Maie Liiv ja Kadri Jõgi avasid 22. vebruaril Sindi Muuseumis käsitöönäituse, millele ema ja tütar valisid pealkirjaks tabavalt mitmetähendusliku „Põlvest põlve“.

Maie Liivi tikandvaip; siga

Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend kingib lilled Maie Liivile

Näitusel vaadata

Märtsikuus seitsmekümneviieseks saava väga vaikselt seisva ja nägu äsja kingitud kauni lillekimbu taha varjava emakese eest räägib tema tütar Kadri Jõgi, kes töötab kaheteistkümnendat aastat käsitööõpetajana Paikuse Põhikoolis. „Ema on alates noorusest kuni siiani tikkinud nii väikesi kui suuri esemeid, nõelapatjadest vaipadeni ja tema
esimest personaalnäitust võisid käsitööhuvilised näha Seljametsa Muuseumis 70. sünnipäevaga seonduvalt “ osundab tütar käesolevat näitust tuvustavalt esmalt oma emale. Nüüd on Maie Liiv koos tütrega Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellendi ettepanekul jõudnud näitusega ajaloolisesse majja Wöhrmanni puiesteel.

Sindi Muuseumi nõukogu esimees Viivi Palmissaar tänab näituse eest

Silmkoeesemetest on Maie Liiv kudunud kampsuneid ja veste. Temagi on pärinud käsitööhuvi omakorda enda emalt, kes kudus kunagisele tuntud UKU-le kirikindaid.

Maalehe võistlusel 9. koha saanud kotti varjab peale laotatud kaunis linik

Eesti Looduskaitse Seltsi liige Annelii Mäesalu tõi oma ühingu Pärnu osakonna juhatuse liikmele tänuks näituse eest lillede asemel suure ananassi ja sibulaid

Tikkimise pistete põhitõdedest sai Pärnus sündinud Maie Liiv oma esmase õpetuse Saaremaalt pärit sõbrannalt Lindalt, kellega koos töötati nooruses kudujatena. „Noorena kudus ema käsitsi kampsuneid artellis Töö, hiljem töötas pikki aastaid Pärnu V. Klementi nimelises õmblusvabrikus. Aga Sindi sovhoosist pensionile jäämise järel pühendus ema rohkem käelisele tegevusele lapitehnika ja tikkimise vallas.“ Lapitehnikas on Maie Liiv hulga ideid ammutanud eelkõige Marja Mattiiseni raamatutest. Lapitehnikas töötamise vältimatuks vajaduseks peab ta häid koduseid töövahendeid, milleks on lõikekettaga lõikealus, vastav joonlaud, aga kindlasti ka suured nööpnõelad. Selliseid abivahendeid kasutades on ta teinud lapitekke villastest, puuvillastest ja siidkangastest. Tikitud tekkide mustreid on maha võetud lasteraamatute illustratsioonidest. Üks suurte punaste kaunistustega tekk katab lauda keset näitusepinda.

„Igal aastal püüab ema külastada Tallinnas peetavat Mardilaata, kust kogub uusi mõtteid, töövõtteid või täiendavaid nippe,“ räägib tütar põhjalikult kõigest oma ema tundvalt.

Näitusel vaadata

Jutuajamine õpetaja Saima Piirsaluga

Seejärel nimetab Kadri Jõgi tuntava lugupidamisega Sindi endisi käsitööõpetajaid Margit Toimi ja Saima Piirsalu, kellest viimast tuntakse paremini küll matemaatikaõpetajana. „Sindi Keskkoolis õppisime lisaks tavalistele õppekavas olnud käsitöötehnikatele veel kangatrükki ja muud huvitavat.“ Sindi Keskkooli, millest vahepeal on tema sõnul saanud tõsiselt võetav gümnaasium, nimetab nüüdne vilistlane oma kooli erilise vaimsuse kandvusega teadmiste templiks ja selle aura on käsitöökunstniku sõnul kestvalt tunnetatav praegugi. Keskkooli lõpetamise järel toimunud nelja-aastast õpingut Tallinna Kergetööstustehnikumis rahvusliku käsitöö erialal hindab Kadri Jõgi samuti erilise rõhuasetusega: „Tehnikumis loodi väga head võimalused mitmesuguste käsitööliikide omandamiseks, oli palju erinevaid õppeklasse, korraldati õppe-ekskursioone, praktikaid ja laagreid.“

