Arhiiv February, 2013

Heiki Magnus: metsavendade mälestusel ei tohi lasta hääbuda

Wednesday, February 27th, 2013

Punker võis arvatavalt asuda kivist paarkümmend meetrit vasakul

Täna mälestati Pärnumaal, Halinga vallas Ertsma külas küünalde süütamise, lillede toomise ja sõnavõttudega neid, kelle eluvaim kustus 1949. aasta 27. veebruaril metsavendade punkrile korraldatud haarangu käigus.

Kapten Margo Sai läidab tulukesed mälestuskivini viiva jalgraja algusesse; mälestustuli

Siin võitlesid ja langesid Eesti vabaduse eest metsavennad 27. veebruaril 1949

Relvastatud võitluse liidu (RVL) liikmete punkri ründamine Kodesmaa soos asunud Ertsma punkrile algas täna varahommikul kella kuue paiku 64 aastat tagasi julgeolekuministeeriumi 15 töötaja ja 350 sõduri osavõtul. Ümberpiiramist alustati kahest küljest: idast ja läänest. Kella kaheksa paiku jõudnud läänepoolne rünnakrühm Elmar Vertmann’i juhtimisel punkri lähedale ja tunnimees Mihkel Ellermaa märganud sõdureid, mis peale avanud nende pihta tule. Kuul tabanud üht 6. roodu reameest, mis tekitanud ründajate hulgas mõningast segadust. Automaadi valangut kuuldes haarasid punkris olnud mehed relvad ja algas kaitselahing.

Metsavennad kaotasid kaitselahingu ülekaalukalt suure jõu vastu ja  ellujäänud saadeti okupatsioonivõimude poolt Venemaa sunnitöölaagritesse. Näiteks Jüri Reidla, kes rünnaku hetkel olnud väljas, kasutanud ära vastaste hetkelist segadust ja roomanud punkrist eemale. Kuna rünnaku alguses oli veel veidi lund sadanud, siis katnud lumi ka põgeneja värsked jäljed. Lamanud peidupaigas ööpimeduseni, hiilis mees oma koju Kivi-Vigalasse. Hiljem ta siiski vangistati ja 1950. a. esimesel jõulupühal määrati 25. aastat.

Margo Sai tulistab kolm aupauku metsavendade mälestuseks

Ametliku aruande kohaselt langes punkri ründamise tagajärjel üheksa RVL-i liiget. Üks arreteeriti haavatuna ja ühel õnnestus põgeneda. Surma said ka neli Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi sõdurit ja üks raskelt haavata. Haavata saanud metsavend Mihkel Ellermaa, kellel kuul põlve oli läbistanud, võitles Ertsma punkri kaitsel viimse padrunini kuni ta vigastatuna vangistati. Sangar vabanes vanglast 1958. aastal. Ta suri 1980. aastal ja maeti Saarde kalmistule.

Salme Ellerma mälestab oma ema ja pisikest õekest

Kurb on teada, et võitleja abikaasa Maria langes Ertsma punkri ründamise ajal, samuti hukkus samas paigas ka Ellermaa perre metsas sündinud kahe aastane tütar Tiiu. Tänagi oli kohal selle langenud naise tütar ja pisikese tüdruku õde Salme Ellerma. Ta ütles, et on kõigi nende metsavendadega kohtunud ja samuti julgeoleku piinamisi tunda saanud.

Mälestuskivi juurde kogunenud hulgake, keda oli veerandsaja ringis

Lisaks eelnimetatutele langesid ebavõrdses heitluses veel Härmson Voldemar. Illaste Jaan, Karell Endel, Redlich Eduard, Rumjantsev Viktor, Valler Mihkel ja Vähi Olav.

Elutud kehad toodud Ertsma küla Jaagu talu õunapuuaia juurde tee peale maha ning külaelanikud kutsutud neid tuvastama. Sealt viidud metsavendade surnukehad edasi Tallinna ning nende tuvastamiseks toodud Patarei vanglast varem vahistatud Lembit Mulk. Kuhu mahalastud hiljem maeti, jääbki teadmata.

Halinga valllavolikogu esimees Raul Peetson

Helmu Rukki ja Mati Rosenstein

Pärnu-Jaagupist kolme kilomeetri kaugusel Kalli-Koonga tee lähedal asuva punkrini juhatas üks metsavendade hulka sokutatud julgeoleku töötaja. Teejuhiks arvatakse olevat olnud metsavend M. P., kes algul punkrit varustanud. Seejärel lasknud aga end julgeolekul värvata ja juhtinud haarangulised punkri juurde. Seda mainitakse ka tšekistide memoaarides, kuid kas see tõele vastab, pole teada. Punker ise arvatakse olevat asunud üle tee paistvast suurest põllukivist paarkümmend meetrit vasakul, kuid selle täpset asukohta pole seni suudetud kindlaks määrata, sest maaparanduste käigus muudeti asukoht uudismaa põlluks.

Metsavendade liidu sekretär tänab Mehis Borni

Mälestuskivi avati tee äärses kõrgete puude varjus 1994. a. 27. veebruaril Eesti Muinsuskaitse seltsi Pärnu-Jaagupi abiseltsi esimehe Mati Rosensteini eestvedamisel. Mehe sõnul olid siiski kõik abilised võrdselt innukalt tegemise juures ja ta ei pea enda osa teistest suuremaks. Temaga koos askeldasid abiseltsi liige Aldo Kals ja Aadu Koch, kellest viimane tahus kivi ja valmistas kirjaplaadi. Sobivat kivi otsiti lähedal asuvatelt kohtadelt, kust see ka leiti.

