Arhiiv April, 2012

Toomas Pranstibeli amadiinid ja kanaarilind

Monday, April 30th, 2012

Toomas Pranstibel on saanud juba Sindi Lasteaia mudilastele oodatud külaliseks, kes eelmisel nädalal toimunud kolmandal kohtumisel tutvustas ehisamadiini, jaapaniamadiini, sebraamadiini ja kanaarilindu.

Ehisamadiin on väiksemas reisipuuris ja tema paremaks pildistamiseks oleks vaja teistsugust võimalust

Selleks, et saali põrandale laotatud vaipadele istunud lapsed kuuleksid valjemat lõunamaiste lindude laulu, tõi Toomas üksnes isaslinnud, kes ilma emaslindude kohalolekuta sädistavad märksa häälekamalt. Reisimiseks olid valitud väikesed puurid, aga tavatingimustes saavad linnud end sirutada palju ruumikamates puurides.

Ehisamadiin

Põhja Austraaliast pärit ehisamadiinid on maailma kõige värvilisemad, seepärast ka väga ilusad. Linnukese pea võib olla must, oranž, beež või punane. Ehisamadiinide isaslinnud on emaslindudest märgatavalt värvilisema sulestikuga: rind sireli-sinakas, kurgualune must, kõht oranžikalt kuldne, tiivad ja selg rohelised. Kontrastsetel värvustel puudub sujuv üleminek ühelt teisele. Emaslinnu sulestik on selgelt kahvatum. Laulavad üksnes isalinnud ja hääl on helisevalt vaikne. Keskmiselt 12,7 cm pikkuse linnukese eluviis on rahulik ja hea hoolitsuse korral küündib puurilinnu eluiga 8 või rohkema aastani. Kuna vabaduses elab ehisamadiine kõigest 2500 isendit, on nad kantud ohustatud liigi nimistusse. Ehisamadiinid pesitsevad aasta algusest augustini. Nelja kuni kaheksa pikliku muna haudumine kestab 14 päeva ja pesal istuvad kordamööda mõlemad vanemad, öösiti siiski tavaliselt emaslind. Pojad kooruvad pimedate ja täiesti paljastena, aga lennuvõimeliseks saadakse paarikümne päevaga.

Puuris peaks pidevalt jätkuma vett, aga ka puusütt ja purustatud munakoori. Toidu suhtes ollakse kaunis valivad, mõnel juhul hoopiski keeldutakse. Söögiks sobivad eksootiliste lindude toit, munatoit, samuti riivitud porgand, õun, salatileht, paprikas ja muud lõunamaised taimed. Hästi maitseb jahu-uss.

Jaapani amadiin

Jaapani amadiinide peamised värvid on valge, tumepruun ja roosakaskollane, noka ülemine pool sinakas-must ning alumine vähe heledam. Kuid isas- ja emaslooma sulestik pole eristatavad. Seepärast saab nende sugu eristada laulu kuulates. Emane ei laula, vaid toob kuuldavale talle omase vaikse häälitsuse. Täiskasvanud isane laseb kohapeal hüpeldes tasast sirinat, emane seevastu teeb laulmata vaikset häälitsust.

Jaapanist jõudsid nad Euroopasse möödunud sajandi keskpaigas, sellest ka nende nimetus. “Jaapanlaste” ainulaadsus tuleneb sellest, et need linnud kasvatavad võrdväärselt suure hoolega oma poegade kõrval ka võõraid linnupoegi ja rahulik iseloom lubab hoida teiste amadiini liikidega samas puuris. Pisut varblasega sarnaneva linnu loomust iseloomustavad sõprus ja ustavus.

Ööpäevasele teelusikatäiega mõõdetud idandatud nisu- ja kaeraterade normile lisaks asetatakse nende toidulauale mõnikord peenestatud kapsast, porgandit, õuna, värsket kurki või salatilehti. Puurist ei tohi puududa jäme jõeliiv ja purustatud munakoor.

Sebraamadiin

Uskumatu jõu- ja energiavaruga 10,5 cm pikkune väikese erepunase nokaga sebraamadiin on üks levinumaid puurilinde, kelle päritolumaaks Austraalia. Pidevalt tegutsedes, huigeldes ja suurematega tülitsedes elavdavad nad puurielu ning tõmbavad sellega kodudes endile suuremat tähelepanu. Kindlasti tuleb võimaldada neile suplemist, mida sebraamadiin meelsasti harrastab.

Sebraamadiinide söötmine sarnaneb jaapani amadiinide toitmisele, siiski vajavad nad sagedamini loomset toitu.

Amadiinide toitlustamisest kokkuvõtvalt rääkides ütles Toomas, et neile antakse kas spetsiaalselt amadiinidele mõeldud toidusegu või viirpapagoitoitu, mis ei sisalda liiga palju kaera, kuna amadiinid ei hooli eriti kaerast ja suur kaera sisaldus oleks amadiinide puhul suht mõtetu raiskamine. Õnneks on olemas segusid viirpapagoidele, kus ei ole kaera liiga palju pandud.

Ettevaatlik peab olema sellega, et amadiin ei pääseks puurist välja, kuna ta on suht kiire lendaja ja tema püüdmine võtab mõnevõrra aega, osundas Toomas veel ühele tähtsale asjale ja tõi näite kuidas ta üht lindu pidi ühel korral mitu tundi püüdma umbes sama suures ruumis nagu selle lasteaia saalgi on.

Amadiinid on hästi soojalembesed ja seepärast ei tohiks temperatuur tema ruumis langeda alla 20 kraadi.