Näitusel vaadata

Maie Liiv ja Kadri Jõgi

Näitusel vaadata

Saadud erialane haridus võimaldas asuda õpetaja ametisse omaaegsesse Sindi Kergetööstuskooli, mille kunagisi häid päevi meenutab nüüd sealsamas Sindi muuseumi kõrval lagunev hoonekarp. Paralleelselt töötamisega käsitöö ja kodumajanduse erialade õppemeistrina, nagu siis sealseid õpetajaid kutsuti, õppis nüüdne näituse osaline veel ka Soome Hämeenlinna Kutseõpetajate Kõrgkoolis kutseõpetaja erialal. Selleks, et mõista kui palju on võimalik käsitöö alal õppida ja ennast selles vallas lõputult oskustega täienda, olgu nimetatud veel lõpetatud õping käsitöö ja kodunduse erialal Tallinna Ülikoolis. Samas on edasipüüdlik käsitöömeister ja –õpetaja täiendanud ennast Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidus, Paikuse Huvikoolis, Pärnu Nooruse Majas ja teistel käsitöökoolitustel ning erinevate meistrite töötubades. Aga ta ei õpi mitte üksnes iseendale, vaid selleks, et teistelegi jagada. Nii juhendab juba alates 2007-st astast lisaks põhitööle Paikuse Põhikoolis ka valla huvikoolis tegutsevat täiskasvanute käsitööringi.

Näituse väljapanekute juures ringi liikudes haarab silm korraga hästi palju erinevat, mis siiski pole väsitavalt kirju. Iga ese kutsub originaalsuse või silma hakkava pisiasjaga eksponaati lähemalt uurima. Olgu tegemist sinist värvi mustrilise seaga, iiri pitsi, narmaslõngast kootud koti või mille muuga tahes – kõik on huvitav ja kordumatult põnev ka hoopis teistsuguste huvidega inimeste jaoks. Silm peatub linasel kotil, mida varjab või koguni kaunistab selle peale laotatud sinine linik. Uurin lähemalt ja selgub, et see sai paari aasta eest Maalehe poolt korraldatud konkursil tubli 9. koha. Seni rändas Kadri Jõgi masinõmblusel ja masintikanditega kaunistatud kott mööda riiki näituselt näitusele ringi. Nüüd on kott jälle looja valduses.

Näitusel rohkelt välja pandud viltimistehnikaid on Kadri Jõgi õppinud Ann Ojaste, Liisa Tomasbergi, Liisa Kallami ja Ivi Suti juhendamisel. Vähesed teadmised viltimise võimaluste paljusest said olulist täiendust kui lugesin kirja, mis teatas lakooniliselt – viltimine shirdag tehnikas. Sõna ise ei ütle midagi, aga väljapandud ese andis aimu sellest, millised näevad välja juba ammusest ajast alates rändrahvaste jurtade siseseinad.

Kadri Jõgi valmistatud kott sai Maalehe korraldatud võistlusel 9. koha

Kahjuks ei mahuta kitsukesed muuseumiruumid veel suuremat väljapanekut, aga võibolla ongi praegune nähtav osa ema ja tütre loomingust parajas proportsioonis esindatud. Mõnda, mida samuti oleksin soovinud kindlasti näha, pole võimalik objektiivsetel asjaoludel näidata. Kadri Jõgi ütleb, et alustas käsitööga 8-aastasena. Ta meenutab 1980. aasta Moskva Olümpiamänge, mille ühe osa moodustas Tallinna Olümpiaregatt. Seda esindas maskotina hülgepoeg Vigri. „Tegin ristpistes suure Vigri pildi, mille kinkisin tuttavale sünnipäevaks.“

Sindi Muuseumiga seob Kadri Jõgi kauane koostöö. „Olen käinud siin õpilastega muuseumitundides. Õpilastele on meeldinud lahke vastuvõtt ja alati kostitakse tee, kohvi ja maitsvate pirukatega, mille pakkumiseks muuseumi töötajad ikka võimaluse leiavad,“ on Kadri Jõgi koostööd arendavate ühiste ettevõtmiste pärast väga tänulik.

Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi liige Eduard Rajari teeb peamise loengute sarjade vestjana ise vahepausi ja teisipäeval, 28. veebruaril, algusega kell 17.30 saab sedakorda ingerisoome majas (Lõuna 18) sõna muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent, kes räägib teemal “Mida uut on riiklikus muinsuskaitses”

Nele Rent ja Eduard Rajari, foto MEHIS PALOTU

Pärnu II Jääfestival on peetud

Eile õhtul toimus Pärnu Jahtklubis teise Jääfestivali lõpetamine ja autasustati Pärnumaa Spordiliidu poolt korraldatud Pärnumaa talimängude parimaid. Laval oli Rolf Roosalu & Bänd kavaga Tribute to George Michael.

Killuke Jääfestivalist; Anneli Lepp, Kaydi Tomson,Piret Hallik-Sass, kes on ka toimkonna juht ja Kai Tarmula

Kaiu Kustasson

„32. Pärnumaa Talimängud, mis pakkusid maakonna elanikele regulaarselt sportimisrõõmu läbi talve, on selleks korraks jälle peetud ja aeg tunnustada parimaid,“ ütles eile õhtul peomeeleolus peetud Jääfestivali lõpetamisel Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht Kaiu Kustasson, kes tõstis esile eriti võidukaid Saarde ja Tori valdasid.

Pidu algab

Talimängudes võisid osaleda Pärnumaa omavalitsused, spordiklubid ja teised ühendused. Arvestust peeti kahes jaotuses. Üle 2000 elanikuga omavalitsused kuulusid suuremasse, vähema inimeste arvuga vallad, klubid, kollektiivivid seevastu väikeste arvestusse.

Laval Rolf Roosalu & Bänd kavaga Tribute to George Michael

Pärnu Jääfestivali osana Pärnumaa Spordiliidu korraldatud lumelinna ehitamisel näitas kõige elegantsemat taset Sauga vald, valmistades Pärnu Punase Torni maketi, kuid näiteks males osutus võitjaks Saarde vald Surju ja Sauga ees. Üldkokkuvõtete tegemisel arvestati kümne parema ala tulemusi. Suurte omavalitsusüksuste arvestuses võitis talimängud 275,8 punktiga Saarde, talle järgnesid Sauga 267,2 ja Häädemeeste 262,6 punktiga. Väiksematest valdadest pani oma paremuse maksma Tori, kogudes 245 punkti. Edasi reastusid Are 179,4 ja Koonga 134,8 punktiga.

Jääkohvik Pärnu Jahtklubis

Väiksemad: Koonga III, Tori I, Are II; suuremad: Sauga II, Häädemeeste III ja Saarde I

Vahur Mäe õnnitleb linnapead Marko Šorinit Talimängudel osalenud Sindi 5. koha tubliduse eest; Piret Hallik-Sass võtab Kaiu Kustassonilt vastu tänukotikese

Rait Pärg juhendab mehi ka siis kui käed juba kipsis

25. veebruaril toimunud SA Endla Teater pidulikul avatseremoonial vajutasid kultuuriminister Rein Lang, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Paikuse vallavanem Kuno Erkmann oma käejälje kipsi, et saadud vormist valmistada hiljem sihtasutuse moodustajate esindajaist alumiiniumist mälestusbareljeefid.

Rait Pärg valab kipsi lauale; Kuno Erkmann, Toomas Kivimägi ja Rein Lang

Rait Pärg teeb Rein Langile eelnevalt kuiva käeproovi

Vahetult enne muusikali „Boyband“ esietendust valas skulptor Rait Pärg teatri sammassaalis varem selleks otstarbeks ettevalmistatud lauale ämbritäie vedelat kipsi. Kuniks kips veidi hangus, selgitas sündmuse eeskõneleja näitleja Sepo Seeman sümboolse toimingu taga peituvaid asjaolusid.

Rein Lang on käeprooviks valmis

Kolmik enne käeproovi

Käesoleva aasta 26. jaanuaril volitas Eesti Vabariigi Valitsus kultuuriminister Rein Langi SA Endla Teater moodustamiseks, mis päädis sihtasutuse asutamise notariaalse kinnitusega 7. veebruaril Tallinnas. Lepinguga määrati sihtasutuse nõukogusse Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets ja Rahandusministeeriumi eelarve talituse peaspetsialist Pärt-Eo Rannap. Kinnitati ka kolme liikmeline juhatus ja sihtasutuse põhikiri. 10. veebruaril alustas tegevust senise riigiasutuse likvideerimiskomisjon, millega loodetakse lõpule jõuda 10. aprilliks.

Sündmuse juures viibib ka Jorma Lehto

Teatri omanikeringi muutuse märgina jätavad uue sihtasutuse moodustajad Eesti riigi, Pärnu linna ja Paikuse valla esindajad oma käejälje teatri sammassaali seinale analoogselt samal viisil, nagu seda on juba kolmel varajasemal korral tehtud. Neist esimene oli Endla Teatri suurtoetaja aastatel 1996-2006 Jorma Lehto, kes ka eile oli järjekordse tähelepanuväärse sündmuse tunnistajaks. Veel on „Pani käe külge“ märgiga seinatahvel suurtoetaja 2004 Eesti Ühispank SEB Grupp ja suurtoetaja Paikre 2007-2009.

Rait Pärg tutvustas tahvlite valmimise tehnoloogiat. Esmalt vajutatakse käsi kipsi. Seejärel tuleb saadud vormi viimistleda ja täita spetsiaalse vahaga, mis pole päriselt võrreldav küünlarasvaga. Tegemist on parafiini ja linooli seguga. Vahavorm kaetakse omakorda šamotiga, mis läheb põletusahju. Vaha sulab välja ja põletatud šamottkivisse tehakse alumiiniumvalu.

Vormi valatud käejäljend tähendab märgiliselt vanade eestlaste ütlemist: pani käe külge.

Kolm kätt; Rein Lang, Toomas Kivimägi ja Kuno Erkmann on käe külge pannud

Samal teemal:

Allkirjastati Sihtasutuse Endla Teater asutamisleping

Lisaks  torni mastilipule lehvib Sindi raekoja torni seinal pidupäevadel veel  kolm Eesti lippu

Sindi noori innustab Sindi Linnavalitsuse ja Pärnu maavanema ametlikult välja öeldud toetus nende tegevusele, mis on koondatud kodanike abistamisele majalippude heiskamisel.

Lipp on abiliste ootele ukse juurde välja pandud; siia tullakse pimeduse saabudes tagasi

Mihhail Škljar kinnitab lipu nööri tugevalt masti külge

Täna hommikul tõusis piduliku laulu „Eesti lipp“ saatel enam kui 2.5 meetrise diagonaaliga sinimustvalge kangas Sindi raekoja torni, kus mastitrikoloor lehvib alaliselt Pärnu maakonna kõrgeimas punktis alates 2009-st aastast.

Lipude rivistus Sindi raekoja ees

Sindi linnapea selgitas, et kuna lipu vahetamise vajadus langes kokku Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisega ja samas sooviti anda Sindi Gümnaasiumi õpilaste innukale abile maja lippude heiskamisel tugevam emotsionaalne toetus, siis otsustati seekord korraldada pidulikum lipu tõstmine taeva alla. Esimene pidulik heiskamine toimus 2009. aasta 1. mail.

Kuno Erkmann ja Marika Valter

Eesti Lipuvabrikus valmivad tugevdatud õmblusega lipud peavad paarikümne meetri kõrgusel maapinnast vastu keskeltläbi pool aastat ja tavaliselt tehakse lipuvahetus märkamatult. Uus lipp on ka normaalmõõtmetega majalipust märkimisväärselt suurem ja selle heiskas Sindis väga hinnatud töömees Mihhail Škljar. Torni seinal ja noorte kätes lehvis üle paarikümne lipu seltsi sinimustvalge kanga, kohalviibijaile jagati poolsada pisikest käsilippu.

Kardo Kase koordineerib kogu ettevõtmist majalippude heiskamisel

Sindi linnapea Marko Šorin

Varajasel tunnil raekoja juurde kogunenud enam kui poolesajast inimesest moodustasid valdava osa Sindi koolinoored, aga oli ka tavalisi linnakodanikke, volikogu liikmeid ja allaasutuste juhte. Sintlastele valmistas erilist heameelt see, et naabrimees Kuno Erkmann Paikuse vallavanemana austas oma kohalviibimisega Sindi linnas toimunud hommikust lipu tervitamist. Tänu Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vendi aktiivsele tegevusele võis osalejate seas kohata Pärnu Vanalinna Põhikooli ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilasi. Samuti tuli Paikuse noortekeskuse juhendaja Marika Valter oma noortega, mis on kahe valla hea läbisaamise tunnusmärk.

Robin Semmel harjutas raekoja rõdul täna hommikul juba aegsasti enne lipu heiskamist flöödi helisid, mis andis siinkirjutajele võimaluse ka oma kodumaja lipp heisata kaunite viiside saatel

Sõnaliselt esinesid Sindi linnapea Marko Šorin, Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup, õpilane Kristella Kukk ja teised noored. Kogu paarikümneminutilise eeskava ja lavalise asetuse valmistas ette algklasside õpetaja Eneli Arusaar, kes leidis, et kõige paremini iseloomustab toimuva sündmuse kestvat arengut poetess Lydia Koidula värsikombinatsioon „Meil aiaäärne tänavas“. Selle mõttega suundusid kolmkümmend noort väikestesse salkadesse koondunult pärast pisukest tee joomist ja saiakeste söömist varem kindlaks määratud viisil innustama ja abistama kodanikke, kelle majadel polnud lipud heisatud.

Eesti Vabariigi aastapäeva puhul tervitavad üksteist Helle Vent ja Ain Keerup, tagaplaanil Eneli Arusaar

Raekoja juurde on kogunenud ka linna juhtivad inimesed

Suure tehnilise eeltöö koos abilistega tegi ära Sindi Gümnaasiumi õpilane ja kaitseliitlane Kardo Kase, kes oli juba piisavalt palju kogemusi omandanud samasuguse ettevõtmise läbiviimisel möödunud aasta emadepäeval. Nüüd toimus kõik juba uuel ettevalmistatud tasemel, mis ei jäänud märkamatuks ka asjast vähe aimdust omavale inimesele. Kase sõnul oli mahukaim töö salkadele väikeste kaartide valmistamine, millel määratleti piirkonnas liikumise teekond punase värviga. Lisaks hulk juhiseid, mida noored peavad rangelt järgima, kaasaarvatud tabelleht, kuhu kantakse kõige olulisemad andmed. Märkida tuli majad, kus puudub lipuvarda alus ja muu vajalik info, mida saab hiljem kasuliku abi osutamiseks tarvitada.

Esinejate ühispilt

Kardo Kase läks peale noorte teele saatmist koos Robin Semmeliga Karja tänavale, kuhu eelmisel päeval oli 80-aastane majaperemees telefoniga helistades kutsunud noored abilised. Vanahärra oli omalt poolt endast oleneva juba hommikul teinud ja lipu ukse taha tõstnud. Noortel polnud muud vaeva kui läbi lume sumbates torgata lipuvarras hoidjasse. Väga mõnus ja vahva vastastikune koostöö loob kogu pidupäevaks sooja tunda. Kardo Kase lubas võtta enda peale ka õhtuse lippude langetamise seal, kus sellekski abi vajatakse. Eelmise aasta kogemuse põhjal saadi enamikel juhtudel langetamisega iseseisvalt hakkama, aga oli ka abi vaja. Nii ka seekord.

Sindi koolinoorte algatust on toetanud ka Pärnu maavanem Andres Metsoja, mis annab noortele teada, et tegevust hinnatakse riiklikult maakonna kõige kõrgemal tasandil.

Loo avaldamise hetkel õnnestus kuulda tagasisidet ka Paikuse vallas toimunud abist. Marika Valter ütles, et käidi noortega Sillakülas ja veel mõnel pool mujal Paikuse alevis, kus tema hinnangul läks abiaktsioon esimese korra kohta kõigiti korda. Paikuse valla teabespetsialist Liilia Varik olevat huvijuhile kinnitanud, et järgmiseks korraks tehakse juba Sindi eeskujul põhjalik ettevalmistus ja teavitatakse elanikke ka kohalikus ajalehes.

*

Samal teemal:

Maavanem toetab koolinoori, kes abistavad majaomanikke lippude heiskamisel

Sindi üleskutse: lipud kõigil majadel lehvima!

Eesti Lipu Selts tänas Sindi Avatud Noortekeskuse noori

Tänupäev Sindi Gümnaasiumis

Sindi noored pakkusid abi lippude heiskamisel

Sinimustvalge triipkood meis enestes

Eesti Lipu Selts: „Lipud lipupäevadel lehvima!“

Traditsiooniliselt koguneti 23. veebruaril taas Tahkuranda Eesti esimese presidendi sünnikohta tähistava mälestusmärgi juurde, et austada valla aukodaniku Konstantin Pätsi mälestust ja teha vääriline avalöök Eesti Vabariigi 94. aastapäeva pidustustele Pärnumaal.

Auvahtkonnas on Kaitseliidu Pärnumaa Maleva Kikepera Malevkond.

Presidendi mälestusmärgi juures seisis auvahtkonnas Kaitseliidu Pärnumaa Maleva Kikepera Malevkond. Uulu Põhikooli 20 koolinoort sammusid sündmuspaigale Eesti Lipu Seltsile kuuluvate kandelippudega, luues sellega erilise pidulikkuse.

Trivimi Velliste esinemine

Avaetteaste tegid läinud aasta oktoobris uuesti laulma asunud Uulu segakoor dirigent Annely Kuningase juhendamisel ja Tahkuranna Lasteaed Algkooli õpilased, kes hoidsid käes sinimustvalgeid käsilippusid.

Annely Kuningas juhatab Uulu segakoori

Avakõne pidas Konstantin Pätsi Muuseumi, Johann Laidoneri Seltsi ja Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees ning Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste. „Tänane vesiselt lumine ja tuisune ilm on meie loodusele sama igiomane nagu hiljuti püsinud väga madalad pakasekraadid. Väärib tähelepanu, et Eesti riigi rajaja sündis ja ka suri harjumuslikult tujukal talve ajal. Selles nägemuses peitub sümboolne tähendamissõna,“ ütles Trivimi Velliste sissejuhatuseks. Sümboolsusega jätkates nimetas ta Eesti esimest presidenti Eesti George Washington’iks. Nimetatud mees on olnud ameeriklaste jaoks märgilise tähendusega sümbol.

Pärnu maavanem Andres Metsoja

Sindi algklasside õpilased räägivad presidendiks olemisest

„Kahe suuruselt võrreldamatu riigi vahel on ühist selles, et mõlemad võitlesid sõltumatuse kätte iseseisvussõjas, mida meie nimetame Vabadussõjaks,“ meenutas kõneleja, kelle mureks on eestlaste vähene arvukus kuigi maa kannaks rahvast kordades rohkem. Võrdluseks Maarjamaaga nimetas ta ligilähedaselt sama pindalaga Taanit, Shveitsi ja Hollandit, kus elab viis, kaheksa või isegi kuusteist miljonit inimest. „Vähem kui seitsekümmend aastat tagasi lahkuti kodumaalt arvukalt selleks, et säästa oma elu. Täna lahkutakse samasugusel hulgal kuid teistsugustel ajenditel. Kas nii saame suuremaks vaimult ja rahvaarvult?“, küsis Velliste selle põhjal.

