„Põlvest põlve“ Sindi Muuseumis
Monday, February 27th, 2012Maie Liiv ja Kadri Jõgi avasid 22. vebruaril Sindi Muuseumis käsitöönäituse, millele ema ja tütar valisid pealkirjaks tabavalt mitmetähendusliku „Põlvest põlve“.
Maie Liivi tikandvaip; siga
Märtsikuus seitsmekümneviieseks saava väga vaikselt seisva ja nägu äsja kingitud kauni lillekimbu taha varjava emakese eest räägib tema tütar Kadri Jõgi, kes töötab kaheteistkümnendat aastat käsitööõpetajana Paikuse Põhikoolis. „Ema on alates noorusest kuni siiani tikkinud nii väikesi kui suuri esemeid, nõelapatjadest vaipadeni ja tema
esimest personaalnäitust võisid käsitööhuvilised näha Seljametsa Muuseumis 70. sünnipäevaga seonduvalt “ osundab tütar käesolevat näitust tuvustavalt esmalt oma emale. Nüüd on Maie Liiv koos tütrega Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellendi ettepanekul jõudnud näitusega ajaloolisesse majja Wöhrmanni puiesteel.
Silmkoeesemetest on Maie Liiv kudunud kampsuneid ja veste. Temagi on pärinud käsitööhuvi omakorda enda emalt, kes kudus kunagisele tuntud UKU-le kirikindaid.

Eesti Looduskaitse Seltsi liige Annelii Mäesalu tõi oma ühingu Pärnu osakonna juhatuse liikmele tänuks näituse eest lillede asemel suure ananassi ja sibulaid
Tikkimise pistete põhitõdedest sai Pärnus sündinud Maie Liiv oma esmase õpetuse Saaremaalt pärit sõbrannalt Lindalt, kellega koos töötati nooruses kudujatena. „Noorena kudus ema käsitsi kampsuneid artellis Töö, hiljem töötas pikki aastaid Pärnu V. Klementi nimelises õmblusvabrikus. Aga Sindi sovhoosist pensionile jäämise järel pühendus ema rohkem käelisele tegevusele lapitehnika ja tikkimise vallas.“ Lapitehnikas on Maie Liiv hulga ideid ammutanud eelkõige Marja Mattiiseni raamatutest. Lapitehnikas töötamise vältimatuks vajaduseks peab ta häid koduseid töövahendeid, milleks on lõikekettaga lõikealus, vastav joonlaud, aga kindlasti ka suured nööpnõelad. Selliseid abivahendeid kasutades on ta teinud lapitekke villastest, puuvillastest ja siidkangastest. Tikitud tekkide mustreid on maha võetud lasteraamatute illustratsioonidest. Üks suurte punaste kaunistustega tekk katab lauda keset näitusepinda.
„Igal aastal püüab ema külastada Tallinnas peetavat Mardilaata, kust kogub uusi mõtteid, töövõtteid või täiendavaid nippe,“ räägib tütar põhjalikult kõigest oma ema tundvalt.
Seejärel nimetab Kadri Jõgi tuntava lugupidamisega Sindi endisi käsitööõpetajaid Margit Toimi ja Saima Piirsalu, kellest viimast tuntakse paremini küll matemaatikaõpetajana. „Sindi Keskkoolis õppisime lisaks tavalistele õppekavas olnud käsitöötehnikatele veel kangatrükki ja muud huvitavat.“ Sindi Keskkooli, millest vahepeal on tema sõnul saanud tõsiselt võetav gümnaasium, nimetab nüüdne vilistlane oma kooli erilise vaimsuse kandvusega teadmiste templiks ja selle aura on käsitöökunstniku sõnul kestvalt tunnetatav praegugi. Keskkooli lõpetamise järel toimunud nelja-aastast õpingut Tallinna Kergetööstustehnikumis rahvusliku käsitöö erialal hindab Kadri Jõgi samuti erilise rõhuasetusega: „Tehnikumis loodi väga head võimalused mitmesuguste käsitööliikide omandamiseks, oli palju erinevaid õppeklasse, korraldati õppe-ekskursioone, praktikaid ja laagreid.“
Saadud erialane haridus võimaldas asuda õpetaja ametisse omaaegsesse Sindi Kergetööstuskooli, mille kunagisi häid päevi meenutab nüüd sealsamas Sindi muuseumi kõrval lagunev hoonekarp. Paralleelselt töötamisega käsitöö ja kodumajanduse erialade õppemeistrina, nagu siis sealseid õpetajaid kutsuti, õppis nüüdne näituse osaline veel ka Soome Hämeenlinna Kutseõpetajate Kõrgkoolis kutseõpetaja erialal. Selleks, et mõista kui palju on võimalik käsitöö alal õppida ja ennast selles vallas lõputult oskustega täienda, olgu nimetatud veel lõpetatud õping käsitöö ja kodunduse erialal Tallinna Ülikoolis. Samas on edasipüüdlik käsitöömeister ja –õpetaja täiendanud ennast Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidus, Paikuse Huvikoolis, Pärnu Nooruse Majas ja teistel käsitöökoolitustel ning erinevate meistrite töötubades. Aga ta ei õpi mitte üksnes iseendale, vaid selleks, et teistelegi jagada. Nii juhendab juba alates 2007-st astast lisaks põhitööle Paikuse Põhikoolis ka valla huvikoolis tegutsevat täiskasvanute käsitööringi.
Näituse väljapanekute juures ringi liikudes haarab silm korraga hästi palju erinevat, mis siiski pole väsitavalt kirju. Iga ese kutsub originaalsuse või silma hakkava pisiasjaga eksponaati lähemalt uurima. Olgu tegemist sinist värvi mustrilise seaga, iiri pitsi, narmaslõngast kootud koti või mille muuga tahes – kõik on huvitav ja kordumatult põnev ka hoopis teistsuguste huvidega inimeste jaoks. Silm peatub linasel kotil, mida varjab või koguni kaunistab selle peale laotatud sinine linik. Uurin lähemalt ja selgub, et see sai paari aasta eest Maalehe poolt korraldatud konkursil tubli 9. koha. Seni rändas Kadri Jõgi masinõmblusel ja masintikanditega kaunistatud kott mööda riiki näituselt näitusele ringi. Nüüd on kott jälle looja valduses.
Näitusel rohkelt välja pandud viltimistehnikaid on Kadri Jõgi õppinud Ann Ojaste, Liisa Tomasbergi, Liisa Kallami ja Ivi Suti juhendamisel. Vähesed teadmised viltimise võimaluste paljusest said olulist täiendust kui lugesin kirja, mis teatas lakooniliselt – viltimine shirdag tehnikas. Sõna ise ei ütle midagi, aga väljapandud ese andis aimu sellest, millised näevad välja juba ammusest ajast alates rändrahvaste jurtade siseseinad.
Kahjuks ei mahuta kitsukesed muuseumiruumid veel suuremat väljapanekut, aga võibolla ongi praegune nähtav osa ema ja tütre loomingust parajas proportsioonis esindatud. Mõnda, mida samuti oleksin soovinud kindlasti näha, pole võimalik objektiivsetel asjaoludel näidata. Kadri Jõgi ütleb, et alustas käsitööga 8-aastasena. Ta meenutab 1980. aasta Moskva Olümpiamänge, mille ühe osa moodustas Tallinna Olümpiaregatt. Seda esindas maskotina hülgepoeg Vigri. „Tegin ristpistes suure Vigri pildi, mille kinkisin tuttavale sünnipäevaks.“
Sindi Muuseumiga seob Kadri Jõgi kauane koostöö. „Olen käinud siin õpilastega muuseumitundides. Õpilastele on meeldinud lahke vastuvõtt ja alati kostitakse tee, kohvi ja maitsvate pirukatega, mille pakkumiseks muuseumi töötajad ikka võimaluse leiavad,“ on Kadri Jõgi koostööd arendavate ühiste ettevõtmiste pärast väga tänulik.













































































































































































