
Pärnu Muuseum avamispäeval 25. mail


Püha Nikolai kiriku tornikukk; varem kaunistas see koge vana muuseumihoone välisseina
25. mai tööpäeva lõpul avati linnakodanikele ja kaugematele külalistele Pärnu muuseumi uues hoones püsinäitus.

Langevad lendlehed Manifestiga Eestimaa ajaloo tegijatele

Toomas Kivimägi, Rein Lang, Aldur Vunk, Elmar Trink
Suursündmuse tunnistajatena viibisid kohal kultuuriminister Rein Lang, Tallinna linnaarhiivi direktor Küllo Arjakas, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees ja Pärnu Muuseumi nõukogu liige Trivimi Velliste, Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Eesti muuseumite esindajad ja paljud avalikku elu kujundavad inimesed, samuti Venuse bastioni sepikoja sepp Gunnar Vares, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel ning sõjaväeline aukompanii kaitseväelase Dmitri Ivannikovi alluvuses.

Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliorkester

Aldur Vunk

Avamispäeval muuseumi ees
Esimesena astus kõnepidamise astmele muuseumi direktor Aldur Vunk, keda Pärnu muuseumi projektijuht Elmar Trink nimetas kogu ettevõtmise alustala vedajaks. Vunk ütles sissejuhatuseks, et avalikku ruumi ei saa avada vaikselt kusagil nurga taga, vaid kõik peab toimuma rahva nähes. Tema sõnul on koondatud kunagisesse viljaaita 11 000 aasta pikkune ajalugu, mille kestel on võibolla väga palju püütud ära teha kuid teostunud märksa vähem. Valminud muuseumihoone on üks neist suurepärastest asjadest, mis sai teoks. „Ajalugu ei ole kellegi eraomand, ajalugu on meie ühine väärtus ja kui meie seljataga puuduks ajalugu, mida me nüüd püüame talletada ning üksteisele pidevalt meelde tuletada, siis ei oleks me need, kes oleme praegu,“ rääkis Vunk, kes ei usu, et ilma mäluta inimene julgeks teistele silma vaadata. „Mäluta ta ei teaks ju 5 minutit ega kuu aega tagasi toimunust. Kui tal on mälu ja ta teab, et on käitunud õigesti, siis on see inimene ka õige. Kui see rahvas on käitunud õigesti, on ka see rahvas õige,“ arutles Vunk üksikinimese käitumist võrdluses ühe rahva käitumisega ajaloo mäletamise kaudu. „Euroopa rahvaste peres väärivad väärikat kohta ainult sellised rahvad nagu meie. Seepärast on mul eriliselt ülev tunne seista selle ajaloovaramu uksel, kus te saate tunda uhkust oma esivanemate üle!“

Rein Lang

Elmar Trink loeb Manifesti Eestimaa ajaloo tegijatele
Rein Lang õnnitles kõiki kauaoodatud hetke saabumise puhul ja usub, et valminud muuseum pakub järgnevate aastate jooksul väga palju elamusi. „Kaasaegsed Euroopa muuseumid ei ole mitte üksnes uurimisasutused, kus teadlased teevad oma tähtsaid ajaloolisi või koduloolisi uuringuid. Kaasaegsed muuseumid peavad pakkuma elamusi neile, kes uksest sisenevad ja Pärnu muuseum reastub tänase päevaga just sellisena Euroopa muuseumite väärikasse perre,“ kõneles Lang, kes soovis muuseumile jõudu ja jaksu töös, mis ei ole üldsegi lihtne töö.

Aupaugud lennutavad Manifesti Eestimaa ajaloo tegijatele
Elmar Trink luges enne ajaloovaramu uste avamist kohalviibinutele ette „Manifesti Eestimaa ajaloo tegijatele“, mille trükitud tekstiga lendlehekesed seejärel kaitseväelaste püssipaukudega taevasse lennutati. „Eesti rahvas ei ole aastatuhandete jooksul kaotanud tungi iseolemise ja ise tegemise järele. 11 000 aastat on Pärnumaa rannikul kestnud elu ja elujärje parandamine. 94 aastat on kestnud siin välja kuulutatud Eesti Vabariik, millega me kõik oleme võtnud vastutuse kodumaa ajaloo suunamise üle. Täna avatakse meie riigi Pärnu Muuseum selles paigas, kust alguse on saanud nii siinse rahva kui Eesti riigi ajalugu. Muuseumis näeme me seda, mida on tundnud või suutnud ära teha 333 põlve sellel maal…“ Ette loetud tekst oli parafraseering aegade lõpuni kestvast dokumendist, mida noor advokaat Hugo Kuusner 1918. aasta 23. veebruari õhtul kell 18.00 Endla rõdult manifestina Eestimaa rahvastele kuulutas.

Tükike Pärnu jõest letud hansa koge pardast
Ajaloolise Endla hävitatud hoone kõrval asunud endisest muuseumimajast Aida tänavale ümber paigutatud museaalid on täienenud väga haruldaste leidudega, millest olulisemaid näeb kohe uksest sisse astudes ja piletit ostmata. Esmalt kõrgub klaasiga kaitstult vaataja silme ees Pärnu jõest leitud keskaegne koge. Selle taga aga peavärava jäänused, mille kaudu kulges Pärnu ja teiste hansalinnade vaheline kaubavahetus. See on suur juhuste kokkulangevus, et hansalinna peavärav asub Pärnu muuseumi peasissekäigu joonel ja hoone sisemuses.

Pilet läbib koodi kontrolli, aga avamispäeval olid kasutusel üksnes 5-kopikalised retropiletid
Muuseumieksponaate pääses vaatama üksnes avamispäeval kasutusel olnud viiekopikalise retropiletiga, mille lunastamiseks pidi välja käima ühe euro. Järgmistel päevadel kehtivad juba nüüdisaegsed koodiga varustatud piletid, mis tuleb turvaväravate avanemiseks aparaadi punase kiire all registreerida.

Esimesed külalised pärast pidulikku avamist
Muuseumi püsiekspositsiooni paigalduskavand ja -teostus telliti rahvusvaheliselt tunnustatud kujundusfirmalt TenTwelve OÜ, kelle abiga loodeti maja külalistele avada juba päev enne riigi sünnipäeva ja kutsedki olid jagatud hoone sarikapeol selleks puhuks välja. Paraku eelmisel suvel takerdunud riigihanke menetlemine nihutas avamispäeva kolm kuud hilisemaks.

Ene Merdik enda vilditud muuseumi rotiga
Ettevalmistustööd muuseumi avamiseks kestsid pingsas tegevuses kuni eelmise päeva hiliste tundideni. Teiste seas oli tegutsemas ka muuseumi administraator Ene Merdik, kes näitas muuseumi kaupluse riiulil olevat kena vilditud rotti, mille oli vahetult enne avamist öötundidel valmis meisterdanud. „Kuulsin, et igas muuseumis peaks oma rott olema. Siis ma mõtlesingi õhtul kella üheksa paiku koju minnes ka oma muuseumile roti viltida. Rott on koguja,“ rääkis Ene Merdik Idamaise horoskoobi kohaselt loomamärgist roti kohta kuigi tunnistas seejuures rõõmsalt muheledes, et pole ise eriti horoskoobi usku. Rott on seltskondlik loomake, kes armastab sõpruse ja sündmustike kõrval samavõrd ka töökust ning majanduslikku kaalutlust. Oma intelligentsuses märgib loovaid ideid ja sõltumatut vaimu, suutes tõusta olukorra kõrgusele ja anda endast parima mulje.

Muuseumi rott
Muuseumi kauplust uudistades silmi kõrgemale tõstes näeb vaheseinale tõstetud Püha Nikolai kiriku tornikukke, mis on nähtav ka peauksest sisse astudes, teises seinas on vana muuseumi välisseinalt kaasa võetud ja restaureeritud koge pareljeef.

Käik keldrikorrusele
Ümber kaupluse langusega kulgev kitsuke käik suunab kälalised keldrikorrusele, kus tutvustatakse teadaolevalt Eesti vanimat asulapaika. Arvatavalt aastast 8700 enne Kristust Pärnu jõe kaldal Sindi linnaga kohakuti asunud Pulli küla arvatakse olevat olnud seal paigas kusagil 8700 aastat enne Kristuse sündi, selgitas Vunk. Samas ruumis näeb topisena ka meie metsadele iseloomulikku suurt karu, kes on siinsetel aladel inimesega kõrvuti elanud vähemalt sama kaua kui meie eellasedki.

Soontagana linnuse makett
11 000 aasta tagusest ajast tullakse lähemasse minevikku ja tõustakse korrus kõrgemale, et läbida erinevaid ajastuid käsitlevaid ruume. Päris lähimälu ulatuses asub isegi tükike küüditamisvaguni maketti, kus on elusuurused inimesed erinevast sotsiaalsest kuuluvusest ja east. Veel hilisemast ajast saab vanemasse keskikka jõudnud inimene meenutada kunagist tavalise Nõukogude töölise korteri tüüpmööblit.
Rekonstruktsioonina on ehitatud Pärnu rannas kunagi kasutatud supelonn, mida vankriratastel veeredes viidi supelsakstega vette. Samas näeb ka tolleaegseid punutud rannatoole.

Venuse bastioni sepikoja sepp Gunnar Vares
Praegusel kujul avatud püsinäitusega saab direktori sõnul tutvuda umbes viis aastat, järgmisel aastal tahetakse alustada tööd uue väljapaneku valikuga, millega olemasolev asendatakse.

Muinsuste kaitsjad
















Samal teemal: