igal aastal tulevad uued tegijad ja nii puudub kordamise võimalus. Tänavu on päris uustulnukad Haapsalu Wiedmani Gümnaasiumi, Tallinna
Saksa Gümnaasiumi ja Saue Gümnaasiumi gümnasistid ning Vastseliina Internaatkooli
õpilased. Enim firmasid on Mikitamäellt. Kuna põhikoolides on paljudes paikades
majandus ja ettevõtlusõpe au sees, siis on ka minifirmasid rohkesti.

Vaatamata pidevale positiivsele tagasisidele leidub ikkagi küsijaid, milleks taoline ettevõtmine ja mis kasu saavad sellest õpilased?

Mari Suurväli: Arvestades pikka traditsiooni “Pärnumaa Jõulude” korraldamisel on
selgeks saanud tõsiasi, et tegemist on õige ettevõtmisega. Port Arturi laadad on kinnitanud, et varakult saadud praktilised kogemused ettevõtluse arendamiseks annavad noortele hea aimduse sellest kuidas alustada. Ega siis muidu ei leidnud gümnaasiumi osas ettevõtlus ja majandusõpe läbiva teemana riiklikusse õppekavasse kohta – olgugi, et küll valikainena. See on olnud vabatahtlik töö, puhas suur rõõm ja hea koostöö tulemus majandusõpetajate ainesektsiooni, TÜ Pärnu Kolleži, Pärnu Linnavalitsuse, maavalitsuse ja paljude Pärnumaa ettevõtetega. Eraldi märkimist väärib Port Artur, kus seda laata on kümme aastat järjest ilma vahedeta saadud korraldada.

Palun kirjeldada veidi veel laupäevast korraldust?

Mari Suurväli: Alates hommikul poole üheksast asuvad noored ettevõtjad müügilaudu kujundama. Iga õpilasfirma kasutuses on müügilaud 2m x 60cm ja letis kuni 4 noort.
Kell 11.00 toimub õpilasfirmade laada pidulik avamine, mille juures osaleb Pärnu abilinnapea Jane Mets. Kuni kella 13.00-ni liiguvad hindamiskomisjoni liikmed mööda korruseid ja püüavad välja selgitada erineva kategooriate parimaid. Kell 15.00 lõpeb aktiivne müük ja pool tundi hiljem toimub kaubanduskeskuse aatriumi poolel juba õpilasfirmade laada „Pärnumaa Jõulud`11“ pidulik lõpetamine ning silmapaistvamate autasustamine. Tunnustust jagatakse parimatele müüjatele, müügikoha kujundajatele, innovaatilisemale tootele ja teenusele, aga antakse ka mitmesuguseid eripreemiaid.

Küllap väärivad tunnustust ka toetajad.

Mari Suurväli: Tõepoolest. Seekord on oma õla alla pannud Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Pärnu Maavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, TÜ Pärnu kolledž, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus, kaubanduskeskus Port Artur 2, Teater Endla, PEAK, Freesped OÜ, Swedbank, Infotark AS, AS Wendre.

Samal teemal:

Õpilasfirmade Pärnumaa jõululaat toimub kümnendat aastat

E-ained on ka Swedbanki lemmik

Õpilasfirma infovoldik hoiatab inimesi ohtlike E-ainete eest

Arengufondi preemia pälvis E-ained

Pärnu õpilasfirmad on edukad ka välisturul

Pärnakad Andraš Tšitškan ja Enn Mäeorg on Eestis oma ala parimad

Kolmas „Jäärmark“ sai läbi

„Jäärmark“ Kaubamajakas

„Pärnumaa jõulud 2010“

Tulemas on „Pärnumaa jõulud 2010“

„Pärnumaa Jõulud 2009” laada parimaid õpilasfirmasid tunnustati

Mari Suurväli “Pärnumaa Jõulud 09″ korraldustoimkonna juhina

Luunja õpilasfirmad on tutvustanud end Euroopas, laupäeval tullakse Pärnusse

Liina Palu: „Tuleme heal meelel taas õpilasfirmade laadale „Pärnumaa Jõulud 09”

Õpilasfirmade laat “Pärnumaa Jõulud`09”

Leedid meisterdasid õlgedest ehteid

Tuesday, November 29th, 2011

Esimese advendi päeval, 27. novembril kogunesid Ladies’ Circle Eesti (LCE) naised mitmelt poolt Eestist Sindi Muuseumisse, kus MTÜ Pulli Külamaja õpitubade eestvedaja Silvia Pärn jagas teadmisi jõulutemaatikaga õlgedest kaunistuste valmistamiseks.

