Arhiiv July, 2012

Vabatahtlike abiga värvitakse Sindi muuseumi hoonet

Tuesday, July 31st, 2012

Täna töötab Branden terasharjaga, aga mängib ka trumme ja tansib suurepäraselt breiki

Vabatahtlikud Pasadenast Voronežini annavad koos pärnakate ja sintlastega Sindi muuseumi hoonele ja aiale uue välimuse.

Voronežist saabunud Nastja teeb heal meelel muuseumi juures vajalikku tööd

Erin

Gabriel kraabib värvi maha

Vabatahtlike salga juht ja tõlk Andria Hüva rääkis, et Pärnu kristliku elukeskuse noorteklubil on Sindi linnaga juba neljandat aastat kestvad head koostöö suhted ja iga kord külastatakse seda väikelinna kavatsusega midagi kasulikku ära teha. Kui möödunud aastal oli kõige suuremaks ettevõtmiseks politseimaja värvimine, siis seekord otsustati võtta käsile Sindi muuseumi välisilme parandamine. Lisaks sellele tehakse 30 ińimese kätepaaridega ära veel mitmeid muidki vajalikke töid. 14 vabatahtlikku on saabunud väljapoolt Eestit.

Karin ja Kristin värvivad aeda

Muuseumi juures askeldavad 5 vabatahtlikku Tim, Gabriel, Branden, Sam ja Erin. Nad on saabunud Pasadenast, mis asub USA-s California osariigis ja jääb Los Angelese kesklinnast 16 km kaugusel paikneva San Gabrieli mäestiku jalamile. Vähemalt teist sama palju oli töötegijaid veel Pärnust ja Sindist. Alustati küttepuude ladustamisega kuuri ja seejärel kraabiti maja seintelt ning aialt värv maha. Töö on kavandatud kolmele päevale ja selle ajaga peab saama aed ning seinad rootsipunasega üle võõbatud. Korrastati ka hoone esiseid peenraid ja lõigati põõsaid tagasi. Vabatahtlikega oli samuti liitunud 11-aastane Pärnu Vene Gümnaasiumi õpilane Nastja, kellega oli kaasas tema eakaaslane Aleksandra. Aleksandra on saabunud külalisena Pärnusse kaugelt Venemaa Oka-Doni madaliku lääneservalt, kus asub Voroneži linn.

Rando saeb kuivanud oksi

Mis neid noori ikka ja jälle siia tagasi toob? Gabriel on Sindis esimest aastat. Tema ütles, et Pärnu kristliku elukeskuse noorteklubi ettevõtmised sarnanevad nende kodukoguduse tegemistega, mis loobki Youth Reality ühenduses hea kogupere tunde vastastikus teenimises ja üksteise tundma õppimises.

Sam

Branden on 18 aastane ja breiki hakkas harrastama 6 kuni 7 aastat tagasi. Tema sõnul ei tähenda kristlasena elamine tavapärasest elust eemaldumist. Küll tuleb hoiduda kristlasele sobimatutest hoiakutest, näiteks alkohooliga liialdamisest. Vabatahtlikuna tööd tehes saab aga väga praktilisel viisil ilma sõnades keerutamata ja ilma isiklikku kasu taotlemata teenida kristlikku sõbrakätt ulatades oma kaaskondseid. Branden on Eestis viiendat aastat.

Tim on alustanud maja värvimisega

Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend ütles, et tegemist on suure kingitusega linnale. Vana värvi maha kraapimine ja uuega katmine võtnuks hulga tööpäevi ja teinud linnakassale ka olulise väljamineku.

Tim värvis möödunud aastal ka Sindi politseimaja

Tööpäeva pikkust pole vabatahtlikud kindlalt enda jaoks reglementeerinud, aga Andria arvates saadakse plaanitud töödega kenasti hakkama kui töötatakse keskeltläbi viis tundi päevas. Lõunat jagatakse Sindi sotsiaalmajas. 2. augustil korraldavad vabatahtlikud Sindi Avatud Noortekeskuse juures linnarahvale perepäeva. Toimub kontsert koos lastele suunatud mitmesuguste huvitavate tegevustega. Gabriel ja Branden tantsivad breiki, nemad õpetavad ka võõrapärase nimetusega uut tantsu kõigile, kel asja vastu huvi. Branden ütles, jääb veel kolmeks kuuks Eestisse, kus muude ettevõtmiste kõrval õpetab ka tantsimist.

Aleksandra õpib Pärnu Vene Gümnaasiumis

Samal teemal:

Piltuudis Pasadena ja Kristiansandi esinemisest

Youth Reality abiga saab Sindi politseimaja uue kuue

Kristlik rockkontsert Sindis, täiendatud

Sindi linna külastasid noored kristlased

Youth Reality esines Sindi noortele

Youth Reality abiga avati Sindi ujula võrkpalliplats

Pärnumaal öösel tugevnenud tuul suurt pahandust ei teinud

Monday, July 30th, 2012

Tuulemurd Vana-Pärnu kalmistul

Lääne-Eesti Päästekeskuse kommunikatsioonijuht Viktor Saaremets ütles, et öösel kella 23.30 paiku merelt Pärnu peale tulnud tugevnev tuul olulist kahju ei tekitanud. Pärnus Turu tänaval kukkus elektriliinile üks puu ja Pärnu maakonnas Surju vallas Ristikülas oli samuti puu üle tee langenud. Neis paigus käis ka päästemeeskond väljas. Väiksemaid murde võis mujalgi olla. Näiteks Vana-Pärnu kalmistul oli üks puu murdunud haudade peale ja mõnel pool võis märgata väiksemat oksarisu.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi hommikuse teate kohaselt on täna pärastlõunaks antud äikesehoiatus, mida võib esineda mitmel pool üle Eesti. Sadu on paiguti tugev ning pilvealused puhangud võivad tugevad olla, 20 m/s ja enam.

