Arhiiv September, 2012

Laura-Liis naases V Pärnumaa Rattaretkelt koju uue rattaga

Sunday, September 30th, 2012

Laura-Liis läheb V Pärnumaa  Rattaretkelt koju uue jalgrattaga

Laura-Liis on sobiva jalgratta välja valinud; Laura-Liis on saanud ka ratta dokumendid

Täna keskpäeval lähetati Pärnumaa V Rattaretkele 337 registreerunud ratturit ja teekonna läbimise järel loositi traditsioonilisel viisil välja ka Hawaii Expressi jalgratas, mille omanikuks sai Pärnu Rääma Põhikooli õpilane Laura-Liis Koikson.

Stardikoridoris Laial tänaval

Enne teele asumist

Pärnust Vana silla juurest asuti täna Pärnumaa Rattaretkele, kus võis valida 27 ja 10 kilomeetri pikkuse tee vahel. Lühemale distantsile läks 139 ja pikale rajale 198 inimest. Pikema distantsi valikul oli võimalus teha väikese peatuse Audru kiriku juures. Seal tervitas saabujaid pasunakoor Õnn tuli õuele. Pakuti ka teed. Edasi jätkati sõitu Audru ringrajale, kus lõpetajaid kostitati supi ja teega, mille valmistas Pärnu Pataljoni Kogu MTÜ, jagati Häädemeeste vett. Sama puhkpilliorkester esines ka ringrajal.

Rattaretkel

Audru ringrajal toimusid lastesõidud, kus kahe vanuserühma peale kokku startis üle poolesaja noore spordihuvilise.

Tagamaks sõitjate liiklusturvalisust, said matkajad helkuritega varustatud turvavesti. Rattaretke erikleebis jäi rattaraamile kleebituna matkal osalemist kinnitama. Selleks, et sportlik sügispäev veel edaspidigi end meelde tuletaks, võimaldatakse kõigil osalejatel enda nimele klõpsates printida lõpuprotokollist ka diplom välja.

Ringrajal

Jõõpre Põhikooli direktor Mati Sutt abistab õpilasi jalgrataste transpordiga

Päev lõpetati loositud meenete jagamisega ja tublimate koolide autasustamisega. Koolide osavõtlikkuse paremust selgitati selle järgi, milline oli ühe või teise kooli osaluse protsent õpilaste üldarvust. Maakonnast oli 42,9 % parim Lindi Lasteaed-Algkool. Tubliduselt teine oli 25,9% Jõõpre Põhikool. Pärnu linna arvestuses võttis esimese koha Pärnu Raeküla Kool, kelle osalus oli 5,8 % ja teiseks osutus Pärnu Rääma Põhikool 4,8 %. Lohutusauhind anti Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumile (3,6 %), kuna nemad olid kõige arvukamalt esindatud gümnaasiumite osas.

Loosi peavõidu omaniku leidmiseks tuli Fortuunana appi Jõõpre Põhikooli direktor Mati Sutt, kes pidi ütlema mingi arvu vahemikus 1 kuni 337. Sutt valis 87 ja selle arvu järel oli registreerimise toimikusse kirjutatud pika distantsi läbinud Laura-Liis Koikson, kes õpib Pärnu Rääma Põhikoolis.

Lindi Lasteaed-Algkool

Soovijad võisid teha Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavas südametelgis tasuta tervisteste.

Sündmust organiseeris Pärnumaa Spordiliit koostöös toetajatega. Rattaretkele panid õla alla Ramirent, Pärnu Postimees, Hansaprint, Port Artur, Pärnu Maavalitsus, Hawaii Express, Pärnumaa Punane Rist, Häädemeeste Vesi, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Kultuurkapital, Kinhor, Kenwalt, Pärnu Maakoolide Spordiliit ja kohaliku omaalgatuse programm.

Prindi omanimeline diplom välja siit!

 

 

Samal teemal:

Pärnumaa IV rattaretkelt läks Kuldari abikaasa uhiuue rattaga koju

Pühapäeval peetud Pärnumaa III Rattaretk on saanud ajalooks

Saare mehed võidutsesid Pärnu-Jaagupi ekidenil

Saturday, September 29th, 2012

Üldvõitja KJK SAARE

Täna keskpäeval starditi Pärnu-Jaagupi IX Poolmaratoni Teatejooksule, kus üldvõidu saavutas Saarde meeskond. Samaaegselt traditsioonilise sügisjooksuga peeti ka lastejooksud, tervisekäimine ja Sparta spordiklub heategevuslik spordipäev.

2,5 km tagasipööre; Riho Ment jooksis etapi parima aja

Päeva alustasid lapsed

Noorimate autasustamine

Kerttu Tammeleht näitab lastele soojendusharjutusi

Soojendusharjutused

Spordipäeva juhatasid sisse lastejooksud, mille juures tekitas erilist elevust Nublu kohalolek. Tuletõrje koera Nublu abivalmidust selgitab Pärnu-Jaagupis kindlasti sealsete tuletõrjujate üleriigiliselt silma paistev tublidus. Lastejooksul osales 32 last, kellest 18 poissi ja 14. Kuni 7 aastaste tüdrukute 300 m staadioni ringi jooksis parimale ajale 1.19,1 Kristina Jägel. Sama kategooria ja distantsi pikkusega poiste arvestuses jooksis ajaga 1.16,6 esimeseks Paul Villmann. 8-12 aastased tüdrukud staadionil ja mäe tagant 400 m ringi, mille võitis ajaga 1.26,5 Gelli Lainet. Sama kategooria poiste arvestuses võttis võidu ajaga 1.17,7 Andres Sõle.

Pool tundi enne poolmaratoni teatejooksu algust läksid Riina Altpere juhendamisel 4 kilomeetri pikkusele teele 15 tervisekõndijat. Käijate vahel loositi ka auhind.

Päevajuht Vahur Mäe

Ekiden maailmas ja Pärnu-Jaagupis

Ekiden on Jaapanist alguse saanud teatejooks, mis koosneb originaalis kuuest etapist.
5+10+5+10+5+7,195 km. Kokku on maratonidistants – 42,195 km. Pärnu-Jaagupi jooksul on neid distantse vähendatud poolevõrra ning kokku on saadud ainulaadne 21 km-ga teatejooksu võistlus Eestis. Üldiselt on ekidenivõistlus väga vähe levinud Eestis.

Jooksjad autoaknast vaadatuna

Elmar Lauril on sünnipäev

Pärnu-Jaagupi poolmaratoni teatejooksu ajalugu ulatub tagasi aastasse 2004, mil esimest korda korraldati Eesti mastaabis ebatraditsioonilist jooksuvõistlust, kus poolmaratoni distants (21 km) jagunes osavõtjate vahel kuueks etapiks (ekidenvõistlus). Idee algataja ja rajameister Elmar Laur tundis vajadust Pärnu-Jaagupis „oma „ jooksuvõistluse järele ja nii saigi edasine teoks. Lauri sõnul oli võistlusmäärustiku koostaja Priit Neeme, kes on olnud enamike võistluste peakohtunik. Elmar Lauri sünnipäevaga ja sel puhul ei jäetud kasutamata võimalust teda kena lillekimbuga õnnitleda.

Ekideni korraldajaks on Pärnu-Jaagupi Rahvaspordi edendamise seltsing, Pärnu-Jaagupi spordikeskus, Halinga Vallavalitsus, peasponsor on olnud kõigil 9 aastal OÜ Petersport. Teised toetajad on veel Kahe Silla Klubi, Hasartmängumaksu nõukogu ja OÜ Halinga.

Lõdvestus

Poolmaratoni teatejooks peeti kuueliikmelistes võistkondadesse jagatult ja 21 kilomeetrine teekond läbiti erinevate pikkustega distantsidel (2,5 + 5 + 2,5 + 5 + 2,5 + 3,5 km). Rajale minekuks registreerus 9 võistkonda. Peakohtunikuks oli sel aastal Urve Indermitte ja abi Mari Kirsipuu. Võistluse korralduse peakoordinaator oli Pärnu-Jaagupi Spordikeskuse juhataja kt Anne-Mai Tammeleht.

Tänane poolmaratoni teatejooks

Abikäsi

2,5 km tagasipööre

Jooks algas staadionilt ja suundus Õhtu tänava kaudu pöördega vasakule Kalli maanteele. Tagasipöörde punktist tuldi sama teed tagasi ja mäe tagant möödumisega joosti staadioni rajale, mille spordihoone poolsel küljel asus nii stardi, finiši kui ka teatevahetuse asukoht. Peamine jooksmine kulges sümboolsel 2,5 kilomeetrisel ringil. 5 km läbimiseks pidi jooksma 2 ringi. Kuuendal etapil joosti ühe ringi kuid tagasipööre toimus Kalli maanteel tavalisest asukohast 0,5 km kaugemal. Raja esimesed ca 200 m läbiti kergel krossimaastikul.

Võistluspäeva juht oli Pärnumaa Spordiliidu projektijuht Vahur Mäe, kes vahendas pidevalt operatiivset teavet rajal toimuva kohta. Hilisema kokkuvõtliku kommentaari rajal jooksnute vahelisest pingsast rebimisest andis Maalehe võrguväljaandele Jaanus Mäe, kes viibis ka ise ühe etapi võistluspöörises ja tuli meeskonnaga üldarvestuse teiseks.

Jaanus Mäe

Rajakohtunikud Meribel Soovik ja Sten Gnezdov

Kohe peale starti anti täiskäigul minna. Veidi konarlik ja libe stardisirge ja künklikul rohumaal jooksmine ei lasknud korralikku sammu arendada, kuid kui juba Kalli maanteele jõudsime võis korralik lammutamine alata (algas maanteejooksu osa). KJK Saare avavahetuse jooksja pani korraliku tempo peale, mõttetu üritamine oli ise liidriroll haarata ja niisiis üritasin kulgeda (vastutuult) liidri tempos. Endale üllatavalt jõudis 2,5 km pöördepunkt üsna kiiresti silmapiirile ja varsti see pööre tehtud oligi, vaatasin pöördel veel jälitavaid konkurente, kuid nemad olid juba üsna turvalise vahemaaga maha jäänud. Liider üritas mitmeid kordi mind maha raputada, kuid see ei õnnestunud hetkeni kuni jõudsime staadionile. Künklik maastik pärast maanteelt mahatulekut kuni staadionini lõhkus mu jooksusammu päris korralikult ja tõmbas jala staadionile minnes kangeks. Seega tekkis liidriga, kes otsustas veel kiirendada, arvestatav vahe sisse ja üritasin kuidagi veel korralikku sammu hoida, kuni tuli päästev teatevahetus, mille andsin kuskil 5-6 sekundilise (vist) kaotusega. Kokkuvõtteks tuli isiklik rekord, nii, et võis igati rahul olla.

Ekideni võistlejate autasustamine

Naiste FB JOOKSMINE  pjedestaali kõrgemal astmel; segavõistkonna  SPORDIINIMESED I koht

Segavõistkonna  AUDRU SEGA  II koht; noormeeste VALGU III koht

Noormeeste võistkonna MAASIKAS II koht; noormeeste võistkonna PÄRNU-JAAGUPI TULETÕRJESELTS  I koht

Meeste võistkonna PÄRNAKAD II koht; FB JOOKSMINE III koht

Autasustati iga vanusegrupi kolme paremat võistkonda medaliga, mille vermis savisest materjalist käsitööna Age Alus.

Naiste arvestuses osales võistkond FB JOOKSMINE, kes lõpetas ajaga 1.29.21,9 ja sai ainsa võistkonnana kulla. Segavõistkondadest võitis esimese koha ajaga 1.19.35,7 SPORDIINIMESED, jättes ajaga 1.25.26,9 võistkond AUDRU SEGA teiseks. Noormeestest võitis esimese koha võistkond PÄRNU-JAAGUPI TULETÕRJESELTS ajaga 1.26.50,0, teise koha MAASIKAS ajaga 1.30.08,8 ja kolmanda koha VALGU ajaga 1.30.49,6.

Meeste arvestuses saavutas esimese koha ja tuli ühtlasi ka tänase päeva üldvõitjaks võistkond KJK SAARE ajaga 1.10.44,3. Ajaga 1.12.49,7 jäid teiseks PÄRNAKAD, kes lõpetasid mullu üldvõitja ajaga 1.11,47. Kolmandaks tuli FB JOOKSMINE ajaga 1.16.16,9.

Raja rekord 1.07,54 püstitati 2006 aastal Rapla Jooksuklubi poolt ja jäi ka käesoleval korral ületamata.

Sepp Mart Mölder on valmistanud loosiauhinna; OÜ Ertsma loosiauhinna omanik

Väljajagamisele läks veel kaks loosiauhinda, mille panid välja sepp Mart Mölder ja OÜ Ertsma. Fortuuna isikus oli valikut tegemas Elmar Laur.

Anne-Mai Tammeleht

Päeva lõppedes ütles võistluste korralduse peakoordinaator ja Pärnu-Jaagupi Spordikeskuse juhataja kt Anne-Mai Tammeleht, et ilm oli spordiharrastajate sõber ja sündmus läks hästi korda. Südamest tulnud tänusõnad kuuluvad kõigile osalejatele, toetajatele, abilistele, SK Sparta treeneritele, eesotsas Maris Kajariga. Ka Sparta trennidesse ja loengule jätkus piisaval hulgal rahvast, kes kõik jäid päevaga rahule.

Kohtumiseni juubelihõngulisel kümnendal Pärnu-Jaagupi Poolmaraton teatejooksul septembris 2013!

Pildigalerii 2,5 km pöördel

Galerii jätkub kõige muuga, mida kaamerasilm tabas

 

Samal teemal:

Ekiden – Pärnu-Jaagupile ainuomane jooksuvõistlus Eestis

Kutsekoolide noored lahendasid küsimust „Mida teha vanade tekkide ja patjadega?“

Friday, September 28th, 2012

SA Junior Achievement Eesti partnersuhete juht Kersti Loor teatab, et Eile korraldas Junior Achievement (JA) Eesti Pärnumaa Kutsehariduskeskuses kutsekoolide noortele ettevõtlus- ja innovatsioonilaagri „12-tunni ettevõte“, kus 80 õpilast seitsmest Eesti kutseõppeasutusest lahendasid AS Wendre püstitatud ülesannet „Mida teha vanade patjade ja tekkidega?“

Võitjameeskond, pressifoto

Teema on aktuaalne, kuna patjade ja tekkide kasutusiga on piiratud, aga nende taaskasutamisega praegu erinevatel põhjustel ei tegeleta.

Päeva jooksul noorte poolt väljatöötatud ideid ja äriplaane hindas žürii, kuhu kuulusid Jana Kivi ja Margus Saks Wendrest, Einar Pähkel Skano Groupist ning Marko Töll Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest. Žürii hinnangul olid kõik osalejad tublisti tööd teinud ning sündinud ideede skaala oli väga lai.

Võitjameeskond esitlusel, pressifoto

Parimaks tunnistas žürii meeskonna nimega Softhouse, kes mõtles välja tooteidee diivan-ehituspadi. Tekkide ja patjade sisud kogutakse kokku, steriliseeritakse, puhastatakse ja vormitakse kuubikuteks või patjadeks. Nendest patjadest pannakse krõpsuriide abil kokku diivan, mida saab lahti võtta ja kokku panna erinevateks kujunditeks. Toode on suunatud eelkõige lastega peredele.

Meeskond soundEST kasutaks vanade tekkide ja patjade sisuks olevat kiudu heli- ja mürakindlate isolatsiooniplaatide tootmiseks. Materjali kogutaks kõigilt Wendre turgudelt ning kiust pressitakse kokku nii seina sisse ehitatavaid isolatsiooniplaate kui ka dekoratiivseid plaate, mida saab kohe soovikohaselt viimistleda.

Rühm Swuns muretses inimeste tervise pärast. Nemad tahtsid tegema hakata isesoojenevaid sisetaldu. Taldade alumine kiht oleks valmistatud kokkupressitud vatiinist, mille peale pannakse geelpadjakesed, mis käimisel soojenevad. Toode aitaks ennetada külmetushaigusi, samuti oleks heaks abiks seljavalude korral.

Meeskond Avor valis oma sihtgrupiks Skandinaavia, Baltikumi ja Venemaa poksihuvilised, kellele hakata kiutäitega poksikotte ja –kindaid tootma, tootevalikusse kuuluksid ka plated, matid ja topispallid.

Sotsiaalselt tundlikud noored meeskonnast MTÜ Warm a Hart tulid välja ideega toota kiutäitega kombesid lastele ning jopesid ja soojapükse täiskasvanutele. Ideeks müüa kõrge hinnaga kvaliteetseid tooteid Skandinaaviamaadesse, mis võimaldaks neil samal ajal aidata majandusraskustes Baltimaade peresid, kinkides neile tasuta sarnaseid tooteid. Projekti plaanitakse ellu viia Unicefi ja ESFi toetusel.

Meeskond wawah hakkaks tegema kvaliteetseid ja innovaatilisi diivaneid sarnasel põhimõttel lõbustuspargi batuutidega, diivanit täidaks aga õhu asemel kiud. Diivani karkassi moodustab kokkupressitud kiud, pealmine osa on pehmemast ja õhulisemast kiust. Tulevikus hakataks tegema ka kott-toole, tugitoole ja diivanilaudu.

Meeskond Softbrick toodaks kiuga täidetud mänguklotse, millest saaks ehitada kindlusi ja maju. Sihtgrupiks eelkõige lasteaiad ja mängumaad, kuna toode on üsna ruumimahukas. Komplekti kuuluks 30 poolemeetrise küljemõõduga kuubikut.

12-tunni ettevõte on aktiivne ning loov koolitus, kus noored õpivad tegevuse käigus põhilisi ettevõtlusteadmisi. Päev algas lühiloengutega, mille käigus said osalejad teadmisi äriplaani koostamisest. Seejärel hakkasid nad koos oma meeskonnaga neile püstitatud probleemile lahendust otsima. Viidi läbi ajurünnak ideede leidmiseks, loodi oma ettevõttele visioon ja missioon, pandi paika turundus- ja finantsplaan ning tehti läbi SWOT-analüüs. Osalejad suunasid lahenduste leidmisel eksperdid ning juhendasid JA vilistlastest rühmajuhid.

12-tunni ettevõtte läbiviimist toetas AS Wendre. Üritust rahastas Euroopa elukestva õppe allprogramm Leonardo da Vinci. Samast projektist on rahastatud kokku kuut Eesti kutseõppeasutustes 2010 – 2012 läbi viidud 12-tunni ettevõtluslaagrit, millest on osa võtnud enam kui 20 kutseõppeasutuse õppurid.

SA Junior Achievement Eesti on 1992. aastal asutatud Eesti juhtiv ettevõtlusõpet edendav organisatsioon, kelle tegevusvaldkondade hulka kuuluvad õppeprogrammide väljatöötamine, tutvustamine ja läbiviimine, õppematerjali väljaandmine ning õpetajaskonna koolitamine. JA programmide järgi õpib majandust ja ettevõtlust algklassidest gümnaasiumini 13000 õpilast üle Eesti.

Vango talus lauldi kümne maa rahvalikke laule

Friday, September 28th, 2012

Kümne maa lipud

Pärnu Kunstide Maja ehivad kümne Euroopa riigi lipud, mis kinnitavad nende maade esinduste kohal olekut kolmandal rahvusvahelisel laste ja noorte solistide festivalil “Kuldleheke”.

Anne Uusna  oma õpilasega bussile astumas; Margrit Kits oma õpilasega bussile astumas

Siinsel laiuskraadil pole paha alati arvestada ka vihma võimalusega, nii ka täna

Neljapäeval Kuninga tänava Põhikoolis ja Pärnu Hansagümnaasiumis koolikontserditega alanud festival avati sama päeva õhtul pidulikult Pärnu Kunstide Majas. Festivali muusikaline juht Endla Murd ütles, et avatseremoonial lauldi Piret Ripsi poolt Leelo Tungla sõnadele viisistatud festivali hümni ja muusikaliselt esinesid nende oma maja õpilased.

Vastavalt loterii numbrile läheb esinemisjärjekord kirja

Täna toimus Saarde valla Laiksaare külas asuvas Vango talus folklooripäev ja noored rahvalauljad said võistulaulmisega võtta erinevate vanuserühmade arvestuses üksteiselt mõõtu. Rahvalaulukonkursil võisteldi alates seitsmendast kuni kaheksateistkümnenda eluaastani. Esinemisjärjekorra loosisid lauljad ise endile välja vanal rehepeksumasinal, mis on ümber ehitatud Lotte loteriimasinaks.

Irina Savenkova

Samal ajal kui toimus proovilaulmine, võisid teised tutvuda Vango talu vaatamisväärsustega ja külastada vanade tööriistade muuseumit. Külalised mängisid rahvalikke mänge ja sõid suitsuräime, mida sealsamas valmistas taluperemees Jüri. Konkursi lõppedes pakkus taluperenaine Õnne mulgiputru, kodukaraskit ja koduvõid.

Sankt-Peterburgis elav Irina Savenkova on üks žürii liikmetest, kes õpetab juba veerandsajandit laste estraadistuudios laulmist. Ta on Pärnu festivalil esimest korda, aga korduvalt osalenud teistel sarnastel Euroopa festivalidel. Savenkova suhtub sügava lugupidamisega eestlastesse, kes on läbi ajaloo katsumuste leidnud endas tahet ja jõudu säilitada oma keelt ja rahvuslikku eripära.

Vjatšeslav Kuznetsov Rjazanist on saanud kohaliku bussijuhiga sõbraks

Vjatšeslav Kuznetsov saabus rongiga Pärnusse 15 tunni tee kauguselt Rjazanist ja viibib Eestis esimest korda. Ta on tänulik siinse teesklematu ja siiralt sõbraliku vastuvõtu pärast. Siin kohatud meeldiv kogemus erineb oluliselt neist teadmatusest tingitud hoiatustest, mida ta on enne teele asumist kodumaal kuulnud. Kuidas maitses eestlaste rahvuslik roog? „See oli väga maitsev.“ Ta selgitas, et kindlasti on kõigil inimestel, aga ka rahvastel, oma maitselised eelistused. Kuid mulgipuder ja karask on nauditav toit, mille pärast võib taas eesti laua taha istuda. Kuznetsov ütles, et soovib edaspidigi Eestisse tulla.

Rahvalike laulude konkursi parim tehakse teatavaks laupäeva õhtul pärast seda kui on selgunud ka Pärnu Kunstide Maja ärklisaalis toimuva pop-jazz’i konkursi tulemus. Rahvusvahelise kümneliikmelise žürii otsustada on ka “Kuldlehekese” grand prix’ saaja.

*

Samal teemal:

„Kuldleheke“ kogub noored vokaalsolistid üle Euroopa Pärnusse

Kuidas supelsaksad Pärnu vallutasid?

Thursday, September 27th, 2012

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli teadur Tiit Kask pidas eile pärast lõunal Pärnu Tervisekeskuses Väärikate Ülikooli auditooriumile loengu Pärnu kuurordi arengust alates aastast 1838 kuni käesoleva sajandi neljakümnendate aastateni.

Tiit Kask saabub väärikate auditooriumi ette

Sindi juurtega Tiit Kask on vaikse jutu ja tagasihoidliku olemisega mees, kes veedab suvel meelsasti aega Pärnus vaatleja või jäädvustaja rollis ja mitte niivõrd puhkajana. Eesti hotelli- ja turismikõrgkooli teadur on põhjalikult uurinud Pärnu kuurordi edulugu ning kirjutanud magistritöö Pärnu kuurordi kujunemis- ja arenguloost aastatel 1838–1940. Tema doktoritööks on Pärnu kuurordi ruumi ja ruumipraktika ajavahemikul 1940–2005.

Enne saali sisemist astutakse registreerimise laua juurde

Pärnu kuurordiks saamise üheks eelduseks sai soodne geograafiline asend, kus asub peene liivaga rand ja madala veega lõunakaarde avatud merelaht. Kuna 19. sajandi alguseks kaotas Pärnu kindluslinnana tähtsuse, siis kustutati see 1834. aastal Venemaa kindluste nimistust, kindlustuste vöönd anti üle linnale ja järgnevalt asuti kindluse likvideerimisele.

1837. aastal küsiti linna magistraadilt luba mererannale supelasutuse rajamiseks ja juba aasta pärast ehitati vana kõrtsihoone ümber esimeseks supelasutuseks paigas, mis asus umbes praeguse mudaravila juures. Praeguse rannapargi asemel laius siis vesine heinamaa. Omanikud andsid hoone rendile. Rentnik kohustus korraldama vannide andmist ning asutust korras hoidma. Suviti said linnaelanikud sooje mereveevanne võtta ja talviti pakkus asutus sauna teenust. Ajaloost on täpselt teada, et esimene vannitus tehti 26. juunil. Nimetatud aastat peetaksegi Pärnu kuurordi sünniajaks ja järgmisel aastal võib linn tähistada kuurordi 175. juubelit. Pärnu oli kuurordi arendamisega astunud Tallinna, Narva, Haapsalu ja Kuressaare kõrvale.

Supelonni makett Pärnu Muuseumis

Kuna tol ajal puudus Pärnul raudteeühendus teiste keskustega ja kaugemalt suvitajaid ei saabunud, siis jäi supelasutuse kasutus üsna harvaks, arvatavasti üle viie või kuue vanni polnudki kellegile anda. Supelasutuse kulud ületasid kõrgelt tulusid. Olukord tõotas paranemist seoses 1860. avatud Pärnu-Riia-Liibavi laevaliiniga, kuid juba esimese reisiga läks aurik allapoole lainte voogusid. Siiski seati kümme aastat hiljem sisse laevaliiklus Pärnu ja Riia vahele.

Mööduvad aastakümned ei nihutanud kuurordi arendamist paigast ja esimese avaliku supelasutuse saatus näis olevat hääbumisele määratud. 1889. aasta jaanuaris otsustati tolleaegse linnapea Oskar Brackmanni südika pealekäimise tulemusena supelasutus linna majandamisele võtta, mida omanikud olidki soovinud. Sellega algas pärast poole sajandi pikkust kiratsemist ravi- ja puhkekuurordi uus elamine.1888. aastal loendati Pärnu elanike arvuks umbes 13 tuhat inimest.

Auditooriumi istekohad täituvad 100 protsendiliselt

Juba 1882. aastal oli Brackmanni initsiatiivil alustatud Ranna pargi istutamist. Supelasutuse Pärnu linna omandisse ostmise järel asuti rajama Venemaale arvestatavat kuurorti. Samal aastal ehitati supelasutuse naabrusesse Rannasalong, hakati hoolt kandma puiesteede ja suvilate eest ning järgmisel aastal ehitati ka supelasutus ajakohasemaks. Ametisse palgati supel-inspektor, kelle juhtimisel asuti ravi- ja puhkekuurorti välja arendama. 1870. aastal asuti vallikraavi täitma ja tasandatud linnakindlustuste alale istutati alleede ja parkide vöönd. Esimeseks kesklinna pargiks kujunes endise vallikraavi kohale rajatud Koidula park.

1895. aastal hakati ehitama Pärnu-Valga kitsarööpmelist raudteed läbi Mõisaküla. Esimene rong Pärnust Valka väljus 1896. aasta oktoobris ja järgmise aasta suvel avati liikluseks Mõisaküla-Viljandi raudteeliin mis avardas oluliselt Pärnu kuurordi külastamise võimalusi. Tallinnast Pärnu sõiduks kulus aega 14 tundi, mis oli väga väsitavalt pikk reisimine. Oluline muutus saabus 1928. aastal, kui ehitati Lelle-Pärnu vaheline raudteelõik. Siis võis sõita Tallinnast Pärnusse kõigest 4 tunniga.

Pärnu rand 1939. a suvel

Mere äärde pääses mööda praegust Merepuiesteed. Vette mindi väikeste onnitaoliste sõidukitega, mida veeti merre ja tagasi hobustega. Teenuse eest tasuti 10 kopikat. Päikest ei võetud.

Esimesed suvilad valmisid Supeluse ja Promenaadi (praeguse A. H. Tammsaare) tänavate äärde. Pärnu võeti Vene kuurortide ametlikku nimistusse ja suvituslinna õitseng kestis kuni aastani 1914.

Vahepealsed sõja-aastad tekitasid mõistetavalt tagasimineku, aga juba 1918. aastal hakkas linnavalitsusele saabuma järelpärimisi Pärnu kuurordi kohta. Kuna rajatised olid laastatud, rand korrastamata, supelasutus koguni tules hävinud, vastati küsimistele ebalevalt, mille sisu oli pigem eitav.

Sajandi 20-dail aastail ehitati merre minekuks eraldi sillad naistele ja meestele. Supelsillad jäid teineteisest versta kaugusele. Naiste sild asus mudaravila kohal ja meeste sild praeguse Kuuse tänava joonel. Kahe silla vahel keskrannas asus segarand, kus võisid nii mehed kui naised ühes koos viibida. Naiste sillast muuli pool aga asus daamide rand nii nagu see on siiani oma traditsiooni hoidnud. Kask leiab, et naisteranna tulevik on pärnakate endi otsustada.

Auditooriumi istekohad täituvad 100 protsendiliselt

Uuele supelasutusele pandi nurgakivi 1926. aasta 6. juunil. Ajanõuetele vastav mudaravila ehitati valmis aastaga ja avati pidulikult 9. juunil. 1936. a. püstitati randa Olev Siinmaa projekti järgi kõlakoda ning suvemuusika toodi kesklinnast sinna üle. Pärnus elas 6 kutselist suvemuusika kontserte andvat pillimeest juba enne I maailmasõda. Suure elevuse tõi 1937. aastal Rannahotelli avamine. Kask arvab, et hotell valmis 1940. aasta Helsingi olümpiamänge silmaspidavalt, sest tol ajal räägiti palju läbi Balti riikide kulgevast olümpia teest, ehk Via Balticast. Loodeti olümpiamängudele suunduvate inimeste arvukat peatumist ka Pärnus. Sama mõte võis olla seotud ka Rannahoone valmimisega 1939. aastal. 1938. a. ehitasid rootslased hotell Vasa, mida nüüd kasutatakse sanatooriumina.

1930. aastani ülekaalus olevate soomlaste arvukuse kahanemise järel hakkasid suuremal hulgal Pärnut külastama rootslased. Suvekülaliste seas jätkus ka palju teisi rahvusi, mis muutis Pärnu märkimisväärselt rahvusvaheliseks linnaks.

Kõike, mida Pärnu võis 1938. aastal suvitajatele pakkuda, rajati kahe sõja vahele jäänud aastakümnetega. Kask arutleb ka selle üle, miks kuurordi sajandat sünnipäeva peeti aasta hiljem ja isegi neljast juubelimargist koosnevale komplektile trükiti aasta 1939. Kuurordi raviasutus töötas ainult suvekuudel, 15. maist kuni 15. septembrini. Pärnu kuurort oli 1939. aastaks tõusnud oma tuntuse kõrgemale piirile, mille kahjuks katkestas valla pääsenud II maailmasõda.

Maketilt näeb ranna hoonete kompleksi sellisena nagu see oli veel enne 1967. a üleujutust

Esimese Eesti aja lõpuni oli Pärnu kuurordil kaks kõrgperioodi. Esimene kestis aastatel 1889 kuni 1914 ja selle edendaja oli Oscar Alexander Brackmanniga. Teine periood oli 1935–1940, kui tegevust juhtisid linnaarhitekt Olev Siinmaa ja linnapea Oskar Kask.

1940. aastal muudeti Pärnu kuurort aastaringselt tegutsevaks. Vahetult pärast Nõukogude okupatsiooni algust toodi 7. juulil 100 töölisveterani Sindist, Narvast ja Tallinnast Pärnusse. Aga juba 1940. aasta märtsis keelati ära rahvusvaheline kuurort Haapsalus ja Kuressaares, sest 1939. aasta baaside lepinguga hõivasid venelased 90% ulatuses puhkemajutuse.

Samal teemal:

President Toomas Hendrik Ilves esines Pärnumaa väärikatele

Estonias kõneldi heategevusest

Thursday, September 27th, 2012

Eile toimus Pärnus Estonia Pargi maja viienda korruse konverentsi ruumis MTÜ Pärnu Naiste Varjupaiga korraldusel seminar, mille teemaks oli „Kogukonnas annetuste kogumisele positiivse kuvandi loomine“.

Seminarist üldiselt

Seminaril osalejad

Seminar viidi läbi Regionaalministeeriumi valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastamisel, mille saamiseks koostatud projekti „Pärnu Naiste Varjupaiga annetuste kogumise rakenduskava“ eesmärgi sisuks on annetuste kogumise rakenduskava ja MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik annetuste kogumise regulaarse praktilise tegevuse käivitamine. Seminarist kutsuti osa võtma ühiskondlike organisatsioonide esindajad, oma ala asjatundjad ja ettevõtete juhid. Ettekannetega esinesid suhtlemistreener Ave Eero, kes vestles annetajat ja kogukonda väärtustava annetustegevuse teemal ning Heateo SA juhataja (ka ettevõtja) Andrus Aljas, kes rääkis annetustegevusega kaasnevast kasusaamisest.

Margo Orupõld selgitava sissejuhatusega

Margo Orupõld

Projektijuht Margo Orupõld ütles sissejuhatuseks, et rakenduskava koostamine eeldab koostööd erinevate ettevõtete, organisatsioonide ja kogukonnaga. Erilist tähelepanu sooviti pöörata ettevõtjatele, et selgitada annetuse tegelikku olemust ja seeläbi julgustada suuremale osavõtlikkusele abivajajate toetamisel. Seminaril osalemise kutsele vastasid projektijuhi sõnul mitmed Pärnu ettevõtted positiivse hoiakuga, aga kuna ärimeeste päevad on tavapäraselt väga hõivatud, siis leidis ainsana võimaluse õppepäevale tulla pagariäri OÜ Pärnamäed juhataja Mirje Lank.

Märkmeid Ave Eero ettekandest

Allpool rohkem kõlama jäänud mõtteid Ave Eero vestluslaadsest ettekandest. Koolitaja on psühholoog ja suhtlemistreener, kes valdab neurolingvistilist programmeerimist (NLP). Annetuse mõiste on poole sjandi pikkuse Nõukogude okupatsiooni tulemusena märkimisväärselt hägustanud eesti inimese teadvuses, sest tollane totalitarismi propageerimine vältis üldse oma sõnavaras ’annetuse’ kasutamist. Kristlikule traditsioonile toetuv Euroopalik moraal näeb annetuses tegevuslikku armastust. Siiski ei peaks selles toimingus tegutsema üksnes emotsionaalsetest puhangutest juhituna, vaid targalt kaalutletud kombel toimetama.

2009. aastal Kanada ettevõtetes teostatud ühe uuringu tulemusel järeldus mitu heategevusega kaasnevat kasulikku momenti. Heategevus loob ja kujundab ettevõtte brändi või mainet; aitab tugevdada kogukonda, mis toetaksid nende ärihuve; ehitada sotsiaalset kapitali; värvata ja hoida töötajaid.

Eraisikute puhul leiti, et heategusid tehakse kaastundest; soovist panustada valdkondadesse ja eesmärkidesse, millesse usutakse; panustada oma kogukonda; vajadusest täita oma usulisi veendumusi ning maksuajendist lähtuvalt. Paraku pole Eestis annetamine riiklikul tasandil ettevõtjaid soosiv.

Inimesed on loodud selleks, et olla armastatud ja asjad on loodud kasutamiseks. Põhjuseks, miks maailmas valitseb kaos on see, et asju armastatakse ja üksteist kasutatakse. Nii on kirjutatud näoraamatu Maagilise Universumi Klubi seinale.

Ave Eero

Üheks kesksemaks küsimuseks tõstatus arutelu sellest, miks peaks aitama neid kes ise hakkama ei saa? Ave Eero võttis vastuse lõpuks lühidalt kokku sõnadesse, et ligimise aitamise juurde kuulub märkamine ja kaastunne: „Kui need on minu inimeseks olemise põhiväärtused, siis ma tahangi elada vastavalt nendele väärtustele ja samade väärtuste juurde kuulub ka nende abistamine, kes ise hakkama ei saa.“ Annetades väärtustab annetaja iseennast. Annetaja ei haletse annetuse saajat, ta austab oma teoga abi vajajat. Lõpptulemusena teeb seeläbi head iseendale.

Aisopos on öelnud, et ükski heategu, olgu see kuitahes pisike, pole kunagi asjatu.

Annetamine ja filantroopia on üks viis investeerida oma ühiskonda, toetada vajalikke muutusi ja aidata kaasa lahedate ideede teostumisele. Mida me saame mõjutada, seda mõjutame.

Huvitav oli kuulda, et heategevuse või inimeste aitamisega tegeleb iga neljas eestlane. 2009. aasta EMOR-i uuringu põhjal selgus, et vabatahtlikku tööd teeb iga teine eestlane, kuid neist umbes kolmandik ei osanud ennast vabatahtlikuks nimetada.

Veel oli võimalus mõelda Albert Einsteini sõnade üle: „Kõige olulisem otsus, mille peame vastu võtma on see, kas me elame toetavas või vaenulikus universumis.“

Andrus Aljase kõnelus

Väga praktilisel viisil ja otsekohese suhtumisega kõneles annetamisega seonduvatest asjaoludest Andrus Aljas, kes töötas aastatel 1992 kuni 2006 AS Viisnurk finantsosakonna juhatajana, haldusdirektori ja ärijuhina, pärast seda oli kuni eelmise aastani AS Estonian Air juhatuse liige ja president. Alates käesolevast aastast on ta tegev Heateo Sihtasutuse juhatajana. Heateo SA on ainuke strateegilise filantroopia põhimõtetel töötav organisatsioon Balti riikides. Aljase sõnul tekitab nende sihtasutus ühiskonnas reaalselt mõõdetavaid positiivseid muutusi läbi tugevamate organisatsioonide, paremate eestvedajate ja innovaatiliste algatuste, milleks võivad olla sotsiaalne ettevõtlus, mõju hindamine jms.

Sissejuhatuseks esitas Aljas piltliku näite haigest maksast, mis võib mõjutada tervet organismi. Sama lugu on ühiskonnaga, kes jätab tähelepanuta või ravimata selle nõrgeima lüli. Väga oluliseks võtmeküsimuseks peab ta valikute tegemist. Näiteks peab ta täiesti mõttetuks lastekodudele annetamist, mis ei too mitte mingisugust mõistlikku kasu laste edaspidisele käekäigule.

Andrus Aljas

Järgmisena kirjeldas Aljas kujukat näidet alati väga praktiliselt mõtlevast Ameerikast, kus väike seltskond aktiivseid kodanikke soovisid 1935 aastal Akronis, Ohios asutada anonüümsete alkohoolikute ühenduse, mille ülesandeks pidi saama joodikute tagasivõitmine ühiskonnale kasulikus suunas. Rahalise abi saamiseks pöörduti tuntud töösturi ja filantroobi John Davison Rockefeller’i poole. Kuigi Rockefeller hindas innukate inimeste algatust kõrgelt, keeldus ta siiski oma poolsest panusest. Põhjendus oli lihtne. Tema rahast poleks kasu, kui nad ise ei suudaks tegutseda. Tegevus lõpeks raha lõppemisega ja tulemus oleks null. Esmalt tuleb end tõestada jätkusuutlikkusega.

Sellest ka igipõline kala või õnge andmise küsimus.

Tsiteerides Mahatma Gandhi’t teame maailmas olevat inimesi, kes on nii vaesed, et Jumal ilmutab ennast neile mitte millegi muu kui ainult leiva kujul. Selle kõrvale asetub Ameerika autotöösturi Henry Ford’i tõdemus, et surmanuhtlus kuritegevuse vähendamiseks on täpselt sama vähetõhus kui heategevus vaesuse raviks.

Vaatamata erinevatele arvamustele soovitab Aljas siiski valida organisatsiooni, mis sind kõnetab ja millesse usud. Seejuures tuleks eelistada kohalikke algatusi ja leida võimalus siduda heategevus oma põhiäriga. Tähelepanu tuleb pöörata jätkusuutlikkusele ja omatulu osakaalule. Oluline on otsida mõju sellest kuidas valitud organisatsioon suudab muuta ühiskonda paremuse suunas. Ühiskondlik mõju väljendab organisatsiooni „kasumlikkust“ ühiskonnale.

Öeldu paremaks mõistmiseks esitas kõneleja illustreeriva näite taas USA-st, kus tegutseb Year Up nimeline heategevuslik ühendus. Seal kaasatakse väheste võimalustega getonoored pingutust nõudvasse aastasesse programmi, mis annab neile tööeluks tarvilikud kompetentsid. Probleemset lahenduse leidmist mõõdeti 1500 noore juures ja neist 95% said suuremal või vähemal määral järgnevas elus iseseisvaks toimetulekuks abi.

Kokkuvõttev sõna naiste varjupaigalt

Pärnu Naiste Varjupaiga juhatuse liige Helga Mitt ütles, et inimesed ei toeta enam igat toredat või kurvaks tegevat algatust, vaid otsivad ja soovivad läbipaistvaid , arusaadavaid, legitiimseid ning oma tegevusest ja rahast aru anda suutvaid ühendusi, kelle tegevusel on nähtav ja positiivne mõju. Eelnevale toetudes on varjupaik endale eesmärgiks seadnud abivajava sihtgrupi vajaduste avalikustamise meedia kaasabil ja annetuslugude rääkimise avalikkusele. Varjupaik soovib oma väärtushinnanguid selgesõnaliselt määratleda.

Heategevuse tulemusel osutuvad varjupaiga seisukohalt kasusaajateks esmalt ohver ja tema lähikond, aga ka kogukond, kelle keskelt on sihtgrupp pärit. Orupõld ütles, et normaalne oleks see kui riik ostaks naiste varjupaiga teenust. Seni on tegevus toimunud projektide esitamise tulemusel saadud rahade toel, mis tegelikult ongi juba osaline riiklik toetus peamiselt Sotsiaalministeeriumi haldusalast. Seega ei elata Pärnu varjupaigas üksnes annetustest ja ollakse senise töö viljana täiesti jätkusuutlik, kuid annetusi vajatakse siiski mitmete esmatarvilike vajaduste jaoks. Pärnu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster ütles, et näiteks Norras kulus selleks tervelt 30 aastat kuni riik mõistis naiste varjupaikade olemasolu tegelikku vajadust ja hakkas seda teenust ostma.

Seminaripäeva lõppedes andis kommentaari OÜ Pärnamäed juhataja Mirje Lank

Mirje Lank

Igakuiselt saab ettevõte meilile, posti või kõnede kaudu telefonile sooviavaldusi sponsorluste kohta.

Vanuselt noorel ettevõttel nagu seda on Pärnamäed pagariäri, ei ole veel välja kujunenud sihtgruppi või valdkonda läbi mille toetada eri kampaaniatega meile südamelähedast ettevõtmist. Oleme eelnevalt sponsoreerinud üritusi, mis on tegelenud suurperedega ning hetkel on ka mõtetes üldiselt sponsorlus suunitlusega peredele.

Kui saime kutse võtta osa antud konverentsist, mis on seotud Pärnu naiste varjupaigaga, tundus see olevat ettevõtmine millega võiksime liituda.

Antud koosviibimine andis mõned head mõtted ja ideed, läbi mille saaksime meie kui Pärnamäed teha heategevust mitte otseselt raha annetades, mis läheb kokku ka meie endi põhimõtetega. Meie soov oleks siduda heategu kaubaga, läbi mille jõuab info ka laiemale elanikkonnale kui seda otseselt raha annetades. Just seetõttu oli antud koosviibimine heaks alustalaks võimalikule koostööle koos Pärnu naiste varjupaigaga.

Samal teemal:

25. november on rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev

Bonsaid noortekeskuses

Wednesday, September 26th, 2012

Läinud laupäeval, 22.septembril, tegeles 14 huvilist Sindi Avatud Noortekeskusest tööga „Dekoratiivkõrvitsaga bonsai“.

Jaak Tomson ja tema bonsaid, foto erakogust

Jaak Tomson bonsaipuu valmistamist õpetamasm foto Helle Vent

Õppepäeva juhendas tuntud lilleseadja Jaak Tomson, kes on viimased viis aastat käinud end täiendamas Saksamaal Bonnis maailmakuulsa meistri Gregor Lerschi juures, eelmisel aastal isegi kaks korda, teatas Sindi noortekeskuses juhataja Helle Vent. Nendel kursustel osalevad lilleseadjad üle maailma Jaapanist Ameerikani. Samal ajal toimetab Jaak meistrikursusi nii Eestis kui väljapool riigipiiri, eriti Venemaal. Omandatud oskusi on Jaak jaganud Sindi noortele ka varem.

Bonsai on kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses ja õna ’bonsai’ tähendab jaapani keeles ’alusel kasvavat’, vahendab Vent tuntud lilleseadja tutvustust omapärasest kunstipärasest seadest. Bonsaid on looduses levinud puude (ka põõsaste ja teiste taimede) miniatuursed vormid. Väikese kasvu saavutamiseks pole vaja erihooldust. Anuma piiratud seinte tõttu ei saa taime juurestik kuigi suureks paisuda ja tal puuduvad toitained suure maapealse osa kasvatamiseks. See-eest neid kastetakse ja väetatakse väga täpselt ja mõõdukalt. Pügamine ja juurte kärpimine on väga olulised bonsai kuju ja suuruse vormimisel.

Esimene töö valmis, foto Helle Vent

Bonsaina saab kasvatada enam-vähem iga mitmeaastast puitunud varrega taime, mis harusid ajab. Oleks parem, kui tal oleksid väikesed lehed või okkad, sest siis on tulemus ilusam. Bonsaid ei hakata üldjuhul kasvatama seemnest. Kiiremini saab tulemust näha siis, kui taim istutatakse ümber vabast loodusest.

Bonsaiga käivad kaasas rituaalid, mis kestavad aastakümneid ja põhineb zen-budismi filosoofiale. Zen-budismi kohaselt on inimene, loodus ja selle elemendid omavahel seotud.

„Laupäeval valmistasime puu oksad, juured ja tüve traadist. Oli päris palju kerimist , aga tulemus oli igaühel erinev ja huvitav. Poolik, seest tühi väike kõrvits asetati okste vahele ja kaunistati, kasutades oaasist. Traadist juured ja oksad andsid igatpidi kõveraks väänata ja töö meenutas tõelist bonsaid,“ kirjeldas Vent tehtut.

Bonsaipuude salu Sindi noortekeskuses, foto Helle Vent

Noortekeskuse juhi sõnul andsid kolm ühises õppimises koos veedetud tundi kõigile positiivse laengu ja rõõmu õnnestunud tööst. „Sellises asjas pole kunagi ebaõnnestumisi ja kõik puud olid väga kaunid,“ oli Vent veendunud. Enamus töötoas osalejaid võttis bonsai koju kaasa, et seda sõpradele ja vanematele näidata, aga mõned puud jäid ka noortekeskusesse.

Meeldivalt kasulikult täidetud päeva eest tänas Vent nii osalejaid kiui ka vanameistrit Jaaku!

Samal teemal:

Hiidputkest tipplilleseadeni

Jaak Tomson õpetab Saksamaal omandatud uusimaid lilleseadeid

Lääneringi Lihula maanteega ühendav Sauga jõge ületav sild hakkab valmima

Wednesday, September 26th, 2012

Umbes kümme kuud pärast Sauga jõele rajatava silla ehituse taaskäivitamist sõidavad autod juba üle silla kuigi ametlik avamine toimub koos Ehitajate tee ja Lääneringi ümbersõidu avamisega. Valmidusaste annab juba selge aimduse sellest, milline see sild hakkab välja nägema.

Samal teemal:

Sauga silla rakis täideti betooniga

Pärnu Lääneringil ehitatakse Sauga jõele uut silda

Maali ja Dajana reisimuljed rahvusvaheliselt ajaloo-olümpiaadilt Ukrainas

Wednesday, September 26th, 2012

17.-21. septembrini Kiievis rahvusvahelisel ajaloo-olümpiaadil viibinud Maali Tamm ja Dajana Raab nõustusid loovutama mõnikümmend minutit oma väärtuslikust ajast, et kõnelda pisut lähemalt nähtud ja kogetud muljetest Tarass Ševtšenko nimelises Kiievi Rahvuslikus Ülikoolis, kus olümpiaadi korraldati, aga ka muudest tähelepanekutest pealinnas ja ukrainlaste juures üldiselt.

Dajana Raab.koos oma ajalooõpetaja Lembit Roosimäega

Koju tagasi jõudnud Dajana on väga rahul pronksmedaliga, mille võitis esimesel rahvusvahelisel ajaloo-olümpiaadil. Tema sõnades ja pilgus puudub vähimgi pettumus või kadeduse alge, et Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpilane Maali Tamm sai kaela kuldmedali. „Kui Maali rääkis oma pingsast ettevalmistusest edukaks esinemiseks olümpiaadil, siis polnudki midagi imeks panna, et ta minust parem on,“ ütleb Dajana ja tunnistab, et tema polevat küll nii püüdlik olnud.

„Ma olin väga üllatunud, kui teada sain, et mina võitsin kuldmedali. Ma mõtlesin, et kui ma kõvasti õpin, siis äkki saan pronksi – oleks mingi mälestus. Aga et kuld…,“ jutustab rõõmust pakatav Maali, kes suutis oma koolis kõiki vapustada ja rõõmustada. „Õnnitlused ja kallistused olid ülevoolavad!“

Dajana läks olümpiaadile selle ettevalmistusega, mis oli varem koolis ja iseseisvalt huvitundvalt omandatud. Samas on olnud tema eelistuseks Rooma ajalugu, mitte Kreeka, millele tuli vastates kõige rohkem keskenduda. „Aega oli piisavalt palju, aga andsin oma töö ära tervelt tund aega varem kui nõutud, sest mida ma ei teadnud, seda ei teadnud,“ tunnistab erilise ajaloohuviga Sindi Gümnaasiumi abiturient, kellele oli pronksmedali saamine päris ootamatu üllatus kuna ei oodanudki nii head tulemust. Aga ta ei tähtsusta ka pronksi üle, sest neid jagati koguni neljale osalejale.

Maali Tamm, foto erakogust

Maali, kellele on samuti omasem Rooma ajalugu, ütleb, et küsimused olid rohkem arutlevad, fakte ja kuupäevi väga palju ei küsitud. Metafooride selgitamine olevat olnud üsna raske. „Väga hea oli, et sõnaraamatut võis kasutada, sellest oli palju abi. Mõne sõna mõistmisega oli raskusi, aga ma arvan, et see väga tulemust ei mõjutanud. Igal juhul sai hea inglise keele praktika,“ meenutab Maali toimunut ja leiab, et olümpiaad oli iseenesest hästi korraldatud. Siiski möönab ta teatud varjundiga, et plaane muudeti üsna palju, aga üksnes sellepärast polevat midagi tegemata küll jäänud. „Teise kulla sai üks tüdruk Ukrainast, nime ma kahjuks öelda ei oska. Üllatas see, et olümpiaadi ülesannete lahendamiseks oli mõeldud vaid pool päeva,“ jätkab Maali muljete jagamisega.

Dajana sõnul jäid pooled asjad arusaamatuks juba enne küsimustele vastamise juurde asumist, sest peamise töökeelena kasutati vene keelt, mis on tema jaoks võrreldes inglise keele valdamisega veidi nõrgem. Osaliselt tõlgiti ka inglise keelde, kuid tõlke kuulmine ja arusaadavus jättis kohati soovida, vahel jäi aga osa jutust hoopis tõlketa. Kuid Dajana arvates ei vähendanud see väike puudus tema võimalusi rääkida ajaloost niipalju kui ta teab.

Kuna algselt oli teada, et olümpiaadil osalevad Euroopa Nõukogu liikmesriigid, siis oli üllatav näha ka India lippu. Päris selge polnud olümpiaadil osalenutele nigeerlase osalemine. Lisaks üldhariduskoolide õpilastele osales olümpiaadil ka Tarass Ševtšenko nimelise Kiievi Rahvusliku Ülikooli esindus.

Päris huvitav oli kuulda Dajana suust väikest rahvusvahelist konflikti, mille tekitas Rumeeniat esindanud neiu. Ta polnud nõus sellega, et olümpiaadil on esindatud Makedoonia Vabariik. Rumeenlanna selgitas, et rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulub Makedoonia nimega Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja kui sellega ei arvestata, siis ta lahkub olümpiaadilt ausa Euroopa kodanikuna. Nimelt kartvat Kreeka Makedoonia tunnustamist Makedoonia nime all, kuna viimane võiks hakata esitama Kreekale territoriaalseid nõudmisi. Sellest siis põhjus, miks Kreeka soovib tänapäevast riiki selgelt eristada Kreeka Makedooniast.

Elati täiesti tavalises ühiselamus, mida seal nimetati siiski hotelliks. Kuid Dajana arvates ei peagi võõrsil olles kõigil märksõnadel olema sama tähendus, mis kodus. Märgates erinevusi Eesti ja Ukraina vahel ei tähenda see Dajana jaoks veel kohe midagi head või halba. Pigem elatakse oma ajas vastavalt võimalustele, oludele ja tavadele. Dajana kiidab head toitlustamist ja tema sõnul olid lauad kaetud nii rikkalikult, et ei jõutud kõike ära süüa. Rahvuslik eripära süüa hästi rasvast toitu, polnud neidudele päris maitsekohane, aga see ei tähendanud nende arvates kaugeltki seda, et toidud poleks olnud head.

Dajana ja Maali jutustavad sellest, et olümpiaadist ülejäänud aeg oli sisustatud mitmete linnaekskursioonide ja kahe kooli külastamisega. „Kiiev on väga ilus linn ja hea oli, et saime mitu korda kuulsamaid vaatamisväärsusi näha ja ka niisama linna mööda jalutada,“ elavneb Maali. Dajana ütleb täienduseks, et meeldivaks elamuseks kujunes jalutuskäik Kiievi linna vanadel tänavatel, kus teejuhiks olid üliõpilasneiu ja -noormees. Kui inglise keeles üksteisest arusaamine kippus takerduma, siis olid tudengid väga rõõmsad, et eestlased suutsid ka vene keeles end mõistetavaks teha. Nii kanduski jutt sujuvalt üle vene keelele ja külalised jäid sellegagi rahule. Linna vaadates üllatas Dajanat kõrgete majade kiviseinade nägemine ja see, et tänases Kiievis puuduvad klaasseintega kõrghooned, mis näiteks Tallinna keskuses on kaasaegse arhitektuurina oma kindla koha linnapildis omandanud. Väga põneva vaatamisväärsusena nimetab Dajana Kiievi-Vene (Рѹ́сь) teemaparki Kiievi lähistel.

Koole külastades sai teadmisi Ukraina haridussüsteemist ja uusi tuttavaid, kõneleb Maali. „Ukrainlased on väga uhked oma riigi üle ja tõstavad esile kõiki oma edusamme, mida on saavutatud pärast Nõukogude Liidust lahkulöömist,“ kirjeldab Dajana põgusaid kohtumisi oma eakaaslastega Kiievis. „Kiites veidi moraalselt vananenud arvuteid oldi nende üle ääretult uhked ja tunti huvi, kas Eestiski on nõnda palju arvuteid. Vastasin neutraalse peanoogutusega ja ei hakanud selgitama, et meie koolides kasutatakse palju uuema põlvkonna arvuteid,“ ütleb Dajana, kelle tagasihoidlikkus eelistab hoidumist iseenese või oma maa esile tõstmisest.

Autasustamine. Vasakult teine Tarass Ševtšenko nimelise Kiievi Rahvusliku Ülikooli rektor Leonid V. Hubersky, kolmas Maali Tamm. Foto Aare Ristikivi

„Teise päeva õhtul käisime Kiievi ooperiteatris balletti “Viini valss” vaatamas. See jättis kustumatu mulje. Kohad olid väga head ja teater oli seest väga väga ilus ning suurejooneline, etendus ise ka väga hea,“ on Maali külastusega rahul.

Paaril viimasel aastal on Dajana tundnud suurendatud huvi ooperi ja balleti vastu. Sellepärast on ta hästi tänulik võimaluse eest, et sai nautida Straussi „Viini valssi“ Ukraina Rahvuslikkus Ooperis. „Esituse tase oli eelnevalt kuuldud arvustustest palju kõrgem,“ ütleb ta positiivset hinnangut andvalt. Nüüd on Dajana järgmiseks unistuseks minna 25. detsembril Tallinnasse vaatama Moskva teatri lavastust „Luikede järv“. Programm oli üsna tihe, igav küll ei hakanud, arvavad olümpiaadilt edukalt naasnud neiud.

Täna teatas Sindi linnapea Marko Šorin Maalehe võrguväljaandele, et linnavalitsus otsustas Dajanat premeerida 100 euroga.

Samal teemal:

Maali Tamm võitis Ukrainas kulla ja Dajana Raab pronksi

Sindi ja Vinni-Pajusti gümnaasiumid esindavad Eestit esimesel rahvusvahelisel ajaloo-olümpiaadil Ukrainas

Sindi Gümnaasiumis ollakse ajaloo tundmises väljapaistvalt head

 

Kokkupõrge Ehitajate teel

Wednesday, September 26th, 2012

Ehitajate teel Raba tänava ristmiku kohal

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri kommunikatsioonibüroo teatel põrkasid 25,septembril kella 17.30 ajal Pärnus Ehitajate tee ja Raba tänava ristmikul kokku veok DAF ja sõiduauto Citroen C4. Inimesed viga ei saanud. Liiklusõnnetuses tekkinud kahjude korvamiseks pöördutakse aga kindlustuse poole.

Paraku ei jõutud omavahel teineteise süülisuses kokkuleppele ja seetõttu kutsuti politsei välja.