Õlgedest lae- ja lauakaunistused

Silvia Pärn riputab õlest ehteid

Silvia Pärn tutvustab üht enda tööd

Maimukese rinda ehib Ladies Circle Estonia märk

Endine Taali Põhikooli kunsti- ja käsitööõpetaja Silvia Pärn on tõeline võlur, kes seegi kord looduslikke materjale tarvitades valmistanud imepäraseid ehteid ja loomingu aegsasti enne õpihimuliste noorte naiste saabumist Sindi Muuseumi vitriinidele vaatamiseks välja pannud. Jõulukellad punus ta kaera õlgedest, mis jätavad kuldse mulje. Kaheksanurkne põimik on tehtud nisu õlgedest, järgmisena võtab ta näppude vahele õhuliselt peenekoelise ruudukujulise põimiku, mis on valmistatud rohelise kaera õlgedest. Selle igast nurgast väljub veel neli väiksemat ruudukest, mille keskpunkt on värvitud punaseks. „Õled tuleb koguda enne juulit, et säiliks kuldne läige,“ selgitab Silvia Pärn, kes ka pärast vana kooli likvideerimist jätkab innukalt käsitöökunsti paljude salapäraste võimaluste ja oskuste edasi andmist neile kellel selle vastu huvi olemas.

LCE president Ülla Vuorio jutustus on voolavalt särtsakas, mis lausa kisub sündmustega kaasa

Selleks, et asuda suuremale hulgale inimestele paremini kättesaadavas kohas, avas Pulli Külamaja oktoobri alguses Sindi Konsumi kaubanduskeskuses koguni oma ruumi, et igal nädalal esmaspäevast neljapäevani kella 14.00-17.00 õpetada huvilistele kipsist ja õlgedest ehete ja kaunistuste valmistamist. Huvitavat tegevust märgatigi kaugemalt ja LCE Pärnu klubi liige Birgit Perv võttis ühenduse naiste jaoks mõeldud õppepäeva korraldamise enda ülesandeks.

Sindi Muuseumi kuuske kaunistavad õlgedest ehted

LCE liige Irina Talviste ja Pärnu klubi president Airi Arrak on õpilase seisuses

Ladies Circle Eesti 2011-2012 hooaja president ja Pärnu klubi asutaja Ülla Vuorio tutvustab lühidalt ülemaailmset aktiivsete noorte naiste klubilise tegevuse liikumist, mille märksõnaks on sõprus ja abivalmidus. Liikmeskonda kuuluvad 18- kuni 45-aastased naisterahvad. 14-aasta vanuses Pärnu klubis tegutseb 15 hakkajat naist. Eestis on hetkel 84 liikmega 8 klubi. Maailma 36 riigis aga 797 klubi ca 10 700 liikmega. Motost lähtuvalt on organisatsiooni liikumise ja klubide tegevuse eesmärgiks liikmete isiklik areng, noorte naiste rahvusvaheline suhtlus ja positiivsete muudatuste elluviimine ühiskonnas. „Laiendame klubi liikmete silmaringi, julgustame neid oma igapäevaste tegemiste ettevõtmistes. Lisaks sellele tegeleme mitmesuguse heategevusega,“ räägib Ülla Vuorio, kes ise on praegu koduperenaine ja leiab seepärast rohkem aega pühenduda ühiskondlikule tegevusele. „Praegu on valitud kahe aastase projektina heategevuseks Pärnu Shalomi lastemaja. Varem oleme Tallinna Lastehaiglat toetanud, Tartus puuetega laste laagrit korraldanud ja mitmeid muid ettevõtmisi toimetanud.“

Õlgedest ehte autor Silvia Pärn

Maire lööb naiste tegemistes samaväärselt kaasa

Ka käsitöö õpitoas osalemine pole üksnes enda silmaringi laiendamine vaid annab võimaluse omandatud oskusi jõuluajal teistelegi edasi viia. Muuseumi ruumis võtavad pika laua taga kohad sisse õpihuvilised Tallinnast, Viljandist ja Pärnust, kelle hulgas on ka endisi ja tulevasi Sindi elanikke. Pereema Marie Saks on võtnud kaasa ka oma tütred. Maire seisab põnevas ootuses laua taga, aga Margareth silmitseb avaral pilgul lage tillukeses korvis, millega ema pisitütre ühes võttis. „Elame praegu veel Paikusel, aga varsti asume Sinti elama,“ kõneleb LC Pärnu klubi liige, kellest võiks olla abi ka väikelinnas osakonna avamiseks, sest peres kasvab veel kaks kindlalt LCE tegevust toetavat liiget…

