Vanad sõbrad

Tori valla kahemehe ansambli Vanad sõbrad mängu- ja laulumehed Oskar Tominga ning Margus Siilak istusid täna hilisõhtul Paikuse alevi kaunilt kujundatud tiigi ääres, et lasta oma lugudel üle vee kõlada. Enamik kuulajaid oli kogunenud tiigi teisele kaldale, kus oli veepinnalt peegelduvalt võimendunud heli hea kuulata. Lisaks sellele kaunis vaade purskaevule, mida õhtune päike eriliselt valgustas. Lapsed hüplesid aga otse pillimeeste ees kividel.

Margus Siilak ja Oskar Tominga

Väikese kontserdi repertuaari kümnekonna loo hulgas oli rahvalikke palasid, aga samuti tuntud muusikute Kukerpillide ja VLÜ loomingut, kuid ei puudunud ka meeste endi laulud. Alustuseks esitati „Seal kaugel kaugel merel“, järgnevalt lauldi „Patune mõte“, „Ah milleks loobuda“ jt. Lisapalaks valiti „Riia pruut“.

Mehed on erinevates koosseisudes musitseerinud ligemale10 aastat ja selle ajaga kogutud oma repertuaari mitusada lugu. Mõlemad mehed laulavad võrdväärselt hästi. Oskar Tominga peamine pill on akustiline kitarr, lisaks sellele taldrikud. Margus Siilak tõmbab akordionit ja lööb jalaga trummi.

Sindi Gümnaasiumis pööratakse koostöös Portugali, Hispaania, Itaalia, Inglismaa ja Türgi vahelise Comenius projektiga tavalisest enam tähelepanu erivajadustega õpilaste toimetulekule koolis. Koos sõpradega on kooliaasta jooksul uuritud´, kuidas paremini aru saada hariduslike erivajadustega laste (HEV laste) probleemidest, leida ühiselt toimivaid lahendusi.

Sultani palee külastus, foto erakogust

Õppeaasta jooksul toimusid kohtumised Portugalis, Hispaanias ja Türgis. Teemadest käsitleti käitumishäiret, nägemispuuet, autismispektrihäiret, arenguhäiret, vahendas Comenius projekti juht Sigrid Jamnes. Kohtumistel osalesid nii õpetajad kui HEV õpilased, kuulati vastavateemalisi koolitusi ja osaleti praktilistes tegevustes. Koolide tutvustamisel üritati jõuda selleni, et lapsed tutvustaksid oma kooli iseseisvalt. Eneseväljendusoskus on raskeim probleem.

Sabina Streltsova - hipoteraapia, foto erakogust

Pimedate ühingu koolitusel selgitati lastele, milliseid probleeme tekitab igapäevaelus nägemispuue. Hiljem said nad ise proovida, kuidas on pimedana liikuda ühest punktist teise, kas kepi või tugiisiku abil. Lisaks prooviti tugiisiku rolli. Kuna tugiisik ja „nägemispuudega isik“ olid erinevatest riikidest, siis võimaldas see ka suhtlust arendada. Autismi koolitusel anti lühiülevaade erinevatest probleemidest, mis tekivad autismispektrihäiretega lastel. Pisut pakuti ka nõuandeid, kuidas selliste lastega paremini toime tulla, mida nendega suhtlemisel peaks arvestama.

Külastati erikooli, tutvuti sealsete laste õpivõimalustega, nauditi õpilaskontserti. Hispaania kooli terapeut esitles hipoteraapia erinevaid võtteid. Hipoteraapia on loomade abil tervise probleemide lahendamine. Näidati harjutusi tasakaalutunnetuse, erinevate luustiku ja, psühholoogiliste probleemide korrigeerimiseks. Nii Hispaanias kui Türgis oli õpilastel võimalus ka hobuse selga istuda, kuid seda kasutasid vähesed õpilased.

Projektimeeskond Türgis, foto erakogust

Sindi Gümnaasiumi logopeed Raili Reimets: tähelepanekud kohtumistest

Õpilased ja õpetajad pidid väljasõitude ja ürituste ajal arvestama erinevatest erivajadustest tingitud iseärasustega. Mõisteti, et hariduslike erivajadustega laste puhul peab päevakava olema koostatud selliselt, et kõik osalejad tuleksid tempo ja mahuga toime. Tuleb arvestada, et koolituse sisu ei oleks liialt keerukas, esitluste puhul on vaja enam näitlikustamist. Kõige paremini saavad HEV lapsed erinevatest probleemidest aru, kui nad asetatakse vastavasse situatsiooni.

Väga hea oli pimedate ühingu koolitus Hispaanias. Ühised tegevused ühendasid õpilasi. Kõige raskem oli lastel toime tulla suulise eneseväljendusega, esinemisega laval. Õpetajate abiga saadi hakkama.

11. a klassi õpilane Liis Mitt: mõtted viimasest kohtumisest Türgis, Kayseris

savitöökoja külastus, foto erakogust

Türgi inimesed on väga sõbralikud. Kui ma Türgi koju jõudsin, tundsin end nagu kodus. Pere, kes mind vastu võttis, oli väga tore, nad olid väga õnnelikud inimesed. Liikluskultuur oli hirmus, see kuidas inimesed autodega sõitsid, oli õudne. Türklased on väga usklik rahvas. Pere, kelle juures mina olin, olid usklikud. Toit oli vürtsikam kui Eestis. Loodus oli kaunis, kuid ilm muutus väga kiiresti. Türklased teevad hästi palju äri, ööselgi müüsid oma kaupa. Koolis olid imelikud WC-d, potti ei olnud, oli ainult auk ning ise pidi kallama vett peale kannust. Kujutasin ette, et seal on rohkem kerjajaid, kuid see ei olnudki nii, ainult mõned üksikud inimesed olid tänavate peal. Inimesed viskavad hästi palju prügi maha. Mulle meeldis see reis, sest ma nägin teist kultuuri, just seda, kuidas inimesed elavad kodudes. Tore oli!

8. a klassi õpilane Eliise Nõmm: meenutused Türgi reisist

Hommikusöök erineb Eesti toidust palju. Sealne söök on palju rikkalikum, kuid ka palju rasvasem. Inimesed on Türgis sõbralikud ja emotsionaalsed. Neile meeldib tantsida. Nägime Türgis ajaloolisi ehitisi. Seal on väga vähe metsa. Eramaju on vähe, enamus elavad korterites. Teede ääres oli palju lilli ja taimi, mis oli imelik, et neid ei olnud isegi lõhutud. Eestis oleksid kõik juba ammu ära varastatud.

Reedel, 1. juunil algavad Pärnus tasuta linnaekskursioonid, mida viikase läbi augusti lõpuni. Linna tutvustatakse neljas keeles.

Taastatud potern

„Eelmisel aastal võeti linnaekskursioonid külastajate poolt väga hästi vastu ja koostöö kõigi osapooltega sujus samuti perfektselt. Saadud positiivse kogemuse põhjal loodame, et alus on pandud iga-suvisele traditsioonile. Koostöös Pärnu Giidide Ühinguga läbiviidavaid ekskursioone iseloomustab kõrge professionaalsus, sest läbi viijateks on eranditult atesteeritud giidid“ tutvustas ettevõtmise tagamaid SA Pärnumaa Turismi juhataja Kaire Ilus.
Ligi tund aega kestva jalutuskäigu ajal tutvustavad giidid linna ajalugu, arhitektuurseid pärleid ja põnevaid sündmusi linna arengus.

Ekskursioonid algavad Pärnu Külastuskeskusest (Uus tn 4) ja on osalejatele tasuta.
Algusajad:
Esmaspäeviti kell 15:00 vene keeles
Reedeti kell 15:00 soome keeles
Laupäeviti kell 15:00 inglise keeles ja eesti keeles

Pärnu linnaekskursioonide toimumist koordineerib SA Pärnumaa Turism koostöös Pärnu Giidide Ühinguga. Toetavad Tervis Ravispaahotell, Tervise Paradiis spaa-hotell & veekeskus, Spa-Hotell Viiking, Strand Spa & Conference Hotel, Estonia Medical Spa Hotel, Hotell ja Restoran Villa Wesset, Kapten Mihkel Kurgo Villa, Koidulapark Hotell, Taastusravikeskus Sõprus ning Hotell Pärnu.

Linnatuurid toimuvad tänavu teist aastat.

Kuu tantsijad Agnes Sepo ja Kelly Õunapuu

Kuu tantsupoisid teevad akrobaatikat; Kuu tantsurühm

Täna kell 15.00 alustas Paikuse laste laulu- ja tantsupeo rongkäik vallamaja juurest teekonda läbi alevi põhikooli õuele, kus toimus 3. valla laste laulu-tantsupidu.

Peo perenaine Anu Tammearu-Mežule

Laulupeoliste rongkäik on liikuma hakanud

Traditsiooniks saava Paikuse laste laulu- ja tantsupeo mõtte algataja ning peajuht on Anu Tammearu-Mežule. Tema innukal eestvõtmisel on nüüd juba kolmandat kevadet koondatud Paikuse Põhikooli, Seljametsa Lasteaed-Algkooli ja Lasteaia Mesimumm koolinoored ning mudilased ühisele peole esinema sellega, mida uut õppeaasta kestel on lauldes ja tantsides omandatud. Paikuse tantsuansambli Kuu rühmades tantsivad ka teiste koolide õpilased: Pärnu Hansagümnaasiumist, Pärnu Ühisgümnaasiumist, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest jm. Enamasti on tegemist nende noortega, kes on Paikuse Põhikoolist läinud edasi õppima, aga jäänud endiselt Kuu juurde.

Peol esinejate üldarv oli valla kultuuritööspetsialisti Ille Riivitsa hinnangul umbkaudu saja ümber.

Pealtvaatajate pingid on hõivatud

Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ütles laulu- ja tantsupeolisi tervitades, et laulu- ja tantsumaiad laulu- ja tantsusõbrad on tekitanud väga vahva uue traditsiooni, mille kunstiline värvirikkus lisab valla kultuurimaastikku kaunilt särava killukese.

Samal teemal:

Paikuse laste laulu- ja tantsupidu sai peetud

Täna avati Sindi Linnaraamatukogu ruumes kuueteistkümne Sindi käsitööringi liikme näputööde näitus, mis jääb avatuks juulikuu lõpuni.

Nobedad käsitööharrastajad näituse avamisel

Ene Michelis tänab Sirje Ristikivi Sindi kirjaniku Tiit Tarlapi raamatuga

Kristel Reinsalu tutvustab enda näputööd

Viiekümne neljandat aastat tegutsevat käsitööringi juhendab kahekümne neljandat aastat Sirje Ristikivi, kelle jaoks on käsitöö olnud üle poole sajandi üheks meelistegevuseks. „Kuna mu ema on olnud eluaegne käsitööõpetaja, siis olen sama harrastanud juba varajasest lapsepõlvest peale. 7-aastaselt kudusin salli, mis alguses küll väga libedalt ei läinud, aga ema abiga sain hakkama. Järgmistena võtsin käsile sokkide ja kinnaste kudumise. Esimese kampsuni kudusin endale teistmiku eas, täpset vanust enam ei mäleta, aga see võis olla kuskil neljateistkümneselt,“ rääkis Ristikivi, kes olude puudumise tõttu küll ei õmble, aga koob kangastelgedel, heegeldab ja koob varrastega.

Maitsvad suupisted valmistas näituse avamiseks Alla Metsmaa

Käsitöömeistrid Sirje Ristikivi, Vaike Vill, Leida Jaanuste, Liivi Päärson, Anu Alabert, Helmi Traumann, Marleen Pärkma, Ene Michelis, Anne Ats, Anu Saks, Marita Meedla, Kristel Reinsalu, Marie Pärkma, Alla Metsmaa, Maris Metsmaa ja Aili Leppik on käesoleval näitusel välja pannud väga mitmesuguseid töid.

Ristikivi ütles, et mitmed valminud tööd leiavad kingitustena uue omaniku ja sellepärast on näitusel näha vaid üks osa paljust. „Selle näitusega tahtsime näidata, et oleme virgad ja kui kellegil on soove, siis püüame neidki täita,“ lisas juhendaja juurde.

Marko Šorin teeb külalisteraamatusse sissekande ettepanekuga valmistada Sindi linnale oma rahvariided, et tulevikus ei peaks enam võõraid kandma

Virkade naiste käteosavust kaema tulnud Sindi linnapea Marko Šorin haaras Ristikivi sõnasabast kinni ja esitas põlise Sindi inimesena oma soovi, mille ka 1966. aastal avatud külalisteraamatusse kirjutas: „Loodetavasti täitub minu soov ning ühel päeval näeme ka Sindi rahvariideid.“ Linnapea tunnustas naiste kanget tahtmist tegeleda järjepidevalt käsitöö traditsioonide säilitamisega lausa põlvest põlve.

Põlvest põlve tava jätkamise heaks näiteks on Ene Michelis, kes on käsitööringi kaasanud  ka oma tütred Marleeni ja Marie.

Pärnu Muuseum avamispäeval 25. mail

Püha Nikolai kiriku tornikukk; varem kaunistas see koge vana muuseumihoone välisseina

25. mai tööpäeva lõpul avati linnakodanikele ja kaugematele külalistele Pärnu muuseumi uues hoones püsinäitus.

Langevad lendlehed Manifestiga Eestimaa ajaloo tegijatele

Toomas Kivimägi, Rein Lang, Aldur Vunk, Elmar Trink

Suursündmuse tunnistajatena viibisid kohal kultuuriminister Rein Lang, Tallinna linnaarhiivi direktor Küllo Arjakas, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees ja Pärnu Muuseumi nõukogu liige Trivimi Velliste, Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Eesti muuseumite esindajad ja paljud avalikku elu kujundavad inimesed, samuti Venuse bastioni sepikoja sepp Gunnar Vares, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel ning sõjaväeline aukompanii kaitseväelase Dmitri Ivannikovi alluvuses.

Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliorkester

Aldur Vunk

Avamispäeval muuseumi ees

Esimesena astus kõnepidamise astmele muuseumi direktor Aldur Vunk, keda Pärnu muuseumi projektijuht Elmar Trink nimetas kogu ettevõtmise alustala vedajaks. Vunk ütles sissejuhatuseks, et avalikku ruumi ei saa avada vaikselt kusagil nurga taga, vaid kõik peab toimuma rahva nähes. Tema sõnul on koondatud kunagisesse viljaaita 11 000 aasta pikkune ajalugu, mille kestel on võibolla väga palju püütud ära teha kuid teostunud märksa vähem. Valminud muuseumihoone on üks neist suurepärastest asjadest, mis sai teoks. „Ajalugu ei ole kellegi eraomand, ajalugu on meie ühine väärtus ja kui meie seljataga puuduks ajalugu, mida me nüüd püüame talletada ning üksteisele pidevalt meelde tuletada, siis ei oleks me need, kes oleme praegu,“ rääkis Vunk, kes ei usu, et ilma mäluta inimene julgeks teistele silma vaadata. „Mäluta ta ei teaks ju 5 minutit ega kuu aega tagasi toimunust. Kui tal on mälu ja ta teab, et on käitunud õigesti, siis on see inimene ka õige. Kui see rahvas on käitunud õigesti, on ka see rahvas õige,“ arutles Vunk üksikinimese käitumist võrdluses ühe rahva käitumisega ajaloo mäletamise kaudu. „Euroopa rahvaste peres väärivad väärikat kohta ainult sellised rahvad nagu meie. Seepärast on mul eriliselt ülev tunne seista selle ajaloovaramu uksel, kus te saate tunda uhkust oma esivanemate üle!“

Rein Lang

Elmar Trink loeb Manifesti Eestimaa ajaloo tegijatele

Rein Lang õnnitles kõiki kauaoodatud hetke saabumise puhul ja usub, et valminud muuseum pakub järgnevate aastate jooksul väga palju elamusi. „Kaasaegsed Euroopa muuseumid ei ole mitte üksnes uurimisasutused, kus teadlased teevad oma tähtsaid ajaloolisi või koduloolisi uuringuid. Kaasaegsed muuseumid peavad pakkuma elamusi neile, kes uksest sisenevad ja Pärnu muuseum reastub tänase päevaga just sellisena Euroopa muuseumite väärikasse perre,“ kõneles Lang, kes soovis muuseumile jõudu ja jaksu töös, mis ei ole üldsegi lihtne töö.

Aupaugud lennutavad Manifesti Eestimaa ajaloo tegijatele

Elmar Trink luges enne ajaloovaramu uste avamist kohalviibinutele ette „Manifesti Eestimaa ajaloo tegijatele“, mille trükitud tekstiga lendlehekesed seejärel kaitseväelaste püssipaukudega taevasse lennutati. „Eesti rahvas ei ole aastatuhandete jooksul kaotanud tungi iseolemise ja ise tegemise järele. 11 000 aastat on Pärnumaa rannikul kestnud elu ja elujärje parandamine. 94 aastat on kestnud siin välja kuulutatud Eesti Vabariik, millega me kõik oleme võtnud vastutuse kodumaa ajaloo suunamise üle. Täna avatakse meie riigi Pärnu Muuseum selles paigas, kust alguse on saanud nii siinse rahva kui Eesti riigi ajalugu. Muuseumis näeme me seda, mida on tundnud või suutnud ära teha 333 põlve sellel maal…“ Ette loetud tekst oli parafraseering aegade lõpuni kestvast dokumendist, mida noor advokaat Hugo Kuusner 1918. aasta 23. veebruari õhtul kell 18.00 Endla rõdult manifestina Eestimaa rahvastele kuulutas.

Tükike Pärnu jõest letud hansa koge pardast

Ajaloolise Endla hävitatud hoone kõrval asunud endisest muuseumimajast Aida tänavale ümber paigutatud museaalid on täienenud väga haruldaste leidudega, millest olulisemaid näeb kohe uksest sisse astudes ja piletit ostmata. Esmalt kõrgub klaasiga kaitstult vaataja silme ees Pärnu jõest leitud keskaegne koge. Selle taga aga peavärava jäänused, mille kaudu kulges Pärnu ja teiste hansalinnade vaheline kaubavahetus. See on suur juhuste kokkulangevus, et hansalinna peavärav asub Pärnu muuseumi peasissekäigu joonel ja hoone sisemuses.

Pilet läbib koodi kontrolli, aga avamispäeval olid kasutusel üksnes 5-kopikalised retropiletid

Muuseumieksponaate pääses vaatama üksnes avamispäeval kasutusel olnud viiekopikalise retropiletiga, mille lunastamiseks pidi välja käima ühe euro. Järgmistel päevadel kehtivad juba nüüdisaegsed koodiga varustatud piletid, mis tuleb turvaväravate avanemiseks aparaadi punase kiire all registreerida.

Esimesed külalised pärast pidulikku avamist

Muuseumi püsiekspositsiooni paigalduskavand ja -teostus telliti rahvusvaheliselt tunnustatud kujundusfirmalt TenTwelve OÜ, kelle abiga loodeti maja külalistele avada juba päev enne riigi sünnipäeva ja kutsedki olid jagatud hoone sarikapeol selleks puhuks välja. Paraku eelmisel suvel takerdunud riigihanke menetlemine nihutas avamispäeva kolm kuud hilisemaks.

Ene Merdik enda vilditud muuseumi rotiga

Ettevalmistustööd muuseumi avamiseks kestsid pingsas tegevuses kuni eelmise päeva hiliste tundideni. Teiste seas oli tegutsemas ka muuseumi administraator Ene Merdik, kes näitas muuseumi kaupluse riiulil olevat kena vilditud rotti, mille oli vahetult enne avamist öötundidel valmis meisterdanud. „Kuulsin, et igas muuseumis peaks oma rott olema. Siis ma mõtlesingi õhtul kella üheksa paiku koju minnes ka oma muuseumile roti viltida. Rott on koguja,“ rääkis Ene Merdik Idamaise horoskoobi kohaselt loomamärgist roti kohta kuigi tunnistas seejuures rõõmsalt muheledes, et pole ise eriti horoskoobi usku. Rott on seltskondlik loomake, kes armastab sõpruse ja sündmustike kõrval samavõrd ka töökust ning majanduslikku kaalutlust. Oma intelligentsuses märgib loovaid ideid ja sõltumatut vaimu, suutes tõusta olukorra kõrgusele ja anda endast parima mulje.

Muuseumi rott

Muuseumi kauplust uudistades silmi kõrgemale tõstes näeb vaheseinale tõstetud Püha Nikolai kiriku tornikukke, mis on nähtav ka peauksest sisse astudes, teises seinas on vana muuseumi välisseinalt kaasa võetud ja restaureeritud koge pareljeef.

Käik keldrikorrusele

Ümber kaupluse langusega kulgev kitsuke käik suunab kälalised keldrikorrusele, kus tutvustatakse teadaolevalt Eesti vanimat asulapaika. Arvatavalt aastast 8700 enne Kristust Pärnu jõe kaldal Sindi linnaga kohakuti asunud Pulli küla arvatakse olevat olnud seal paigas kusagil 8700 aastat enne Kristuse sündi, selgitas Vunk. Samas ruumis näeb topisena ka meie metsadele iseloomulikku suurt karu, kes on siinsetel aladel inimesega kõrvuti elanud vähemalt sama kaua kui meie eellasedki.

Soontagana linnuse makett

11 000 aasta tagusest ajast tullakse lähemasse minevikku ja tõustakse korrus kõrgemale, et läbida erinevaid ajastuid käsitlevaid ruume. Päris lähimälu ulatuses asub isegi tükike küüditamisvaguni maketti, kus on elusuurused inimesed erinevast sotsiaalsest kuuluvusest ja east. Veel hilisemast ajast saab vanemasse keskikka jõudnud inimene meenutada kunagist tavalise Nõukogude töölise korteri tüüpmööblit.

Rekonstruktsioonina on ehitatud Pärnu rannas kunagi kasutatud supelonn, mida vankriratastel veeredes viidi supelsakstega vette. Samas näeb ka tolleaegseid punutud rannatoole.

Venuse bastioni sepikoja sepp Gunnar Vares

Praegusel kujul avatud püsinäitusega saab direktori sõnul tutvuda umbes viis aastat, järgmisel aastal tahetakse alustada tööd uue väljapaneku valikuga, millega olemasolev asendatakse.

Muinsuste kaitsjad

Samal teemal:

Pärnu Päeval tutvustati keskaegset jõeväravat

„Väikesed jalad…“ võimaldavad eluaegset tasuta pääsu Pärnu Muuseumisse

Olev Siinmaa rannalinn, seenrõdu ja viinakapp

Piltuudis: viie kuu pärast avatakse Pärnu Muuseum uues hoones

Tänasest asuvad Pärnu Muuseumi varad uues hoones

Täna, aasta pärast, avatakse Pärnu Muuseum uues hoones

Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits annab jalgratta võitnud Aire Kaldole üle

Täna Paikuse vallas toimunud paarikümne kilomeetri pikkusel 15. jalgrattamatkal „Tunne oma koduvalda“ võitis loosiõnne tahtel uhiuue jalgratta Aire Kaldo.

Fortuna rollis Mattias Popp on andnud korvist võetud Aire Kaldo nimega sedeli Ille Riivitsale; õnnelik Aire Kaldo sammub võidetud rattaga vallamaja kõrgelt trepilt alla

Pika traditsiooniga jalgrattamatkale lähetati vallamaja juurest tund enne keskpäeva saabumist üle poolesaja ratturi, kellest enamik läbis ca 20 kilomeetrise sõiduraja, mis kulges teekonnal Jõekalda, Servaku, Vaskrääma, Servaku, Veehaarde, Männituka, Seljametsa sõidu- ja jalgrattateedel. Kasutati ka võimalust väikesel 5 kilomeetri pikkusel ringil sõitmist, mis on mõeldud eelkõige eelkooliealistele, aga sama väikesed lapsed valisid ka täiskasvanutega sama pika tee.

Esimesele saabujale lubatud vitsaoks

Kuna jalgrattapäev polnud mõeldud võistlussõiduna, siis keelitas valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits matkajaid mitte kihutama ja lubas kõiki, kes saabuvad tagasi enne tundi aega, nuhelda vitsaraoga. Sedakorda ei tihanudki keegi korda rikkuda ja esimesed saabujad jõudsid vallmaja juurde tagasi veidi üle tunni möödumise, viimased sõitsid ligemale kaks ja pool tundi. Esimesele pikalt rajalt saabujale kinkis Ille Riivits siiski kena vitsakese kuna oli teistest väledam ega mallanud rohkem aega loodust nautida.

Mario Tael eelkooliealiste parim vigursõidus

Milvi Tiit

Matka lõpetanud said vallamaja juures proovida osavust vigursõiduvõistluses. Selleks pidi sõitma täpselt kahe lähestikku asetatud kivi vahelt läbi ilma rattaga neid puudutamata, seejärel maha libisemata piki lauda, haarama sõidult postil rippuva rõnga ja tegema ringi postikestega tähistatud sõõris. Peatuma pidi täpselt finiši joonel ja võistlust peeti kuues erinevas vanuseastmes. Eelkooliealistest läbis parima ajaga Mario Tael (55,32); 1.-3. klassi arvestuses tuli esimeseks Oskar Luhar (54,03); 4.-6. klassi esimene oli Mattias Popp (55,77), kes muide jõudis ka esimesena koos talle järgnenud paari kaaslasega tagasi pikalt matkalt; 7-9. klasside parim oli Kristjan Siitan (47,15). Täiskasvanute omavahelises rebimises oli meestest esimene Jüri Koger (39,44) ja naistest Kristel Tael (51,47). Vanuses 50 ja enam meeste ning naiste segaarvestuses sõitis vigursõidus parima aja välja Milvi Tiit (1,45,00).

Andres Riivits mõtleb sõitjate ohutusele

Vigursõidu iga vanuserühma kolm paremat said väikese auhinna, aga kingitusi jagati vastavalt loosile ka kõigile teistele matkas osalenutele. Kingitusteks olid rattale olulised tarvikud või maiustused. Peaauhind, uhiuus jalgratas, läks Aire Kaldole.

enne starti

Samal teemal:

Jalgrattapäev Paikusel

Margo Mihkels lahkus Paikuse rattamatkalt uhiuue jalgrattaga

Viljar naases Paikuse rattamatkalt kahe jalgrattaga

Käesoleval õppeaastal korraldatud ajaloo olümpiaadil saavutasid maakonna tasandil esikoha Sindi Gümnaasiumi õpilased vastavalt oma vanuserühmale Lisette Kandima (10. kl), Kardo Kase (12. kl) ja Dajana Raab (11.kl), kes võttis üleriigilises võistluses 5. koha.

Dajana Raab

Lisaks päises nimetatud gümnasistide parimale tulemusele maakonnas tuli 8. klassis õppiv Mihkel  Šorin Pärnumaa kolmandaks. Kõik neli õpilast lähevad 30. mail koos teiste maakonna tublimate koolinoortega Pärnu maavanema vastuvõtule.

Sindi Gümnaasiumi ajalooõpetaja Lembit Roosimäe ütles, et viimastel aastatel on Pärnu linna ja maakonna koolid olnud ühises võistlusarvestuses. Roosimäe sõnul saavad olümpiaadil osaleda kuuenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilased, aga üleriigilisele võistlusele pääsevad üksnes 9. klassi ja gümnaasiumiealised noored. „Seda, et gümnaasiumi astmes võttis Sindi Gümnaasium maakondlikus arvestuses kõigis klassides ainult esikohad, on muidugi ääretult hea teada ja kahtlematult kuulub eriline aukoht sellisel juhul ajaloo õpetajale Lembit Roosimäele,“ ütles kooli direktor Ain Keerup.

Üleriigilisel olümpiaadil võistlesid piirkondade parimad ja mõned pääsesid sinna ka punktide summeerimise tulemusena. Tallinnas oli olümpiaadil 1000 õpilast, teemade kaupa 25 ajalootundjat igast teemast. Gümnaasiumi osas võis maakondlikul tasandil iga üks ise valida teema, millega mindi edasi ka finaali. 9. klassil kindla teema valiku võimalus puudus. Finaalvõistlus peeti Tartu Miina Härma nim. gümnaasiumis.

Dajana ütles, et tema teema valikuks oli Rooma riik ja ristiusk. Peamiseks huviks on mitmeid aastaid olnud aga keskendumine Henry VIII isikule, tema lähedastele ja tolle aja valitsemisele Inglismaal laiemas plaanis. Sellest kõigest tegi Dajana möödunud aastal Sindi ajaloo klubis esinedes väga põhjaliku ettekande. Dajana huvi on nii suur, et sooviks juba lähemal ajal külastada Londonit ja vaadata oma silmaga ajaloomälestisi, mis jutustavad 16. sajandi Inglismaast. Dajana lisas juurde, et eriliseks huviks on pikas ajaloo vaates ka usk. Kõrvuti Euroopa kultuuri kujundanud kristlusega huvitub ta võrdlevas uurimises ka induismist ja islamist. „Teades kui palju tehakse islami nimel maailmas kurja, huvitab mind küsimus sellest mis teeb islamist islami,“ selgitas Dajana oma huvi meist kaugema religiooni vastu.

8.-10. juunil peetakse Haapsalus teist korda Itaalia veinipidu. Veinipeol degusteeritakse ja hinnatakse Itaalia veine. Kui eelmisel aastal hinnati vaid Chianti piirkonna veine, siis sel aastal on vaatluse all veinid üle kogu Itaalia. Itaalia veinide kõrval toovad oma oskused avalikkuse ette ka Eesti koduveini valmistajad. Eestlased võtavad mõõtu Maalehe koduveinikonkursil, mille finaali on jõudnud 19 veini.

Veinipidu on alguse saanud ideest tutvustada Haapsalu sõpruslinna Grevet. Greve asub Itaalias Chianti piirkonnas. Seetõttu olid eelmise aasta veinipeo veinid pärit just Chiantist ning neid tutvustasid sealsed veinimõisad. Sel aastal hinnatakse veine kogu Itaaliast. Veinivõistlusel selgitatakse välja parim Itaalia punane ja valge veini ja eraldi ka Chianti Classico ning Prosecco.

Veinipeol on väljas kõik suuremad Eesti veinide maaletoojad ning tulekust on teatanud nende Itaalia partnerid. Näiteks reedel tutvustab oma veine Epp Maria Galeriis veinide maaletooja Manipenny koostööpartner Giorgio Colutta Friulist. Veinipeo avab Itaalia suursaadik Rosa Maria Chicca Ferrari, tulemisest on teada andnud Eesti aukonsul Itaalias Luigi Cecchini.

Veinipidu saab alguse reedel, 8. juunil Haapsalu galeriides Itaalia veinide degusteerimisega. Veinide kõrvale pakutakse nii muusikat, lugusid kui kunstiprogrammi. Näiteks kultuurikeskuses saab nautida vahemerehõngulist Itaalia muusikat ja lugusid Eesti näitlejatelt. Üles astuvad Tarmo Song Thetrumist, Kristjan Üksküla Tallinna Linnateatrist ja Kaido Rannik Miksteatrist. Trio on kokku tulnud musitseerima spetsiaalselt Itaalia Veinipeoks Haapsalus. Veinide degusteerimine jätkub Kuursaalis, kus muusikaelamust pakub tšellokvartett C-Jam.

Laupäeval, 9. juunil kell 13 algab aga Promenaadil veinikonkurss. Veinidele lisaks pakutakse kirevat Itaaliateemalist programmi. Päeva juhib näitleja Kadri Adamson. Päev lõppeb veinipeoga Kuursaalis, kus itaaliapärase kavaga astub üles Jüri Homenja ning saab jalga keerutada.

Pühapäeval aga kaubeldakse Promenaadil veinide ja suupistetega.

Veinipeo kava:

ITAALIA VEINIPIDU HAAPSALUS
Reede, 8. juuni – VEINIÖÖ
Lääne Maakonna Keskraamatukogu:
Kl 10 – 18 Veinikultuuri tutvustav raamatute väljapanek “Vein- avastamisretk ja nauding”
Kaubamaja ja Uuemõisa Konsumis:
Kl 18 – 20 Itaalia veinide degustatsioon ja soodusmüük
Galeriides ja kohvikutes:
Kl 17.30 – 21 Degustatsioonid, kontserdid ja töötoad. Sissepääs 3-5 €
Kl 17.30 Nurme Bistroo rändurite klubis– Itaalia kultuuri ja luulet tutvustab Maarja Kangro, saadaval Itaalia veinid ja suupisted
Kl 18 Kuke Galerii – veine degustatsiooniks pakub Agenda PRO AS, Arvo Tarmula slaidishow Veinipeost 2011
Kl 18 Kunstikooli Galerii – Joogikultuuri töötuba – õpetlikku kogemust klaaside ja kange alkoholi teemal. Joogikoolitajad ja Vine kolumnistid Aare Karolin ja Arne Pajula
Kl 18 Restoran Soffa – esineb Alari Tamm, veine degustatsiooniks pakub AS Liviko
Kl 18.30 Haapsalu Kultuurikeskus – esineb itaaliateemalise kavaga Trio Visione, veine degustatsiooniks pakub Altia Eesti AS
Kl 19 Epp Maria Galerii – esinevad Karel Rahu ja Anna-Regina Kalk, veine degustatsiooniks pakub Manipenny OÜ
Kl 19 Müüriääre kohvik – esineb akordionil Anti Nöör, veine degustatsiooniks pakub AS Dunker
Kl 20 Galerii Central – kitarrimuusika, veine degustatsiooniks pakub Budampex AS
Kl 20 Hermannuse maja – esinevad Andre Hein ja Margo Peetsalu, veine degustatsiooniks pakub OÜ Lucca Restoran
Soovitame väiksemates kohtades eelregistreerimist!
Kuursaalis:
Kl 21 Veinipidu „UNO“
Esineb Tšellokvartett C- Jam. Vein, muusika ja tants.
Pilet eelmüügist Piletilevis , kultuurikeskuses 10 € ja kohapeal 12 €

Laupäev, 9. juuni – VEINIPÄEV
Lääne Maakonna Keskraamatukogu:
Kl 10 – 15 Veinikultuuri tutvustav raamatute väljapanek “Vein- avastamisretk ja nauding”
Uuemõisa Konsumis:
Kl 11.30 – 12.30 Itaalia veinide degustatsioon ja soodusmüük
Kaubamaja Konsumis:
Kl 13 – 15 Itaalia veinide degustatsioon ja soodusmüük
Haapsalu kõlakoja juures:
Kl 13 Veinipäeva avamine. Avasõnad Itaalia suursaadikult Rosa Maria Chicca Ferrari’lt
Päeva juhivad Urmas Sukles ja Kadri Adamson
Kl 13-18 konkurss, kus publik valib välja parima Itaalia valge ja punase veini, parima Chianti Classico ning parima vahuveini Prosecco.
Osalemine degusteerimisel 8 €. Võimalus osta Itaalia veine ja suupisteid, osalejate vahel loositakse välja Itaalia veine.
Kl 13.15 – 14.15 esineb Puhkpilliorkester Haapsalu . Tasuta
Kl 14.30 – 15 esineb Jüri Homenja. Tasuta
Kl 15 – 16 Maalehe ja Veinivilla Koduveinikonkursi finaal ja autasustamine
Kl 16 – 17 Kontsert FESTA! Jaak Lutsoja (akordion) ja Tanel Liiberg (kontrabass). Tasuta
Kl 18 – 21 Festival Avatud Uksed kutsub avastama Haapsalu – Põhjamaade Veneetsiat. Jalutuskäigud ja kontserdid mereäärsetes kohtades. Algus Villa Friedheimi juures Supeluse ja Promenaadi tänava nurgal.- Lisainfo: www.loomekeskus.ee
Kuursaalis:
Kl 16 – 18 Joogikultuuri töötuba – Veiniklaaside teemal, erinevad aroomid, maitsed, tunnetused.
Joogikoolitajad ja Vine kolumnistid Aare Karolin ja Arne Pajula.
Kl 21 Veinipidu „DUE“
Itaalia kavaga esineb Jüri Homenja. Vein, muusika ja tants. Pilet eelmüügist Piletilevis ja kultuurikeskuses 10 € ja kohapeal 12 €

Pühapäev, 10. juuni
Promenaadil:
Kl 12-14 Veinide ja suupistete müük
Kuursaalis:
Kl 13 Haapsalu BigBand

www.kultuurimaja.ee

Samal teemal:

Maalehe koduveinikonkurss: viinamari, kreek ja pihlakas

VIDEO: žürii mekib 133 koduveinikonkursile laekunud veini

Samal teemal:

Pärnus tähistatakse lastekaitsepäeva paljude ettevõtmistega