Halinga volikogu esimees Raul Peetson ütles tänase kogunemise avasõnas, et praeguses heaolus võetakse vabadust iseenesest mõistetava õigusena ja kiputakse unustama, et selle oleku võimalikuks saamise eest on kunagi võideldud, verd valatud ja surma saadud.

Metsavendade liidu sekretär tänab Asser Paulust

August Sabbe

Eesti Endiste Metsavendade Liidu (EEML) sekretär Heiki Magnus ütles inimeste kohta, kes kasvõi kordki aastas taolisel mälestussündmusel käivad, väärivad kindlasti tunnustamist. „Meie riigi ajaloos on olnud sedavõrd palju ülekohut, mida tuleb mäletada ja mälestada,“ ütles Magnus, kelle selgitusel oli Eesti metsavendade hulgas ka palju tuntud avaliku elu tegelasi. Näiteks Otto Tiefi valitsuse viimane põllumajandusminister Kaarel Liidak langes metsavennana Karksi-Nuias 1945. aastal jne, jne. „Räägitakse, et viimane metsavend langenud 1978. a, tema nimi oli August Sabbe. Kuid viimane vabadusse jäänud RVL-i liige Johannes Lillenurm suri Läänemaal siiski alles 1980. a. Peale nende oli veel valede dokumentide all elanud metsavendi, mis jätab ikkagi lahtiseks küsimuse viimasest metsavennast,“ arutles Magnus. Mehe hinnangul ei tohi metsavendade mälestust mitte iialgi lasta hääbuda.

Martin Andreller, metsavendluse uurija

Neid, kes on mälestuse jäädvustamisel teistest rohkem silma paistnud, tänati ka täna tänukirjade ja medaliga. EEML-u sekretär Heiki Magnus andis Kaitseliidu Pärnumaa Maleva pealikule Mehis Bornile ja Asser Paulusele üle metsavendade liidu tänukirja. Kapteni auastmes kaitseliitlane Margo Sai võttis vastu aumärgi EEML mälestusmedal Eesti metsavennad I liik nr 6.

Helmu Rukki, Halinga valla kodanik

Martin Andreller kõneles metsavendluse uurijana sellest, et tema juhendamisel on ettevalmistamisel peatselt avatav näitus metsavendlusest Tallinna Okupatsioonide muuseumis. Andreller nentis, et lisaks pealekasvavale uuele põlvkonnale tuleb vabadusvõitlust ja metsavendlust selgitada ka Lääne-Euroopas elavatele kodanikele, kellel endiselt puudub aimdus stalinlike kuritegude laastavast mõjust totalitaarse režiimi tingimustes, mis kindlasti ületas oma mastaapsuselt hitlerliku saksamaa koledusi.

Vallakodanik Helmu Rukki osundas sellele, et ka saksa okupatsiooni ajal mindi metsavennaks, kuna ei soovitud sakslastega ühineda ja sõditi nendegi vastu.

Hobiajaloolane Sergei Seeland

Hobiajaloolane Sergei Seeland meenutas kuulsate metsavendadega kohtumist lumises metsas, kuhu ta koolikaaslasega oli eksinud ja kuidas mehed neid koduteele kenasti juhatasid. Seeland on talletanud dokumentaalset materjali ja mälestusi ning uurinud seni lahendamata küsimusi. Näitkeks on ta püüdnud täpsustavalt määratleda Huntaugu punkri asukohta. Seeland rääkis sellestki, kuidas „julged mehed“ (jugeoleku töötajad) teda ülekuulamisel püstoliga tappa ähvarda sid, aga mitte midagi teada ei saanud, sest noormees polevat tõepoolest mitte midagi metsavendade asukohast teadnud. Halvemini läks tema emal, keda kolmel korral kutsuti Tallinnasse Pagari tänavale ülekuulamisele ja elektritoolil piinati. Selle tagajärjel olevat ta kaotanud tervise ja surnud.

Kuum tee ja soojad pirukad

Samal teemal:

Pärnus avati mälestustahvel metsavendadele

Mälestuskivi metsavendade Mihkel Havi ja tema salga liikmetele

Hauatähis metsavend Mihkel Havile ja tema salga liikmetele

Loomekohvik koguneb Pärnus teist korda

Tuesday, February 26th, 2013

Neljapäeval, 28. veebruaril toimub Endla Teatrikohviku teisel korrusel Pärnu Loomekohviku teine kokkusaamine, et uurida Eesti muusikatööstuse telgitaguseid.

Kaydi Tomson

„Kaasa mõtlema ja aruteludesse osalema on oodatud kõik huvilised.,“ ütleb projektijuht Kaydi Tomson Pärnumaa Loomemajanduse Tugiüksusest. Juko-Mart Kõlar (MTÜ Eesti Muusika Eksport / Estonian Business School) analüüsib paari erakordselt huvitavat näidet Eesti loomeettevõtluse ja muusika valdkonnast, mis illustreerivad kõnekalt loomemajanduse olemust ja potentsiaali, aga ka valukohti ja mõtlemapanevaid trende.

Valeri Koort kohvikus Üks käesoleva aasta 24. jaanuaril

Tomsoni sõnul tahetakse Loomekohviku tegevusega võimaldada vabas vormis suhtlemist, kogemuste jagamist ja ideede genereerimist. Esimeseks kokkusaamiskohaks valiti Ringi tänaval asuv uus kohvik Üks. Külalisena astus üles Valeri Koort, kes kõneles loovkirjutamisest ja Loesjest.

Meelistegevuse tutvustamine pantomiimi abil

Loesje loodi sõnavabadusel põhineva rahvusvahelise organisatsioonina Hollandis 1983. aastal. Üks peamisi sihte on arendada loovat ja kriitilist meelt, samuti mõtteteaduslikke arutlusi, et selle abil panna inimesi iseseisvalt mõtlema päevasündmuste üle. Plakatitel avaldab Loesje oma arvamusi selliselt, et alla kirjutades kui olematu tegelaskuju Loesje.

Kahe tunni sisse mahtus ka praktiline pool. Grupitööna valmisid uued tekstid. Valeri lubas nädalaga kogu info läbi töötada ja seejärel FB ning kodulehele üles panna. Seda jäid osavõtjad põnevusega ootama, sest tekstid olid väga lahedad.

Meelistegevuse tutvustamine pantomiimi abil

Fotol Sven Anderson. Kõik said valida vaba ja südamelähedase teema, millest võis vähemalt 10 minuti seltskonnas suhelda. Selle põhjal koostati laused ja nende pööramine jne jne. Näiteks: Armastus tuleb. Aga mis kell?

Loomekohviku idee kasvas välja Lääneranniku loomemajanduse uuringu ja strateegia koostamise käigus. Igakuistel nõupidamistel, kus erinevate loomevaldkondade inimesed koos käivad, tuli jutuks vajadus omavahelist kooskäimist elavdada ja kogemusi jagada. Loomekohvik teostus Pärnumaa loomemajanduse tugiüksuse eestvedamisel. „Tugiüksuse eesmärgiks seati loomemajanduse arendamise, koostöövõrgustiku loomise ja toimimise eestvedamise, loomeettevõtjatele vajalike tugiteenuste pakkumise, aktiivse kontaktide loomise ja vahendamise loomeettevõtjate või teiste valdkondade ettevõtjate vahel ning valdkondlike loomemajanduskeskustega koostöö arendamise,“ selgitab Tomson.

Loomekohvik toimub kord kuus ja käsitleb iga kord ühe loomevaldkonna tegemisi. Kohvikuga jätkatakse ka eelseisvatel kuudel. Järgnevate jututeemadena jagavad kogemusi
omaala tuntud tegijad disaini, muusika, filmi tootmise, IT-meelelahutustarkvara, huvitegevuse ja paljudes teistes valdkondades

Meelistegevuse tutvustamine pantomiimi abil

Pärnumaa Loomemajanduse Tugiüksuse käivitamise projekti toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Pärnu linn ja Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus.

Samalaadne sari nimega „Kella viie tee“ toimub alates sügisest Tallinnas Eesti Disaini majas, kus eestvedajaks on Loov Eesti koos Briti Nõukoguga.

23. veebruar Eesti Vabariigi sünnilinnas

Sunday, February 24th, 2013

Traditsiooniliselt kulmineerusid Eesti Vabariigi sünnipäeva pidustused Pärnus ka 95. aastapäeval 23. veebruarile, sest paar päeva varem Eesti Maapäeva Vanematenõukogu poolt vastuvõetud „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ loeti esmakordselt avalikult ette just tolle päeva õhtupoolikul kunagise Pärnu Endla hoone rõdult.

Alevi kalmistu monumendi juures on auvalves naiskodukaitjad ja noorkotkad

Hümni laulmise ajal; Õpetaja Enn Auksmann ütleb õnnistussõnad

Saxoni pasunapoisid

Manifesti loeti ka käesoleval korral, aga selle toimingu juurde asuti teele Alevi kalmistult, kus kõigepealt asetati pärjad Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile. Rahvale kõneles Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann.

Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi esindus

Kuna 23. veebruar on Pärnu jaoks olulise tähtsusega, siis kutsus Pärnu Muuseum mullu riigi sünnipäeva tähistamiseks ellu sini-must-valge lindi kandmise rinnas. Lindikesi kanti esmakordselt 23. veebruaril 1918, kui manifesti ettelugemisele kogunenud rahvale jagasid neid rinda kinnitamiseks 12 tütarlastekooli lõpuklasside õpilast. Nüüd kutsuti pärnakaid kauni tava jätkamisele.

23. ja 24. veebruaril on rahvuslippude ning Pärnu linna lippudega kaunistatud ka firma Go Bus linnaliinibussid. Pärnu Postimehe kinnitusel on tegemist bussipargi juhatajale Andrus Kärpuki ettevõtmisega, mis väärib kahtlematult tänu ja kiitust.