Paari tunniga valmivad osavate näppude vahel õlgedest jäälill ja pärl. Näputööd õppides ollakse endast vaimustuses, et juba esimesel katsel kõik nii suurepäraselt õnnestub. Õlgedest kaunite ehete valmistamine eeldab üsna kannatlikke ja osavaid näppe, aga see-eest jääb üheks korraks poodlemine kingituste otsimiseks ära kuna saab ka väga lihtsate vahenditega midagi täiesti iseseisvalt ära teha. Silvia Pärn ei ole kiitusega kitsi ja ei varja üllatust, et saab nii virkasid õpilasi juhendada. Esimesed tööd võetakse kaasa ja neid muuseumis rohkem ei näe.

Lohutuseks neile, kes asja vastu täiendavat huvi tunnevad, saavad kolmapäeval kell 12.00 Sindi Muuseumis avataval näitusel näha Silvia Pärna loodud õlgedest ehteid. Seegi on osake välja hõigatud Eesti ehte aastast 2011.

Samal teemal:

Kuidas valmistada jõuludeks õlest ehteid

Õpilasfirmade Pärnumaa jõululaat toimub kümnendat aastat

Monday, November 28th, 2011

Eeloleval laupäeval, 3. detsembril vallutab Port Artur 2 kaubanduskeskuse aatriumi ja kolm korrust taas jõuluaegne õpilasfirmade laat „Pärnumaa Jõulud 2011“.

"Pärnumaa jõulud 2010" Port Artur 2 kaubanduskeskuses

Eestimaa ettevõtlikud kooliõpilased toovad turule omaenda mõtte- ja kätetöö viljana valminud müügiartikleid, mis üllatavad kindlasti seegi kord originaalset leidlikkust pakkuvate toodetega.

Näiteks 2007. aastal müüs Sindi Gümnaasiumi õpilane Reigo Hlonin meeste lipsudest kokku õmmeldud seelikuid. Osav õmbleja kauples ostja jaoks väga soodsa hinnaga hästi kvaliteetsest lipsuriidest valmistatud seelikutega, mis koosnesid paarikümnest lipsust. Kaup oli äärmiselt minev moekas toode.

Õpilasfirmas on kogu tööprotsess ühendatud ideest alates kuni kauplemiseni välja, seepärast võib sellest areneda väga palju ettevõtlikke noori. Hiljem ütles Reigo Hlonin, et tänu koolile ja sponsoritele sai ta käia Taani ja Venemaa laatadel, kusjuures lipsudest seelikud oli kõige inovaatilisem ja ökoloogilisem toode.

Väga edukad on olnud ka Pärnumaa jõululaatade peaorganisaatori Mari Suurväli enda õpilased. Möödunud aastal tulid Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane Andraš Tšitškan ja Enn Mäeorg Pärnu Ülejõe Gümnaasiumist Pärnumaa jõululaadale E-ainete mõju tutvustava paketiga. Juba käesoleva aata veebruaris pälvis noorte leidlikkus tunnustust Tallinnas toimunud kõigi aegade suurimal Eesti õpilasfirmade laadal, kus osaleti enam kui 90 firma hulgas ühes 350 õpilasettevõtjaga. Lisaks Eestile ka õpilasfirmad Moldovast, Rootsist ja Norrast. Junior Achievement Eesti poolt korraldatud õpilasfirmade laadal tunnistas žürii kategoorias „Parim idee“ Pärnu ühisfirma E-ained selle valdkonna võitjaks.

Märtsi lõpul käisid gümnaasiumi abituriendid Bratislavas JA-YE Europe üle-euroopalisel laadal oma ühisfirma E-ained tootega, et võistelda 24 riigi poolesaja õpilasfirmaga. Laada üldpreemia omistati Hollandi õpilasfirmale Knetter ja pärnakad jäid küll ilma preemiata kuid see ei kurvastanud noori. Andraš Tšitškan ütles kommentaariks, et taolisest laadast osavõtt pani teda toimuvat nägema rohkem ettevõtja kui õpilase pilguga.

Kevadel Junior Achievement Eesti poolt korraldatud tänavuse aasta riigi parimate õpilasfirmade välja selgitamisel pälvis samade õpilaste ühisfirma E-ained kõige ambitsioonikama firma eriauhinna Arengufondilt. Ühtlasi valisid Swedbanki töötajad endi hulgas korraldatud hääletuse tulemusel õpilasfirma E-ained oma lemmikuks.

Esitatud näited äratavad loomulikku põnevust tekitavat huvi ka eeloleva laada vastu, et näha millised ootamatud leidlikused seekord laadalisi üllatavad.

Samal teemal:

„Pärnumaa jõulud 2010“

„Pärnumaa Jõulud 2009” laada parimaid õpilasfirmasid tunnustati

Päästeamet hoiatab tugeva sügistormi eest

Monday, November 28th, 2011

Päästeamet hoiatab elanikke tugevate sügistuulte eest, mis võivad murda puid ja oksi teedele ning elektriliinidele. Ilmajaama andmetel tugevneb tuul õhtuks ning tormi kese jääb peamiselt saartele ja Lääne-Eestisse, kus kõige tugevamad iilid puhuvad öösel kella kahe paiku.

Illustreeriv foto on tehtud Katia vaibumise ajal Pärnu Jahtsadamas

Loe lähemalt siia klikkides

Sindis kuulutati välja jõulurahu

Sunday, November 27th, 2011

Täna õhtul kuulutati Sindi linnas jõulurahu. Märja ja tuulise ilma eest koguneti Sindi Gümnaasiumi aulasse.


Tõnu Taremaa kuulutab välja jõulurahu

Jelena Kuvšinova juhatusel esines IV klassi ansambel „Lume lauluga“, mida lapsed saatsid kellade mänguga.

IV klass

Ain Keerup, Raimond Uibo, Richard Kandima, Martti Šorin

Sindi linnapea Marko Šorin uskus, et alanud advendiaega täidavad lootused jõulude ootuses.
„Jõuludega tuleb ka aasta lõpp, mis annab põhjust mõelda tehtud otsustele ning kogetud sündmustele. Kindlasti jääb möödanikku palju rõõmu ja naeru aga ka pisaraid ning valu,“ tõdes linnapea pöördumises linnaelanike poole kui vaatles elu reaalsuse erinevaid tahke. Ta kutsus inimesi tegema vähimat mida igaüks enda heaks teha saab ja soovitas naeratada kaaslastele: „Kinkige üksteisele naeratus, mis tulnud südamest ja näete, et maailm naeratab teile vastu. Inimesed ei ole üksteise konkurendid – me ei pea võistlema ega trügima. Elagem sõbralikult koos ja vaadakem parema tuleviku poole.“ Sõnavõttu lõpetades leidis linnapea, et advendiaeg pole millegi lõpp vaid pigem ikkagi algus. „Alaku siit rõõmu- ja rahuaeg, kus puuduks seltsimehelik kadedus ning sõbralik vihameel. Toredat advendiaega ja meeldivaid mälestusi!”

Flöödipala

Pärast kena flöödipala esitasid huvitava teatraalse esitusega õpilased Raimond Uibo, Richard Kandima ja Martti Šorin koos kooli direktor Ain Keerupiga sügavatähendusliku luulepõimiku, milles kõlasid muuhulgas järgmised stroofid: „Üksteist peab hoidma / Tuulte ja külma käes. / Armastus annab sooja / Südamel, mis on jääs. / Sa südamesse süüta / Kõik küünlad põlema, / Et jõulurõõm ja rahu / Võiks Sinus elada.“

Ain Keerup, Marko Šorin ja Aleksander Kask

Seejärel saabus küünla süütamise aeg, mida tegi EELK Pärnu praostkonna õpetaja Tõnu Taremaa. Ta ütles, et jõuluajaga algab uus kirikuaasta ja selgitas väga lihtsal viisil tõelise rahu mõttest, mis pole ajutine vaherahu vaid püsiv ja põhjalik. Jõulude kohta aga ütles, et seda ei peagi selgitama vaid tunnetama.

Esimese advendi õhtu kokkusaamise lõpetas tuntud lauluhääl Merilyn Ollep ingliskeelse lauluga.

Kodus küsis minu kuueaastane pojatütar: „Miks on kirikuõpetajal rist kaelas?“ Pidin vastama ja olin kimbatuses, kuidas seda teha sama lihtsalt nagu kõnelesid linnapea ja kirikuõpetaja või tegid seda esinejad. Näib, et kõigi tänaste esinejate sõnumis peitus varjatud vastus ja nii ma ütlesin, et rist sümboliseerib vastandite kokkupõrkeid selles erinevuste maailmas. Ma ei tea kui palju Amanda minu sõnadest mõistis, aga esialgul ta rohkem ei küsinud.

Samal teemal:

Sindis kuulutati jõulurahu

Pärnakad viisid adventtule kodudesse

Sunday, November 27th, 2011

Kuusk Rüütli platsil

Eliisabeti kirik

Esimene advendipüha saabus Pärnusse tugevate sügistuulte, vihmasaju, märgatava veetõusu ja ilma lumeta, kuid vaatamata looduse heitlikule meeleolule tuli linnarahvas jõuluaja algust rõõmsal meelel tervitama. Kristlikes kogudustes peeti jumalateenistuseid ja lauldi jõululaule. Kõige kaunimad üldtuntud jõululaulud, nagu „Püha öö“ ja mõned teised jäid täna siiski veel püha jõuluõhtut ootama.

Greip harjutab aegsasti enne adventtule saabumist

Õpetaja Enn Auksmann

Eliisabeti kirikust võeti pärast jõululaulude laulmist tuli kaasa ja toodi tormilaternas läbi linna Rüütli platsile, kus õpetaja Enn Auksmann ja linnavolikogu esimees Vahur Mäe inimestele elavat tuld koduteele kaasa andsid. Jõulumuusikat mängis Pärnumaa Kaitseliidu Puhkpilliorkester Saxon, mida dirigeeris Tanel Villand. Samuti esines vokaalansambel Greip. Lions klubi Koidula pakkus vahvleid ja jõuluglögi.

Vahur Mäe jagab valgust ja soojust andvat tuld kodudesse

Kuna sel nädalavahetusel peetakse Pärnus MTÜ Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse korraldusel 11. ülemaaline jõuluvanade konverents, siis teel mööda Rüütli tänavat ja üle Kesklinna silla Kentuki Lõvi pubisse minnes peatus umbkaudu poolsada jõuluvana koos suure hulga päkapikkudega ka Rüütli platsil. Kuuldavasti pidavat teiste hulgas olema ka Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse auliige Rootsimaalt – kui vali tuul talle teel olekul just takistusi ei teinud.

Saxon

Jõuluvanade konverentsi korraldaja Mart Tõnismäe sõnul keskendub seekordne kokkutulek tervislikele eluviisidele ja õppepraktika käigus mängiti läbi 24. detsember juhuks kui ka siis pole lund. Täna võis näha jõulutaate saane vedamas mööda musta asfaltbetooni, suusad õlal. Mõni uhkem jõulumees liikus ka autoga. Nõnda pole kartust, et võimaliku lumepuuduse korral jõulumehed ja jõulud tulemata jääks.

Samal teemal:

Esimesel advendil süüdati valge küünal ja tuled kuusepuul

Sindis jagati titelusikaid ja papusid

Sunday, November 27th, 2011

Täna tervitas Sindi Linnavalitsus koos Sindi naisseltsiga viimase poolaasta sees sündinud maimukesi.

Maimukesed linnavalitsuse vastuvõtul; “Helisev päev” Šal-Lal-Laa esituses

Marko Šorin tsiteerib laulusõnu laulust" Emale"

Kahel korral aastas korraldab Sindi Linnavalitsus oma kodanike peredesse sündinud uutele liikmetele piduliku vastuvõtu. Seekord oli 21 poissi ja tüdrukut, kellele linnapea kinkis Sindi vapiga nimelise hõbelusika. Naisseltsi poolt saadi kingituseks soojad kootud papukad.Sedakorda oli kutsutute hulgas ka üks kaksikute paar.

Noor pere

Tervituslauludega esines naisansambel Šal-Lal-Laa. Pärast Felikx Mandre sõnadele viisistatud Heldur Karmo laulu „Emale“ osundas Sindi linnapea Marko Šorin südamliku siirusega ema erilisele rollile. Samas rõhutas ta traditsioonilise perekonna tähtsust lapse edaspidisel kujunemisel. Ta mõistis, et alati pole need kõige olulisemad küljed mitmesugustel objektiivsetel põhjustel laste jaoks võimalikud ja seepärast väärib tunnustavat head sõna ka iga üksikvanem. Enamikel juhtudel on neil kordadel kandvaks pooleks ema.

Emakene, soovin õnne!
Lase rõõmul tuppa tulla!
Täna minu õrnust tunne,
õitseb iga lill su auks.
Üle aja pika kaare
tahan sinu laps ma olla,
sina minu suurim aare –
kui sa ainult eal ei kaoks!

Ema, kallis ema,
kuis küll armastan sind ma!
Ema, kallis ema,
oled kuldsem kõigist sa.

Nüüdki vahel und veel valvad,
rahutult kui vähkren voodis,
eemal minust hoiad halva,
kallistad ja see on hea.
Paistab sinu silmis päike,
isegi kui mind sa noomid…
Olen sinu kõrval väike,
kuid ei seda tundma pea.

„Hoidke ja armastage oma lapsi,“ ütles naisseltsi esileedi Lia Oras, kes soovis esimesel adventpühal ilusat algavat jõuluaega.

Samal teemal:

Sindis kingiti titelusikaid

Pärnus Via Baltica trassil avas uksed uus Statoili Ülejõe teenindusjaam

Friday, November 25th, 2011

Täna avatud Statoili Ülejõe jaam asub Ehitajate tee ja Savi tn nurgal

Täna keskpäeval avas klientidele uksed Pärnus Ehitajate tee 4 asuv Statoili kõige kaasaegsem teenindusjaam, milles on mugavad tankimisvõimalused nii sõiduautodele kui raskeveokitele, pood ning autopesula. Via Baltica Pärnu ümbersõidu Tallinna poolses otsas asuv Ülejõe teenindusjaam on vaatamata pooleliolevatele teetöödele kergesti ligipääsetav nii Tallinna kui ka Riia poolt tulles.


Eesti Statoili jaemüügijuhi Indrek Nõlvaku sõnul on Via Baltica Pärnu ümbersõidu teetrassiga seotud vaidlused ja pooleliolevad teetööd mõjutanud ka teenindusjaama valmimise tempot. „Ettevalmistusi Pärnu Ülejõe jaama ehituseks alustasime tegelikult juba 2005. aastal kui alustati ümbersõidu projekteerimisega, kuid reaalsete ehitustöödega oli võimalik alustada alles selle aasta mais,“ ütles Nõlvak. „Kui septembris tundus, et uue jaama uksed saame avada juba oktoobris, siis erinevate keerukate kommunikatsioonide ümberpaigutamise tööde tõttu venis see kuu võrra edasi.“

Automaatne autopesula

Esimene kütusetarne

Esimesed hotdogid

„Samas tuleb tunnistada, et Pärnu ümbersõidu puhul on tegemist väga keeruka ja suurt hulka erinevaid osapooli puudutava teeprojektiga, mille teostamine ei saagi olla väga lihtne. Kokkuvõttes tundub, et pärnakaid viimased kolm aastat vaevanud Via Baltica Pärnu ümbersõidu ehitustööd on nii maanteeameti, riigi kui ka Pärnu erinevate ametkondade jõupingutuste tulemusena jõudmas faasi, kus võib öelda, et pika tunneli lõpus on näha juba ka valgust. Leping uute ehitajatega on sõlmitud, ehitustööd käivad, valminud on ka esimesed teelõigud ning teetööde lõpptähtaeg on paigas. See kõik annab ettevõtjatele kindlust tuleviku suhtes ja arendab pikemas perspektiivis ka kohalikku ettevõtlust ning suurendab tööhõivet. Näiteks vastavatud Statoili uus teenindusjaam loob Pärnusse ligi 10 uut töökohta,“ lisas Nõlvak.

Esimesed kliendid

Uues Statoili Ülejõe teenindusjaamas, mis kasvatab Statoili teenindusjaamade arvu Pärnus neljale ning Eestis 47-le, on kaks tankimissaart, kus klientidel on võimalik tankida samaaegselt neljal tankimiskohal nii mootoribensiine kui diislikütust. Raskeveokite ja busside tankimiseks on eraldiseisev kõrgsurvetankuritega diislikütuse tankimisala. Statoili uusima kontseptsiooni järgi ehitatud teenindusjaama juurde kuulub ka autopesula ning 102 m2 suurune pood erinevate esmatarbe- ja toidukaupadega, mille valikul on arvestatud nii veokijuhtide, era- ja äriklientide kui ka ümbruskonna elanike vajadustega.

Toidukaupade valikus on alati võileibu, salateid, kooke ja pirukaid ning Statoilile omaseks saanud hot dog’e ja hamburgereid, samuti on saadaval värsked liha-, leiva- ja piimatooted. Külastajaid ootab ka lai valik kuumi jooke: lisaks traditsioonilisele oakohvile ka trendikad piimakohvid ning erinevad kakaojoogid.

Autokaupade tootevaliku koostamisel on lähtutud teeloleva autojuhi vajadustest. Lisaks pisitarvikutele ja kvaliteetsele autokeemiale on poe valikus ka tähtsamad varuosad ja hooajakaubad. Lisaks saab reisil olev külastaja poest kõik hädavajalikud hügieenitarbed, rääkimata värsketest ajalehtedest-ajakirjadest.

Peatöövõtu lepingu teenindusjaama ehitamiseks sõlmis Eesti Statoil Pärnu päritolu ehitusettevõttega Sa.met AS. Omaniku järelevalvet teostab OÜ Lood & Partnerid. Koguinvesteeringu suuruseks kujuneb orienteeruvalt 1,4 miljonit eurot.

Avamise puhul tehakse Ülejõe jaama klientidele ka erinevaid sooduspakkumisi.

Comenius tähendab ka kadripäeva tundmist

Friday, November 25th, 2011

Comeniuse programmi järjekordset projekti ettevalmistavalt viibisid 24. novembril Sindi Gümnaasiumi kutsel Eestis Saksa ja Soome haridustöötajad, kellele eile hommikul tutvustati näite- ja ringmängulise tegevuse abil kadripäeva tavasid eesti rahvakombestiku põhjal.

Enne kadrijanti konverentsi ruumi ukse taga; Eneli Arusaar on nii kava kokkuseadja kui Kadri ema

Sakslased ja soomlased tutvuvad eestlaste kadripäeva tavadega

Sulepulkade (vilja) heitmine

Külalised saabusid Saksimaa Nordsachseni kreisis asuvast Eilenburgi linna Martin-Rinckart’i nimelisest gümnaasiumist ja põhjanaabrite juurest Kouvolost. „Seoses uue Comenius projekti „Euroopa noorte hirmud ja lootused“ eelkohtumisega, viibisid eile Sindi Gümnaasiumis partnerid Soomest, Anjalankoski Lukiost – direktor Juha Malinen, inglise, saksa ja rootsi keele õpetaja Jukka Rantala, muusikaõpetaja Päivi Pulkkinen, Kouvola haridusspetsialist Veikko Niemi ning Saksamaalt, Eilenburgist – Martin Rincart´i Gümnaasiumist direktor Dieter Mannel, inglise keele ja kirjanduse õpetaja Carina Schmidt ning muusikaõpetaja Birgit Schramm,“ tutvustas külalisi Sindi Gümnaasiumi Comeniuse projektijuht Sigrid Jamnes.

Kadripäevalised tantsupõrandal

Kombe kohaselt valgetes riietes

Kohtumise peamiseks eesmärgiks oli ettevalmistav töö õpilaste vahetamiseks, et tutvustada vastastikku erinevate rahvaste kultuuri. Külalistele tutvustati kadripäeva kombestikku. Kadri ema ja isa rollis osalesid Sindi Gümnaasiumi näiteringi juhendaja Eneli Arusaar ja Sindi Seltsimaja juhataja Priit Kask. Kaasatud olid kõik Sindi Gümnaasiumi näiteringi õpilased. Sindi Gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar valmistas koos õpilastega külalistele ülevaatliku näitemängulise etenduse kadripäeva tavadest nõnda, et kõik kohalviibinud said ka ise mitmes mängus osaleda.

Veikko Niemi omab pikaajalisi häid suhteid Sindiga

Euroopa rahvastele sai püha Katariina tuntuks karjakasvatuse kaitsepühaku ja sünnitajate naiste abistajana. Eestisse jõudis kadripäev arvatavalt 12. sajandil kui siinne sügistööde püha muutus püha Katariina mälestuspäevaks või lihtsalt kadripäevaks. Päeva peeti naistepühaks, kuna selleks ajaks lõppesid naistel karjakasvatamisel välised talitamised. Puhastesse valgetesse riietesse riietatud kadrisandid sümboliseerisid piima ja Katariina neitsilikku puhtust. Piim seostus samuti karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.

Maskeering

Eestlaste kombe järgi pügati tol päeval lambaid ja oodati karjaõnne. Kadrirituaali kohaselt mindi hanipäeval ehk kadripäevale eelneval õhtul maskeerituna laulu ja pillimänguga küla perede uste taha, kus tervituslauluga paluti luba sisseastumiseks. Pererahva keskel lauldi, esitati mõistatusi,  pritsiti vett ja visati vilja. Andide kätte saamise järel lauldi tänu- ja hüvastijätulaulu.

Kouvola haridusjuht Veikko Niemi, Sindi Seltsimaja juhataja Priit Kask ja Comeniuse projektijuht Sigrid Jamnes

Kadripäevast osavõtnud

Koolimaja konverentsi ruumi siiski lammast pügamiseks ei toodud ega päris vilja ei loobitud, aga seda asendasid hästi ka sobivad mõistatused, mille mõistatamisega jäädi paraku küll parajalt kimpu. Näiteks kolm jalga ja raudhambad suus tähendavat vokki. Ega teatud sedagi, millist heinamaad kolm korda aastas niidetakse. Ometi olevat see lammas. Elevuse ja külaliste tugeva aplausi kutsusid esile „Kaerajaani“ ja „Kungla rahvas“ viisidel tantsitud tantsud. Vilja asemel loobiti sulepulkasid ja päris põnevaks läks siis kui üle tooli seljatoe pidi end upitama nõnda pikalt välja, et ulataks hernetera kitsast pudelisuust sisse kukutada. Mõnel osaval see isegi õnnestus. Üksnes kadripäeval võis Kadri ema ka kõigilt häbenemata hambaraha küsida. Kuuldi ja nähti aga veel palju muutki üllatavat ning põnevat.

Kadripäeva külalised Sindi Gümnaasiumi raamatukogus

Eilenburgi gümnaasiumi direktor Dieter Mannel oli kuuldu ja nähtuga väga rahul ja lapselikult õnnelik, et sai koos õpilastega põrandal maas istudes hullata. „Oleme siin sellepärast, et saada Eesti kultuurist ja mineviku pärandist üldise mulje ja tulla siia järgmisel korral juba koos oma õpilastega,“ rääkis Dieter Mannel, kes soovib ka eesti lastele näidata saksa kultuuritraditsioone. „Muljed on väga suurepärsased,“ lausus sama kooli inglise keele õpetaja Carina Shmidth, kellele meeldis siiralt kogu etendus ja võimalus mängudes kaasa lüüa.

Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup poetab hambarahaks 1 €

Veikko Niemi on praegu Kouvolo linna haridusjuht, aga tema sidemed on Sindi linnaga juba väga pikad, kuna enne haldusreformi oli ta olnud Anjalankoski linnapea. Kahe linna vahelised sõprussidemed pole isikute vahel katkenud ka pärast omavalitsuste ühinemist ja seepärast hoiab ta end Sindi eluga igapäevaselt pidevalt kursis. „Meil on Soome koolides samad Eestiga võrreldavad kultuuritraditsioonid, au sees püsivad vanad pühad, nagu jõulud ja ülestõusmispühad. Väga kena on neid sarnasusi näha,“ selgitas Veikko Niemi eesti keeles meie inimesi ühendavast kultuurist. „Comeniuse projekt pühendub kultuuri ühendamisele ja vahendamisele,“ kinnitas Anjalankoski gümnaasiumi direktor Juha Mahlinen haridusjuhi sõnu pärast kadripäeva etenduses osalemist antud lühiusutluses.

Päeva teises pooles külastati Sindi Avatud Noortekeskust, Sindi Linnavalitsust ja Sindi Lasteaeda. Kohtumise lõppedes jäi kõlama mõte, et vahepeal soiku jäänud linnadevahelisele sõprusele tuleks uuesti elu sisse puhuda.

Sindi Gümnaasiumi direktor ütles sündmust kokkuvõtvalt: „ Mul on hea meel, et vaatamata Anjalankoski, Sindi ja Eilenburgi linnade ametliku koostöö katkemisele, on säilinud töised ja sõbralikud sidemed nende linnade koolide vahel. Eeltöö Comenius projekti ettevalmistamisel on kestnud juba üle aasta ning loodame, et õige pea jõuame ka reaalse koostööni. Õpilasvahetus koolide vahel on parimaks garantiiks sõprussidemete säilimiseks ja arendamiseks”.

Kooli direktor ei hoidnud häid sõnu kokku Sindi linnapea Marko Šorini panuse iseloomustamiseks ühiskohtumistes. Tema aktiivne huvi ja toetus koolide koostöö suhtes ei jäänud märkamata ka meie külalistel ning Sindi linnapeal on lähiajal põhjust oodata ametlikku küllakutset endistesse sõpruslinnadesse.