Kanaarilind

Sõralik hüvastijätt

Looduslikult värvilt roheline tumedate triipudega kanaarilind on saanud muud värvid juurde aretamise teel. Seda lindu on kasutatud laialdaselt teaduslike uuringute tegemiseks. Üksikutel juhtudel võivad nad elada isegi kuni paarikümne aastaseks, sagedamini piirdub kanaarilinnu eluiga siiski 10 kuni 15 aastaga. Linnu tiibade siruulatus on umbes 20 cm, tema pikkus 11-13 cm ja kaalub 15-20 g.

Isaslinde ei või koos hoida, kuna võivad ala hõivamise pärast kaklusesse sattuda.

Kanaarilinnu soo määramine on mõnikord raskendatud, aga üldiselt laulavad isased rohkem kui emased. Emaslindudel on sabasulgede all olevad suled lühemad võrreldes isastega, ehkki pole seegi alati reeglipärane.

Kanaarilind toitub seemnetest, umbrohust ja pisikestest putukatest. Ka temale võib pakkuda täiendavalt teradele idandatud seemneid, lehtsalatit, võilille- ja kressilehti ja riivitud porgandit ning muid rohelisi taimi.

Päikese käes viibimine ja tuuletõmbused pole talle vastuvõetavad. See eest armastavad kanaarilinnud veevanne võtta. Puhtusearmastajatena meeldib kanaarilindudel end väga sagedasti pesta, seda just sulgimisperioodil.

Laulukunsti valdavad kanaarilindudest vaid isased. Olles noorena kuulnud näiteks telefonihelisid, suudavad nad hiljem samu hääli jäljendada.

Samal teemal:

Lapsed silitasid madusid

Ämblikke ei pea pelgama

Raeküla jaamahoone on saanud minevikuks

Sunday, April 29th, 2012

Vaid peasissekäigu kaar seisab veel püsti

Enne uue töönädala algust meenutab Riia maantee ääres toonase Pärnu linna peaarhitekti Kuno Raude projekti alusel 1985. aastal valminud Raeküla jaamahoonet sissekäigu kaar ja osake müüritisest koos kolme betoonmuna kaunistusega.

Tänavapilt Raeküla raudteepeatuses on oluliselt muutunud

Hoone lammutamisele seisid vastu paljud Raeküla elanikud, Kuno Raude, MTÜ Õigustatud Ootus ja MTÜ Raeküla selts kuid nüüdseks on kõik kohtuvaidlused lõppenud ning kütusefirmal vajalik lammutusluba olemas.

Algava nädalaga puhastab OÜ Remate Grupp hoone asupaiga lammutusprahist ja kaob ka viimane ehitist ilmestanud detail. Viimasena kasutas jaamahoonet alates 2008. aasta lõpust Rae Café, kelle äri lõppes 2011. aasta 22. mail seoses Riia maantee ulatusliku ümberehitusega.

Jaamahoone krundi omanik on kütusefirma Olerex, kes senise kava kohaselt soovib samasse asupaika ehitada kütusetankla, mille juurde kuuluvad kauplus ja kohvik.

Samal teemal:

Raeküla jaamahoone lammutamiseks avati roheline tee

Pärnus avati mälestustahvel metsavendadele

Sunday, April 29th, 2012

Täna hommikul Pärnu Eliisabeti kirikus peetud missal avas koguduse õpetaja Enn Auksmann mälestustahvli Pärnumaal langenud metsavendadele.

Mälestustahvli avamise õnnistussõnad ütles õpetaja Enn Auksmann

Mälestustahvel asub kiriku peaukse kõrval

Ilma nimedeta mälestustahvel on pühendatud enam kui 300 Pärnumaal langenud metsavennale, kes võitlesid Nõukogude okupatsiooni vastu aastatel 1940–1941 ja 1944–1978.

Mälestusplaadi paigaldamise algataja oli Eesti endiste metsavendade liit. Sama liidu algatusel on avatud mälestusplaate Pärnumaal Saardes ja Toris, aga ka teistes Eestimaa kirikutes.

Pärnu Eliisabeti kirik

Enne mälestustahvli avamist vastas Enn Auksmann küsimusele sellest, miks peaks taoline pühendus asuma kirikus. Ta ütles, et vaimulikke mõistmisi ei saa täielikult lahutada ilmalikest asjadest, sest inimese elu on teineteisega teatavas kattuvuses. Metsavennad, kes ei langenud ka otsese terrori või relvavõitluse tulemusena, kaotasid suure osa oma elust eemal kodust, lähedastest, sõpradest ja veel halvemal juhul pidid kannatama kaugel kodumaast asumisel või vangilaagrites. Need olid inimesed, kes vabatahtlikult loobusid oma heaolust ja võimalusest minna kaasa okupatsioonirežiimi kuritahtlikkusega.

Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees Arnold Ojaste meenutas ajaloolisi fakte alates Molotov-Ribbentropi salapaktist kuni Nõukogude Liidu poolt teostatud teise okupatsiooni kinnistumiseni pooleks sajandiks.

Eesti Sõjameeste Pärnu Ühenduse Meeskoor

„Juba alates okupatsiooni esimestest nädalatest osutasid kõigepealt metsavennad sõjalist vastupanu nii enda varjamiseks kui partisanisõja kujundamiseks. Võitlus laienes 1941. aasta esimesel poolel kui metsavendade hulk tõusis 10 tuhande piirile,“ rääkis Arnold Ojaste. Kõige aktiivsemalt tegutseti pärast sõda, kui loodeti lubadusele, et vallutatud riikides taastub iseseisvus. Paraku jäi see suurriikide sõnamurdlikkuse tõttu metsavendadele täitumatuks lootuseks.

Kõige menukamalt läks „Ostuaed“

Saturday, April 28th, 2012

Täna Sindi Seltsimajas toimunud Pärnumaa harrastusteatrite festivalil tunnistati parimaks lavastuseks Häädemeeste Huviteatri näitemäng „Ostuaed“, mille autor on Mart Kase ja lavastaja Aire Koop.

Häädemeeste Huviteater etendusega “Ostuaed”

Aire Koop jälgib näitemängu "Ostuaed", tema kõrval puldis Sindi Seltsimaja juhataja kohusetäitja Virgo Vellend

„Mida iganes Häädemeeste näitetrupp ja selle juhendaja Aire Koop ette võtavad, pudeneb sealt maakondliku, külateatrite või riigifestivalide auhindu,“ kirjutas kultuuritoimetaja Anu Jürisson eilses Pärnu Postimehes.

Žürii: Rein Laos, Jekaterina Põldots ja Sirje Raudsik

Möödunud aastal peetud maakondlikul harrastusteatrite festivalil tuli parima lavastuse preemia Häädemeeste näitetrupile Soome kirjaniku Kristian Smedsi etenduse „Külmapildid“ esituse eest. Sel aastal võideti üleriigilisel festivalil sama näitemänguga laureaaditiitel. Käesoleval kuul mindi nelja maakonna teatripäevalt koju esikohaga. Eelöeldust järeldusi tehes võib ennustada, et Häädemeeste andekad näitlejad suudavad ka lavatüki „Ostuaed“ suuremate auhindade vääriliseks viimistleda.

Võiduka näitetrupi lavastaja Aire Koop on ka Pärnumaa harrastusteatrite festivali peamine eestvedaja.

Mädara Külateater: Philemon ja Bauhis

Žüriis tegid pingsat tööd Pärnu Kunstide Maja noorteteatri teatrijuht ja lavastaja Rein Laos, Rahvakultuuri Keskuse spetsialist Pärnu maakonnas Jekaterina Põldots, Pärnu Raeküla Kooli näitekunsti õpetaja ja näiteringide juhendaja Sirje Raudsik.

Mik Madisson, kes mängis hani kostüümis

Hindamiskomisjoni kolmik leidis, et parima duetina esinesid Märt Pärnoja ja Ereene Perker, kelle rolliks olid Philemon ja Bauhis. Nemad esindasid Mädara Külateatrit lavatükiga „Philemon ja Bauhis“, mille autor on Eduard Petišha ja lavastaja Sirje Hendrikson. Mädarasse läks ka parima meeskõrvalosa preemia, mille sai väike Mik Madisson ja kes oli laval hani. Samuti kiideti Mädarat eeskujuliku kavalehe koostamise ja parima lavakujunduse eest.

Parima suurrollide dialoogiga tulid toime Riina Soomre ja Toivo Pulk. Sindi Teatriseltsi valikuks oli Andres Kivirähu kirjutatud lavateos „Kaheksa varbaga kuningas“, mille lavastaja ja üks näitlejaist on Riina Soomre.

Parim suurrollide dialoog Riina Soomre ja Toivo Pulk

Parima naiskõrvalosa preemia sai Terje Õun, kes mängis Tori Jõesuu Külateatris ümardaja Triinu osa lavatükis „Kosjaviinad“. Lydia Koidula näidendi ainetel tegi sellele lavaseade Kaili Limeng, kes on ühtlasi ka lavastaja.

Parim naisosatäitja oli Imbi Tõnisson, tema mängis Tatjana Aleksejevna rolli. Parima meesosatäitjana mängis Ain Pertel Šiputšini osa. Mõlemad kaks viimast mängisid Vändra trupis Seltsis segasem  on Anton Tšehhovi „Juubel“. Lavastaja on Helju Ringenberg.

Tori Jõesuu Külateater etendusega „Kosjaviinad“

Vändra trupp Seltsis segasem

Rein Laos ütles, et teater saab teoks suure töö tulemusena ja tänas kõiki osalisi selle nähtud vaeva eest. „Te olite säravad ja et oleksite veel säravamad, siis selleks mõned soovitused. Esimene kõige tähtsam asi on see, et draamateater tähendab teksti selgust ja arusaadavust. See tähendab seda, et kui tekst ei ole peas, siis ei saa mängida. See on kõige esmasem töö ja vaev. Kuidas keegi teksti meelde jätab on iga näitleja oma saladus,“ juhtis Laos tähelepanu peamisele. Teisena soovitas ta näitlejatel enesele selgitada lavale tuleku põhjust: mis asja aetakse ja mida soovitakse sellega teistele öelda! „Sama tähtis on kuulata teist näitlejat nii nagu te tahate, et publik kuulaks teid,“ tõi Laos kolmanda olulise momendi esile. Lõpuks osundas ta vajadusele pöörata tähelepanu ka pisiasjadele nii kostüümide kui dekoratsioonide osas. Kuid kokkuvõtvalt ütles ta julgustavad sõnad: „Te kõik olite toredad ja ärgu kedagi heidutagu see, et kõik ei saa olla samaaegselt parimad.“

Vändra trupp Seltsis segasem

Žüriilie kingitud kringlid loovutab Rein Laos daamidele

Sirje Raudsik lisas omalt poolt kommentaariks: „Siin oli palju seda, mida varem ei ole julgetud teha. Erakordselt huvitavalt oli Kivirähk esindatud, pealegi mitte väga Kivirähklikult – ütleksin ma – ja siis muidugi maailma klassikasse kuuluv Tšehhov.“ Veel soovitas ta vaadata oma näitemängude tekstid täiendavalt läbi. Kui on tunda, et mingid stseenid hakkavad venima, lükatagu need rohkem kokku. „Mulle tundub, et materjalides annab üht-teist ära lõigata.“ Üllatuse valmistas Toivo Pulk, keda Raudsik laval ära ei tundnud vaatamata sellele, et on õpetajana temaga varem tolleaegses Viljandi kultuurikoolis (nüüdne kultuuriakadeemia) kohtunud. „Toivo esinemine oli väga meeldiv ja ta tuli oma osaga suurepäraselt toime,“ kiitis Raudsik meest, kes mängis Valdeku osa näidendis „Kaheksa varbaga kuningas.“

Festivali korraldasid ja toetasid Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Rahvakultuuri Keskselt, Sindi Seltsimaja ja Häädemeeste Huvikeskus.

Samal teemal:

Sindis näeb kaheksa varbaga kuningat

Häädemeestel on parimad harrastusnäitlejad

Sindis peeti Pärnumaa maateatrite festivali

Pärnumaa harrastusteatrite festival Sindis

Pärnu maakonna näitus-konkurss kunstis ja käsitöös on avatud Sindis

Friday, April 27th, 2012

Alates 24. aprillist kuni 11. maini, ajavahemikul 9.00-15.00 saab õpilastöid imetleda Sindi Gümnaasiumi 1. korrusel asuvas konverentsiruumis. Teisipäeva pärastlõunal tegi olulise töö ära kolmeliikmeline hindamiskomisjon.

Pärnumaa õpilastööde näitus Sindi Gümnaasiumis

Ajalehtedest kokkupressitud saiapäts

Hindamine toimus eraldi kunstiõpetuses ja käsitöös gruppidena 1. – 3., 4. – 6. ja 7. – 9. klass. Kunstiõpetuses osales ka gümnaasiumi aste, aga käsitöö piirdub üksnes põhikooli osaga, sest gümnaasiumis kahjuks käsitööd ei õpetata.

Maia Agar

Tegemist on igal kevadel toimuva Pärnumaa koolinoorte kunsti ja käsitöö näitus-konkursiga, millel on juba paljude aastate pikkune traditsioon.

Tihemetsa tööd

Kui möödunud aasta teemade valikuks oli „Lill ja lilled“, siis seekord näeb laste käsitöö loomingut „Vanaema veimevakast“ ja kunstis on esindatud „Popkunst“. Mõlemad andsid
lastele ja õpetajatele avara loomeruumi, mida kinnitab kindlasti ka sel nädalal avatud väga mitmekesine ja põnev näitus. „Küllap on vanaema veimevaka mõiste inimestele ilmselt paremini tuttav, küsimusi võib tekitada popkunsti mõiste,“ arutles Maia Agar, kes on Sindi Gümnaasiumi käsitöö- ja kunstiõpetaja, aga ka Pärnu maakonna käsitöö ainesektsiooni juhataja ja üks näituse korraldajaist.

Karin Rea töö

Agar selgitas, et popkunst kui kunstivool kujunes möödunud sajandi kuuekümnendail esmalt Inglismaal, kust levis kiiresti poolehoidu ja järgijaid leidvalt USA-sse. Tegemist oli tarbimiskultuuri harjumusi käsitleva kunstiga. Alustades maalide ja kollaažidega ning lõpetades mahult hiigel suurte tarbeesemete või toiduainetega, oli tegemist tehnilisest küljest äärmise mitmekesisusega. Kahtlemata toob see teema põnevaid lähenemisi ja võtteid esile ka tänase päeva toimingutes, sest tegemise valikuid jätkub küllaga.

Iga näitusel väljapandud loominguline töö väärib süvenenud vaatlust

„Auhinnatud raamat vanaema retseptidega 34-st aastast, see raamat tasub tõesti vaatamist kuna on põnev nii seest kui väljapoolt vaadatuna,“ tutvustas Agar väljapanekuid. Sealsamas kõrval on kompuuterõmblusmasinaga tikitud linikud. „See on uusim tehnoloogia, mille abil saab linikud kujundada arvuti ekraanil ja seejärel anda masinale korraldus idee praktiliselt ära teha,“ selgitas Agar, kes loodab peatselt ka Sindi koolis võtta taolist tehnikat võimaldava masina kasutusele. Selleks, et vanad käsitöö oskused ei kaoks, jätkatakse ka iidsetel viisidel tikkimist või kangastelgedel vaipade kudumist. Huvitavad on ajalehepaberist kokkupressitud saiapäts, vorstilatt ja muud põnevad vormid.

Avatud raamat väärib sirvimist

Paikuse skate park

„Sellel aastal läks enamus auhindu Tihemetsa põhikoolile, mis kahjuks alates järgmisest õppeaastast suletakse, aga Juta Rea on seal tõeline käsitöö meister,“ hindas Agar suure imetlusega Tihemetsa laste töid. Ka Rea tütar Karin paistab silma mahukate ja hästi keeruliste töödega hakkamasaamisel. Agar näitas tema valmistatud sõba ja kirjeldas selle valmistamise keerukust. Karini pidulik sõba, spiraalkaunistused ja losud on selgitustena hästi ka kirja pandud, et külastaja saaks kõigest parema ettekujutuse. Küllap on Rea puhul suureks eeliseks seegi, et tal on vähe lapsi ja see võimaldab palju rohkem pühenduda igale õpilasele eraldi.

Midagi põnevat

Sindi õpilaste töödest paistavad välja vöökirjad. Paraku Sindil endal puudub oma vöökirja eripära ja seepärast kasutatakse valdavalt kas Pärnu või Tori kihelkondade mustrit. Kuid mõtteid ja häid kavatsusi on veel tunduvalt rohkem kui jõuab realiseerida ja näitusepindki on piiratud võimalustega. Nii tõi Agar oma 4. klassi õpilaste kaltsunukud näiteks, millega seekord küll näituse ajaks valmis ei jõutud, aga on kindlasti väga põnev loominguline näpuharjutus.

Maia Agar asetab stendi oma kohale

„Seni oleme näituseid korraldanud Pärnu keskselt, oleme olnud Port Artur 2, linna raamatukogus, möödunud aastal Pärnu Keskuse 3. korrusel, ühesõnaga kohtades, kuhu pääseb alati korraga hästi palju rahvast vaatama. Kuna rendipinnad lähevad järjest kallimaks ja mõnes kohas küsitakse päris üüratult suurt tasu, siis plaanisime sel aastal rändnäitust ja ma kirjutasin sellest ka Sindi sõnumitele, millest läks välja nüüd eksitav informatsioon. Algselt kavandasime tõepoolest ühe nädala Sindis, siis tahtsime kolida Pärnu-Jaagupi ja Tõstamaa gümnaasiumitesse ning lõpetada Kilingi-Nõmmes. Aga töid üles pannes sattusid õpetajad täiesti paanikasse. Kui neid töid korduvalt maha võtta ja pakkida ning transportida, siis tekkis mure loomingu tervena säilitamise pärast. Seepärast otsustasime jätta näituse ikkagi ühte kohta paigale ja lõpetamine toimub samuti 11. mail Sindis,“ rääkis Agar sellestki kuidas töö käigus võivad head kavatsused siiski teist teed minna.

Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks kuulub tänasest Eesti Linnajooksude ametlikku sarja

Thursday, April 26th, 2012

Täna, 26. aprillil loodi uus rahvaspordisari – Eesti Linnajooksud. Eesti Olümpiakomitee egiidi all alustav uus liikumisharrastusüritus liidab kuus Eesti suuremat linnajooksu ühiseks võistlussarjaks, millest suure tõenäosusega kujuneb juba algaval hooajal Eesti suurim rahvaspordisari, haarates kaasa ligi 30 000 liikumisharrastajat.

 

Eesti Linnajooksude sarja kuuluvad 2012. aastal järgmised jooksud:

PAF Tartu Olümpiajooks, 2. juunil Tartus
Eesti Ööjooks, 8. juunil Rakveres
Narva Energiajooks, 11. augustil Narvas
Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks, 2. septembril Pärnus
SEB Tallinna Maraton ja Sügisjooks, 9. septembril Tallinnas
Paide-Türi Rahvajooks, 7. oktoobril Paides ja Türil

Uue jooksusarja loomisega soovitakse pakkuda jooksuharrastajaile lisamotivatsiooni terveks algavaks jooksuhooajaks, hoogustada üleriigilist sporditurismi ja anda erinevates linnades toimuvatele jooksudele laiemat kõlapinda.

Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimanni sõnul on sümboolne, et Londoni olümpia-aastal luuakse uus liikumisharrastuse sari. Olümpiamängud on küll inimkonna suurim kultuuriüritus, kuid spordi ühiskondlik roll ei piirdu tippspordiga. Sport kui elustiil, elurõõm, korralike inimeste kasvatamise vahend, väärikas vananemine – kõik see tasub väärtustamist. Linnajooksude sari pakub selleks suurepärase võimaluse.

Eesti Linnajooksude suurtoetaja PAF Eesti esindaja olümpiapronks Allar Levandi tõdes, et kuna PAF annab kogu oma ettevõtlustulu heategevusse, siis on neil eriti hea meel toetada läbi Linnajooksude sarja Eesti rahva tervist.

Uus jooksusari loob stiimuleid nii tipptasemel jooksjatele kui harrastajatele. Kõigil kuue osavõistluse pikkade distantside, ehk „KULDRAJA“ ja lühemate distantside, ehk „HÕBERAJA“ arvestuses kiirematele on välja pandud rahalised stipendiumid enam kui 10 000 euro väärtuses. Kõik, kes Eesti Linnajooksude sarjas „KULDRAJA“ läbivad saavad autasuks jooksujalatsid Sportlandi Jooksupoest omal valikul ja tasuta osavõtu 2013. aasta Linnajooksudest. Kõik need tublid harrastajad, kes läbivad Eesti Linnajooksude kõik osavõistlustel vabalt valitud ajavõtuga distantsi, saavad auhinnaks Eesti olümpiakoondise Londoni olümpia fännisärgi ja nende vahel loositakse välja viis täiskomplekti jooksuvarustust Sportlandilt.

Kogu sarja kohta leiate infot aadressilt www.linnajooksud.ee. Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks toimub 2. septembril ning selle registreerimine toimub Pärnu Kahe Silla klubi kodulehel www.2silda.ee ning klubi peatoetaja, Port Artur 2 infopunktis. Eesti Linnajooksude sari algab aga juba 2. juunil Tartus toimuva PAF Tartu Olümpiajooksuga, kuhu saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee

Sindis näeb kaheksa varbaga kuningat

Thursday, April 26th, 2012

Sanitar -  Riina Soomre ja Valdek – Toivo Pulk

Valguse ja heli eest hoolitsevad Vallo Vaargas ja Virgo Vellend

Valdek teeb väga äkilisi liigutusi

Kui Sindi seltsimaja kunstiline juht Riina Soomre võttis lugeda Andrus Kiviräha kuut näidendit sisaldava raamatu „Vombat“, hakkasid mõtted „Kaheksa varbaga kuningas“ juurde jõudmisel kiiresti liikuma. „Juba lugemise ajal idanes soov seda tükki laval mängida. Mõtlesin kohe, et Toivo Pulk võiks olla mulle parim partner, kellega koos lavatükk rahva ette tuua,“ rääkis Soomre täna õhtul pärast hästi õnnestunud peaproovi enne laupäeval toimuvat Pärnumaa harrastusteatrite festivali.

Teatri rekvisiidid (ka karu) on saadud väga erineval viisil

„Kaheksa varbaga kuningas” on loodud kahele tegelasele. Uskumatult lepliku loomuga sanitar läheb kaasa elus piinleva elupõletajast Valdeku mänguga, mis keskendub Shakespeare’i kuningas Leari veidratele tahtmistele. Lugu saab alguse sellest, et Valdek oli jäänud purjuspäi talviselt külmal ajal surnuaeda magama. Sealt viidi mees haiglasse, kus kaks külmavõetud varvast pidi ära amputeerima. Mis edasi juhtuma hakkas ja milliseks loo puänt kujuneb, seda on vaatajal põnev jälgida.

Etendus lõpeb ootamatu lahendusega

Ehkki Riina Soomre ja Toivo Pulk on üksnes harrastusnäitlejad, teevad nad tänase proovietenduse vaatajate arvates mõnelegi elukutselisele silmad ette. Kordagi ei märganud vaatajad komistusi või kui neid ka oli, siis oskasid nad sellest täiesti märkamatult üle minna. Kumbki näitleja andis võrdväärselt oma parima ega jätnud publikule hetkekski aega igavlemiseks. Ja kui oleks saalis viibinudki mõni lootusetu unimüts, siis Valdeku ootamatud sööstud liikumises ja kõne esitamise dünaamilisus oleks ka tollel vaatajal viimase une laugudelt minema peletanud. Soomre ütles, et mõned episoodid tulid tallegi ootamatul momendil, mis tegelikult muutis etenduse veelgi loomulikumaks.

Tagasihoidlik vaatajaskond on etendusega siiralt rahulolev

Imetlust valmistab ka näidendi selgeks saamise väga lühike aeg. Paari sõnul alustati kolme nädala eest. Soomre ütles, et harjutatud on peaaegu kõigil päevadel. Paberilt loeti teksti vaid esimesel päeval, hiljem heideti see kui segav asi kõrvale ja edasi jätkati vabas improviseeringus. Küllap sellest ka hästi tajutav lavalise liikumise vabadus ja sõnade seadmise nauditav voolavus.

Juba laupäeval, 28. aprillil võivad, ülalkirjutatu tõepärasuses veenduda kõik teisedki harrastusteatrite huvilised kui alates keskpäevast astuvad Häädemeeste, Tori-Jõesuu, Mädara ja Vändra teatritegijate kõrval lavarolli ka Sindi kaks tublit harrastusnäitlejat.

Ilm, ilmastik ja kliima oli Andres Tarandi vestluse teemaks Pärnu Tervise kultuurikeskuses

Thursday, April 26th, 2012

Andres Tarand esines eile Pärnu kolledži Väärikate Ülikooli mitmesaja kuulajaga auditooriumile kliima muutuseid käsitleva loenguga.

Andres Tarandi saabumist suure auditooriumi ette on pikisilmi oodatud

Väga lihtsalt kuid põnevalt esitatud loeng, mida pidevalt vürtsitas hea maitsega valitud naljatlev toon, tegi kuulajatele selgeks mõnegi olulise sõna tähenduse looduse mõistmiseks kõige lühemast ajavahemikust kuni sadade miljonite aastateni. Andres Tarand selgitas, et eesti keeles nagu ka näiteks saksa keeles on täiesti olemas kõik kolm olulist oskussõna, millega geograafil-klimatoloogil tuleb vaatluste puhul arvestada. Ilma vaatlusel keskendutakse peamiselt viiele lähipäevale, ilmastiku puhul kuni aastani ja kliimat uurides tegeletakse kolmekümnete aastate lõikes saadud statistikaga. Suuremas plaanis hõlmab aga maakera kliimatiline muutus sadu miljoneid aastaid.

Väärikat ülikooli kuulajaskond on tavapäraselt alati väga arvukas

Tarand peab viie päeva ilmaennustust nüüdsel ajal üsnagi rahuldavaks. Samas hindab ta kliimamuutuste ennustamise ebakindlust küllalt suureks, sest globaalsete kujunemiste etteaimamine näiteks pooleks sajandiks nõuab paljude asjaoludega üheaegset arvestamist. Kuid loodusteadlase ja poliitikuna ühes isikus võib tema võrdlust võtta päris tõesena kui ta väidab, et ilma, ilmastiku ja klimaatilised ennustused õnnestuvad siiski märksa paremini kui kõiksugused analüütilised majandusprognoosid.

„Olen kuulnud, et Pärnus kardetakse jääaja saabumist,“ naljatles Tarand ja pöördus samas tõsiteadusliku argumentatsiooni juurde tagasi. Kui Eestis keegi väidab kliima soojenemise asemel jääaja lähenemist, siis eksitakse elementaarsete vigadega ajaühikute suhtes. Kliima kirjeldamisel temperatuuri kõikumisi kasutades saab mingit suunda andvalt kõnelda alles alates kolmekümneaastasest ajavahemikust. Puudub vähimgi kahtlus, et just viimased kolmkümmend aastat ongi püsinud kõige soojematena möödunud poolsajandi ja viimase tuhande aasta taustal. Seega ei saa kuidagi näiteks vahepeal toimunud 7 aasta keskmist maailma üldist kliima jahenemist võtta tõsise argumendina nagu toimukski pööre jääajale vastu minekuks.

Väärikate Ülikooli algataja ja peamine korraldaja saadab Andres Tarandi loengut ootava rahva ette

Tarand esitas ka ühe näite Eesti professori jutust, mida juhtus kunagi raadiost kuulma. Teadlase väitel olevat meie kodumaine kliima olnud ordoviitsiumi perioodil praegusest tuntavalt soojem kui praegu. Ehkki Tarand ei vaidle sellele vastu, pidas ta oluliseks lisada juurde, et 350 miljonit aastat tagasi (ordoviitsiumis) paiknes Eesti koos ülejäänud Baltoskandiaga üsna ekvaatori läheduses. Seal on praegugi võrreldes Eesti kuuekümnenda laiuskraadi lähedusega tublisti soojem. Lihtsalt ei tohi unustada, et oleme 350 miljoni aasta jooksul „teosammul“ läbinud ca 50 laiuskraadi põhja poole.

Pikaajalises plaanis mängib kliima sihipärases muutumises olulist rolli mandrite liikumine. Sellest on põhjalikult rääkinud mitmekülgne saksa loodusteadlane Alfred Lothar Wegener, kes sündis 1880. aasta 1. novembril Berliinis ja hukkus novembris 1930 Gröönimaal teadusliku uurimise retkel. Tarand leiab, et see mees vääriks Tartus töötatud lühikese aja tõttu ka ülikooli linnas mõnd mälestustahvlit, kuna Wegeneri tunnustatuim teadusliku uurimuse tulemus on mandrite triivimise hüpoteesi püstitamine.

Paljude teiste eeskujul enne teda, paelus ka Wegeneri tähelepanu Atlandi vastasrannikute hämmastav sarnasus. See nägemine viiski teadlase mõtte kunagise hiidmandri olemasolule. Ta nimetas ammust oletatavat hiidmandrit Pangaea’ks. Viikingite avastatud Island on üks paikadest, kus maakoore lõhenemist oma silmaga näha saab (Thingviller).

Veel nimetas Tarand olulise teadlasena Milutin Milanković’i (1879-1958). Serbia geofüüsik oletas juba läinud sajandi alguses, et Maa kliimat iseloomustab jäätumiste asendumine sellele järgnevate vaheaegadega. Seejuures on väga oluline osundada teadlase tähelepanekule, et nimetatud muutused tekivad maakera ja päikese vahelise kauguse muutumise ning Maa telje kaldenurga muutmisega seotult. Siiski ei suudetud kohe Milanković’i teooriat tõestada kuid nüüdseks koostatud mudel Maa telje kaldenurga muutustega klapib ikkagi päris hästi viimase miljoni aasta kestel asetleidnud suurte jääaegadega. Selleks, et kuulajatel visanduks pilt räägitust paremini silmade ette, tõi ta näiteks tavalise laste vurrkanni, mis pööreldes muudab kaldenurka ja edasi liikudes kord läheneb või kaugeneb mõnest kindlast esemest. „Meie räägime konkreetselt Maa liikumisest ümber päikese, millele ollakse kord lähemal või kaugemal kallutatuna maakeraga ühes või teises suunas.“

Suurt mõju avaldab kliima soojenemisele ka atmosfääri paiskuv CO2, mis neelab infrapunakiirgust ja ei võimalda sellel maailmaruumi avarusse lahkumisega jahutada maakera. „Pikad kiirguslained suletakse „purki“ nagu see toimub kasvuhoone klaasi all, kus päikese mõjul on alati soojem,“ selgitas Tarand kasvuhoone efektist tingitud kliima soojenemist.

Esimene mõõdik paigaldati Teise maailmasõja järel Havaile kustunud Mauna Loa vulkaani tipu kohale, kus toimub mõõtmine tänaseni.

Küsimus saalist

Kuid talved on järjest pehmemaks läinud alates 19.saj. keskelt, kus temperatuuri muutus on olnud 1,5 ja „väikesest jääajast“ 2 kraadi. Arvestades, et viimasel jääajal võis keskmine temperatuur olla kõigest kolm-neli kraadi külmem, on keskmise temperatuuri muutus kahe kraadi juures päris märgatav.

Usaldusväärsemad temperatuuri mõõtmised algasid umbes 19. sajandi keskpaigas. Varasemad andmed saadi ebatäpsematena, sest kraadiklaasid polnud eriti head.
Üksnes statistikaga oleks raske täpselt kinnitada, millal midagi algas. Siiski teame seitsmekümnendatest aastatest kolme märkimisväärselt sooja talve, mida varem esines kõigest kahel või kolmel juhul terve sajandi sees. Sealt alates ületavad järgmised kümnendid tõendatud paikapidavusega eelmiseid rekordeid, mis omakorda kinnitab praegust selgelt nähtavat soojenemist.

Samal teemal:

Kas jääaeg on tulekul?

Algatati noort peret väärtustav liikumine „Tere, noor pere“

Thursday, April 26th, 2012

Pärnus algatati noort peret väärtustav liikumine, mis kasvas välja Pärnu Vabahariduskeskuse projektist „Noored pered pildile“.

Mitmetel seminaridel arutasid noored pered ja huvilised noorte perede probleemide, vajaduste ja ka lahenduste üle. Kokkusaamistel osalejad said juriidilist abi, infot jagasid Tatjana Jaanson Pärnu Linnavolikogust ja Mirjam Lank Pärnu LV sotsiaalosakonnast, oma teadmisi kodanikeühendustest andsid edasi Elina Kivinukk EMSL-st ja Maiko Keskküla Järvamaa Arenduskeskusest. Kui jätta kõrvale suurt hulka noori peresid puudutav majanduslik toimetulek, siis suurimaks mureks on noorte perede mittemõistmine. Sellest saavad alguse nii suuremad kui ka väiksemad probleemid, vastasseisud ja väärad ootused.

Viimasel seminaril otsustasid noored pered algatada liikumise „Tere, noor pere!“, mille esmaseks eesmärgiks ongi just väärtushinnangute muutmine. Liikumise loomisele andsid lisahoogu värskelt isaks saanud maavanema Andres Metsoja ja linnapea-perepea Toomas Kivimägi mõtteavaldused vabariigi aastapäeva tähistamise kõnedes, kus toonitati noorte perede toetamise ja mõistmise vajadust.

Seminaridel osalejad leidsid, et nende võimuses ei ole küll toetada noori peresid materiaalselt, kuid nad saavad anda oma panuse, muutes inimeste väärtushinnanguid ja aidates mõista noore pere vajadusi. Selleks, et väärtustada noori peresid, on eelkõige vaja teada nende vajadusi ja ootusi.

Liikumine „Tere, noor pere“ otsibki uusi lahendusi noorte perede toetamiseks. Sellele saavad kaasa aidata nii kohalikud omavalitsused, ettevõtjad kui eraisikud. Ka kõige väiksem asi võib muuta noore pere olemise mugavamaks – näiteks pingike tualettruumi kraanikausi all, et noor ilmakodanik ise ulatuks käsi pesema, avalikul üritusel lastega tegelemine eraldi lastealal või lastekärudele mõeldud varjualune kohviku juures…

2013. aasta on pereturismi aasta. Selleks valmistudes tegelevad SA Pärnu Vabahariduskeskus ja liikumine „Tere, noor pere“ turismivaldkonnas noore pere väärtustamise ning soodsate tingimuste loomisega. Huviliste ettepanekuid oodatakse aadressil vabahariduskeskus@gmail.com

Kaks koolieelikute rühma Sindi koolimajja

Thursday, April 26th, 2012

Sindi linnapea Marko Šorin on pakkunud välja mõtte täiendavate lasteaiakohtade loomiseks koolihoones ja on valmis kavandi sisu lähemalt tutvustama.

Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup tõdeb, et trepikoda ongi juba väga mudilaste meelepäraselt kaunistatud

Marko Šorin: Lasteaia kohtade juurde saamise üle on arutatud praeguse linnavalitsuse ja volikogu liikmetega mitmel korral. Kuna olemasolevasse lasteaia majja enam rühmaruume juurde ehitada ei saa, ei jää muud üle kui leida võimalusi mujal. Arutusel on olnud endised apteegiruumid, aga ka kunagise kutsekooli tagumine maja, kus viimati asus nn “kotivabrik”. Mõned nädalad tagasi tekkis mõte kooli C-korpuse III korrust silmas pidades. Kooliruumide rakendamise eeliseks on olemasolevad ja toimivad kommunikatsioonid ning söökla paiknemine samas majas. Lasteaia rühmade paigutamine sinna eeldab kindlasti ümberehitust nii ruumiplaaniliselt kui ka teatud sõlmede, nagu tualett, teistsugust lahendamist.

Kas on mõeldav ehituskulude katteks leida raha mõnest fondist?

Kuna kõik kolmanda korruse ruumid on aktiivses kasutuses, tuleb kõigele uued tegutsemise kohad leida, aga Keerupi arvates on see täiesti teostatav

Marko Šorin: Kuigi plaan on alles väga värske ja toores, siis on selge, et igal juhul tuleb taotleda finantseerimist ka väljastpoolt. Eelmisel aastal kehtestatud arengukava ei näe ette lasteaia kohtade probleemi lahendamist laiendamise teel ja seega pole planeeritud sellesse valdkonda rahasid. Kui valime selle tee, et linn panustab lasteaia kohtade loomisesse, siis tuleb täiendada ka arengukava.

Kas on juba jõutud meeskonnaga kalkuleerida ka ligilähedast eelarvelist maksumust?

Marko Šorin: Ei ole. Ligilähedasegi maksumuse eelduseks on eskiisprojekt, mille alusel kalkuleerida maksumust. Kui eskiis on olemas, siis saame hakata konkreetsete otsusteni jõudma.

Kui palju võiks oletatavalt kuluda aega alates projekti käivitamisest kuni selle valmimiseni?

Marko Šorin: Väga ennatlik küsimus. Aga asjade parimal laabumisel saaks rääkida 2013. aasta sügisest, enne seda tuleb kindlasti jõuda projekti elluviimise otsuseni ka volikogus. Kuna lasteaia kohtade juurde loomist pole volikogu siiani linnavalitsusele ülesandeks andnud, siis saab kindlalt rääkima hakata alles peale seda kui vastav otsus on tehtud.

Kas vahepeal tuleks siiski tekitada veel lapsehoiu teenus, millest Kadi Kalmus on veendunult kõnelenud?

Käsitöö 3. korrusel

Marko Šorin: Lastehoid ja lasteaia laiendus ei ole üksteist välistavad, vaid täiendavad teenused. Samuti on erinevad nende toimimise alused – lastehoid on erasektori poolt pakutav teenus, mille eelduseks on nõudlus; lasteaed on aga omavalitsuse poolt osutatav avalikteenus. Seega mitmekesistaks lastehoid Sindi teenusteturgu ning annaks võimalust neile lastevanematele, kes seda teenust muidu tarbivad Pärnus. Nii oleks lastehoid tõesti töövõit.

Kas hiljuti teemaks tõusnud valik saab olema teiste võimaluste kõrval parim?

Ruumi näikse jätkuvat

Marko Šorin: Ma ei tähtsustaks valiku paremust teiste alternatiivide ees, vaid oluline on kas me läheme seda teed, et saada juurde lasteaia kohti. Laiendamise teed minnes lisanduvad peale ehitamise veel muud kulud, mis linnaeelarvet koormama hakkavad. Kuid omavalitsuse kohustuste hulka ongi arvatud need teenused, mida erasektor ei paku ja millega kaasnevad peamiselt vaid kulud. Laiendus kooli juures aitab säästa toitlustamise ja kütte pealt, sest söökla on koolis olemas ja maja köetakse nii kui nii. Peale selle, lasteaia vanema rühma paiknemine kooliga samas majas peaks vähendama laste nö koolihirmu. Kooli minnes on tuttav juba kooli- ja kodutee, nii, et ka see peaks lastele kasuks tulema.