Rongkäik läbi linna ja manifesti lugemine

Pärnu Vanalinna Põhikooli huvijut Marje Vaan jagab oma õpilastele 20 kandelippu

Sten Karpov, Endla teatri näitleja

Vahur Mäe, Pärnu Linnavolikogu esimees

Puhkpilliorkester Saxon

Pühaliku toimingu järel alustas ülipikk rongkäik teekonda mööda Riia maanteed Rüütli platsile. Rongkäigus osalesid Pärnu linna ja maakonna koolinoored, kellega liitusid ka Pärnus üleriigilisel kokkutulekul olevad noored gaidid. Tavapäraselt sammusid rivi alguses Kaitseliidu Pärnumaa Maleva kaitseliitlased, kes kandsid relvi. Nende ees sammusid gaidid, kes kandsid Eesti Lipu Seltsile kuuluvaid lippe. Valdava enamuse rongkäigus kasutatavaid lippe on lipu selts eelmisel aastal ära kinkinud neljale Pärnu linna ja Sindi üldhariduskoolile. Seega olid just need koolid kõige arvukamalt lippudega esindatud. Erandi moodustas üksnes Pärnu Vanalinna Põhikool, kes tuli välja 95 õpilasega ja kandis kahtkümmend lippu, mida Sindi Gümnaasium oli valmis oma arvelt loovutama. Vanalinna õpilased koondas rongkäiku kooli huvijuht Marje Vaan. Rüütliplatsile saabuvaid rongkäigus osalejaid tervitas meeleolukate marsilugudega puhkpilliorkester Saxon.

Traditsioonilise manifesti lugemise viis läbi mitte traditsioonilisel kellaajal (2 tundi ajaloolisest hetkest varem) Endla teatri näitleja Sten Karpov.

Sajad noored nautisid Pärnu Noorte Vabaajakeskuses Trafficu kontserti, vahendab Pärnu Noorte Vabaajakeskuse juhataja Annely Reile

Pärnu Noorte Vabaajakeskus asub Ülejõel Uus-Sauga tänaval

Vähem kui tunnike peale Rüütli platsil ette loetud manifesti võis näha sadu noori liikumas üle silla Pärnu Noorte Vabaajakeskuse poole, kus toimus just neile korraldatud Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert.

Film Nimed marmortahvlil noortekeskuse ekraanil

Sedapuhku oli tavapäraselt esimesel korrusel üles pandud lava viidud sootuks teisele korrusele suurde spordisaali, mis mahutab kordades rohkem noori. Esimesel korrusel oli aga üles seatud sini-must-valge hõnguga Kohvik-Kino, kus sai kergete suupistete kõrval vaadata paralleelselt ülal toimuva kontsertiga Eest filmi „Nimed marmortahvlil“.

Filmi vaatamine

Kontserdi avas Pärnu Hansagümnaasiumi õpilane Riho Sokko väikese päevakohase kõnega -juhatades sisse soojendajatena Vabaajakeskuses proove tegeva Pärnu kohaliku noortebändi The Boondocks, kes kogub iga kontsertiga aina rohkem kuulsust ja fänne. Seda kõike tõestab ka päev varem Bändomaanialt saadud Publiku lemmiku tiitel. The Boondocksi koosseisu kuuluvad Villem Sarapuu, Hendrik Tamberg ja Karl Kevad.

Rongkäigu järel puhkeasendis

Juba üles köetud lavale jõudis peaesinejana kõigile tuntud bänd „Traffic“, kes pani värisema kogu spordisaali põranda ja all oleva Kohvik-Kino laegi. Trafficut nautiv publik ei kartnud tuntud lugudele kaasagi laulda ja nii nauditi tõeliselt head muusikat üsnagi vahetult otse lava ees.

Need noored, kes aga vapralt peo lõpus julgesid endale kontsertplakatit küsida, ei jäänud esinejate autogrammidestki ilma.

Joanna Meister (vabatahtlik), Annely Reile (noortekeskuse juhataja), Dago Siim (noortekeskuse noorsootöötaja), Erkki Lippand (vabatahtlik), Alo Parts (vabatahtlik)

Vabaajakeskuse meeskonnal ja vabatahtlikel on viisakate piduliste kohta öelda vaid häid sõnu, kuna kogu peoõhtu oli igati Eesti Vabariigi aastapäevale vääriline. Keskuse ruumides polnud seni nii suurt noorte hulka korraga veel olnud, kuigi saab tunnistada, et spordisaal mahutanuks tõenäoliselt poole rohkem külastajaidki. Kuna spordisaal õigustas end kontsertkohana täielikult, on lootust, et võimaluse korral kasutatakse seda ka edaspidi suurpidude korraldamisel.

Oma olulist rolli õnnestunud noortepeol mängis vabatahtlike olemasolu ja sponsorite toetus. Siinkohal saame tänada vabatahtlike noori Vabakoolist ja abikäsi mujalt. Suured tänud ka kontserti korralduse eest Pärnu Linnavalitsusele, Pärnu Maavalitsusele, teater Endlale ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidule. Kummardus lavameistritele firmast ProTone, kes tõestasid, et kontsertvõimalused Vabaajakeskuses ei ole sugugi piiratud.

*

Pilte Vanalinna kooli marssimisest näeb siia klikkides

Samal teemal:

 Piltuudis 23. veebruari Pärnust Alevi kalmistul

Samal päeval – 93 aastat pärast Iseseisvusmanifesti ettelugemist

Pärnus 93 lipu ja tõrvikuga

 

Velliste: tänapäeva Eesti on muutunud liiga pragmaatiliseks

Sunday, February 24th, 2013

Poliitiku ja muinsuskaitsja Trivimi Velliste hinnangul oli Eesti esimese iseseisvusperioodi ajal aateid ühiskonnas rohkem ning tänapäeva Eesti on muutunud liiga pragmaatiliseks.