Sindi algklasside õpilased räägivad presidendiks olemisest

„Vaimu tugevdamiseks tuleb kinnistada mälu ja selle teostamise üheks võimaluseks on aegruumi nähtavate maamärkide püstitamine, nagu seda on George Washingtoni ausammas Ameerikas,“ vastas Velliste enda poolt esitatud küsimusele ja viitas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva saabumisele juba kuue aasta pärast. Seoses eelseisvaga kutsus ta kõiki kaasmaalasi pingutama selle nimel, et 23. veebruaril 2018 pühitsetaks Tallinna südalinnas president Konstantin Pätsi ausammas.

Lilled monumendile

Valla arendusspetslisti Tiiu Sommeri sõnul külastasid Sindi Gümnaasiumi algklasside sõnameistrid eile Pätsi sünnikodu juba kuuendat aastat järjest. Nende õpilaste pidev juhendaja on olnud sama kooli õpetaja Eneli Arusaar, kellel endal polnud võimalik seekord kohal viibida kuid sellele vaatamata tulid eranditult kõik õpilased toime presidendiks olemise teemal mõtete jagamisega.

Pärja asetavad Tahkuranna Vallavolikogu esimees Kalmer Metsaoru ja vallavanem Karel Tölp

2.A klassi Siim-Kaspar Kollamaa ütles, et kui tema oleks president, võtaks vastu tähtsaid otsuseid ja külalisi. Samas oleks nii naljakas, et kahe lause ütlemise järel kajaks terve Eesti naerust. „Tahaksin, et inimesed hakkaks tegelema põllumajandusega. Eestis peaks olema rohkem tööstusi, siis ei peaks mina ja minu sõbrad välismaalt tööd otsima minema. Praegu olen ma 9-aastane Siim ja mulle ei meeldi, kui mind narritakse.“

Pätsi monumendi juures

„Presidendina oleks mul päris oma teater, kuhu kutsun need inimesed, kellel pole raha teatris käia. Soovin, et igal inimesel oleks oma roosiaed ja teeksin seaduse, et emad ja isad ei tohiks oma lapsi maha jätta, vaid hoolitseksid nende eest. Minu maja oleks roosa ja kõik mu toad oleks barbisid täis. Olen 9-aastane tüdruk ja mulle ei meeldi hall värv,“ ütles Sirelin Kukk 2.A klassist.

8-aasane Kristiin Jefimov aitaks vaeseid inimesi ja ostaks neile sooja toitu. „Siis saaksid ka nemad rõõmsad olla nagu mina. Mulle ei meeldi lollitada.“

Andres Metsoja asetab pärja Pärnu Maavalitsuselt

Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius

„Presidendina õpetaksin inimestele seda, et nad prügi maha ei viskaks. Minu riigis oleks kõigil hea. Tõstaksin palka, et laste emad ja isad ei peaks välismaale raha teenima minema. Minu issi töötab Soomes ja mina olen kurb. Lapsed ei peaks vanemate pärast nii palju muretsema. Praegu olen 9-a ja mulle meeldivad kaisuloomad,“ ütles Annabel Vilgats 2.A klassist.

2.A klassis õppiv Martti Šorin teeks presidendina sellise seaduse, et kodutud saaksid tasuta öömaja näiteks linnavalitsuses ja vanad inimesed saaks tasuta vanadekodus elada. „Praegu olen Martti ja mulle ei meeldi, kui ma halva hinde saan.“

3.A klassis käiv Aleks Davõdov teeks presidendiks saamisel kõik inimesed õnnelikuks. „Ma paneksin kõik kodutud hooldekodusse, sest mulle ei meeldi, et inimesed on palja taeva all. Ma olen Eesti jaoks kõigeks valmis!“

Jaan Roosnurm ja Mari Suurväli esiplaanil

Anni Rumberg 2.A klassist hoolitseks selle eest, et maalt ei kaoks ära lasteaiad ja koolid; inimesed elaksid maal ja kasvataksid loomi, teravilja ja juurvilja. „Praegu olen väike tüdruk ja mulle meeldivad heasüdamlikud inimesed.“

2.A klassi Eliis Sillaots leidis, et president olla on väga raske. See on suur vastutus. „Mina teeksin nii, et ei oleks ainult väga rikkad ja väga vaesed nagu praegu on, et inimestel pole isegi raha toitu osta.“

