Arhiiv August, 2012

Annika Põltsam korraldas kordaläinud käsitööpäeva

Friday, August 31st, 2012

Annika Põltsam juhendab siidi maalimist

Kiisude seltsis

Vana ait on korrastatud käsitööruumiks

Vaike töötab käsikraasidega

Käesoleva aasta alguses lõpetas Annika Põltsam edukad õpingud Räpina Aianduskooli tekstiilitöö erialal ja omandas käsitöömeistri teise järgu kutse. See ei olnud esimene tõsisem kokkupuude käsitööga, vaid loogiline jätk kogu teadliku elu tegeletud huvialal. Sihikindla tegevuse tulemusel sai temast kuus aastat tagasi Seljaku käsitöötalu perenaine. Ajakirjanikuna on Annika suutnud kirjutada käsitöö nõnda põnevaks, et ahvatles augustikuu viimasel teisipäeval käsitöösõpru teekonnale Vaskrääma küla põldude ja metsade vahele, kus tema sõnul võivat igaüks leida üles endas peidus oleva kunstniku.

Lõnga tegemine

Seljaku talu esimene käsitööpäev õpetas praktiliste harjutuste abil mõistma mitmeid põlvkondi enne meid elanud inimeste toimetuleku mitmekülgset tarkust, mida mugavusühiskonna hüvesid püüdlev rahvas kipub unustama. Sellelt mõttelt tabasin end esimese mulje põhjal, mis tekkis kohe kui nägin villa kraasimist ja vokiratta pöörlemist. Tol päeval oleks olnud palju tahta näha ühe talupere tervet tootmist alates lambakasvatusest ja villa pügamisest kuni kootud riideesemete valmimiseni.

Vaiba kudumine

Siidile maalitud vitraaž akna kaunistuseks

Hakatuseks piisas sellestki nägemisest kuidas Vaike oskuslikult liikuvad käed käsikraaside abil villakiud lahti harutasid ja seejärel peopesade vahel veeretades muutusid kohevateks tupsudeks, mida võis vokiga lõngaks kedrata. Samas prooviti lõnga sobivust salli kudumisega. Suuruselt passis sall küll üksnes Barbie nuku kaela ümber mässimiseks, aga proovitööks piisas sellestki. Teadjad naised rääkisid, et Norra teedel sõitvad pikamaa autojuhid tarvitavad koera karvadega segamini kedratud lõngast kootud sokke, et sealne jahe niiske õhk ei pääseks enneaegselt jalgade tervise kallale. Eriti hinnatud olevat samojeedi koerte karv, mida sedakorda naistel kasutada polnud, aga sobis ka teist tõugu koera karv. Soovitavalt segatakse lambavilla sisse umbes kolmandiku jagu koera villa. Seda on parem teha juba kraasimisega kuigi saab ka eraldi kraasitud villad ketramise ajal kokku panna, aga siis ei pidanud tulemus kõige tõhusam olema.

Siid tõmmatakse joogikõrtesse

Jätsin naised aita lõnga ketrama ja järgnesin kiirel sammul üle õue tõttava perenaise kannul eluhoonesse. Ühes toas olid üles seatud kangateljed ja vaiba tegemine käsile võetud. Igaüks võis süstikuga libistada niitide vahele mõned meetrid riideribasid, mis pikendasid paljude värvidega läbipõimitud põrandavaipa. Mitu näidist olid juba varem valmis saanud ja nüüd oli nende peal päris mõnus sokkides või paljajalu astuda.

Südamepael

Herbert ja Kaisa on tähelepanelikud kuulajad, et hiljem osata täpselt vastavalt juhistele siidi maalida

Samas ruumis asus suur ja väärtuslik kunagises mõisamajas kasutusel olnud uhkete nikerdustega laud, mille ääres käsitöösõbrad siidi maalimist õppisid. Õhulistele riidetükkidele maalingute tegemine ei sarnanenud kuidagi sellega, mida oleme harjunud nägema näiteks lõuendile värvide kandmisega. Esimest korda siidimaalimisega tutvust tehes jäid mõnedki hämmeldudes küsivate pilkudega Annikale otsa vaatama, sest töö algas kokteilikõrte lühikesteks juppideks lõikamisega. Seejärel veeti materjal paljudest kohtadest kokku keeratult mitme sentimeetri pikkuselt läbi kõrte. Kui siidikangas oli kõrtest läbi tõmmatult muutunud siili okaskera taoliseks moodustiseks, võis avada spetsiaalsed värvitopsid ja asuda vastavalt soovile kõrtest väljaulatuvaid tupse värvima. Pärast õhu käes kuivamist rändasid siiidimaalingud koos plastikkõrtega ahju, kus kunstitööd kuumutati kuni 150 kraadini. Põnev, kasulik ja kauni tulemusega ajaviide.

Nufiga õuel

Esteri käes valmivad maitsvad pannkoogid

Vaatamise ja näputöö proovimise võimalusi oli veel teisigi. Võis viltida ja rahvuslikke paelu punuda, samuti pakutrüki tehnikat uudistada. Vahelduseks ja selja sirutamiseks pakkus nooruslikku elurõõmu pisike Nufi. Perenaise salapärane naeratus reetis, et kutsikas on siiski segavereline kuigi nimetas teda prantsusepäraselt ’är’ tähte põristades täiesti puhast tõugu olevaks koeraks le krants’ide suguvõsast. Siidi maalimisega kenasti hakkama saanud lapsed aga soovisid järgnevat aega veeta pisikeste kiisude seltsis. Kellel pika päeva peale tühi kõht end meenutama hakkas, need võisid keha kinnitada maitsva supi ja pannkookidega. Selle eest vääris kiitvaid tänusõnu kuuma pliidi ääres askeldav Ester.

Jääb vaid soovida, et kõigiti meeldivalt meeldejääv päev peaks saama Seljaku talus traditsiooniliseks Vaskrääma küla õppepäevaks, mis toob edaspidigi Pärnumaal käsitöösõpru kokku kaugemaltki kui Paikuse vallaga piirnevaist paigust.

*

Samal teemal:

Käsitööpäeval õpitakse vanu ja uusi oskusi

PööLoy GLääNZ andis tiigikontserdi

Thursday, August 30th, 2012

Täna õhtul toimus Paikuse valla selle suve vabaõhu musitseerimiste viimane kontsert traditsiooniks saaval kombel Kastani elurajoonis asuva tiigi lähedal, kus sedakorda astus rahva ette Meelis Sarv oma ansambliga PööLoy GLääNZ.

Tom, Sarv, Mihkel

Raer, Kalev

Kuulajad tiigi veerel

Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits ütles, et kuigi päikese loojangu ajal oleks väga kaunis otse tiigi kaldal esinejaid kuulata, otsustati siiski esinemispaik veepiirist veidi kaugemale nihutada. Esiteks jäänuks ansambli viiel liikmel suurte kivide vahel veidi kitsaks ja arvukal kuulajaskonnalgi poleks olnud sobivat kohta leida. Teisel pool tiiki oleval autoteel toimuv pidev liikumine häirib kuulamist. Tiigist kiviviske kaugusele jääv Päevakeskuse esine on aga otsekui loodud lavaliseks tegevuseks. Ka akustiliselt on klaaspindade ees musitseerimine parema kõlaga.

Meelis Sarv

Raskelt hääldatava veidra nimega ansambel PööLoY GLääNZ alustas 1989. a Viljandis, kus asuti viljelema stiililiselt punk-rock-muusikat. Järgnevalt on ajavool väljavahetanud muusikuid ja vorminud muutuste teel repertuaari stiili. Ansambli juht ja täna õhtul esitatud kõigi palade autor Sarv ütles kontserti tutvustavalt, et gläänzi kava koosneb õrnrämedast romantilisest rockmuusikast, milles on äratuntavad folk ja bossanova. Elukutselt näitlejamiis Sarv ise laulis solistina ja saatis akustkitarril. Teised bändi liikmed on Raer kontrabassiga, Mihkel akordioniga, Tom trummidega ja Kalev kitarriga. Lauluhäält päästsid vajadusel valla lisaks Sarvele nemadki.

Enam kui paarikümne aastaga on tehtud üle 300 kontserdi. Sarve sõnul on jäänud igirohelisteks lauludeks “Baby don´t cry”, “Meil pole ideaalix pruunid särgid”, “Qu igatsus”, “Aheldatud klaasi”, „Armastus… või midagi muud“, “Lähen… ehk leian sealt armastust”, “Tuleviqs keegi meid ei mäleta”, Väike tüdruk katusekambris”, “Hei, Punapea” ja teised. Helikogumikena on valminud “Jõulushit” (1994 a.), “Aja Lugu” (2000 a.), “Ehe” (2009 a.).

Haapsalu Loomekeskuse õuel etendatakse väikelinnafarssi

Thursday, August 30th, 2012

Näitleja häälestumas,sest peab terve esimese osa mängima vana-aegsed. Erakogu

Haapsalu Loomekeskuses (Jaani 2) etendub See Teatri poolt väikelinnafarss, mis räägib elust endisest limonaaditsehhis. Limonaaditsehh on oma põneva ajaloo ja tegelastega väärt inspiratsiooniallikas. Teada on, et siinsamas segati kokku ravitoimelist jooki mereveest ja soodast, mida eelmise sajandi alguses jõid ka Haapsalus suvitavad tsaariõukondsed.

Eelmisel suvel valmis piloot-osa lavastusest „Limonaadi Ets“. Vaatajad on pikisilmi oodanud täisversiooni valmimist, mis täna esmakordselt etendubki: farss väikelinnas ühes vaatuses ehk „Limonaadi Ets“.

Käsikiri Enn Vetemaa ja Erki Aule. Lavastaja Erki Aule. Kostüümikunstnik Margit Saarsoo. Täisversioonis on lisandunud ka uued tegelased, kes tahtlikult või tahtmatult on sattunud sellesse koomilisse „oravarattasse“ nagu näiteks „laulev miilits“.

See Teater lubab, et publik saab kõva kõhutäie või vähemalt korraliku suutäie naerda. Lavale astuvad Gerda Raidla, Indrek Pangsepp, Andres Urb, Ago-Allar Jürise, Marika Matvei, Meeli Piirikivi ja Vello Nõupuu.

Etendused toimuvad Haapsalu Loomekeskuse õuel asuvas endises Limonaaditsehhis (Jaani 2) 30. ja 31. augustil kell 19.00 ning 2. ja 7. septembril kell 18.00. Pääse 4 eur müügil kohapeal 1 tund enne algust.

Kahe Silla Jooksu võistluskeskus on avatud

Thursday, August 30th, 2012

Eile keskpäeval avati Port Artur 2 avaras sissepääslas Kahe Silla Jooksu võistluskeskus ja väljastati esimesed stardimaterjalid.

Tarmo Meresmaa, Marie-Mädli Kivimäe, Jüri Jaanson, Vahur Mäe, Viljo Vetik, Roman Fosti

Pidulikul sündmusel seisid rohelisel vaibal jooksu peakorraldajad Vahur Mäe ja Tarmo Meresmaa, kolmikürituste suurtoetaja Salomon stipendiumi saaja Marie-Mädli Kivimäe, Kahe Silla klubi president Jüri Jaanson, Port Artur Grupi juhatuse liige Viljo Vetik ja Roman Fosti, kes aprillis toimunud Rannametsa Luitejooksu lõpetas esimesena. Avapäeva kõnelusi juhtis Vahur Mäe.

Jüri Jaanson

Vahur Mäe küsimused Jüri Jaansonile

on täis optimismi ja loodab, et 2. septembril peetav XII Kahe Silla Jooks saab olema Pärnu jõe vasakkalda senisel rajaprofiilil viimast korda. Jaanson väljendas usku, et Pärnu Linnavalitsus suudab järgenva 12 kuuga viia hea kavatsuse ellu ja ehitab uue kallasraja lõpuks ikkagi valmis. Vahur Mäe küsis, kuivõrd tempokalt loodab Jaanson Pavel Loskutovi kõrval püsida? Jaanson arvas, et kuna Loskutov asus möödunud õppeaasta algul Valga Vene Gümnaasiumisse kehalise kasvatuse õpetajana tööle ja endisest tippjooksjast on saanud temaga võrdväärne rahvasportlane, siis võib oodata mõlemalt mehelt enamvähem sarnast aega.

Jooksu peasponsorit Port Arturit esindav Viljo Vetik

teatas, et sedakorda pole võimalik jooksus ise osaleda, aga tema naine Annely Akkermann on kindlasti stardis. Vetik ütles, et Port Arturi ootuseks on eelkõige rohke osavõtt. „Kui me 8 aastat tagasi asusime jooksu toetama, siis oli veendumus see, et sündmusest saab rahvusvaheline rahvajooks. Tänaseks päevaks on rahva jooksmise tahe ennast päris hästi kasvatanud,“ rääkis Vetik selgelt tajutavast edasiminekust. Tema hinnangul on tulemus sedavõrd hea tänu suurepäraselt klappivale meeskonna ühistööle, mida juhitakse väga oskuslike selgeks õpitud meetodite abil. Vetik tunnustas käesoleva aasta uut algatust, milleks on samaaegselt jooksuga toimuv kahe silla vaheline regatt vee peal ja avaldas täiesti uudse mõtte sellest, et tulevikus võiks hakata toimuma Kahe Silla Jooksu raames ka sillast sillani ujumise võistlus allavoolu. „Oleme alati sporti toetanud, et terves kehas oleks terve vaim ja sellepärast soovime ka täiesti uusi alasid edaspidi toetada,“ kinnitas Vetik.

Sõna saanud Roman Fosti,

Mikrofon on jõudnud Roman Fosti kätte

kes on üks parimaid keskmaajooksjaid ja veab omanimelise jooksuklubi treeninguid, rääkis sellest, et ei osanud kahe silla jooksuks ettevalmistajaid nii palju osalema oodata. Tema sõnul võtab sellest pidevalt osa 30-40 jooksuharrastajat. Seda tulemust arvestavalt julgeb Fosti nimetada Pärnut ka jooksupealinnaks. Fosti jääks kahe silla jooksus rahule ka kuuenda kuni kümnenda kohaga kuigi ei varja soovi tulla isegi esimeseks, aga vahepealne haigus on jätnud jälje, millega tal tuleb siiski arvestada, arutles tippjooksja oma võimalusi eelseisval nädalavahetusel.

Marie-Mädli Kivimäe

Marie-Mädli Kivimäe

pidi vastama küsimusele, kas talle eraldatud stipendium on olnud abiks treeningutel ja säravamate tulemuste saavutamisel. Kivimäe vastusest jäi kõlama kindel jaatus sellest kuidas saadud toetus on innustanud ja abistanud teda suurematel võistlustel. „Olla esimeste kolme hulgas on kindlasti alati hea tulemus!“

Tarmo Meresmaa

tõdes, et osalejate aktiivsus on sellelgi aastal oluliselt kasvanud. 28. augusti seisuga oli registreerunuid juba 10% rohkem kui eelmisel aastal kokku. „Varajasemate aastate kogemused annavad alust prognoosida, et seekord tuleb rajale umbes 1450 jooksjat, mis on ca 20% eelmisest aastast rohkem,“ rääkis Meresmaa numbrite seisust. Veel sai teatavaks, et käijate poolelt jääb võrreldes läinud aastaga 50 kuni 100 retkelist vähemaks, kuid enamik neist on otsustanud nüüd käimise asemel hoopiski jooksma tulla. Lastejooksule oodatakse umbkaudu 800 osalejat. Uue alana toimuv kahe silla aerusurf korraldatakse 9-le erinevale võistlusklassile.

Tarmo Meresmaa

Meresmaa peab tähtsaks tänavu aprillis loodud uut Eesti Linnajooksude rahvaspordisarja. Eesti Olümpiakomitee alluvuses toimuv liikumisharrastus ühendab kuut riigi suuremat linnajooksu, millest saab ühtne võistluste sari. Usutavasti kujuneb sellest suurim rahvaspordisari Eestis, mis haaraks üle 30 tuhande spordisõbra. „Algas see 2. juunil PAF Tartu Olümpiajooksuga ja jätkus 8. juunil Rakveres korraldatud Eesti Ööjooksuga. 11. augustil peeti Narva Energiajooks. Nüüd toimub 2. septembril Pärnus Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks, millele järgneb 9. septembril SEB Tallinna Maraton ja Sügisjooks. Sari lõpetatakse 7. oktoobril Paide-Türi Rahvajooksuga,“ nimetas Meresmaa kõiki kuut jooksmist ja lisas juurde, et tegemist on ettevõtmisega, mida pole Baltikumis kunagi varem nähtud.