Kloostrimetsa päev

Monday, July 30th, 2012

30. juulil möödub 72 aastat päevast, mil president Konstantin Päts ja tema perekond küüditati Kloostrimetsa kodutalust Venemaale. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum korraldab sel kuupäeval algusega kell 16 Metsakalmistul riigipea mälestamise.

Konstantin Päts

Vaimuliku talituse toimetab Eesti Apostelliku Õigeusu Issanda Muutmise peakiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Päevakohase kõnega esineb Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Riigi- ja organisatsioonide lippudega ehitud hauale asetatakse pärgi ning lilli. Musitseerib viiuldaja Valdo Subi.

Mälestustalitusele järgneb küünla süütamine riigipea kunagisel koduõuel ning seejärel vestluskoosolek ja „Presidendi kohv” Tallinna Botaanikaaia talveaias Kloostrimetsa tee 52. Sissepääs vaba.

30. juulil 1989 Tallinna Botaanikaaia ja Kloostrimetsa muinsuskaitseklubi algatatud Kloostrimetsa mälestuspäeva tähistamine on muutunud kindlaks traditsiooniks, mis hoiab meie mälus 1940. aasta sündmusi ja aitab noorematel põlvkondadel mõista meie rahva iseolemise ning vabaduse hinda.

Konstantin Pätsi Muuseumi juhatus

Samal teemal:

Tahkurannas meenutati Konstantin Pätsi ja kõneldi presidendiks olemisest

Eesti George Washington

Avati mälestustahvel perekond Pätside majal

Pätsi mälestussamba avamisi on saatnud kõuekärgatused

Konstantin Pätsi ajast kaasaega

Tähistati Raeküla Haridusseltsi 100. aastapäeva

Tulevase presidendi kodu Raekülas

100 aastat Raeküla hariduselust

Mälestushetked Konstantin Pätsi mälestusmärgi juures

Kuhu on kadunud Tahkuranna kurgid?

Tahkurannas toimus Konstantin Pätsi sünniaastapäevale pühendatud mälestustseremoonia.

Repliigina Pätside kodu kohta

Täna külastas kunagist Pätside kodu Raekülas Tõnu Jürvetson

Sinimägedes langetati lipud langenute auks

Sunday, July 29th, 2012

Rist meenutab raskeid Sinimägede lahinguid

Eile kogunes Põrguaugu mäe (ka Põrguhauamägi, Grenaderimägi, Sõdurite mägi) lääneserval asuva Sinimägede memoriaalil toimund Eesti Relvagrenaderide Diviisi veteranide kahekümnendale kokkutulekule umbkaudu 300 inimest, et meenutada 68 aasta taguseid kaitselahinguid ja mälestada kaitselahingutes langenud võitlejaid.

Villu Jürjo

Langenute mälestamiseks toodi lilli ja pärgade panekut saatis laul „Puhake paremad pojad“, Karl Eduard Sööt. Sõdurilauludega esinesid Margus Põldsepp, Sulev Salm, Boris Takk jt.
Ühislauluna lauldi teiste hulgas „Eestimaa mu isamaa“, Villi Andi (Friedrich Kuhlbars) / F. A. Schulz. Sõdurilõuna valmistas Alutaguse Maleva Naiskodukaitse.

Kokkutulekul osalejad

Sündmus algas tervitusega Eesti lipule ja Eesti hümniga. Kokkutuleku eeskõnelja Raivo Trass esitas mitmeid päevakohaseid luuletusi. EELK Narva Aleksandri koguduse õpetaja Viljo Jürjo luges Vanast Testamendist prohvet Jeremija sõna: „Siis ma jätan teid elama siia paika, maale, mille ma andsin teie vanematele muistsest ajast igavikku.“ Kokkutulekule oli registreerunud 8 sõnavõtu soovi.

Veikko Luhalaid ja Endel Lindaja sõnavõttude kokkuvõtted

Veikko Luhalaid

Endel Lindaja

Vaivara valla nimel tervitas kokkutulnuid volikogu esimees Veikko Luhalaid (Keskerakond). Tema sõnul jäi mäletajate meenutuste kohaselt selles maakitsuses pärast viimaseid lahinguid püsti veel vaid kolm elamiskõlblikku maja, kuigi enne sõda elas seal paigus umbes 8 tuhat inimest. „Kui me vaid oskaksime ette aimata nende mõtteid, kes sõjad valla päästavad, kui lihtne oleks siis teha valikuid,“ arutles Luhalaid, kes nentis sedagi, et kahjuks ei ole Eesti riigijuhtidest mitte keegi saanud, tahtnud või polegi neid lubatud sellele sündmusele tulla.

Eesti Vabadusvõitluse Keskuse esimees Endel Lindaja ütles, et kokkutuleku peamiseks põhjuseks on saanud Eesti vabadusvõitlejate ja metsavendade mälestamine.

Harald Mäepalu ja Tarmo Kruusimäe sõnavõtud

Harald Mäepalu

Lippe hoidmas

Tarmo Kruusimäe

Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu esimees Harald Mäepalu sõnas, et taoline kogunemine tähendab ka meenutuste aega. Ta ütles, et Vene kommunistlik terror oli see, mis lepitas eesti mehe võõra mundriga. „Võitlus soo mülgastes ja Sinimägedes tõi meie rahvale suuri kaotusi, kuid see polnud asjata, sest 8 kuud rinde peatamist võimaldas 7% rahvast põgeneda läände,“ rääkis Mäepalu, kelle sõnul need 7% jätkasid vabas maailmas võitlust Vene-Nõukogude okupatsiooni vastu, mis omakorda tegi Eesti taasiseseisvumise palju lihtsamaks. „Rahvas, kes oma vabaduse eest ei võitle, on hääbuv rahvas. Kui laev väljub sadamast, peab ta ka jõudma sadamasse! Nii on öelnud Wermahcti sõdur, Nobeli kirjanduspreemia laureaat Günter Grass,“ tsiteeris Mäepalu, kes meenutas kirjaniku kirjeldust 1945. aastal põgenike laeva uputamist Punaväe poolt. „Suure Saksa ookeani auriku peal oli 9000 kaitsetut ja süütut põgenikku – naised, lapsed, vanurid – kellest suudeti päästa ainult tuhatkond. Punaväe allveelaevast lasti välja kolm allveeraketti, mis kõik tabasid laeva. Ka vee peal ulpijaid tulistati,“ tõi Mäepalu näite Punaarmee koletustest, mis ei erinenud kuidagi teisest sõja vallandanu koledustest. „Sind issand kiidan kõigest väest, mind röövel päästis röövli käest,“ võttis Mäepalu kokku kahe vaenupoole tegevuse, mille vahel eestlane on püüdnud ellu jääda.

IRL-i rahvuslaste juht Tarmo Kruusimäe tundis head meelt sellest, et aastaid antud lubadus on nüüdseks täidetud ja Riigikogu on viimaks tunnustanud ka vabadusvõitlejaid. Ta nimetas ka Mart Laari nime kuna toonase kaitseministri rassimine päädis lõpuks kaua oodatud Riigikogu avaldusega 14. veebruaril.

Rist meenutab raskeid kaitselahinguid  Sinimägedes, mis toimusid 68 aastat tagasi

Trivimi Velliste tõdemus

Trivimi Velliste tänab 88-aastast Johannes Muutrat, kes on üks vähestest Sinimägedes võidelnud meestest

Eesti lipud kaunistavad kunagist võitlustandrit, kus peeti kaitselahinguid

Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste kõneles sellest, et kuigi tulirelvad Sinimägedes vaikisid juba 68 aastat tagasi, kestab sõda ise edasi. Venemaa saatkond on teadupärast kuulutanud Eestile psühholoogilise sõja, mida oleme olnud sunnitud pidama juba õige palju aastaid. Velliste sõnutsi on inimpsüühikal palju tasandeid. Üks olulisem neist on alateadvus, alateadvuse üks tähtsaid omadusi teatud juhtudel on aga süütunne. Ta küsis, kas see psühholoogiline sõda, mis meie vastu on kuulutatud, ei ole mitte ajendatud selle sõja kuulutajate süütundest, mida nad teadlikult ei saa veel tunnistada, aga mis on olemas nende alateadvuses. See on suur ja ränk süütunne II maailmasõja vallapäästmise eest kuritegeliku kokkuleppe kaudu teise süüdlasega. Kokkulepe sündis Stalini ja Hitleri vahel ja määras pikkadeks inimpõlvedeks terve Ida-Euroopa käekäigu.

Velliste rääkis, et neile, kes süüdistavad Eestit Pikal tänaval, on meil põhjust meelde tuletada ühist võitjate paraadi Bresti linnas pärast seda, kui kangelaslikud Saksa ja Vene väed olid purustanud Poola ja jagasid omavahel saaki pidulikul paraadmarsil sügisel 1939.
Eesti valikust 1939. aasta sügisel rääkides kinnitas Velliste, et iga rahvas, eriti aga väike rahvas, kes on sunnitud valima halva ja veel halvema vahel, ei mõtle ega saagi mõtelda müüdi loomisest tulevastele põlvedele. Selles olukorras mõtleb rahvas alati ja esimeses järjekorras ellujäämisest. Ja kui vähegi võimalik, siis ka võidust. Selle tõttu oli Velliste arvates täiesti loomulik ja loogiline, et 1939. a. sügisel pidi Eesti poliitiline juhtkond esimeses järjekorras mõtlema võimalikult väikestele Eesti kaotustele ja oma rahva elu hoidmisele hetkeks, kui avaneb võimalus võidelda mingisugusegi võidulootusega. Aga mingisuguselegi sõjalisele võidule sai Eesti loota vaid juhul, kui oleks olnud relvastatud tugev liitlane. Selline riik võis Velliste sõnul 1939. aastal olla ainult Saksamaa. Ehkki see oli halb valik, tuli valida kahe halva vahel. Nendel päevadel oli suur Poola riik äsja puruks löödud.  Seda fakti ei tohi kunagi ära unustada ja ei tohi unustada sedagi, et Soome talvesõda oli siis veel tume tulevik.

Velliste kinnitas, et meie võime oma tagantjärele tarkuses rääkida, mida me tahame, aga me peame suutma asetada ennast nende inimeste olukorda, kes pidid äärmiselt lühikese aja jooksul langetama äärmiselt raskeid valikuid. Ta ütles, et tunduvalt meeldivam oleks täna tagantjärele tarkuses rääkida sellest, et lahinguid Sinimägedes peeti oktoobris 1939 sinimustvalgete lippude all. Ta küsis nendelt Tallinnas Pikal tänaval, kes Eesti riiki süüdistavad, kas nad teeksid seda sama moodi, kui me oleksime võidelnud nende vastu sinimustvalgete lippude all.

Sindi Gümnaasiumi ajaloo õpetaja Lembit Roosimäe (paremall) on tulnud ca 270 km kauguselt ajalooliselt tähtsasse paika

Ta ütles ka, et siiski pole kuulda olnud, et Moskva oleks väga südikalt süüdistanud Soome Vabariiki vastupanu eest Karjala kannasel. Ei ole kuulda olnud, et soomlasi oleks süüdistatud selles, et nad hoidsid kinni kümneid diviise Soome rindel, selle asemel et need diviisid oleksid kergemini pääsenud Berliini. Velliste kinnitas, et sellisel juhul on meil au teatada Venemaa saatkonnale Pikal tänaval: meie, eesti sõdurid, sõdisime Vene diviiside vastu täpselt samal põhjusel, nagu võitlesid Soome diviisid, ja selles olukorras, kui küsimus on ellujäämises, ei ole mundri värvil ega relvade margil mingisugust tähtsust. Või kui on, siis on see kolmandajärguline. Velliste sõnutsi on esimene küsimus vabadusest ja ellujäämisest. Seetõttu rõhutas ta, et me ei anna mitte tolligi järele, kui kuulutame, et meil ei ole mitte kunagi mitte kellegi ees vaja mitte midagi õigustada. Velliste oli kindel, et oma tõe paremini teatavaks tegemiseks idanaabritele peame seda talle ikka ja jälle kordama, aga sama oluline on, et meie ajaloolist tõde tunneks hästi meie liitlased.

Lõputuna näiv lippude rivi

Edmund Ranniko

Velliste soovis, et viie aasta pärast saabuval Eesti Vabariigi 100. aastapäeval esilinastuks nii Eesti, Euroopa kui ka Põhja-Ameerika ekraanidel täismõõduline mängufilm „Sinimäed“.
Velliste juhtis tähelepanu sellele, et meie esimene vabaduse aeg – arvates sealt maha 1918. aasta Saksa okupatsiooni – oli lühem kui 22 aastat. Järgmisel kevadel lööme me selle olulise rekordi – meie teine Eesti aeg saab pikemaks esimesest Eesti ajast. Ta soovis, et meil ei tuleks hakata kunagi kolmandat rekordit lööma. Velliste lootis, et teine vabaduse aeg kestab kaua, selleks on vaja, et meie noored vaataksid austusega silma oma vanaisadele.

Sõdurilõuna Alutaguse Maleva Naiskodukaitselt

Ta väljendas head meelt, et kohale olid tulnud ka mõned eriti eakad sõjamehed – Erik Lindaja ja Edmund Ranniko. Ranniko, kes oli Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurehingeline toetaja, sai tänavu 90-aastaseks ja tuli kohale Austraaliast. Ta on üks neid, kes algatas korjanduse veerand sajandit tagasi Eesti Muinsuskaitse Seltsi heaks. See oli aeg, kui toodi välja sinimustvalged lipud esimest korda nii suurel hulgal pärast II maailmasõda, ja see oli aeg, kui alustati Vabadussõja ausammaste taastamist. Velliste tuletas meelde, et sel sügisel tähistab Eesti Muinsuskaitse Selts oma 25. aastapäeva. Ta tänas arvukaid väliseestlasi, kes tookord seltsi toetasid.

Lipud viiakse ära

Velliste tegi ka kummarduse nendele noortele, kes korraldasid ürituse 20. diviisi sõpradele. Ta pidas imetlusväärseks, et kuigi vanade sõjameeste read paratamatult hõrenevad, oli kohal mitte sugugi vähem rahvast kui varajasematel aastatel. Velliste kinkis Kindral Laidoneri Seltsi nimel 20. diviisi sõpradele, koosoleku korraldajatele, seltsi poolt väljaantud raamatu „Iseolemise vägi“. Teos räägib Rein Randveerest, kes elas 98 aasta vanuseks ja kes lahkus meie seast kolm aastat tagasi. Velliste märkis, et Rein Randveer ei väsinud kunagi Sinimägede kokkutulekule tulemast. Rein Randveer oli see mees, kes rajas Kindral Johan Laidoneri Seltsi ning ka Kindral Laidoneri Muuseumi. Raamat „Iseolemise vägi“ on ühtlasi kokkuvõte meie võitlusest Teises maailmasõjas.

Trivimi Velliste: “Neile, kes süüdistavad Eestit Pikal tänaval, on meil põhjust meelde tuletada ühist võitjate paraadi Bresti linnas 1939. aasta sügisel pärast seda kui kangelaslikud Saksa ja Vene väed olid purustanud Poola ja jagasid omavahel saaki.”

Lõunanaabrite tervitused

Oskars Krigers ja Gundars Kalve

Gundars Kalvet tänatakse hea sõnavõtu eest

Läti rahvusliku jõu esindaja Oskars Krigers meenutas, et Eesti ja Läti legionärid võitlesid koos ühise vaenalse vastu kui ta ründas tervet Euroopat. Noorleegionär Gundars Kalve ütles Prantsuse kindrali sõnadega: „Rahvas näitab oma suurust sellega kuidas ta suhtub oma sõja kaotanud sõjameestesse. „Meie, Eesti ja Läti legionärid kaotasid II maailmasõja ainult juriidiliselt kuid emotsionaalselt me võitsime selle sõja ja legionäärid väärivad tunnustust rohkem kui ühel päeval aastas,“ ütles Kalve, kelle sõnul pole oht kuhugile kadunud ja vaenlane on Troja hobusena imbunud kõikjale meie küladesse ning linnadesse

Täiendav galerii:

Vaata samuti videolõiku Trivimi Velliste kõnest

Samal teemal:

Aeg ei oota!

Trivimi Velliste: Teie päev kestku veel

Eesti sõjamehed kogunesid taas Toris

Trivimi Velliste: „Riigikogu ei ole ikka veel otsustanud, mille nimel siis võitlesid Eesti sõjamehed Teises maailmasõjas Sinimägedes.”

Vahakujud Port Arturis

Saturday, July 28th, 2012

Alates käesoleva nädala esmaspäevast on võinud Port Artur 2 kaubanduskeskuse külastajad astuda kolmandal korrusel mustade kardinate vahelt suurde ruumi, et tutvuda 33 vahakujuga.

Kleopatra (69-30 a. eKr.)

Peterburi vahakujude muuseumis valmistatud väljapanekuid näeb tasulisel näitusel kuni septembrini ja kusagil teises Eestimaa paigas näitust lähemal ajal sellises valikus ei korrata.

Peeter I ehk Peeter Suur

Skulptor Armens Arutjunjans on varemgi Pärnusse vahakujusid toonud, aga käesoleval aastal võtavad ekspositsioonid enda alla märkimisväärselt suurema pinna. Enamik töödest on läbi rännanud juba paljud teisedki Euroopa riigid.

Nofretete oli vaarao Amenhotepi IV abikaasa 14. saj. eKr.

Näituse kuraatori Armen Arutjunjan jutust selgub, et Peterburi meistrid pööravad iga kuju valmistamise juures tähelepanu vähimalegi iseärasusele: alates näoilmest ja lõpetades veenide, sünnimärkide, kortsude ja küüntega. Mõistetavalt vastavad kõigi kujude mõõdud tegelikule elusuurusele. Huvitav on teada, et kujude valmistamiseks tarvitatakse väga kvaliteetseid hammaste ja silmade proteese. Vahakujude peas olevad juuksed aga on täiesti ehtsad. Tundub isegi uskumatuna kuulda, et juukseid ei liimita salguti, vaid iga juuksekarv „istutatakse“ kuuma nõela kasutades ühekaupa oma kohale. Juuksekarvu võib olla 40 tuhande ümber. Sarnaselt juuste „kasvatamisega“ saavad vahakujud ka vuntsid, habeme, kulmud ja ripsmed.

Olenevalt töö keerukusest kestavad tööd kolmest kuust poole aastani ja iga vahakuju juures toimetab 8 kuni 15 spetsialist väga erinevatelt erialadelt. Meistrite nimistus vajatakse näiteks skulptorite, kunstiteadlaste, juuksurite, grimeerijate ja paljude teiste osavaid käsi. Peterburi meistrid on välja töötanud vahasegu, mis jäljendab läikimata ideaalselt inimese nahka ja talub ca 80 kraadist temperatuuri muutust. Selliselt lubatakse vahakujusid hoida temperatuuril alates +40 kuni -40 kraadini Celsiuse skaalal.

Põhjamaade Noorte Meistrivõistlused purjetamises toimuvad Pärnus

Friday, July 27th, 2012

Regati lipp tõuseb masti

Kuue riigi lipud ja Optimistid

Ametlikult 25-st kuni 29-da juulini kestvad Põhjamaade Noorte Meistrivõistlused purjetamises Taani, Soome, Norra, Läti, Rootsi ja Eesti osavõtul said tegeliku alguse siiski alles eile kui Pärnu lahe ilmasikuolud võimaldasid anda Pärnu lahel esimesed stardid Optimist- ja Zoom 8-klassi võistlejatele.

Optimistiga tänaval

Neljapäeva õhtul avati Põhjamaade noorte purjetajate meistrivõistlused täie pidulikkusega Tallinna värava juures oleva vallikraavi veel ja selle nõlvadel, kuhu saabuti rongkäigus läbi Rüütli tänava.

Toomas Kivimägi, Egon Elstein, Lena Engström

Avatseremoonial ütlesid purjetajatele tervitussõnad Pärnu jahtklubi kommodoor Egon Elstein Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Rootsi purjetamisföderatsiooni president Lena Engström ja Oskar Seemann ütles Pärnu jahtklubi noorte esindajana kõigile võistlejatele lahkelt tere tulemast. Rahvusvahelise regati lipu heiskasid vallikraavis seisva ajaloolise jahtlaeva Erna masti noored Pärnu seilajad Kärt Tamm ja Mattias Graumann.

Egon Elsteini sõnul pole Eesti ajaloos varem sedavõrd suuri võistlusi peetud. Isegi 1980. aasta Moskva olümpiamängude ajal Tallinnas korraldatud regatt jäi tagasihoidlikumaks.

Täna jätkavad võistlustuules Laser Radialil ja Europel seilajad. Põhjamaade regati paremik saab teatavaks pühapäeva pärastlõunaks.

Saxoni  trummitüdrukud

Politsei hoiatab kelmide eest

Friday, July 27th, 2012

Lääne prefektuuri Pärnu kriminaaltalitus hoiatab inimesi kelmide eest, kes võivad end esitleda veemõõtjate kontrollijatena, kuid kelle eesmärgiks on peamiselt vanematelt inimestelt varastada raha ja väärtuslikemaid esemeid.

Politsei on juba saanud inimestelt infot, et uste taga käivad kaupa pakkumas või end mõne ametkonna esindajana esitlevad kelmid. Peamiselt käiakse vanemate inimeste juures, pakutakse müüa näiteks veefiltreid või ka esitletakse end veemõõtjate kontrollijatena. Kui inimene aga laseb võõra oma tuppa ning asub näiteks veemõõtjat näitama, siis võidakse kelmidest võõraste poolt kaasa haarata rahakott või koridoris olev käekott.

Politsei palub olla äärmiselt tähelepanelik ja võõraid inimesi põhjendamatult oma koju mitte lubada. Ametkonnad annavad reeglina üldistest kontrollimistest ametlike teadaannete kaudu teada ning kaupa ostke vastavast ettevõttest, kus kaubal on tootjapoolne garantii. Ka soovitab politsei alati küsida töötõendit või muud dokumenti, mis tõestab tõepoolest külastuse ja kontrollimise eesmärki.

Samuti palub politsei kõigil, kel on vanemaealisi lähedasi või tuttavaid, sellest teemast nendega rääkida, et keegi pahaaimamatult teadmatusest kelmide ohvriks ei langeks.

Hetkel on teema aktuaalne Pärnus ja Pärnumaal, kui pole välistatud ka muud piirkonnad.

Pärnu Keskuses avanesid uued uksed

Friday, July 27th, 2012

Värskelt avatud

Pärnu Keskus vaatega Aida tänavalt ja Põhja tänava poolses vaates

Pärnu Keskus läbi korruste

Eile avas osaühing PK Arendus Pärnu Keskuse hoone Aida ja Põhja tänava poolsetel külgedel ostjate paremaks teenindamiseks ning täiendavaid müügipindasid juurde lisades uued uksed.

Pühavaimu tänavalt saabuja pääseb läbi maja

 

Pühavaimu tänava suunal hoonest läbiminekut võimaldavate uste ees traditsioonilist lindi lõikamist ega pidulikke sõnavõtte ei toimunud. Sellest hoolimata võib eilset sündmust pidada Pärnu südalinna uue keskuse järgnevas arengus esimeseks tõsiseltvõetavaks edasiminekuks.

Kauplemine toimub ka Pärnu Keskuse esisel väljakul

Näomaalingud meelitavad alati palju huvilisi kohale

Päris märkamatult uksi siiski ei avatud ja uuele algusele tähelepanu koondamiseks pakuti ostlejatele ning muidu uudistajatele mitmesugust meelelahtust. Telepildist tuntud Marko Reikop tutvustas seitsme uue müügipinna kaubavalikut. Laval laulis Tanja Mihhailova, kelle ootele sättisid inimesed end juba vähemalt poolt tundi enne esinemist. Hea akustikaga avaras vestibülis täiendas Tanja kaunist hõbekarva häält sobivalt harmoneeruvate helidega saksofonist Timo Vendt. Mudilasi rõõmustas näomaalingute kunstnik ja ehtsa klouni välimusega meisterpuhuja väänas kõigile soovijatele toredaid õhupalliloomi. Lastele jätkus tegevust ka Pärnu Keskuse esisel platsil, kuhu olid paigutatud taevasse lendamist võimaldavad skyjump-atraktsioon ja batuut. Kes juhtus õiget momenti tabama, need võisid imetleda ka tsirkuse Madigan artistide lühikest etteastet loomade ja tule-show’ga.

Taevahüpped

Pärnu Keskus avati suure pidulikkuse ja veel suuremate kavatsustega 2009. aasta 19. märtsil. Juba siis pidi peatselt avatama ka Aida ja Põhja tänavaga külgnevad uksed, valmima pidi ka senini pooleli ehitusjärgus seisev kuuekorruseline parkimismaja, samuti kontserdimaja poolele ehitatav hoone. Nüüd paistab tardunud paigalseisak murduvat ja arendus näitab taas vaikselt liikuma hakkamise märke.

Oodatakse Tanja Mihhailova esinemist

Pankrotistunud osaühingule Aida Partnerid kuulunud Pärnu Keskuse uus omanik PK Arendus OÜ, kes on seotud ka Tartu Lõunakeskusega, ehitas hiljuti valmis Pika tänava ja Port Artur 2 vahel olevale näotult seisnud tühermaale parkla sajakonnale autole.

Eesmärgil muuta Pärnu Keskus ühtselt toimivaks südalinna kaubandus-, teenindus- ja meelelahutuskompleksiks on PK Arendus võtnud nõuks rajada tulevase parkimismaja ja kontserdimaja vahele (Lai 5) hoone, millesse kavandatakse ka kobarkino. Praegune ca 6 000 m2 keskuse pind peaks uue hoone valmimisega suurenema umbes 10 000 ruutmeetrile.

Tanja Mihhailovat saadab Timo Vendt

Tanja Mihhailova kuulajad

Hetkel pole teada, millises etapis on töö Merko Ehitusele kuuluva parkimismajaga, aga teatavasti soovitakse Pärnu Keskuse, uue kaubanduskeskuse (kino) ja lõpuni ehitatava parkimismajaga moodustada terviklik ühtselt toimiv linnak. Põhja tänavat ületavate galeriide kaudu pääseks siis otse teise, kolmanda või neljanda korruse äripindadele – nagu algselt oligi plaanitud.

*

Õhupallivigurite meisterdaja kloun. Keskusest leiab pidevalt ka kunstinäituseid. Praegu näeb külastaja Üllar Kallau maalikursusest osavõtjate näitust

Samal teemal:

Sünnipäev Pärnu Keskuses

Kaua oodatud Pärnu Keskus on avatud

Pärnu Keskus avatakse neljapäeval

Politsei soovitused metsas liikujatele

Wednesday, July 25th, 2012

Erinevad metsasaadused meelitavad metsa ka neid, kelle jaoks looduses liikumine pole argioskus. Sel aastal on erinevaid metsa eksimise juhtumeid olnud Lääne prefektuuri territooriumil juba 8 ja on kahtlemata paslik silmas pidada esmaseid ja üliolulisi soovitusi, kuidas probleemideta metsast tagasi koju jõuda.

Rene Murumaa
Lääne prefektuuri kriisreguleerimisteenistuse vanem

 

Elektroonilise side seadus annab võimaluse positsioneerida hättasattunud isiku asukohta, kui ta võtab ühendust hädaabinumbritega

Esmalt arvestage metsa minnes ilmastiku tingimustega. Soovitatavalt võtke metsaminek ette päiksepaistelise ilmaga, et oleks võimalik paremini orienteeruda. Metsa minna oleks hea ennelõunasel ajal, et metsas käik jääks kindlasti valgele ajale. Eelnevalt tutvuge kaardi peal kindlasti piirkonnaga kuhu te suundute. Ärge minge metsa üksinda, vaid minge koos kaaslastega ning metsas olles püsige üksteisest nägemis- või kuulmiskaugusel. Kindlasti peaks oma sihtpunktist ja orienteeruvast tagasisaabumise ajast teavitama kojujääjaid.

Riietuses on oluline kasutada erksavärvilisi ja ilmastikukindlaid rõivaid. Kõige mugavam meetod selleks on kasutada neoonveste, mida on võimalik soetada paljudest kauplustest.

Võimalusel võtke metsa kaasa vile, mille eelis on see, et see kostub häälest kaugemale. Kaasas võiks kindlasti olla taskulamp, mida ootamatult pimeda peale jäämisel kasutada saab. Samuti on soovitatav endaga kaasas kanda tuletegemise vahendeid, et vajadusel kas enda soojendamiseks või märguandmiseks lõket teha. Seejuures jälgige kindlasti tuleohutusnõudeid.

Mobiiltelefoni olemasolul laadige enne metsa minemist aku ja võimalusel võtke kaasa laetud tagavaraaku. Kaasavõetu hulgas võiks olla ka energiat andvaid suupisteid ja midagi janu kustutamiseks. Kindlasti ärge unustage metsa kaasa võtta vajaminevaid ravimeid.

Kuidas käituda metsas olles?

Sipelgapesa

Metsas liikudes peatuge aeg-ajalt ning tutvuge ümbruskonnaga. Jätke meelde olulised tunnusmärgid – kuivanud puu, lagunenud maja, sipelgapesa ja muud. Oluliseks abimeheks on selge ilmaga päike, mille järgi on võimalik oma liikumissuunda kontrollida. Kindlasti peab aga arvestama, et metsast väljumise ajaks on päikese asukoht muutunud. Kindlam on metsas olles panna paika selge orientiir, mille järgi liikuda, olgu selleks mõni tee, raielank, kiviaed või muu sarnane asi. Oluline, et järgides orientiiri suudaksite metsast ilma eksimata väljuda.

Mida teha kui oled eksinud?

Avastades, et olete eksinud, on kõige olulisem säilitada rahu. Proovige kuulata ümbruskonna hääli – koduloomade hääled, sõidukite müra ja muud, mis võiksid anda vihjeid võimalikust lähedasest asustusest. Kui te õiget suunda ei leia, siis proovige helistada 110 või 112 ja kuulake edasisi nõuandeid.

Elektroonilise side seadus annab võimaluse positsioneerida hättasattunud isiku asukohta, kui ta võtab ühendust hädaabinumbritega. Positsioneerimine annab võimaluse otsinguteks kasutatavaid ressursse oluliselt kokku hoida ning isikule õige suund kätte juhatada. Eksimise korral on oluline teavitada sellest informeerida hädaabinumbreid võimlikult kiirest, et oleks võimalik kaasata otsingutesse vajalikku tehnikat ja otsingu meeskondasid. Seetõttu ongi laetud akuga mobiiltelefon ülioluline.

Kui eksinu kuuleb politseiauto sireeni kuskil edasi-tagasi liikumas või näeb pimedal ajal valgusallika valgust, siis on soovitav selles suunas liikuda ja kindlasti jõuate välja teele või metsasihile, kust lõpuks abi leiate. Tee või metsasihi leidmisel on soovitav sellel edasi liikuda, mitte siseneda uuesti metsa.

Minge koos kaaslastega ning metsas olles püsige üksteisest nägemis- või kuulmiskaugusel

Kui kuulete ahelikus olevate inimeste hääli, siis tehke ennast võimalikult nähtavaks ja kuuldavaks. Selleks annabki hea võimaluse neoonvest ja vile, pimedal ajal taskulamp. Otsinguteks kasutatakse ka spetsiaalseid koeri, kes annavad leidmisest teada haukudes. Koertega kohtudes tuleb jääda rahulikuks ja mitte neid endast eemale peletada. Helikopteriga otsingu korral üritage leida lagedam koht ja tehke ennast või oma asukoht võimalikult nähtavaks.

Ka tuttavas metsas võib eksida, sest loodus on muutlik. Lihtsate võtetega saab aga eksinu enda leidmise kõigile kergemaks teha. Head metsasaaki!

 

Uue Audru ringraja ehitustööd jõuavad lõpusirgele

Tuesday, July 24th, 2012

Andres Hall: Audruringist peaks saama Põhja-Euroopa moodsaim ringrajakompleks.

Audru ringraja joonis

Andres Hall uuel ringrajal

„Kolmapäeval (18. 07.) tegin autoga valminud esimesel asfaldikihil esimesed kiiremad ringid. Lühidalt öeldes olen rajaga väga rahul, eriti meeldivad kaks tehnilist kohta: esimene Spin’i kurv ja sellele järgnevad suure kaldega kurvid (sh Enos Motorspordi kurv), milles tundub olevat mitu trajektoori; teine stardile järgnev negatiivse kaldega lauge parem, mille keskel on pidurduskoht,“ kõneleb Audru ringraja arendaja, A2 Racing MTÜ juhatuse liige Andres Hall soojaku seinal asuva kaardi juures seistes ja joonlauaga raja skeemi tutvustades.

Möödunud aastal korraldas A2 Racing Audru ringraja rekonstrueerimishanke ja selle võitis ca 3,5 miljoni eurose pakkumisega Lemminkäinen Eesti OÜ. Novembri teisel nädalal tõi Lemminkäinen tehnika ehitusplatsile ja kohe alustati jõudsalt edeneva tööga. Praeguseks ajaks on ringraja ehitustööde eelarve kasvanud ligemale 4,8 miljoni euroni, millest EAS-i osa moodustab 3,2 miljonit.

12 meetri laiune ringrada

Betoonsein, kus abilised saavad võidusõitjaid ohutult jälgida

Hall iseloomustab tee aluskonstruktsioone ehitavaid ehitusmehi ülivõrdes: „Nad teevad väga pikki tööpäevi ja mitte mingisugust molutamist pole ma nende puhul märganud!“ Esimese tööna alustati mulla koorimist ringraja uuelt teelõigult ja rallikrossirajalt. Aluspõhi tuli tõsta vajalikule kõrgusele. Suur töö tehti ära sadevete ärajuhtimiseks. Selleks planeeriti kaldpindasid, rajati uusi kraave ja puhastati vanu. Sauga jõkke pidi juhtima ka kõrval asuvatelt kruntidelt valguvat vett. Ehitati veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud, paigaldati reservtorusid, samuti elektrivarustuse välisvõrgud. Rajati uusi mullavalle ja korrastatakse vanu, kuhu tulevad pealtvaatajate alad.

Stardisirge ja boksitee vahele on pandud püsti betoonsein, kus abilised saavad võidusõitjaid ohutult jälgida. Terrtitoorium saab ümbritsetud aiaga. Pealtvaatajate ohutuse tagamiseks rajatakse põrkepiirded. Suuremad parklad pealtvaatajate autodele asuvad Lihula maanteega külgneval alal ja endisel bokside kohal.

Juunikuu alguses alustasid tee-ehitajad Audru auto-motoringraja asfaltimist. 12 meetri laiune ringrada kaetakse teise ja lõpliku kihiga võimlaikult väheste pikivuukidega. Asfalteerimine ei tähenda siiski veel raja lõplikku valmimist. Ohutuse tagamiseks paigaldatakse kurvidesse äärekivid ja kõik servad tuleb hoolikalt tasandada.

Hoone vundamendi ehitamine

Kogu ringraja ala piiratakse võrkaiaga

Rekonstrueerimise järel saab võistelda neljal eri pikkuse ja kujuga rajal, millest pikim on 3,2kilomeetrine. Peale selle tuleb kompleksi rallikrossirada, teenindushooned statsionaarsete garaažide ja muu tarvilikuga. Ringraja hoonetekompleksi ehitushanke võitis YIT, kes praegu ehitab vundamenti. Ehitustööde eeldatavaks kestuseks on viis kuud. Halli selgitusest ilmneb, et hoonete mahtu on tulnud raha nappusest ning kallinenud ehitushindadest tulenevalt korduvalt vähendada. Praeguse lõplikku kava järgi tuleb hoone 235 m pikk ja selles saab olema 23 boksi mõõtmetega a’ 8 X 9 meetrit. Statsionaarseid tribüüne ei ehitata, aga katusele oleks võimalik paigaldada teisaldatavaid istekohti. Administratiivhoone osal on 3 korrust. Sinna tuleb ka vaatlusplatvorm.

Ohutuspiire

Hall usub, et ehituse lõpetamise järel peaks Audruringist saama Põhja-Euroopa moodsaim ringrajakompleks ja ringrada hakkab vastama rahvusvahelise autospordiliidu turvalisuse nõuetele. Halli sõnul on praegu nende käsutuses koos reservmaaga ca 76 hektarit, mis võimaldab tulevikus ringraja arendamist jätkata. Kuna nende krundi piir ulatub Sauga jõeni, siis plaanitakse selle kalda äärde ka laste mänguväljakut.

Pinnase tasandamine Lihula maantee poolsel osal

Võrkaed pealtvaatajate nõlval

Jutuajamise lõpetuseks palus Hall istuda korraks oma Audruringi rajaauto ehitamiseks soetatud BMW-sse, et proovida kõrvalistujana raja häid võimalusi. Endisest rajast on säilitatud kaks kurvi: vana stardijärgne ja tiigikurv. „Ka tiigikurvi trajektoor on varasemaga võrreldes muutunud – ei pea väljudes enam mõtlema raja keskele saamisele, vaid võib rahulikult jääda vasakusse tee äärde. Stardieelne vana on vähenenud põikikalde tõttu selliseks, et sissepööramise koht saabub hiljem, Velt Motorspordi kurv (vana „kiire kurv”) on muutunud laugemaks ja laiemaks, aga ka kiiremaks, mistõttu on vanal Nurme sirgel (Autolehe sirge) sirgelt sõidetavat osa ca 100 meetrit. See tähendab seda, et Velt Motorspordi kurvi läbimise järel on vaid hetk enne pidurdamist sirgelt sõitmise maad,“ selgitab Hall vana sõidukit hoogsalt kiirendades ja samas jalaga tugevalt piduripedaali tallates. Milline saab olema mõne kiirema lõigu maksimaalseks kiiruseks, see oleneb muidugi sõiduki tüübist, aga üle paarisaja kilomeetrise tunnikiiruse võtavad masinad küll sisse, arvab Hall.

Vahetult peale starti tuleb negatiivse kaldega kurv

Selgitustes tabas kõrv erinevaid uusi nimetusi rajal. Halli seisukohalt peavad kõigil eeskujulikel radadel olema kurvidel ja sirgetel oma nimetused. „Me pole mingit nimekonkurssi selleks puhuks korraldanud nagu varem on eksitavalt ajakirjanduses öeldud. Tegelikult on kurvidele ja sirgetele antud nimed nende omanikele müüdud, ehk kui keegi soovib oma kaubamärki rajal näha, siis saab selles alati kokku leppida,“ selgitab Hall, kes kiidab enne sõidu lõpetamist head kiirust. „Rehviks BMW 325 sarjas kasutatav Kumho ja vana tänavakonditsioonis täiesti olematu amordiga E36 325 liigub rahuliku sõidu ja pika ülekandega peaaegu neljanda käigu lõppu välja.“