Esiplaanil Eduard Rajari

Roode-Marie Proover 2.A klassist: „Kui mina olen president, on riigis rahu. Ma ei peaks ennast teistest inimestest tähtsamaks. Ma aitan neid, kellel abi on vaja. Kõik pered, kellel on palju lapsi, saaksid minult palju kommipakke. Mulle meeldib oma kodu ja unistan oma toast.“

2.A klassis õppiv Fred Hussar Soovib, et inimestel oleks rohkem võimalusi puhkamiseks ja veel rohkem aega oma pere jaoks. „Olen 9-aastane ja mulle ei meeldiks, kui minuga midagi halba juhtuks.“

Aga Konstantin Päts on ise on öelnud järgmist: “Kui rahvas hoiab kokku, jääb Eesti püsima…”

Lühikeste sisukate sõnavõttudega esinesid veel Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius ja Tahkuranna volikogu esimees Kalmer Metsaoru. Tiiu Sommer oli väga tänulik IRL-i Väärikate klubile ja selle juhile Mari Suurvälile, kes toob igal aastal Pärnust oma aatekaaslasi 23. veebruaril Pätsi monumendi juurde. Nii pärnakate kui Sindi koolinoorte transpordi eest on aastaid hoolt kandnud Heldur Paulson.

Samal teemal:

Mälestushetked Konstantin Pätsi mälestusmärgi juures

Tahkurannas toimus Konstantin Pätsi sünniaastapäevale pühendatud mälestustseremoonia.

Konstantin Pätsil on sünniaastapäev

Samal teemal:

Samal päeval – 93 aastat pärast Iseseisvusmanifesti ettelugemist

Pärnu Jääfestivali Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud vabaõhukontsert ja suur ühislaulmine Pärnu Vallikäärus algab 24.02 kell 14, kuid külastajaid oodatakse juba tund varem. Peole on hea tulla kogu perega. Eestlased on laulurahvas ja laulud, mida lauldakse, on tuttavad laulupidudelt.

Plaan Vallikääru saabujatele

Kell 14 astuvad lavale Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, solistid Tanel Padar ja Birgit Õigemeel, bänd ja Pärnumaa koorid. Kontserti dirigeerib Jüri-Ruut Kangur.

Proovide emotsiooni on dirigent Jüri-Ruut Kangur andnud edasi nii: „Tanel Padar Mäksi lugudega on ikka võimas… Ja kava on võimas… Kui on hitid “Eestlane olen…”, “Ei ole üksi ükski maa”, “Koit”, “Palve”, “Isamaa ilu hoieldes”, “Eesti muld ja eesti süda” jms, siis ongi väga võimas…“
Kontserdile tulijaid oodatakse kella 13st, sest Vallikäärdu pääs ning kohtade leidmine võtab aega.

Autod on soovitav parkida Tallinna maantee silla kõrval sadama juures asuvasse parklasse, Endla teatri või kontserdimaja ning Port Arturi juures asuvatesse parklatesse. 24.02 on püha ning seetõttu on Pärnu linnas parkimine tasuta. Vallikääru ees asuvatesse tänavatesse sissesõit on keelatud.

Külastajad saavad sooja jooki ja süüa osta ka Jääfestivali laadaalalt, mis asub vahetult enne Vallikääru kontserdipaika.

Festivali passiga pääseb VIP alale, mis on lava ees jääväljakul. VIP alal on 500 istekohta. Sinna pääseb käepaela ettenäitamisel otse Rüütli tänava pikenduselt lava kõrvalt.

Ilma festivalipassita saab kontserti jälgida Vallikääru nõlvadelt. Nõlvadele pääseb küljetreppidest ja Vallikääru jalutusradadelt.

Soovitame külastajail end soojalt riide panna ja kuna ilmateade lubab soojakraade, siis soovitame jalga panna vettpidavad jalanõud. Manusena on lisatud liiklusskeem

Jääfestivali meeskonna nimel vägevat kontserdielamust ja head vabariigi aastapäeva!

Eesti Lipu Seltsi juhatuse liige Tarmo Kruusimäe ütles kohtumisel vene noortega, et nende lugupidavat suhtumist sinimustvalgesse trikoloori on juba märgatud väljapool Pärnut ka Tallinnas ja Tartus, samuti Haridus- ja Teadusministeeriumis.