Kesklinna liiklusskeem jooksu ajal

Jüri Jaanson ja Roman Fosti on võistlusmatejalid kätte saanud

Huvitav oli Meresmaalt kuulda, et Pärnumaale on hinnanguliselt tulemas jooksma 54% osalejaid väljapoolt maakonda, sealhulgas üksnes Harjumaalt 23%, möödunud aastal oli sama arv ca 15%. „Need näitajad on olulised tõendid sellest kuidas linnajooksude sari tõmbab suuremat tähelepanu ka kahe silla jooksule ja toovad jooksjaid kohale kaugemaltki. Pärnus võistlemise aktiivsuse kasvu on olnud märgata ka Tartu suunalt,“ analüüsis ta tulemit. Samas on Meresmaa sõnul tekkinud rohke osavõtu tõttu ka pisut täbar olukord, sest ruumi puudusel pidi pöörduma linnavalitsuse poole palvega sulgeda jooksu ajaks liiklus teatri esisel väljakul. „Õnneks soostus linnavalitsus meie ettepanekuga ja loodetavasti suhtub ka linnarahvas kujunenud olukorda mõistvalt, pealegi on reedest esmaspäevani kuulutatud kolm päeva autovabadeks ja ühistransport töötab sellel ajal kõigile sõitjatele tasuta,“ rääkis Meresmaa asjadest, millele on aegsasti põhjalikult mõeldud.

Pärast eelseisvate sündmuste tutvustamist toimus võistluskeskuse avamise sümboolse toiminguna esimeste stardimaterjalide kätte andmine Jüri Jaansonile ja Roman Fostile. Sealt alates saavad vajalikud materjalid kätte ka kõik teised võistlustele registreerunud osalejad.

Samal teemal:

29. augustil algab Kahe Silla jooksu stardimaterjalide väljastamine

Kolm nädalat Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooksuni

Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks kuulub tänasest Eesti Linnajooksude ametlikku sarja

Pärnu Kahe Silla klubi ja Salomon tunnustavad noori jooksjaid spordivarustuse stipendiumiga

Roman Fosti on Kahe Staadioni jooksu võitja

Jaansoni rajale läks rekordarv osalejaid

Jüri Jaansoni nimelise juubelijooksu võitja on Pavel Loskutov

Jüri Jaansoni kahe silla jooks toimus vihmas ja autasustamine päikesepaistes

Pärnus põles Rääma põhikooli võimla

Wednesday, August 29th, 2012

Täna hommikul kell 09.13 sai Häirekeskus teate, et Pärnu linnas Raba tänaval põleb Rääma põhikooli võimlahoone, inimesed õnnetuses kannatada ei saanud.

Foto: Lääne päästekeskus

Päästeameti Lääne päästekeskuse pressiesindaja Evelin Trink teatab, et
Päästjate saabudes paistis angaarhalli katuse vahelt paksu musta suitsu, päästjad alustasid halli katusel kustutustöödega. Kuna põleng asus konstruktsioonide vahel, asusid päästjad konstruktsioone avama, tulepesi otsima ning neid kustutama.

Kustutustööde käigus kattus võima põrnad terves ulatuses veega, võimlas sees põlengut ei olnud.

Põleng sai menetlejate esialgsel hinnangul alguse tuletöödest, mida tehti võimlahoone madalama, sissepääsuosa katusel. Sellele paigaldati katusekattematerjali, mida soojendati gaasipõletiga angaariosa vahetus läheduses.

Foto Lääne päästekeskus

Tulekahju tagajärjel hävis halli kattematerjal ligikaudu poole ulatuses, võimla 400 ruutmeetri suurune põrand sai tugevaid veekahjustusi.

Tulekahju saadi kontrolli alla kell 11.16 ja kustutati kella 11.47.

Päästetöödele olid kaasatud Pärnu päästekomando kolm päästemasinat, Pärnu-Jaagupi päästekomando kaks masinat, Kilingi-Nõmme päästekomando esimene põhiauto ning Taali vabatahtliku päästekomando tulekustutusauto.

Pärnu Linnavalitsuse avalike suhete nõunik-teenistuse juhataja Maria Murakas-Ollo teatel on võimla kindlustatud. Murakas-Ollo sõnul võib võimlat parimal juhul uuesti kasutama hakata paari kuu pärast.

Pärnu Muuseumisse jõudis annetus väliseesti kunstipärandist

Wednesday, August 29th, 2012

Pärnu Muuseumisse on jõudnud annetusena Ameerika Ühendriikidest neli teost kunstnik Erich Lepsi loomingust. Sõjaaegsed vaated Ulmi linnale, kus Leps sõjapõgenikuna viibis aastail 1944 – 1949, annetas muuseumi kogusse pr. Mai Treude.

Erich Leps Ulmi ateljees aastal 1949

Muuseumi direktor Aldur Vunk ning peavarahoidja Ülli Kont tollist saabunud pakki avamas

Erich Leps (30.11.1901 Tallinn – 14.12.1965 Chicago, USA) õppis 1916-1917 Tallinna Kunsttööstuskoolis, 1923-1925 Riigi Kunsttööstuskoolis ning Nikolai Triigi õpilasena Pallases 1925-1931. Pallase kooli silmapaistva lõpetajana määrati Erich Lepsile riiklik stipendium välismaal õppimiseks, ning ta siirdus aastaks Pariisi. Seejärel tulid õppereisid Saksamaale, Itaaliasse, Šveitsi, Soome ja Nõukogude Venemaale.

1930ndate teises pooles asus Erich Leps elama Pärnusse, oma abikaasa, samuti Pallases õppinud kunstniku Pauline Elfriede Lepsi (sünd. Estam) perekonna majja Suur-Possieti (Suur-Posti) tänaval. Leps sai tuntuks portretistina, maastiku- ja žanrimaalijana. Produktiivse kunstniku teoseid leidus paljudes erakogudes, mitmetes kunstimuuseumides, samuti ka Pärnu muuseumi ennesõjaaegses fondis. Lisaks tegutses Leps laiahaardeliselt kunstihariduslikus valdkonnas – avades Pärnus oma õppestuudio ning andes loenguid rahvaülikoolis, korraldas ta muuhulgas huviliste ekskursioone kunstinäitustele Tallinnas.

Üks neljast Pärnu muuseumile annetatud linnavaatest

1944. aastal põgenes Erich Leps koos naise ja poja, ning naise vanematega Saksamaale, asudes Ulmi linna Baden-Württembergi liidumaal. Peamise eestlaste põgenikelaagri Geislingeni lähedusest hoolimata moodustas Ulmi kogukond suhteliselt iseseiseva eestlaste grupi, mis püsis kuni 1949. aastani. Erich Leps jätkas siin aktiivset kunstialast tegevust esinedes pea kõigil Saksamaal korraldatud eesti kunsti näitustel ning organiseerides ja juhatades Ulmis esimest eesti pagulaste rakenduskunsti ja käsitöö ühingut (“Estonian Handicraft”). Ulmi linna ja ka Geislingeni motiividel põhinev maaliseeria moodustab tähelepanuväärse terviku Lepsi loomingus. Pärnu Muuseumi jõudnud teosed on maalitud sõja ajale omases kitsikuses papitükkidele.

Alates aastast 1949 elas Erich Leps Ameerika Ühendriikides, töötades alul kunstiõpetaja ning portreemaalijana, hiljem reklaamikunstnikuna Hartfordis Connecticutis ning kuni surmani 1965. aastal Chicagos.

Kihnu ja Manilaiu rannakalurid saavad loa sügispüügiks

Wednesday, August 29th, 2012

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder saatis Vabariigi Valitsusse määruse eelnõu, millega suurendatakse Liivi lahe rannakaluritele 2012. aastaks kehtestatud lubatud räimesaaki.

2012. aastaks lubatud räimesaagi suurendamine Liivi lahel võimaldab katta Pärnu maakonna rannakalurite poolt käesoleval aastal lubatust enam püütud kalakoguse ning avada sügispüügi Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest rannakaluritele. Lubatud aastast räimesaaki Liivi lahel on võimalik suurendada ka Saare maakonnale.

Loe lähemalt siia klikkides

Samal teemal:

Keskkonnakomisjon kohtus Kihnu kaluritega

Elu seaduse piiril

Kalaralli väikese röövpüügiga

Kihnu ja Manilaiu ümbert korjati ära hulk salavõrke

29. augustil algab Kahe Silla jooksu stardimaterjalide väljastamine

Monday, August 27th, 2012

 

2011. a Kahe Silla Jooksu võitja Tiidrek Nurme

Alates kolmapäevast, 29. augustist on võimalik kõigil Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksule või -retkele eelregistreerunud osalejatel saada kätte oma stardimaterjalid Port Artur II kaubanduskeskusest. Juba traditsiooniliselt avab Pärnu Kahe Silla klubi seal jooksule eelneval nädalal võistluskeskuse, et võimalikult palju osalejaid võistluspäeva hommikul sagimisest ja kiirustamisest säästa. Kahe Silla võistluskeskus on Port Arturis avatud kolmapäevast reedeni kell 10:00 – 20:00 ning laupäeval, 1. septembril kell 10:00 – 16:00. Kõigi osalejate vahel, kes oma materjalid enne pühapäeva välja võtavad, loosib Kahe Silla klubi kolmapäevast laupäevani iga päev välja ka jooksuga seotud auhindu. Üks eelis on ajutisel võistluskeskusel veel – kui muidu on võimalik Kahe Silla jooksule ja –retkele eelregistreeruda kuni 31.08.2012 (kuni kell 17:00 internetis 2silda.ee ning kuni kell 18:00 Port Artur II infopunktis), siis sarnast võimalust pakutakse erandkorras ka laupäeval ning seda vaid Port Arturi võistluskeskuses. Registreerumisega tasub kiirustada sellegipoolest, sest laupäeval kehtivad juba samad stardimaksud, mis võistluspäeva hommikul.

Täpsem info 2.septembril toimuva Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu ja sellega seotud sündmuste kohta leiab aadressilt 2silda.ee.

Samal teema:

Kolm nädalat Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooksuni

Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks kuulub tänasest Eesti Linnajooksude ametlikku sarja

Iidetuled Pärnu rannas

Sunday, August 26th, 2012

 

Muinastulede öö tuleetendust juhtis Pärnu rannas tavapärasel viisil Mart Tõnismäe, musitseerisid õed Anu ja Triinu Taul.

Samal teemal:

Muinastulede ööl musitseerivad õed Triinu ja Anu Taul

Muinastulesid süüdati „Alguse valguses“

Iidetuled eile õhtuses Pärnu rannas

Muinastuled Läänemere ääres

Luksussportautod nädalavahetusel Pärnus

Saturday, August 25th, 2012

„Gran Turismo Baltica 2012“ koondas täna keskpäeva paiku umbes poolsada luksussportautot Pärnusse, kus peatutakse kahel päeval.

Tund peale keskpäeva oli enamik Tallinnast Pärnu poole teele asunud Skandinaavia luksussportautodest esimese peatusena koha sisse võtnud hotell Strand esises parklas, kus uudistajatel lubati vabalt ülikallite autode vahel takseerida.

Sündmuse korraldusesindaja Olari Vokk ütles, et kõige rohkem on autosid Rootsist, palju muidugi ka Norrast ja Soomest, mõned osalejad Venemaalt. Eestist osaleb sellel tuuril 5 autot.

Olari Vokk

Vokk sõitis Pärnusse sportauto Lotus roolis. Katusele kantud sinimustvalged värvid muudavad tema auto hästi äratuntavaks. Esimese Lotus prototüübi ehitas Anthony Colin Bruce Chapman 1948. aastal ja Lotus Engineering Company asutas 1952-el selleks, et valmistada võidusõidu autosid. Läbi aastakümnete on Lotuse sportautodest silmapaistvamad olnud Elan, Elite, Esprit ja Elise, teab sportautode müügimees Olari Vokk seda tüüpi autodest palju kõnelda. Kuid Strandi ees võis näha ka teisi autosid, nagu Lamborghini, Porsche, Ferrari ja teisi.

Küsimuse peale, kui palju luksussportautoga sõit Tallinnast Pärnusse maksab, hakkas Vokk naerma ja ütles sõbralikult, et tegelikult pole kütusekulu üldsegi suur. Tavaarvamus, et taolised autod võtavad väga palju kütust, on tema sõnul päris eksitav.

Kuna siinsetel teedel pole lubatud suurtel kiirustel sõita, siis minnakse homme keskpäeval Audru ringrajale kiiruskatseid sooritama. Täna õhtul ollakse Sunset Clubi juures, kus toimub sündmuse ametlik pidu.