Arhiiv December, 2011

Kaanest kaaneni tutvus Margit Petersoniga

Saturday, December 31st, 2011

14. jaanuaril toimub Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi Maja (Uus tn 5) lakasaalis algusega kell 18.00 Margit Petersoni esikluulekogu „Õitsvate pärnade alleel“ esitlus.

Margit Peterson: "Kus maa on ühtes taeva kuldse laega"

Teel Rahva Raamatu kohvikusse kohtasime ühist tuttavat Sindi-Pärnu Vovkat ja kui ma Margit Petersoni esikkogumiku suvalisest kohast lahti lõin, lugesin ridu: „Pärnu patroon / Pudeli-Vovka / läkiläki silmini peas / küürus õlgadel / taaradest pooltäis jahukott / kõnetab möödujat / sjenti ei ole … / aitäh / aitäh / lausub mehike / ja lahkub / koni viltu hambus … / Kui juurde lisada sedagi, et olen korduvalt ka ise pidanud tähtsaks kunagi Vovkast midagi positiivset kirjutada, siis tabasin end ühtäkki kolmekordselt juhuste kokkulangevuselt, mis omab juhuslike juhuste maailmas märgatud juhuste esinemise seisukohalt samuti mingit tähendust.

Parimates aastates daam jutustas meeldiva vestlusveetlusega sellest, et luuletaja luuleand ilmnes juba neljandal eluaastal, mil tema armas vanavanaema maise tolmu jalgelt pühkis ja siinse ilma laste hulgast lahkus. „Ma pean kohe luuleread kirja panema niipea kui need minu peas on kindla vormi ja mõtte leidnud,“ selgitas kauane luuletaja, kes nooruses pikka aega üksnes sahtlisse kirjutas, aga hiljem ka paljudes kogumikes mõne enda loodud luuletuse lubas avaldada.

Nüüd on järg jõudnud sinnamaale, et viimaks valmis ka isiklik debüütkogumik „Õitsvate pärnade alleel“. Illustratsioonid joonistas luulevihikusse Kursi koolkonna kunstnik Albert Gulk, kes on eesti joonistuse esireas jäänud kindlaks oma isikupärasele joonistuslaadile ja pole selleski raamatus kasutanud modelli. Joonistada suudab ka Margit, aga seekord polnud ta veel valmis ise oma luuleraamatut illustreerima. „Selleks puhuks peab tublisti kätt harjutama, praegu ei paindu näpud piisavalt hästi,“ ütles Margit, kuid lubas juba järgmistesse raamatutesse ise joonistada.

Luulekogumiku üheks läbivaks teemaks on armastus, mis on arvatavasti kõigis keeltes üks eelistatuimaid sõnu. Kui eesti keeles on ühe sõna alla koondunud mõisted ema armastusest, sõpruslikust armastusest, kirglikust ihast ja muust, siis näiteks kreeka keele vähemalt neli sõna omavad selgelt piiritletud erinevat mõistet armastuse valdkonnas. Margiti raamatus saab jämedates joontes eristada kahesugust armastuse ilmingut, mida täiendavad kaks järelejäänud armastuse tõlgendust.

Ta ise ütles, et sotsiaalne teema puudutab teda pidevalt ja see kajastub alati ka luuleloomingus. Ent valdavalt läheneb luuletaja sotsiaalsetele sõlmingutele hoolivuse ja heatahtliku tähelepanu lävepakult. Margit ei arvusta nõrgemaid või tavapärasest erinevamaid inimesi, vaid kirjeldab neid võrdväärse aupaklikkusega nõnda kuidas keegi indiviidina näib. Kohati tundub, et suhtub valikuta kõigisse mõistvalt kartmatu heasoovlikkusega. Teades, et kodus on tema päevad jagatud raskel kujul meningiiti põdenud poja saatusega, mida ema oma armastuses pole lahutanud mõne hooldekodu seinte vastu, siis seda erksamate kiirte valguses kirgastub Margiti armastus, mida kreeklane nimetab agape.

Sotsiaalluulele on Margit leidnud oma sõna. Ta nimetab üht meie elu kaasosa sõnaga ’vägelik’.

Siiski algab käesolev luulekogum väga inimlikus tundmuses, mida parimal viisil mõistavad teineteise lähedust ihkavad naine ja mees. Kreeka mütoloogiast tulenev eros kirjeldab armastust, mida kütab loomulik lihalik himu ja vastupandamatu iha. Paiguti on neis luuletustes ära tuntav ka armastuse epithemia. See märgib himurat iha, mille kutsub sageli esile isekus või enda rahuldamine.

Sõnade vormimine luuleks on kunst. Seepärast pole kuigi mõttekas luuletusi üksipulgi lahata neid sõnade või silbitusteni lahti lammutades. Nagu kunst, nõnda ka luule peaks andma tundeelamuse ja mingisuguse sõnumi. Iga Margiti luuletus sisaldab võrdsetes osades mõlemat. Olgu selleks kasvõi ainult kümme sõna kolmel real kui ta ise luges: „Võtsin eluaseme laenu / eejahh… / Siin põõsa alla on kuradima külm“.

Margiti luuletused ei küpse laua taga sulge närides või pingsas silpide arvu kokkulugemises stroofideks. Ta ei oska seda seletada, kuidas sünnivad tema luuletused ja ütleb seepärast lihtsalt: „Vanavanaema saadab neid avatud taevaväravalt“. Mitte ainult kolmerealine, vaid tervet lehekülge täitev luuletus on Margiti sõnul korraga ajusagarate vahele takerdunud ja siis peab ta selle kiiresti kinnistama silmadega loetavaks tekstiks. Kui näiteks varahommikune raske uni sunnib pikemalt silmi avama, võib juhtuda, et antud saadetis lahkub jäädavalt püüdmatusse kaugusesse. „Loomulikult on mul siis ahastavalt kahju,“ tunnistas Margit, kes samal ajal ei varja oma üllatust ikka veel, et ta ei kirjuta kunagi luuletust mustandi kujul, mis vajaks hiljem lihvimist või silbituste korrigeerimist. Seda isegi mitte sonettide puhul, mille ühel real peab olema 9 või 11 silpi.

Margit on luuletamisel eripärane sellegipoolest, et ta ei ole kinnistunud teatud žanrite eelistuste juurde. Samahästi sünnivad luuletused haikude, tankade, riimi, proosa, vabavärsina, miniatuursel kujul või laulusõnadena. Viimase puhul on autor andnud viisiloojatele vabad käed teksti sobitada vastavalt helistikust tingitud vajadustele. Margiti luulet meeldib viisistada Papa Jansenil alias Alari Janson, aga on ka teisi huvilisi.

Laulusõnad on ainsad, kus ta lubab teistel pisut sekkuda. Ülejäänud loomingu osas ei lase ta kellegil midagi kohendada ega suunata. Väga iseseisva isiksusena ei tee ta toimetajalegi järeleandmisi kui viimane sooviks näiteks mõne luuletuse tema jaoks mitte midagi ütlevana trükist kõrvaldada. „On loomingut, mille tähendust ja väärtust saan ainult mina ise mõista ja kõik ei peagi alati olema kõigi jaoks ühesuguselt mõistetav,“ kommenteeris Margit luulevaimu haaramatuid piirjooni.

Ta rääkis, et on luuletajaid-asjaarmastajaid, kelle loomingus varjutab sõnumi sisu vaevaline silpide seadmine kindlasse värsimõõtu. Tema nii ei oska. Sõnum vormub samaaegselt valitud luulevormi.

Emakeelt armastades püüab Margit olla võimalikult eestikeelne ja nendib kurvastusega, et praegust arenevat moodsat luulet lõpetatakse näiteks paaris- või paarituarvuliste riimridade puhul viimases stroofis hoopis inglise keeles. Antud juhul on tema arvates tegemist kahe võimalusega: kas tegemist on teadliku moesuunaga või küündimatusega. Margit ei vaidle vastu, et eesti keeles on riimumine võibolla piiratum võrreldes mõnegi teise keelega ja siis on tõepoolest kergema vastupanu teed minnes hõlpsam hüpelda võõrasse keelde. Samas on eesti keel märgatavalt sõnade rohkem kui mõnigi suurkeel. Ja kui peakski millestki puudust tulema, leiab Margit kohe täiesti uue sõna. „Kas sa tead, mida tähendavad varvuskad?“, küsis ta üle laua lähemale kummardudes, endal sädelev kelmikus silmis. Mõtlesin varvastele ja ei pannudki palju mööda. „Varvuskad on varvastega sokid,“ sain vastuseks.

Paistab, et kõik sõnad ei mahu siiski luulevormi või kuidas teisiti seletada seda, et Margitil on käsil ka romaan, millest 8 peatükki valmis. Kui palju valminutele lisa tuleb, seda ei tihka luuletajast kirjanik ennustada. Romaan sisaldab põimikuid lapsepõlvest ja pealkirjaks on „Petu“, mis on perekonna nimest tuletatud kunagine hellitusnimi.

Kui mitte hellitavalt, siis vähemalt tunnustavalt võiks lõpetada käesoleva loo samade sõnadega, mis on kirjutanud luuletaja Olavi Ruitlane debüteeriva luulekogumiku viimasele leheküljele: „Kes ütles et Peterson on surnud? / Selle maa keel… / Luuletab nagu mühin!“

Pärnu ja Sindi vahele uus bussiliin

Thursday, December 29th, 2011

Pärnu maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu teatel alustab 2. jaanuaril tööd liin nr. 39, mis kulgeb Pärnu Bussijaama ja Sindi Veetorni peatuste vahel läbi Urge ja Tammiste asunduste kahel korral päevas kõigil nädalapäevadel.

Lisaks nr 40 liinile hakkab alates 2. jaanuarist Pärnu ja Sindi vahel reisijaid teeninama ka liin nr. 39, mille marsruut kulgeb Pärnu jõe parempoolsel osal

Sauga valla ja Sindi linna elanikud on pikka aega soovinud uue autobussiliini avamist Pärnu-Urge-Sindi suunal, mis on olnud ka kauakestvalt maavalitsuses arutlusteemaks. Pärnu maavanem Andres Metsoja selgitas, et toetusraha kärbete tõttu pole seni uue liini avamine võimalikuks osutunud. Kuid aasta algul avatud Pulli raudteepeatus, Tammistes arenev elamuehitus ja sealsamas avatud uus lasteaed on uue liini käiku andmise vajadust oluliselt suurendanud. 40-da liini suvised reiside arvu vähendamised ja paranenud piletimüügist saadav tulu on nüüdseks andnud võimaluse mõningaseks veomahu suurendamiseks.

Kuna liini 39 hakkab teenindama AS MTG bussiettevõte, siis kehtivad sõidul samad piletid, mis on kasutusel liinidel 40 ja 57.

Avo Rahu hinnangul valmib Pullil bussidele korralik peatus-parkla parimal juhul alles jaanipäevaks. Esialgu kasutatakse seal ajutist peatust raudtee ja suure maantee vahelisel alal. Peale raudteesilda lisandub Rütavere ja Pulli tee otsa veel täiendav bussipeatus Pulli tee.

Bussid väljuvad Pärnust kell 7.50 ja 13.40; Veetornist 8.25 ja 14.20.

Samal teemal:

Autobussid peaksid peatuma Pulli jaamas

Tarmo Kõuts: Pärnus on meretaseme ennustamine väga raske

Thursday, December 29th, 2011

Pärnu lahe- ja jõevee vastastikune jõuproov

Täna hommikul Oslo kohalt Soome poole liikuv tsüklon lõpetab lühikese rajupausi ja tugevnev edelatuul võib EMHI sünoptiku Merike Merilaini hinnangul päeva teisel poolel saavutada tuuleiilide maksimumkiiruseks 23–27 m/s. Pärnus prognoositakse merevee tõusupiiriks +130cm, 30.detsembri öösel kell 2 ning kriitilise meretasemeni +160cm tõenäoliselt ei jõua. Samuti jääb see meretaseme tõus alla eelnevatele. Kriitiline meretase on kokkuleppeline nivoo mille ületamisel ujutatakse üle märkimisväärne ala Pärnu linnas ning kohalik omavalitsus koos Päästeametiga võtab tarvitusele meetmeid inimeste ja vara kaitseks ning üleujutuse tagajärgede leevendamiseks.

TTÜ Meresüsteemide Instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts ütleb, et kriitilise veeseisu läheduses täpse meretaseme ennustamine Pärnus on väga raske, kuna arvestada tuleb nii merelt pealepressiva vee kui jõega. Vaadates graafikult (http://on-line.msi.ttu.ee/?jaam=parnu) näiteks üleeilseid veetaseme kiireid üles-alla võnkumisi, siis neid ei suutnud mudelarvutused kuigi hästi ennustada. Taolised järsud ja suured kõikumised tulenevad jõe ning mere vastastikusest jõukatsumisest,“ selgitab vanemteadur, kes ei olnud üleeile ka ise lõpuni päris kindel, millise piirini vesi kiire tõusu faasis kella 18-ne paiku ikkagi tõuseb. „Üldiselt on meie prognoosid olnud 5-10 cm täpsusega, aga tuleb sedagi ette, et ennustusega eksitakse ka 30 cm ulatuses. Pole midagi teha – loodus on ja jääb keerulisemaks kui seda kirjeldav matemaatika, mis arvutab prognoose numbrilise mudeli abil. Loomulikult täpsustame meretaseme ennustust jooksvalt mõõteandmetega.“

Tarmo Kõutsi sõnul on detsembris olnud mitmeid kordi mil meretase on kriitilise taseme +160 cm lähedale jõudnud, ent seda siiski mitte ületanud. Meretaseme prognoose tehes tuleb kriitilist taset eelkõige silmas pidada ikka selleks, et Päästeamet teaks õigeaegselt tegutsema hakata. „Igas prognoosis leidub mingi osa määramatust ja sellega peame arvestama kui sõnastame prognoose. Kui on võimalus veetaseme kriitilise nivooni jõudmiseks, siis selle ka selgelt välja ütleme, mis ühtlasi on ametkondadele valmisoleku märguandeks. Kriitilise meretaseme arvulise näitaja suhtes meil seisukoht puudub, hetkel on see number selline, aga kui kehtestatakse uus, siis orienteerume sellele.“ ütles Kõuts.

Samal teemal:

Mingis mõttes on iga torm merele kui spaaprotseduur

Oht Pärnus sellekski korraks möödas

Veetaseme vahelduv kõikumine Pärnus

Meeldetuletuseks – käitumisjuhised üleujutuse korral

Sünoptik: Atlandi tsüklon ei lase jõulupühadel rahulikult lõppeda

Pärnus merevesi kriitilise piirini täna ei tõusnud

Friedhelm paisutas Pärnus merevett

Pärnu lahes on vesi ööga pisut tõusnud

Katia mõju Pärnule jäi peaaegu olematuks

N-Euro ei lõpeta oma esinemisi uusaastaööl Sindis

Wednesday, December 28th, 2011

„N-Euro teeb positiivset ja energilist tantsumuusikat, mis on vaheldusrikas ning alati kaasakiskuv,“ ütleb 1999. aastal Lapimaal alustanud ansambli asutaja liige KA, kodaniku nimega Kalev Tilk Pärnust ja lisab juurde, et kõik Sindi kontserdil kaasa haaratud inimesed saavad kindlasti selle käigus saledamaks.

17. detsembri kontsert Pärnu Kuursaalis, foto autor Pilleriin Jürgens

Viimane suuresinemine toimus 17. detsembril Pärnu Kuursaalis ja vähemalt sama rohket osavõttu oodatakse aastavahetuse ööl Sindi Seltsimajas. „Eelistame esinemiseks väikemaid ja kauneid paiku Eestimaal, kus on midagi erilist ja Sindi ongi üks neist paikadest,“ selgitab MA, kodaniku nimega Marek Sadam Viljandimaalt ja Läänemaalt.

Mehed on eluaeg tegelenud muusikaga, samuti nendega koos alustanud Sander Udikas, kes nüüd on leidnud väljapool N-Euro tegevust oma nišši. Sindi esinemisel tulevad MA ja KA seltsis lavale ka neli tantsutüdrukut, kolm pealinnast ja Angela Tüvi Pärnust. Seega oli 2001. aasta detsembris ajakirjandusest läbijooksnud kõmu ansambli tegevuse lõpetamisest kümme aastat tagasi veidi enneaegne ja nüüd jätkatakse edukalt live-bändina. KA sõnul oli Eestis kõige intensiivsem esinemiste periood 1999-2006.

Neuro Eagle, foto erakogust

MA on laulja ja showmees, kes on end muusikaliselt harinud rohkem iseseisvate harjutustega, aga saanud ka mõningaseid akadeemilisi teadmisi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna assistendilt Evald Raidmalt. Viimane on siiski rohkem tuntud mehena, kelle elust enamus aega on olnud pühendatud klahvpillimängule ja laulmisele ansamblis Fix, olles nüüd rohkem küll sooloartist.

KA alustas muusikaliste teadmiste omandamist Pärnu lastemuusikakoolis, kust suundus edasi Tallinna Georg Otsa nimelisse muusikakooli. Oma vilumusi täiendas ta Viljandi kultuurikolledžis. Nüüd on mehe meelispilliks akordion.

17. detsembri kontsert Pärnu Kuursaalis, foto autor Pilleriin Jürgens

Veebilehe Rate andmetel tegutseb bändi toetuseks alates 2007. aasta jaanuarist ka N-Euro fänklubi.

Interneti avarustel rännates saab N-Euro kohta hankida olulist lisateavet. Nii näiteks leidub infot, et MA ja KA on Grillfestile kirjutanud mõnusa toidulaulu „Grillerkaar“. Naljaka ja lõbusa rahvaliku meelelahutusmuusika järele ihalevad inimesed meenutavad N-Eurot tänutundega kui väga head showbändi ja live-esinejat. MA isikupärane lavaline huumor ei jäta publikut iialgi külmaks. Grillfestivalide sagedase külalisena on N-Euro pälvinud Grillfesti Aasta Poppmuusikaauhinna Kuldne Plaat 2009 eriauhinna parima showbändi kategoorias.

„Olen N-Eurona esinenud USA-s, Norras, Soomes, Lätis, Saksamaal, Austrias jne,“ loetleb MA esinemispaiku terves maailmas.

Neuro Wings F, foto erakogust

MA meelest peitub N-Euro edu saladus energiaga täidetud kontsertides, milles on alati kindel osa aktiivsel suhtlemisel kuulajaga. Ta usub, et külastajad mõistavad muusika rütmides leiduva sõnumi sisu ja kontserdil osaleja võib hetkeks unustada oma igapäevaselt üksluise argimeeleolu kui saab pisarateni liigutava naeruga kaasa tulla.

„N-Euro eesmärgiks on pakkuda unustust argipäevast. On nii mõtlikke enesesse vaatamisi kui laule mis peotuurid kõrgustesse tõstavad. Meie kuulajaskonnal pole kindlasti igav. Esineme tõepoolest publikule vanavanematest kuni lasteni,“ lahkab MA seniseid esinemisi põhjalikumalt ja selgitab erilise rõhuasetusega põhjust, miks talle meeldib just väiksemates kohtades esineda. Ta ütleb, et Eestist kaugel olles tekib igatsus päris Eesti järele. Veidi väiksemad kohad on tema nägemuses selles tähenduses lihtsalt kuidagi armsamad. Nii ka Sindi, kus astutakse lavale juba pool tundi pärast 1. jaanuari saabumist.

Head soovid Sindist

Wednesday, December 28th, 2011

Pärnus saabub uus aasta tavapärasel viisil ilutulestikuga

Wednesday, December 28th, 2011

Aastavahetuse ilutulestik toimub kohalike ettevõtjate toel ning selle korraldab Ruf Eesti AS.

Ilutulestiku laskmisplatsi kohana kasutatakse vana silla juures jõe vasakkaldal olevat haljasala. Ilutulestiku vaatemäng kestab vähemalt kaheksa minutit ning maksab 3000 eurot.

Pärnu Linnavalitsus tänab ettevõtjaid, OÜ Paikre, LIS Investeeringute OÜ (Ööklubi Sugar), OÜ Scanfil, OÜ Wendre, AS Pärnu Vesi ning AS YIT Ehitus, kes leidsid võimaluse toetada aastavahetuse tulevärgi korraldamist täies ulatuses.

Mingis mõttes on iga torm merele kui spaaprotseduur

Wednesday, December 28th, 2011

Viimase kümne päeva jooksul on tugevate edelatuulte aegu mereveetase Pärnus kerkinud kolmel korral, seniseks rekordiks on jäänud 140 cm üle keskmise. Merebioloog Jüri Tenson leiab, et 160 cm nimetamine kriitiliseks piiriks külvab asjatut paanikat.

Murdlained Pärnu rannas

Loe lähemalt siia klikkides.

Oht Pärnus sellekski korraks möödas

Tuesday, December 27th, 2011

Kella 13 paiku lõbustas uljaid autojuhte vesi Mere puiesteel

Prognoositud veetõus kriitilise piiri lähedale või seda isegi ületades jäi seegi kord olemata ja kell 12,40 fikseeriti Pärnu Sadama vaatluse põhjal 133,8 meetrit üle nulli. Selline tase ujutab üle küll mõningaid madalamaid rannaalasid, aga majaomanikud võivad hetkeks siiski kergendust tunda.

Jalgrattal pääseb veel kuiva jalaga läbi

Samal teemal:

Veetaseme vahelduv kõikumine Pärnus

Meeldetuletuseks – käitumisjuhised üleujutuse korral

Sünoptik: Atlandi tsüklon ei lase jõulupühadel rahulikult lõppeda

Pärnus merevesi kriitilise piirini täna ei tõusnud

Friedhelm paisutas Pärnus merevett

Pärnu lahes on vesi ööga pisut tõusnud

Katia mõju Pärnule jäi peaaegu olematuks

Mitte ainult Lihula jõulupüha jumalateenistusest

Monday, December 26th, 2011


Lihulas tegutsevad Eesti Evangeelne Luterlik Kirik; Eesti Kristlik Nelipühi Kirik ja baptisti kogudus

Ettekavatsemata viisil ja juhuslike asjaolude kokkulangevuse tõttu sattusin esimese jõulupüha õhtul Eesti Kristliku Nelipühi Lihula koguduse jõulujumalateenistusele, mida peeti ühiselt koos lähedal asuva baptisti koguduse inimestega. Siiski polnud jumalateenistusele minek juhuslik, sest soovisin sihilikult külastada mõnd väikest maakirikut, mis erineks välisilmelt ja liturgilise sakramendi poolest sellest, mille nägemine kõrgete tornidega sakraalhoonetes on teleekraani vahendusel liialt domineerivaks muutunud.

Õhtupimeduses köitis esimesena tähelepanu moodsa valguslahendusega ja esteetiliselt vaoshoitult kuid samal ajal piisavalt kutsuvalt kujundatud kristliku sümboliga hele hoone. Hoonesse sisenedes ei osanud aimata, et tegemist on eelmise sajandi 50-date aastate tüüpprojekti järgi ehitatud 8-korterilise elumaja välismüüridega. Jättes üliriided vestibüli, astus noorem mees juurde ja ulatas laululehe, millele oli kirjutatud „Kiitkem sündinud kuningat“, lisaks sain kingitusena CD nelikute Sõnajalgade lauludega. Avarasse kuid madala laega saali sisenedes juhatasid teed pingiridade juurde põrandale reastatud värvilised tulukesed ja ruumi tagumises osas katsid perenaised lauda pühade toiduga.

*

Heldur Aas, Valdur Kalt, Meelis Allsalu, Janek Shleicher

Markko Põld

Liivi Moore

Pärast seda kui pastor Markko Põld oli öelnud jõulujumalateenistuse avasõnad ja koguduse vend lugenud Piiblist jõuluevangeeliumi teksti, astusid enam kui poolesaja kirikulise ette 6 last, kelle laulud olid sama sütitavad nagu nende juhendaja Liivi Moore kaasa elamine laste esinemisele.“Väike trummipoiss“ (inglise keeles: The Litle Drummer Boy) ei kuulu traditsiooniliste vanade jõululaulude hulka, aga võiks julgelt nimetada üheks nüüdisaegseks jõuluhitiks. Vahvaks ja eriliselt rütmikaks trummipõrinaks muutis laulusõnadega vahelduv „pa-ram-pa-pam-pam“. Selle lauluga laste osa lõppes ja Liivi Moore andis neile võimaluse jääda suurde saali või tulla temaga kaasa teisele korrusele omaette olemisele. Enamik väljus kuid lahkudes võttis iga üks kaasa põrandal oleva tulukese. See oli väga kaunis silmapilk.

Üleval olevas toas istuti mattidele või sirutati end täies pikkuses välja, peaasi, et sai end vabalt ja mõnusalt tunda. Suurele ekraanile kantud videopildis jooksis midagi põnevat, mille sisuga põhjalikumalt tutvumiseks jäi aeg napiks, sest eelistasin suures saalis toimuvat jälgida. Küll jõudsin siiski imetleda Liivi Moore tõlkemeisterlikkust, mis polnud üksnes kuiv monotoonne teksti emakeelde ümberpanemine, vaid pigem näitleja võlukunsti valdamisega tegelaskujude sõnade ja sündmuse arengu edasiandmine.

Jumalteenistuse peaesinejaks oli kutsutud Pärnu koguduste vaheline ansambel Valge vene, mis tegutseb alates aastast 2002. Ansambli juht Valdur Kalt ütles, et nende esinemisi tuleb kokku poole tuhande ringis. Ansamblit on kutsutud lisaks kiriklikele esinemistele korduvalt Pärnu vanglasse siis kui selline asutus veel alles oli, aga ka hoolekodudesse, asutuse pidudele, sünnipäevadele ja mujale. Ansambli repertuaari kuulub lugusid, mida on loonud Valdur Kalt, aga ka nende kunstiline juht Meelis Allsalu. Veel kuulub ansamblisse Heldur Aas ja Janek Shleicher, kellest viimane ei kuulu küll ühegi kiriku liikmeskonda, aga nimetab end koguduse sõbraks. Kõik neli meest mängivad keelpille: bass, mandoliin, suupill ja kitarr. Sellel jumalateenistusel said kirikulised ka kõiki lugusid kaasa laulda, sest tekstid olid üldtuntud ja laululehtedel leidus samuti vanu jõululaule, nagu „Neil karjastel väljal…“, „Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav…“, „Oh mis hõiskamist ja rõõmu…“. Loomulikult kõlas ka jõulu signatuuriks muutunud koraal „Püha öö“.

Baptisti koguduse pastor Aivar Raudver ütleb jõulutervituse

Peajutluse pidas sama koguduse teine pastor Konstantin Arpiainen, kelle abikaasa Kristel oli samuti eelnevalt jõuluevangeeliumit lugenud. Kostja, nagu teda ühtses perekondlikus ringis sõbralikult kutsuti, rääkis väga lihtsalt ja selgelt selliselt, et sõnum pidi olema kergesti mõistetav täiesti erineva haridustaseme või vaimulike teadmiste poolest erineva ettevalmistusega inimestele. Muuhulgas tunnistas ta, et täieliku usuni jõudmiseks kulus tal ümmarguselt tosinkond aastat.

Jumalateenistuse järel jätkus koosviibimine rootsilauas suupisteid näksides ja mõtteid vahetades. Koguduse pastor Markko Põld on olnud Lihulas karjase ametis alates 2005-st aastast. Ta ütles, et Lihula nelipühi kogudus ostis Jaama tänaval laguneva maja, mis oli lammutamisele määratud, kümne krooniga 1997. aastal Lihula vallavalitsuselt. Praegu Sindis tegutsev pastor Urmas Elmi oli täis suurt ettevõtlikkust ja hakkaja mehena käivitas koos sõprade abiga Soomest ning Rootsist kasutatud riiete ning mööbli müügi. Kogu ärist saadav tulu suunati maja remondile. Ehitusega alustati aga soomlaste ja rootslaste toel juba enne kaupluse avamist Lihulas. „Mittekandvad vaheseinad ja kaheksa korstent lammutati, uue ruumilahendusega hoone esimesele korrusele ehitati kirik koos kohviku ja köögiga, ülakorrusel valmisid laste- ja noortetuba,“ rääkis Markko Põld.

Omaette teema on möödunud aasta 1. juunil Lihulas avatud Lõuna-Läänemaa Perekeskus, mida haldab üksinda sama kogudus. Tegevus on sihitud noortele mitmekesise tegevuse leidmiseks. Samuti peetakse silmas täiskasvanuid ja väikelastega peresid, kelle jaoks on olemas koosviibimise ja –tegutsemise koht. Perekeskuse perenaine on Liivi Moore, kelle sõnul lisaks sellele, et soovist koondada lapsi, keda pahatihti kummitab tegevuse puudus või lihtsalt igavus, saavad perekeskuses ka korralikult toitlustatud.

Toitlustamisega alustati juba eelmise aasta veebruaris. Praeguseks on külastanud maja 50 lapse ringis. Kuna koolist tulevad lapsed peavad bussile pääsemist ootama mitu tundi, siis tullakse meeleldi perekeskusesse, kus leiab huvitegevust ja saab kehakinnitust.

Pastor Konstantin Arpiainen

Markko Põld selgitas, et kogu kiriklikku ja perekeskuse tegevust rahastatakse kaupluses Lootus mööbli, kodutehnika ja riiete müügist saadava tuluga. Kaup saadakse Rootsist, kus on väljakujunenud pikad sõprussidemed. Üks neist on Nyköping – see on linn, mis asub ca 150 km Stokholmist lõuna pool. Teise koha nimetus on Valla, kust samuti saadetakse regulaarselt kaupa. Nende tegevuse edukust ei ole pärssinud ka majanduslanguse aastad. „Meil läheb pidevalt tõusvas joones järjest paremini,“ ütles pastor. Materiaalselt on toetanud ka Lihula Tarbijate Ühistu, AS Narma, Oja kauplus. Lisaks lööb perekeskuse juhatuse tegevuses kaasa neli vabatahtlikku.

Head ja tulemuslikku tegevust on märgatud ka riiklikul tasandil. Mõttelist toetust on osutanud Justiitsministeeriumi ja UNISEF-i ametnikud, koostöö abi saadud Haapsalu politseilt ning Tallinna laste ja perede nõuandekeskusest. Hea koostöö on kohalike koolide ja MTÜ-dega.

Kohviku nurgad

Pooleldi varjatud nurgas märkasin seinal rippumas tänukirja, mis adresseeritud Liivi Moore nimele. Allakirjutanute rida aga oli üsna pikk: Lääne maavanem Neeme Suur, MTÜ Kodukant Läänemaa juhatuse esimees Anu-Lii Jürman, SA Läänemaa Arenduskeskuse juhataja Andres Huul, Läänemaa Külade Ühendus – Tarvo Pikkaro. Tänukirja selgitavas osas on sõnad: õhinapõhise tegutsemise eest kodukoha elu edendamisel, Uuemõisa loss, 26. novembril 2010.

Perenaise hinnangul on kogukonna toetus selgelt tunnetatav. Ta selgitas täiendavalt, et perekeskuse nägu kujundab tegelikult kogukond tervikuna: „Juhul kui teenused osutuksid viljatuks, puuduks ka mõttekus sellele tegevusele kulutusi panustada.“

Ilmselt näitab Lihula rahva kogukondlikku koostöö valmidust kõige erinevamates valdkondades seegi, et ka kolm valla keskuses tegutsevat protestantlikku kirikut teevad pidevat omavahelist koostööd. Nõnda, nagu 16. sajandil aset leidnud reformatsiooni tulemusel tõusid koos mõnede teiste liikumistega esile põhiliselt tuntuimad luterlik, baptistlik ja nelipühilik kirik, on nüüd peetud Lihulas oluliseks ka ühiseid ettevõtmisi korraldada. Juba jaanuaris peetakse Lihula kultuurimajas luterlaste, baptistide ja nelipühilaste uue aasta ühine jumalateenistus.

*

Ansambli juht Valdur Kalt on ka vokaalsolist

Nelipühi kiriku liiikmete keskmine vanus jääb alla neljakümne

Aivar Raudver oli  autoroolis  siinkirjutajale teejuhiks

 

Samal teemal:

See, kes hälli liigutab, liigutab maailma

Jõulud kiikhobusel

Täna on 4. adventpüha

Kas vajame kristlust?

Veetaseme vahelduv kõikumine Pärnus

Monday, December 26th, 2011

Täna öösel Norra rannikule jõudnud jõulise tsükloni Patrick mõjul pidanuks Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemi instituudi ennustuse kohaselt tõusma veeseis Pärnu sadamas kümmekond cm üle kriitilise piiri, milleks on kokkuleppeliselt 160 cm keskmisest kõrgem veetase.

Suure silla ees lehvivad Pärnu lipud näitavad tuule suunda ja veeseis täna hommikul kella 9 paiku Tervise Paradiisi läheduses

Veeseis täna hommikul 9 paiku

Pärnu Jahtsadamas veidi enne kella kümmet

Kardetud tsükloni mõju seni Pärnuni pole ulatunud. Öösel kell 5.40 tõusis vesi 127,7 cm, pärast seda toimus väike alanemine ja seejärel tõusis mõnikümmend minutit enne üheksat 130,3 cm. Kell 13.10 oli Pärnu sadama vaatlusandmeil veetase 113,2 cm. Pärast eelsaabuvat kesköist suuremat veetaseme langust kusagile 80 cm tasemele ennustatakse meresüsteemi instituudi andmete põhjal homme keskpäevaks taas veetõusu ligilähedaselt 130 cm piirkonda.

Suurem pahandus toimus Pärnu Keskväljakul, kus lipumastides kõrvuti lehvivad Eesti ja Pärnu lipud olid alumisest nurgast nööri küljest lahti pääsenud ja lipendasid hommikul tuule meelevallas. Veidi enne keskpäeva võeti ISS Haldus OÜ abiga lipud maha.

Osaliselt lahtipääsenud Eesti ja Pärnu lipud

Samal teemal:

Meeldetuletuseks – käitumisjuhised üleujutuse korral

Sünoptik: Atlandi tsüklon ei lase jõulupühadel rahulikult lõppeda

Pärnus merevesi kriitilise piirini täna ei tõusnud

Friedhelm paisutas Pärnus merevett

Pärnu lahes on vesi ööga pisut tõusnud

Katia mõju Pärnule jäi peaaegu olematuks

Üleujutusohtlike piirkondade kaart on valmis

Veetaseme näidik vallikraavi silla juures