Pärnu Vene Gümnaasiumi direktor Vladimir Klevtsov tänab koolile osutatud tähelepanu eest

Tarmo Kruusimäe

Hümni laulmine

Eile hommikul kohtusid Eesti Lipu Seltsi juhatuse liikmed Pärnu Vene Gümnaasiumi koolinoortega Eesti Vabariigi 94. aastapäevale pühendatud pidulikul kuid südamlikult läbi viidud kontsertaktusel. Selts tunnustas kooli sinimustvalge lipukultuuri kasvatamise eest ja tänumärgiks kingiti koolile Eesti Lipu Seltsi logoga klaastahvel, millele on graveeritud tänuavaldus. Eraldi tänukiri kingiti ka gümnaasiumi direktorile Vladimir Klevtsovile, kes alati on osalenud ühes oma õpilastega Pärnus tähistatavatel Eesti lipu päevadel, aga ka teistel sündmustel, kus on olnud oodatud koolinoorte osavõtt sinimustvalgete lippudega.

Anna Naumova (10A) esitab Koit Toome tuntuks lauldud laulu "Mälestused". Laulmise kõrval mängib ka kitarri ja klaverit.

Tarmo Kruusimäe tõi näite konkreetsest Tallinna üldharidusõppeasutusest, kus ta on pidanud kooli direktorile pikalt selgitama lipu kasutamise mõtet ja tähtsust. Pärnu Vene Gümnaasiumis pole mingit veenmist ega selgitusi kunagi vajatud, sellega on ta eeskujuks ka Eesti riigikeelsetele üldhariduskoolidele, millest tuleks tema sõnul eeskuju võtta. Vladimir Klevtsov ütles tänukirja ja –meenet vastu võttes, et lipukultuuri kasvatamine on osa kodaniku õpetusest.

Varem on sarnase tänu osaliseks saanud Sindi Gümnaasium täiesti originaalsete lipukultuuri kasvatamise meetodite rakendamise eest, mis on kogu riigis ainulaadsed. Õppeasutuste kõrval on tänatud veel Sindi Avatud Noortekeskust ja nimeliselt kümneid noori. Järgmisena tahab lipu selts eriliselt tänada üht Tallinna kooli ja järge ootavad veel teisedki koolid, kelle suhtumine Eesti riigi võimsaimasse sümbolisse on suuremat tähelepanu pälvinud.

Luule Kustassoo juhatatav tantsurühm ja enamik teisi esinemisi järgis riigi sünnipäeval eesti rahvuslikku kultuuri

Mudilaskoori Mesilane juhtab Valentina Sutt; Anna Maltizova saadab laulu “Mälestused”

Samal teemal:

Eesti Lipu Selts tänas Sindi Avatud Noortekeskuse noori

Tänupäev Sindi Gümnaasiumis

Täna õhtul Sindis toimunud Eesti Vabariigi 94. aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel kujunes keskseks sündmuseks Helle Artelile omistatud Sindi aastainimene 2011 tiitli üleandmine.

Helle Artel on Sindi aastainimene 2011

Volikogu esimees Aleksander Kask loeb tiitli omistamise otsuse teksti ette

Liia Oras õnnitleb Helle Artelit

Koos Sindi Laulukooriga ühisele hümni laulmisele järgnes Sindi linnapea Marko Šorini pidupäeva eelne tervituskõne, milles ta osundas erilist tähelepanu eestlusele, isamaalisusele ja eesti keele püsiväärtusele. Linnapea tunnustas Sindi Gümnaasiumi kestvat vaimset kandvust Eesti lipukultuuri hoidmisel ja kasvatamisel, mida on nüüdseks märgatud ka väikelinnast kaugemal. „See ei saa sündida tühjale kohale,“ oli Marko Šorin veendunud, kui rääkis koolinoorte algatusest minna 24 veebruari hommikul abistama neid kodanikke, kelle majadel miskipärast on hommikune lipuheiskamine tegemata jäänud.

Lillekimbu kingib Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup

Riigi sünnipäeva puhul tänas ja tunnustas Sindi Linnavalitsus eelmise aasta kestel silmapaistnud sportlasi ja kultuuriinimesi. Traditsiooniliselt anti üle Sindi aastainimese tiitel. Linna kõrgeimat autasu vastu võttes oli Helle Artel siiralt üllatunud ja samas sügavalt tänulik talle osutatud au eest. „Olin ju aasta eest aktiivsest sporti arendavast tegevusest eemaldunud, iga üks peab tajuma õiget aega kõrvale astumiseks,“ ütles Artel, kelle järgnevast selgitusest saadi aimu sellest, et tegelikult on ta spordiajaloo arhiive korrastades ja süstematiseerides olnud nähtamatult innukas tegevuses ka möödunud aastal.

Kontsertosa täitsid Sindi Laulukoori, vokaalansambel Kalina ja peaesinejate Koit Toome ning Jarmo Puusaag kontsertkava „Mälestused”.

Laulukoor Sindi

Sindi vokaalansambel Kalina; Koit Toome ja Jarmo Puusaag

Samal teemal:

Helle Artel pildis läbi paari aastakümne

Helle Artel valiti Sindi aastainimeseks

Sindis tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva