Arhiiv January, 2012

Pärnu Noorte Vabaajakeskus pidas sünnipäeva

Monday, January 30th, 2012

Pühapäeval, 29. jaanuaril tähistas Pärnu Noorte Vabaajakeskus neljanda tegevusaasta algust noorsoo politseinikega kohtudes, muusika rütmides pidutsedes, suurt kringlit süües ja muul vabalt valitud mõnusal kombel aega veetes.

Pärnu Noorte Vabajakeskus asub aadressil Noorte-Väljak 2

Ene-Eke Liiv ja Annely Reile

Hetked omaette

Ülejõe linnaosas üsna Uus-Sauga tänava alguses asub suurte hoonete kompleksis ja tänavajoonest kaugemasse õueserva jääv valgusküllane klaasvitriin, mis kõigil nädalapäevadel on kuni kella kümneni õhtuti kutsuvalt valgustatud. Just sealt pääseb avaratesse ruumidesse, kus leidub väga erinevas vanuses noortele palju meelepärast tegevust. Tööpäevadel on noored oodatud alates 15.00-st, aga laupäeval juba keskpäevast ja pühapäeval koguni kella kümnest.

Karin Uibo soovitab esmalt alustada näpuharjutustega, mida juba hetk hiljem hädasti vaja läheb

Uksest sisenedes astus esimesena vastu rõõmsalmeelne vabaajakeskuse juhataja Ene-Eke Liiv. Nagu hiljem jutuajamisest selgus, töötab kogu olemuses väga noorusliku ja vilka liikumisega naine Pärnu noortega alates läinud aasta aprillist. Alguses usaldas ta esmakordselt maja külastama tulnud „vanamehe“ täiesti omapäid takseerima. Seda vabadust kasutasin siis ka täiel rinnal, et kõigest paremat ülevaadet saada.

Politsei värvides õhupallid tuleb täis puhuda

Sünnipäeva tähistamise esimest tundi olid tulnud sisustama Pärnu noorsoopolitseinikud Karin Uibo, Jekaterina Kütt ja Kristi Vahi, kes tutvustasid huvitava vestluse, õppefilmi vaatamise ja põneva käelise tegevuse vahendusel helkurite kandmise vajalikkust. Ilmset elevust tekitas valgete õhupallide puhumine piisavalt suureks, et sai võimalikuks neile kleepida helenduvaid kleepse. Loomingulise tegevuse tulemusena kujundati õhupallile nii silmad, suu kui nina, mis pärast tulede kustutamist taskulambi valgusvihus kenasti inimnägu vastu peegeldasid. Omandatud teadmiste põhjal oskasid noored hiljem kontrollküsimustele õigeid vastuseid anda. Kõige õigemini vastanutele kingiti väikseid meeneid autasuks ja kõigile jagasid politseinikud helkureid.

Helenduvad klepsud õhupallile

Helenduvad õhupallid kaunistavad sünnipäevalist 2

Aktiivne tegevus läbib noortekeskust vertikaalses suunas erinevatel korrustel liikudes ja paljusid ruume külastades. Siiski pole vabadus piiritu ja mõnigi asi saab tulijale selgeks juba kaugelt lähenedes. „Tähtis on teada, et me ei tarbi siin alkoholi, narkootikume, vägivalda,“ teavad väiksemad ja suuremad nagu päheõpitud värsiridasid. „Me tarbime siin parimat, mida inimene suudab toota, see on looming,“ selgitas Läänemaalt saabunud Ene-Eke Liiv, kes ise eelistab tarbimiskultuuri asemel olla rohkem looja sündmuste korraldamisel, lauldes ja lavastades. Viimase osas on mõtted juba liikumas, sest Tallinna Pedagoogiline Seminar on andnud tarmukale naisele lisaks noorsootöö ettevalmistusele ka draamatundide õpetaja ja lavastaja kogemused.

Maitseproov, et olla kindel lastele pakutava kringli suurepärases maitses

Sünnipäeva kringli söömine on samuti meeldiv tegevus

Tütarlapsed soovivad väga pildile jääda

Politseinike lahkumise järel said sünnipäevalised suu magusaks suurest ja maitsvast kringlist ning siis jäädi ootusõhinas ootama juhataja sünnipäevakõnet, mis juhatas ühtlasi sisse ka oma maja ansamblite esinemise. „Järjest rohkem kogub see maja tuntust ja üha enam leitakse tee meie keskele,“ tundis juhataja avasõnades heameelt sellest, et noortekeskuse töö selle mitmekülgse sisuga on olnud viljakas ja arenev. Ta rõhutas, et väga paljudele lastele ollakse teiseks koduks. „Üksi ei suudaks ma siin majas midagi, nagu näete, teeme me koostööd politseiga, teiste noorteorganisatsioonidega, aga kõige suurema kummarduse teen ma kahe selle keskuse noorsootöötaja ees, kellest üks on muusik ja teine kunstnik,“ tänas Ene-Eke Liiv abilisi. Siirast heameelest embas juhataja lavale kutsutud koosseisulisi töötajaid Dago Siimu ja Olle Nõmme. Samaväärse tänu olid ära teeninud ka aktiivsed vabatahtlikud Mark Kostrov, Erki Lipand ja Reelika Maiste. „Kas saab olla veel paremat kooslust?!!!“, sõnas peokõneleja ja kirjeldas rõõmsat koostööd, mis vaheldub asjaliku asjaajamise ning kuni valuliste naerukrampideni muutuva lõbusa seltskondliku tegevusega.

Noortelt saadud vastused tuleb läbivaadata

Tiffany’s Touch valmistub esinemiseks

„Aga mis ma siin pikalt lobisen kui esinejad ja kuulajad juba ootavadki kärsitult esimese etteastuja pillihääli,“ andis vaimukalt särav naine peojuhtimise üle ansamblitele. Pärnu Noorte Vabaajakeskuse üheks peamiseks omapäraks on ansamblite rohkus. Neid on tervelt 36. Esimesena võttis sünnipäeva õhtul laval koha sisse Tiffany’s Touch. Liikmed Georg Orover (kitarr/vokaal), Martin Mitt (trummid), Jürgen Ild (kitarr/taustavokaal) ja Rebecca Laaneväli (basskitarr) moodustavad rock’n’rolli ja grunge stiili viljeleva noortebändi. Nelik päästis valla käredalt kõlava lauluhääle ja rajult kulgevad kitarrikäigud. Nad on musitseerinud umbes pool aastat ja muusikalist mõju on neile ansambli liikmete sõnul avaldanud sellised tegijad nagu näiteks Foo Fighters Green Day, Nirvana ja teised taolised bändid. Loomulikult seisid agaramad toetajad otse esienejate ees rivis ja elasid igale kitarrikeele pingutusele, trummimüdinale ja sõnade jupikesele täie elavusega kaasa.

Lõigutud kringel suundub vabatahliku abiga lauale

Bändidest teisena sai laval sõna samuti poole-aastase tegutsemisajaga Voice Of Voices. Nemad mängivad alternatiivset rokkmuusikat meloodiliste kitarrisoolode ja omapärase vokaaliga. Lühikese ajaga on bänd pälvinud juba tunnustust Päikeseraadio saates Äikeseraadio. Bändi liikmeteks on Scott Murro (vokaal), Armand Sutt (soolokitarr), Sten Varatu (rütmikitarr), Siim Rohtväli (basskitarr) ja Jürgen Ild (trummid), keda mõjutavad Olle Nõmme ütluse kohaselt suuresti kõik tuntuimad rokkbändid.

Enne esinemist

Külalisesinejana oli sünnipäevale kutsutud väga tunnustatud vokaalansambel Greip, keda sarnaselt eelnevate esinejatega seob väga ilus, hea ja armas kodulinn Pärnu. Ansamblisse kuuluvad Fred Rõigas (tenor), Karin Leetsar (sopran), Mari Holm (alto), Rauno Muttik (bariton/beatbox) ja Reimo Kiisk (bass).Kuigi Greip ei vaja erilist tutvustust, ütles Olle Nõmm, et Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi vilistlased segavad a capella’t rütmika beatbox-iga. Kuue eduka tegutsemisaasta kestel on ansambel lisaks Eestile esinenud Soomes, Lätis ja Saksamaal. Leipzigis, 2009. aasta mais, kindlustati ülemaailmsel a cappella ansamblite konkursi finaalis koht esik-kümnes.

Dago Siim

Mõned proovipoosid enne kontserdi algust

Olle Nõmm

Viivuks viib majaperenaine Ene-Eke Liiv sündmust kajastava külalise vaiksemasse paika oma kabinetti, et põgusalt kõigest lähemalt vestelda. Kaasa tulid ka Dago Siim ja Olle Nõmm, aga pikalt aega polnud, sest pidulised vajasid noorte vabaajakeskuse klubi-kohviku In noorsootöötajaid rohkem endi hulgas. Kuid olulise sai kokku võtta ka väga lühidalt. Võimaluste poolelt kõneldes on peamine siiski ubaselt mõnus aja veetmine. „Kohvikus pakutakse jooke ja kerget einet näiteks kiirnuudlitega, mis ei vaja veel koka olemasolu, aga väikese kehakinnituse saab koolist tulles ikkagi,“ rääkis juhataja. „Kaks arvutit lubavad tasuta WiFi abil surfata Internetis, korraldame loenguid, koolitusi – näiteks DJ, filmi vaatamisi, igapäevaselt saab mängida erinevaid lauamänge, kasutada jõusaali ja mängida spordihallis kas korv- või võrkpalli,“ sain toimuvast kiire ülevaate. Samuti võivad noored kasutada ilma teenuste hinnakirjata konverentsiruumi, helistuudiot või lihtsalt prooviruumi.

“Pärast koolipäeva pakume hiliste õhtutundideni oma vahel aega jagades klubisisest tegevust ja peame korda,“ lisasid Dago Siim ja Olle Nõmm juurde. Kõigile linnakodanikele on maja avatud kontserdite ja näituste külastamiseks. Käsitöö, foto, joonistuse ja muud näitused asenduvad kuu või paari järel taas uutega.

Muusikalist tegevust suunav Dago Siim ütles, et 36 kohalikku noortebändi peavad jagama vaid kahte proovisaali. Seni on sellega sõbralikult toime tuldud. Kontsertidega tulevad bändid klubi lavale kahel korral kuus.

Sünnipäeval ei saa kindlasti rääkimata jätta ka seda, mis alles sügiskuudel oli Ene-Eke Liivi ja naabruses asuva Pärnu Vabakooli seltsi eestvedaja Kauni Sillati ühistööna algusjärgus, kui üritati vabakooli ruumes lükata käima eeskätt Ülejõe laste jaoks mõeldud loovuskeskust. Nüüd ütles Loovuskeskuse juhataja Ene-Eke Liiv, et nende peamiseks sihiks on arendada õpilastes loovust, elamust ja elurõõmu: „Kõik me oleme erilised, kõik me oleme erinevad.“ Ent see on juba järgmine teema, mis väärib edaspidi  lähemat tutvustamist samuti nagu kolm aastat edukalt ja üha paremini arenev kolmeseks saanud Pärnu Noorte Vabaajakeskus.

Samal teemal:

Pärnu Noorte Vabaajakeskus tähistab oma kolmandat tegevusaastat

Pärnu Noorte Vabaajakeskus avab UNICEF-i Sinisel Nädalal Rannapargis noortetelgi

Hea noor 2011

Tuulutagem riidekappi!

Noorte moetäika ehk riidekapi tuulutus

Pärnumaa noori oodatakse arutlema Eesti Vabariigi eetika üle

Pärnu Noorte Vabaajakeskus muudab vaheaja sisukaks

Piltuudis talvisest Pärnust

Sunday, January 29th, 2012

Tänane päikesepaisteline ilus talveilm ei lubanud pikalt tuppa sooja ahju juurde jääda. Eriti kaunis oli vaade jäätunud merele punetava päikeseloojangu taustal.

Eesti Post kavandab Sindi postimajast väljakolimist

Sunday, January 29th, 2012

Lõppeval nädalal avaldas citiy 24.ee teate, et  Sindi postimaja hoone on antud müüki ja AS Eesti Post planeerib hoonest väljakolimist hiljemalt 2012. a esimese kvartali jooksul.

Sindi postkontori maja ehitamisega alustati 2003. aasta ja avati 2004. aasta algul.

Käesoleva aasta 10. jaanuaril pidas AS Eesti Post kommunikatsiooni juht Inge Suder Sindi kodanike murelikke vihjeid peatsest postimaja sulgemisest arusaamatuteks kuulujuttudeks, mis on nüüd siiski osutunud tõeseks. Kinnitamata andmetel on Eesti Post uurinud võimalust kasutada senise 252 m2 põrandapinna asemel edaspidi väikest renditavat ruumi Sindi Konsumis. Kas märkimisväärne tööpinna vähenemine toob kaasa ka töökorralduslikke muudatusi, sellele saab loodetavasti vastuse juba lähemas tulevikus.

Hetkel müüb Eesti Post üle riigi 29 kinnistut ja ettevõtte kodulehe andmeil on Sindi postimaja praegu Pärnumaal ainus müügis olev maaomand, suurusega 2 112 m2. Üldse on Eesti Postil üle Eesti 63 kinnistut. Administratiivdivisjoni juht Kaido Padar selgitab, et Eesti Posti eesmärk on võõrandada põhitegevuseks mittevastavad kinnistud.

2011. aastal avalikul enampakkumisel võõrandas Logistika- ja postiettevõte 11 kinnistut, viimasel kolmel aastal 43 kinnistut. Läinud aastal võõrandati suuremad kinnistud Narvas, Otepääl, Viljandis ja läbirääkimised jätkuvad veel mitme objekti müügi osas. Padar on toonud välja, et pea pooltel läbirääkimistel pole kahjuks jõutud huvilistega kokkuleppele. „Võrreldes varasemate aastatega võõrandasime kinnistuid vähem, kuid Eesti kinnisvaraturul toimuvat arvesse võttes oli see meie jaoks edukas aasta,” kinnitab Kaido Padar.

Kinnistute müügist saadav raha investeeritakse logistika- ja infologistikateenuste arendamisse Eestis, Lätis ja Leedus, kirjutatakse Eesti Posti kodulehel.

Pärnu Metsakalmistul mälestati Kaarel Eenpalu

Friday, January 27th, 2012

Täna möödub 70 aasta Kaarel Eenpalu surmast ja sellepärast süütasid Pärnumaa Muinsuskaitse Selts, Konstantin Pätsi Muuseum, Eesti Sõjahaudade Liit ja Eesti Lipu Selts Pärnu Metsakalmistul oleva mälestuskivi juures küünlad Eesti riigimehe mälestuseks.

Kaarel Eenpalu mälestuseks süüdatakse küünal

Eesti Sõjahaudade Liidu esimees Tiina Tojak meenutas, et Kaarel Eenpalu, kelle nimi oli kuni 1935. aastani Karl August Einbund, sündis Vesneri vallas Tartumaal 1888. aasta 28. mail. Hugo Treffneri eragümnaasiumi lõpetamise järel õppis ta Tartu Ülikoolis õigusteadust ja sooritas lõpueksamid Moskva ülikoolis. Kaarel Eenpalu töötas erinevatel aegadel ajalehtede Postimees, Tallinna Teataja ja Kaja toimetuses, olles ka peatoimetaja. Osales I Maailmasõjas, läbis samuti Vabadussõja ja kuulus Riigikogu viide koosseisu. Ta oli Asutava Kogu liige, riigikontrolör, mitmes valitsuses siseminister, vaheaegadega Riigikogu esimees, riigivanem, siseminister, peaministri asetäitja ja viimati aastatel 1938 kuni 1940 peaminister. Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ja Eesti Olümpiakomitee liige. Talle omistati mitmeid nimetamisväärseid autasusid, muuhulgas on Eenpalu Rannu valla aukodanik.

Nagu väga paljud teisedki Eesti riiki teeninud inimesed, vahistati Nõukogude okupatsiooni režiimi käsilaste poolt ka Kaarel Eenpalu. Kommunistlikud okupandid arreteerisid Eesti Vabariigi kodaniku tema talus arvatavalt 24. juulil 1940 ja 1942. aasta 27. jaanuaril lõppes tema eluküünal eeluurimise ajal Vjatka vangilaagris Venemaal.

Kaarel Eenpalu matmiskoht on teadmata ja seepärast raiuti mehe nimi Pärnu Metsakalmistul samale hauakivile, millel on ka tema abikaasa Linda Eenpalu nimi.

Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, võidupüha tähistamise tava, kodude kaunistamise hoogtöö, Isamaaliit aga ka teisi olulisi ettevõtmisi. Maamehena pidas ta Arukülas Hellema õppe- ja katsetalu, mis asus Raasiku vallas Harjumaal. Majapidamises peeti piimakarja, põllul kasvatati põhiliselt kartulit ning õlleotra.

Tiina Tojak asetab küünla mälestuskivi ette

Nagu NKVD-le tavapäraselt omane oli, nii kasutati riiklikult õigustatud terrorit ka ühiskondlikult aktiivse kodaniku teiste pereliikmete suhtes. 194l. aastal saadeti Tomski oblastisse asumisele abikaasa Linda-Maria Eenpalu ja tütar Virve.

Kaarel Eenpalule kuulub ütlemine: „Mina usun Jumalasse, maamulla pühadusse, eestlase ja tema eluruumi püsimisse.“

*

Eduard Rajari räägib Pärnumaa kalmistutest

Friday, January 27th, 2012

Eduard Rajari kõneleb eeloleval teisipäeval, 31. jaanuaril Pärnu maakonna kalmistutest. Kell 18.30 algav loeng on kuulajatele tasuta ja kohtumispaik asub ingerisoome seltsi hoones Lõuna tänav 18.

Eduard Rajari Sindi kalmistul

Eelmise aasta kogemus näitas, et muinsuskaitsealaste loengute sari tõi alati rohkelt inimesi kokku ja seepärast on otsustanud Pärnumaa Muinsuskaitse Selts jätkata samaga ka käesoleval aastal.

Järgnevalt tahetakse tutvustada väljapaistvaid isikuid, kelle jäädav puhkepaik asub mõnel Pärnu maakonna kalmistul. Edaspidi antakse ülevaade sellest, mida on uut riikliku muinsuskaitse asjaajamises ja tutvustatakse uut kalmistuseadust.

Samal teemal:

Eduard Rajari loeng teemal „Puulinn“

Muinsuskaitse alustab loengutega

Praktilised tööd Pärnu Jääfestivali kordaminekuks on alanud

Thursday, January 26th, 2012

Lumepihustitel jätkub tööd vähemalt nädalaks

Pump vallikraavi jääl

Rait Pärg hindab lume tihedust või kõvadust

Alates käesoleva nädala teisipäeva õhtust tuiskavad kaks Soomest saabunud lumepritsi Pärnu Vallikääru vallipealsel kõrgel lennul kunstlund kuhjadesse, millest ülejärgmise nädala esmaspäeval (6. veebruaril) asutakse vormima jääarhitektuuri. Läbi ööpäev töötavaid lumepritse jälgiv turvamees hoiatab uudistajaid, et lintidega piiratud territooriumile pole soovitav siseneda. Suure rõhu all olevad veevoolikud võivad puruneda ja eriti ohtlik oleks peente jääkristallide sattumine hingamisteedesse, mis võib tekitada lausa kopsupõletiku.

Kunstlund valmistav agregaat on toodud Soomest

Kaydi Tomson arutab võimalust, kuidas lume kaugemale lendu piirata

„Kumbki lumeprits suudab toota ööpäevas ca 70 m3 lund, kuid muist näivalt paksu uduna lendlevast pilvest kandub ka valli nõlvadele, mida vaevalt keegi hakkab veel hiljem kokku koguma,“ saan esimestele küsimustele vastuse suurt jääfestivali logo seljal kandvalt turvamehelt. „Täna hommikune -12 kuni -13 külmakraadi on väga hea temperatuur lume tootmiseks, aga üks prits külmus siiski vahepeal ära, nüüd tuleb see lahti võtta ja üles sulatada, -5 kraadist kõrgema temperatuuri puhul hakkab juba liigset vett tekkima, mis ei võimalda lund saada,“ kuulen asjalikke selgitusi, mis täiendavad oluliselt teadmisi kunstlume valmistamise tehnoloogiast. „Teise võimalusena saanuks kasutada ka turbiiniga lumekahureid, kuid masinate suure müra ja elamute läheduse tõttu loobuti nende tööst.“

Lumepuisturist väljuv kunstlumi kandub enne maha langemist tükk maad eemale

Läbi lumetolmu kirkalt paistva päikese suunas vaadata on nauditavalt kaunis, aga samast suunast ilmuvad nähtavale kaks vana tuttavat jäämeest, kes nii eelmisel Pärnu jääfestivalil kui ka paljudel teistel sündmustel on osalenud jää- ja lumeskulptuuride loomisel. Rait Pärg ja Üllar Kallau tulevad hommikuselt jääfestivali korraldustoimkonna nõupidamiselt. Teisest suunast tulles liituvad meestega ka Kaydi Tomson ja Merit Miller, et ühiselt hinnata festivali ettevalmistavate tööde kulgu. Rait Pärg astub lumekuhjatise kallakule ja koputab sõrmega jääkõvadusega lumele, mis kannab raskematki meest ja pole kaugeltki mitte kohev lumehang, nagu esmalt arvata võinuks.

Merit Miller näitab Jäfestivali logoga mütsi

Lumepihusti tekitatud hanged

„Piret Hallik-Sass, kes on ka toimkonna juht, Anneli Lepp, Kai Tarmula ja mina -moodustame paarikümne liikmelisest ettevalmistajate aktiivist tuumiku,“ tutvustab esimesel kohtumisel ennast ja tiimi liikmeid Kaydi Tomson. „Meie eesmärk on Pärnusse tuua ka talvisel perioodil hästi palju inimesi, et linn poleks üksnes suvekülalistele meelelahutust pakkuv koht, vaid jätkuks tegevust aastaringsemalt. Seda tahame teadvustada väljapoole Pärnut ja Eestit, et festivalist kujuneks rahvusvaheline sündmus,“ selgitab Kaydi Tomson festivali korraldajate poolt seatud sihti, kui jätkab eelseisva jääarhitektuuri workshop “Jääloss” tutvustamisega.

Üllar Kallau, Rait Pärg, Merit Miller ja Kaydi Tomson on pööranud kunstlume tuiskamisele selja

6.-10. veebruarini toimuvale workshop’ile oodatakse projektis osalevaid Soome, Rootsi, Islandi, Ahvenamaa ja Eesti noori arhitekte, kunstnikke, disainereid, kelle ülesandeks saab olema Vallikääru alale eriotstarbeliste jäähoonete püstitamine. Ehitamine toimub Pärnu arhitektide poolt valminud esialgsete kavandite järgi. Workshop’il osalevad meeskonnad kujundavad lõplikult, sisustavad ja ehitavad hoone ise valmis. „Plaanitava viie maja tarvis tuleb igale eraldi varuda vähemalt 100 m3 lund,“ räägib Kaydi Tomson ja lisab naljatamisi juurde, et vett selle koguse tootmiseks jätkub vallikraavis piisavalt.

Jää on Põhjamaadele omane materjal, mida juba iidsetel aegadel tarvitati rajatiste ehitamisel. Workshop õpetabki seda keerukat materjali tundma, aga ka vanade töövõtete omandamist. Samuti annab teadmisi jää puhul nüüdisaegsete valgustehnoloogiate kasutamiseks. Workshop‘iga seondub jääteaduse moodul, mille juures merebioloog Jüri Tenson Pärnu jääuurijana peab loengu jää uurimise tulemustest. Osalejatel võimaldatakse digiluubiga jääd uurides saada laiemaid teadmisi jää ning kliima kohta. Tööprotsessis jäetakse kaasalöömise võimalus ka linnakodanikele, kes võivad end eelnevalt registreerida siia klikkides.  Jääloss loob huvitavaid liikumisradasid talvises Vallikäärus, pakkudes põnevaid elamusi liugteedel ja talvelaval keset omanäolisi arhitektuurilisi lahendusi, mida rikastab täiendavalt valgustuste mänglevus.

Pärnu Jääfestivali Jääarhitektuuri workshop’i koordinaator Merit Miller on silmnähtavalt rahul ja rõõmus, et just Pärnu parimad jääkunstnikud Üllar Kallau ja Rait Pärg on abiks nii „Jäälossi“ loometegevuse juures kui ka hiljem toimuval jääsümpoosionil kui hakatakse jääst skulptuure lõikuma. Mõlemad on kogunud sellelaadseid töökogemusi ka väljapoolt Eestit.

Kaydi Tomson osutab käega hoburaua kujulise Vallikääru keskpaigale, kus tahetakse valmivat tehislund kasutada “Rail Jam” suusatrikivõistluse hüppeplatvormi rajamiseks. See saab olema üks osa 17-st kuni 26-da veebruarini toimuvast rohkete sündmustega täidetud Pärnu II Jääfestivalist. Pärnumaa spordiliidu eestvedamisel ehitatakse festivali kestel Vallikääru lumelinn, mille tegemises saavad osaleda 5-8 liikmelised meistrid koolidest, firmadest, ametiasutustest jm. Selgi aastal valatakse jätkuvate külmade ilmade kestmise korral Vallikääru liuväli, kus festivali ava-show’le järgneb Eesti jäähoki 80. aastapäevale pühendatud hoki-show. Võistlema saabuvad THSK hokimeeskond, Tartu Rocki klubi ühes teada korvpallurite Toomas Liivaki, Tanel Teini ja teiste tuntud nimedega. Samuti osalevad Eesti Hokiliiduga koostöös korraldataval show’l Allar Levandi ja Pearu Paulus. Kavva võetakse ka koolide vaheline hokivõistlus. Emil Rutiku ja Ahti Kullervo asuvad matškohtumiste ajal kommentaatori puldis. Festivali käigus toimub võistlus erinevatele uisukavadele ja tuuakse välja fantaasiakelgud.

Sportlikku „Jääfestivali“ kavasse tuleb teistkordselt ka korvpalliturniir „Ice Cup“ ja küllap üllatab festivali külalisi veel palju muudki. „Igal päeval toimub huviäratavaid sündmusi, näiteks 21. veebruaril peetakse vastlapäeva,“ loetleb Kaydi Tomson paljusid ettevõtmisi ja rõhutab, et festivali sündmuste raamistikku on haaratud ka kõik Eesti Vabariigi 94. sünnipäevaga seonduvad ettevõtmised Pärnu linnas, nagu kaitseliitlaste ja koolinoorte poolne ühine rongkäik tõrvikute ning lippudega. 24. veebruaril esineb Vallikääru estraadil Tanel Padar ja Birgit Õigemeel. Jääfestival lõpetatakse Pärnu Jahtklubis.

Täiendav teavitus kodulehel siia klikkides

Samal teemal:

Pärnus ehitatakse jäälinna

Pärnu tõstab turismimessil Matka 2011 esile Jääfestivali

Pärnu Jääfestivali korraldusmeeskond kutsub appi vabatahtlikke

Munamäel ehitati Lotte muinasjutuküla

Lasteparki kaunistavad kolm jääskulptuuri

Pärnu Jääfestival avati jääl liuglemiste ja tulega

Kolm meest hakkasid Lapimaa jääle elu sisse puhuma

“Icicle 2011” kuulutati avatuks

Selgusid Pärnu Jääfestivali ala kergkatuse arhitektuurikonkursi võidutööd

Jääfestivali ajal kaetakse Pärnu jalakäijatetänav kergkatusega

Fotograafe kutsutakse osalema lume- ja jääkristallide teemalisel fotonäitusel Pärnus

Wednesday, January 25th, 2012

Eesti Fotoklubi kutsub nii harrastus- kui ka profifotograafe tasuta
osalema lume- ja jääkristallide teemalisel fotonäitusel Pärnus, mis
avatakse Pärnu Jääfestivali raames kahes asukohas, 18. veebruaril kell 15:00 Kentuki Lõvi Pubi majas ja 22. veebruaril kell 17:00 Nooruse Majas.

Näitusel osalemiseks tuleb saata osalemissoov, koos piltide andmetega hiljemalt 31.jaanuaril e-posti aadressile info@fotoklubi.com. Hilisemaid soove rahuldatakse vabade pindade olemasolul.

Fotonäitused toimuvad koostöös Kentuki Lõvi maja ja Nooruse Majaga.

Eesti Fotoklubi MTÜ eesmärgiks on ühendada fotohuvilisi ja aidata
kaasa nende arengule, fotograafia kui loomingulise eneseväljenduse
vahendi propageerimine, Eesti fotokunsti tutvustamine ja edendamine,
rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine. Eesti Fotoklubi tegutseb
fotograafide ja fotoühenduste katusorganisatsioonina.

Fotonäituste lisainfo:

http://www.fotoklubi.com/talveteemalised-naitused-parnus/

Simon Tompel
juhataja

Iluvõimlejad Kilingi-Nõmmes

Wednesday, January 25th, 2012

Aasta algas kahe Pärnumaa väikelinna võimlemisklubide ühislaagriga Kilingi-Nõmmes, millest teeb lühikokkuvõtte Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent.

Helle Vent

2.-5. jaanuarini toimus Kilingi-Nõmme suurepärases spordihoones Sindi Avatud Noortekeskuse võimlejate ja võimlemisklubi Githa traditsiooniline talilaager. Treeningute mitmekesistamiseks ulatasid treeneritele Margit Schmidtile ja Eha Smolinale abikäe vilistlased Maiken Schmidt ja Annika (Ilves) Karotamm koos õpingukaaslase Aleksandra (Jänku) Griffeliga. Sindi lapsed olid esindatud täies koosseisus. Kõik gripiviirused jäid pika ninaga! Õpiti huvitavaid koreograafilisi liikumisi, mänge, koostati uusi kavu ja lihviti olemasolevaid. Sindi noortel sai esinemisküpseks parukatega tants.

Ilvese peo soojendustants, foto autor HELLE VENT

Vaba aja sisustamisel ( sintlased ööbisid spordihoones üksinda) näitasid meie tüdrukud, juba kogemustega laagerdajad, suurt leidlikkust ja toeks oli allakirjutanu. Toimus Kristella Kuke suur sünnipäevapidu, mis algas õnnitluskaartide ja savist kingituste valmistamisega, õnnitluseks individuaalsed etteasted ja lõppes Kristella ema valmistatud maitsva kringli söömisega.

Näohooldamise koolitus, foto autor HELLE VENT

Ilvese peo lõpupilt, foto autor HELLE VENT

Õhtud olid sisustatud kõikvõimalike mängudega, millest kõige populaarsem oli maffia. Suurt elevust tekitas kõige sõbralikuma laagrilise salajane hääletus, kelleks osutus Pilleriin Karuse.
.
Laagris õpitu kanti ette võimlejate uusaasta- ehk ilvesepeol 5.jaanuaril, kus üllatusesinejaks oli vabariigi paremikku kuuluv iluvõimleja Liisi Vister Viljandist. Liisi kuulub rühmvõimlejate MM-il Tartus kolmanda koha saavutanud vabariigi rühmvõimlejate hulka. Ta esitas vaba- ja kurikatega kava. See esitus oli fantastiline! Meie võimlejad esitasid punaste parukatega tantsu, millele publik mitmel korral maruliselt aplodeeris.

Ilves ja Jänku tõid rahva ette lustliku tantsunumbri ning “soojendasid” osavõtjaid. Ka kommipakk üle tunni kestnud peo lõpus tuli rühmadel vastavalt loosile mõne trikiga välja lunastada. Vahvast “Ilvesepeost” sai lõpuks tore värvikas ühispilt.

Laagrist kokkuvõtteid tehes rääkis iga Sindi võimleja sellest , mis talle kõige rohkem meeldis ja mida võiks järgmisel korral paremini teha. Võimlejate ühine arvamus oli, et päevad olid nii kasulikud ja toredad, et võiksid kesta terve nädala ja toimuda tihedamini.

Kilingi-Nõmmest jäi kätte tunnistus koolituse eduka läbimise eest. Teise paberi sai ka, millele kaaslased olid kirjutanud rohkelt häid sõnu tunnistuse omaniku kohta.

Täname südamest treenereid ja spordihoone personali meeldiva laagri eest!

Ilvese peo lõpetamine, foto autor HELLE VENT

Helle Vent

Pärnus sõidetakse kainelt

Tuesday, January 24th, 2012

Täna, 24. jaanuari pärastlõunal kontrolliti Pärnu kesklinnas Laial tänaval sõidukijuhtide kainust.

Lauskontroll Pärnus, Laial tänaval, pressifoto

Politsei- ja Piirivalveamet kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Hedy Tammeleht teatab, et täna kontrolliti tunni aja jooksul 386 sõidukijuhti ja ühtegi alkoholitarvitanut nende hulgas ei tuvastatud.

Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Imre Veberi sõnul oli selline tulemus väga rõõmustav. Ta meenutas, et mitte kõik sellelaadsed aktsioonid pole nii hästi läinud ja pea igal ühel neist on mõni purjutaja tabatud. Veber tänab kõiki sõidukijuhte kannatlikkuse eest ning samuti ka selle eest, et liikluskultuurist lugu peetakse.

Võidupüha maraton läbi Pärnumaa

Tuesday, January 24th, 2012

Eilsel nõupidamisel Pärnu maavanema Andres Metsoja juures arutati Kaitseliidu võidupüha paraadi korraldamist ja räägiti võidupäevaga seoses täiesti ainulaadse idee algatamise mõttest, millest võiks saada üleriigiliselt märgilise tähendusega kestev traditsioon.

Võidupüha maraton saaks alguse Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaril süüdatud võidutulest

Aatejõudu koguv võidupüha maraton võiks saada alguse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust ja kulgeda 42-kilomeetrilisel teekonnal tõrvikukandjatest jooksjatega läbi Pärnumaa oluliste kultuuri ja ajalooliste paikade, nagu näiteks ammused eluasemed ca 10 kuni 11 tuhat aastat tagasi Pärnu või Reiu jõe kallastel. Esialgse kava järgi läbitakse ka Reiu puhkekeskus, kus pikamaajooksjatega saavad ühineda vähema kehalise ettevalmistusega harrastussportlased, kepikõndijad jt. Pärnu linnas kulgeks jooksuteekond rannarajooni kaudu Tallinna väravate alla ja sealt lõpusirgele, mis finišeeruks Rüütli platsil, kus asub Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument.

„Mõte läks idanema mõned kuud tagasi, kui olime kolmekesi tegemas Pärnumaal üht pikemat jooksu ja vahepeatustes rääkisime Indrek Jürgensteini ning Andres Metsojaga nii maailmaasjadest kui ka siinse paikkonnaga seonduvaist oludest,“ tutvustas täna Pärnu Linnavolikogu esimees Vahur Mäe uue idee sündi. Ent peamine idee vormistaja on olnud Jüri Leesmäe, kes ei näe võidupüha maratoni korraldamises kuiva jooksmist sellisel kujul nagu seda väga palju maailmas tehakse. Tema nägemuses koondub maratoni lugu tervikpilti kujutavasse legendi. Pärast jää taandumist oli Pärnumaa esimene kant, kus inimesed siinsel maakamaral oma kanda kinnitasid. Pärnumaa pole olnud mitte ainult Eesti Vabariigi väljakuulutamise paik, vaid siit on võrsunud suur hulk isiksuseid, kelle mõtte- ja teotahe on sünnitanud ning kasvatanud Eesti riiki. Nendes teadmistes saab Vahur Mäe arvates kujundada väga hariva loo, mis oleks kasvatuslikult kasulik eelkõige sirguvale noorsoole.

Vahur Mäe on tuntud hääl paljudel suurtel rahvaspordi sündmustel

Vahur Mäe on ise suur kodanike ühenduste tegevjõusse uskuja ja seepärast ootab nende aktiivset kaasa tulemist nõu ning praktilise abiga. Vajadusel oleks ta ise valmis kogu projekti vedamise ja koordineerimise võtma enese õlgadele. Põhimõttelise toetuse on seni andnud Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Pärnu Maavalitsus, Kaitseliidu Pärnumaa Malev, Pärnu linn, valdadest Paikuse ja Tori. Sindi linnapea Marko Šorin kuulis uudist alles telefoni küsitluse põhjal, aga peale põgusat ideega tutvumist leidis, et mõte haakub täielikult tema isikliku nägemusega neis asjus.

Kuigi algatatud mõte on veel toores ja ettevõtmise kontuurid üksnes aimatavad, suhtub valdav enamik teemaga kokkupuutunud inimestest maratoni korraldamisesse toetavalt. Kõhklusi tekitavaid mõtteid on esile kerkinud üksnes puht pragmaatilistel kaalutlustel, sest
loomulikult kaasnevad taolise suurettevõtmisega ka arvestatavalt mahukad väljaminekud.

Pärnumaa Spordiliidu juhatuse esimees Kuno Erkmann ütles, et kindlasti ei suudaks kogu ettevõtmist rahastada üks spordiorganisatsioon ja vallavanemana lisas juurde, et ka omavalitsuste võimalused on kaunis napid. Siiski kinnitas ta, et Paikuse vald leiab maratoni toetamiseks 500 kuni 1000 eurot ikkagi, sest sündmus on seda väärt.

Tori vallavanem Mart Vaiksaar toetab samuti ideed nii sportlikkus kui idelooogilises plaanis. Vallavanemana ei saa ta ainuisikuliselt raha eraldamise osas midagi kindlamat öelda, sest aasta eelarve koostatakse paljude valla inimeste poolt ja kinnitatakse volikogus. Siiski julges ta enda isiklikku arvamust jagada ja ütles, et mingi sümboolse osa peaks vald ikkagi leidma. Kui suur see oleks, jäi ütlemata. Samas on Vaiksaare sõnul Tori vald pidevalt erineval viisil toetanud ka Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku ettevõtmisi. Spordikalendrit lehitsedes leidis Vaiksaar, et aeg on tugevate sportlaste kaasamiseks sobilik, kuna sel ajal mingeid teisi suurvõistluseid ei toimu.

Pärnu maavanem Andres Metsoja usub, et võidupüha maratonist saab asja

10. jaanuaril tutvustas Pärnu maavanem Andres Metsoja algatajate ideed kaitseminister Mart Laarile. Maavanema arvates on rahaallikaid võimalik leida. Tuleb vaid projekti tutvustada ja rohkem selgitada, et otsustajad mõistaksid ettevõtmise mitmekülgset kasulikkust. Vahur Mäe loodab, et Pärnu toetab samuti mitte ainult moraalselt vaid ka materiaalselt, sest tegemist on Eesti riigi sünnilinna jaoks au küsimusega.

*