Trivimi Velliste rääkis ETV saates “Vabariigi kodanikud”, et tema hinnangul on üks põhjus, miks inimesed, rääkides Eesti ajast, ei mõtle tänapäeva vaid aega enne Teist maailmasõda, on see, et toona oli ühiskonnas keskmiselt aateid rohkem, vahendab ERR Uudised.

Trivimi  Velliste  Pärnus  Rüütli tänava  raamatupoes, mida nüüdseks enam pole

Loe lähemalt

Samal teemal:

Pühitsegem priiuse põlistumise päeva!

Eesti aeg kestis ühtekokku 7890 päeva

 

Eneli Arusaar: häid tegusid ei tohi kunagi edasi lükata

Sunday, February 24th, 2013

Iseseisvuspäeva hommik Sindis

Täna hommikul enne kaheksat toimus Sindi raekoja juures kahe omavalitsuse ühine pidulik lipu heiskamine, millele järgnes kodutütarde, noorkotkaste ja teiste koolinoorte jalutuskäik Sindi linna ja Paikuse valla tänavatel-teedel, et abistada väikeelamute omanikke, kes pole mingil põhjusel oma kodudes iseseisvuspäeva puhul lippu heisanud.

Vaade Sindi raekoja rõdule; lipp on heisatud; Andres Metsoja Sindi raekoja rõdul

Sindi raekoda 24. veebruari hommiku esimestes päikesekiirtes; Eneli Arusaar on laste seljataga varjus, et jälgidaa laste esinemise täpset kava järgimist ja vajadusel abistada

Pidulik lipurivistus

Sindi linna ja Paikuse valla omavalitsuste heakskiidul toimunud ühisettevõtmise peakorraldajad olid Sindi Gümnaasium ja PaNoKe (Paikuse noortekeskus). Eesti Lipu Seltsi eelnevate aastate suunav roll on tänavu oluliselt vähenenud ja piirnes üksnes mõningase koordineeriva rolliga kahe omavalitsuse koostöös, sest tegelikult on osapooled juba haaranud initsiatiivi iseseisvaks ühiseks ettevõtmiseks.

Sindi ja Paikuse lipud

Sindi raekoja ette oli üles rivistatud 52 lippe hoidvat noort ja lipu seltsi liiget. Lisaks neile olid oma lippudega esindatud Sindi linn ja Paikuse vald, aga ka Sindi Gümnaasium, Sindi spordiklubi Kalju ja Sindi laulukoor, et erilisemalt rõhutada omavalitsuste ja seltside ajaloolist tähtsust Eesti riikluse peamise alusena. Iseseisvuspäeva tähtust kokkuvõtvate sõnavõttudega esinesid Sindi linnapea Marko Šorin, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ja Pärnu maavanem Andres Metsoja.

Kuno Erkmann ja Marko Šorin jälgivad lipu heiskamist

Sindi Laulukoori liikmed oma lipuga

„Meie keskel on Sindi ja Paikuse noored, kes on sündinud vabal maal. Nad on ühiselt otsustanud, et tahavad minna ja aidata neid kaaskodanikke, kes pole saanud veel rahvuslippu heisata. Usun kindlameelselt, et selline tegevus liidab kohalikku kogukonda, aitab lähendada vanemat ja nooremat põlvkonda,“ andis Marko Šorin selge sõnumi kohal viibinud kodanikele. Ta pidas märkimisväärseks, et sellist abistamist on käesoleval aastal korraldamas Sindi ja Paikuse noored ühisel nõul. See annab tema sõnul tunnistust sellest, et Eesti Lipu Seltsi ja Sindi Gümnaasiumi üle-eelmisel aastal algatatud ettevõtmine on hakanud laienema ja linnapea seisukohalt väärib teguviis tänu ning tunnustust.

Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup teeb lapse käele sooja

Eesti Lipu Seltsi liikmed auvalves

Paikuse vallavanem õnnitles kahe omavalituse rahvast Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva rajajoonel. „Ükski vabadus ei tule iseenesest. Paljud meie vanavanemad, isad ja emad pidid andma meie iseseisvumiseks kõige väärtuslikuma vara – oma elu. Pooleks sajandiks käest läinud vabadus on taas kätte võidetud tänu meie ühisele meelekindlusele ja ühiselt targale tegutsemisele. Ta osundas 27. märtsile, mil meie riikliku taasiseseisvuse aeg ulatub pikemaks kui kunagi varem. „Mõlemad perioodid on kestnud riiklikus tähenduses väga üürikest aega, kuid me ei peaks häbenema seda kasutatud aega, vaid tundma uhkust tehtu ja saavutuste pärast,“ oli vallavanem veendunud ja selgitas juurde, et aineline heaolu üksinda ei kindlusta inimeste tulevikku. Erkmann leidis, et tänanegi koolinoorte minek majade juurde, kus millegipärast on hommikune lipuheiskamine ära jäänud, kõneleb praeguste kodutütarde, noorkotkaste ja teiste kooliõpilaste õigest hoiakust oma kodumaa hoidmisel, mis on sama oluline võrreldavalt igapäevase tööga või vajadusel ka relvaga oma riiki kaitsta.

Omavalitsusjuhtide esinemiste järel heiskas Mihail Škljar suuremõõtmelise sinimustvalge lipu kõrge torni masti.

Õpilaste esinemine Sindi raekoja rõdul, tagaplaanil eneli Arusaar

Marika Valter ja Helle Vent

Piduliku lipuheiskamise tseremoonia valmistas ette Sindi Gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar koostöös PaNoKe projektjuhi Marika Valteriga. Oma abi osutas sündmuse õnnestumiseks ka Sindi ANK-i juhataja Helle Vent, kes tänagi jagas lipukesi ja kinnitas sinimustvalgeid lindikesi rinda. Arusaare koostatud etteastete kava sõnum oli järgmine: „See on su sünnimaa, just Sina mõista saad ta rõõme, muresid ja valusid, ta linnatänavaid, ta väiketalusid, ta põlde, metsi, jõgesid ja merd. Siin on su isamaa, su emakeel – kui sina neid ei mõistaks, kes siis veel? Üks tee viib üles armastuse maale-koduteele, usk iseendasse ja oma koduõue… Meie riik – meie kodumaa – ootab meilt mitte suuri kangelastegusid, vaid väikeseid igapäevaseid heategusid. Häid tegusid ei tohi kunagi edasi lükata.“

Kardo Kase saadab gruppisid teele

Andres Metsoja meenutas oma pöördumises varajase hommiku pidupäevalistele, et mullu 13. veebruaril külastasid teda Sindi õpilasomavalitsuse esinduse liikmed Liis Mitt ja Valeria Januškevitš, et vestelda gümnasistide algatuse kavatsusest abistada majaelanike ka edasipidi nii nagu seda tehti esimest korda 2011. aasta emadepäeval. Tollel kohtumisel paluti maavanemat olla koolinoorte ettevõtmise patroon, et saada oma tegevusele kohapealse kõrgeima riikliku institutsiooni toetus. Selle toetuse õpilased ka said ja täna julgustas maavanem Sindi raekoja rõdul kõneldes õpilasi kindlalt oma teed jätkama.

Krister Narberg, Mattias Popp, Mihkel Mihkelson, Raigo Uibomäe

Meeldejäävalt pidulikule hetkele järgnes Sindi koolimajas ühine tee joomine ja saiakeste ampsimine. Sindi Gümnaasiumi vilistlane ja kaitseliitlane Kardo Kase instrueeris samal ajal õpilasi, kes valmistusid suunduma abistama majaomanikke, kellel polnud kella kümneks lipp veel lehvimas. Noored ei läinud mitte kedagi käskima ega veenma ja pakkusid üksnes oma abi pärast seda kui olid soovinud head Eesti Vabariigi aastapäeva. Neil oli kaasa võetud ka lipu seltsi koostatud voldikud, mis tutvustavad lipu päevi. Voldikud lasti nendesse postkastidesse, kus majalipp oli heiskamata. Noored kandsid rinnas sinimustvalgeid lindikesi ja hoidsid käes tillukesi käsilippusid.

Koputus uksele

Paikuse noortekeskuse noorkotkad Krister Narberg, Raigo Uibomäe, Mattias Popp, Mihkel Mihkelson liikusid Paikuse alevikus mööda Paide maantee üht äärt. Nad jäid jalutuskäigu lõppedes pisut kurvaks, et ei saanud mitte kellegile abiks olla, sest kõikjal, kus lippu polnud näha, puudus ka lipuvarda pesa või lipumast. Mõnel majal ei leitud isegi mitte postkasti, kuhu voldik poetada. Majaust, kus sooviti pererahvaga kohtuda ja oma abi pakkuda, kahjuks ei avatud. Siiski olid nad ka rõõmsad, et said oma sõnumi voldiku näolgi ukseprao vahele sokutada.

Voldik postkasti

Kuid üldiselt said paljud teised kolme või nelja liikmelised salgakesed ka lippude heiskamisel abiks olla. Seda on rohkem märgata just Sindi linna tänavatel. Kuid Paikuse noortekeskuse projektijuht Marika Valter teatas rahulolevalt, et iga grupp sai abistada või heisata paaril-kolmel korral. Kuid enamikel majadel olid juba lipud kas heisatud või siis puudus võimalus kuhu lippu heisata. “Kõik noored olid väga positiivselt meelestatud.”

Paikuse noored põhikooli ees

Samal teemal:

Kahe omavalitsuse ühine lipu heiskamine

Lipukultuuri kasvatajad Riigikogu esimehe vastuvõtul

Lipud lehvima Sindi tornist kuni kaugeimate aiaäärsete tänavateni

Maavanem toetab koolinoori, kes abistavad majaomanikke lippude heiskamisel

Sindi üleskutse: lipud kõigil majadel lehvima!

Eesti Lipu Selts tänas Sindi Avatud Noortekeskuse noori

Tänupäev Sindi Gümnaasiumis

Sindi noored pakkusid abi lippude heiskamisel

Sinimustvalge triipkood meis enestes

Eesti Lipu Selts: „Lipud lipupäevadel lehvima!“

 

Tahkurannas tähistati riigi 95. aastapäeva

Sunday, February 24th, 2013

Hümni laulmine

23. veebruaril pühitseti Tahkurannas Konstantin Pätsi sünnikohta tähistava monumendi juures toimunud mälestustseremooniaga Eesti Vabariigi 95. aastapäeva.

Tahkuranna Vallavolikogu esimees Kalmer Metsaoru ; lapsed on tulnud mälestussamba juurde

Anu Nõmm, Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuse juhataja

Kaitseliidu Pärnumaa Maleva Kikepera Malevkonna naised teel mälestussamba juurde

Traditsiooniliselt korraldab Tahkuranna vald igal aastal oma aukodaniku Konstantin Pätsi sünniaastapäeval mälestuskogunemise riigi esimese presidendi austamiseks. Eeskujulikult korraldatud päevasündmuse peakorraldaja oli taas Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuse juhataja Anu Nõmm.Taastatud mälestussamba jalamile asetati seegi kord pärjad ja lillekimbud. Viimastel aastatel on presidendi sünniaastapäeva tähistamisega liitunud ka MTÜ Eesti Lipu Selts, kes toob kaasa normaalmõõtmetes kandelipud. Tavapäraselt hoiavad lippe auvalves Uulu Põhikooli õpilased ja Kaitseliidu Pärnumaa Maleva Kikepera Malevkond. Sarnaselt möödunud aastaga esines nüüdki Uulu Segakoor, mida juhatab Annely Kuningas. Päikesepaistelist karget talveilma kaunistasid „Laul Põhjamaast”, “Kaunimad laulud”, “Hoia jumal Eestit”.

Dirigent Annely Kuningas

Sõnavõttudega esinesid Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius, Tahkuranna Vallavolikogu esimees Kalmer Metsaoru, Surju vallavanem Jaanus Männik, Pärnu Väärikate ülikooli esindaja Inga Mänd ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi tegevjuht Urmas Saard.

Kõigi kõnelejate mõttekäiku läbis justkui kuldse niidina üks ja sama mõte, milleks annab erilist tooni saabuv 27. märts. Seepärast sooviti Eesti riigi kestmist teist 95 aastat ja kümneid kordi veelgi kauem.

Uulu Segakoor

Uulu Põhikooli õpilased sammuvad mälestussamba juurde

Urmas Saard peatus põgusalt 22. veebruaril Tallinna Kunstihoones toimunud Voldemar Pätsi meenutuste arhiivil põhineva raamatu „Tagasi koju. Mälestusi, kirju, dokumente“ esitlusel. Raamatu koostamise mõte pandi idanema 2009. aasta 20. juulil, kui Konstantin Pätsi venna Voldemari tütrepoeg Tõnu Jürvetson koos abikaasa Tiiuga Pätside ammust kodumaja Raekülas külastas. Tol päeval andis vanahärra Anne Vellistele hinnalised paberid ja fotod, mis kõnelevad selle ärksa meelega, avatud, ühte hoidva ja inimlikult sooja perekonna seni rääkimata üksikasju. Järgmise aasta suvel tõi Jürvetson Eestisse kogu ülejäänud Voldemar ja Johanna Pätsi arhiivi, mis sisaldab artikleid, kõnesid, kirjavahetust selliste meestega nagu Hjalmar Mäe, August Torma, Otto Pukk, Voldemar Kures, Ants Kippar jt.

Lipuvalves

Äsja ilmunud raamatust leiab lugeja palju Voldemari kirjutatud südamlikke ja tundeküllaseid sõnumeid oma venna Konstantini kohta, mis avab riigi esimese presidendi olemust lihtinimlikult poolelt, aga annab ka teateid huvitavate ajalooliste sündmuste kohta. Näiteks 18. juulil, kui Punaarmee oli juba terve kuu Eestit okupeerinud, kohtusid Voldemar ja Konstantin viimast korda Kadrioru lossis. President oli alaliselt okupantide jälgimise all ja sisuliselt juba vangistatud. Lossi pargis jalutamise ajal aga kuulsid nad äkki selgesti eemalt spordiväljaku suunast tulevaid hüüdeid ja kõlama hakanud lauluhelisid. Lauldi hümni ja isamaalikke laule. Voldemar meenutas, et võis selgesti kuulda hüüdeid: „„Elagu Eesti Vabariik, elagu president!“ Kõik see oli nii ülev ja meeleoluline, et ei unune kunagi!”

Mari Suurväli, Eesti Lipu Seltsi liige

Mälestustseremoonia lõppedes tulistasid Kaitseliidu Pärnumaa Maleva mehed aupauke esimese presidendi ja jätkuva Eesti Vabariigi auks.

Tahkurannast lahkudes selgus, et Pärnust saabunud mõned Väärikate ülikooli kuulajad pole Pätsi mälestussamba juures kas mitte kordagi varem käinud või ainult selle taasavamisel. Seepärast oli Mari Suurväli juhitava Väärikate ülikooli kuulajate toomine sellele tähtsündmusele igati kasulik õppepäev ja inimeste endi sõnul ka väga elamuslik. Mari Suurväli, kes täna on kutsutud ka presidendi vastuvõtule, on juba väga palju aastaid 23. veebruaril seda paika külastanud ja toonud alati ka bussitäie rahvast kaasa.

Meenutuseks, et presidendi ausamba taastamiseks asetati 1988. aasta 8. oktoobril Eesti Muinsuskaitse Seltsi algatusel purustatud samba kohale mälestustahvel kirjaga, et siin avati 1939.a. presidendi ausammas, mis 1940.vaastal lõhuti. Taastatud ausammas (M. Karmin, A. Mänd) avati 25. juunil 1989. Uuesti vigastati ausammast lõhkeainega 9. mail 1991. aastal ja ausammas ennistati ning avati juba kolmandat korda 25. juunil 1991. Ausammas on koopia originaalsambast, mis avati esmakordselt 1939. aasta 25. juunil.

Samal teemal:

Tahkurannas meenutati Konstantin Pätsi ja kõneldi presidendiks olemisest

Mälestushetked Konstantin Pätsi mälestusmärgi juures

Tahkurannas toimus Konstantin Pätsi sünniaastapäevale pühendatud mälestustseremoonia

Konstantin Pätsil on sünniaastapäev

Pärnumaal kontrolliti kalastajaid

Saturday, February 23rd, 2013

Keskkonnainspektsioon (KKI), politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning veterinaar- ja toiduamet (VTA) korraldasid neljapäeval Pärnumaal ühisreidi, mille käigus kontrolliti Pärnu lahelt tulevaid kalapüüdjaid.

Tahkuranna ja Liu piirkonnas viis tundi kestnud aktsiooni käigus kontrolliti ligikaudu 70 isikut. Kontrolliti püügiõigust tõendavaid dokumente, püütud kala mõõdulisust ning Läti kodanikel isikut tõendavaid dokumente. Lisaks kontrollis politsei kalavetelt tulnud sõidukijuhtide joovet.

Keskkonnainspektsioon alustas seoses alamõõduliste kalade püügiga viis väärteomenetlust. Ühel alamõõdulisi kalu püüdnud Läti kodanikul puudusid ka igasugused dokumendid ja püügiõigus.

Loe lähemalt

Paikusel tervitati ettevõtjaid, ametnikke ja volikogu liikmeid

Saturday, February 23rd, 2013

Eile õhtul oli kutustud Paikuse vallavolikogu esimehe Mait Talvoja ja vallavanema Kuno Erkmanni vastuvõtule valla territooriumil asuvate ettevõtete esindajad, vallamaja ametnikud, allasutuste esindajad ja volikogu liikmed, et pidulikult ning meeleolukalt tähistada saabuvat Eesti Vabariigi 95. aastapäeva.

Estonia teatri Ooper-kvartet Henno Soode, Eivin Toodo, Kerstin Tomson, Mati Leibak; Margit Saulep ja Urmas Põldma

Külalisi üllatas fuajeesse maha laotatud suur punane kate ja saali ukselävelt lahti rullitud pikk vaip, mida mööda kõiki kutsutuid nimeliselt tutvustades juhatati lava ees seisvate volikogu esimehe ja vallavanema kätlemisele. Kutsutuid oli 80 ringis. Kuigi valla maal asub sadakond ettevõtet, kutsuti vastuvõtule umbes kolmandik. Kutsete väljastamisel arvestati teabespetsialist Liilia Variki sõnade kohaselt eelkõige sellega, milline on nende panus kohalike inimeste värbamises oma ettevõtlusse ja kuivõrd toob see tulu vallale.

Valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits oli väga rõõmus, et kutsetele vastati peaaegu saja protsendiliselt. Tulemata jäid vaid väga üksikud ja needki vääramatu taksituse pärast, näiteks haiguse tõttu.

Vallarahvale ütlesid lühikese tervitussõna Mait Talvoja ja Kuno Erkmann.

„Vähestel väikerahvastel on olnud võimalus luua oma riik ja tulla toime selle hoidmisega. Samas on meist palju suuremaid rahvaid ja riike jäänud ajaloo ürikutesse märkima ajalookäiku. Näiteks liivlased,“ kõneles Erkmann ja meenutas ajaloos väljendatud ekslikke arvamusi, et eestlased ei suudagi oma riiki luua, veel vähem seda hoida. „Täna saame tõdeda, et me tuleme sellega toime ja oleme tunnustatud teiste riikide seas oma töökuse ja uuendusmeelsusega,“ jätkas kõneleja ja peatus ka nurinatel, mis on kohati õigustatud. Samas leidis vallavanem, et majanduslik heaolu ei saa üksinda tagada meie tulevikku ega hüvangut, ka rahva ühtsust. „Õigesti kaalutletud otsused, meie omad rahvuslikud kokkulepped, meie vaimsuse ja ühtekuuluvuse tunde tugevdamine ning heatatlikkus kaaskodanike märkamisel ja abistamisel ning seda kõigil tasanditel – inimese, naabri, pere, küla, valla, linna ja riigi olekul,“ arutles Erkmann, kes esitas sõnavõttu lõpetades vääramatult kindlad seisukohad neljas üksteisest sõltuvas võrdluses: tugev perekond tähendab tugevat kogukonda, mis omakorda seostub tugeva omavalitsusega, see suurendab uhkustunnet oma riigi üle ja kõige viimaks tagab ka tugeva riigi!

Pärnu Kutsehariduskeskuse õpilased valmistasid praktikatunnina väga maitsvad suupisted ja tordi

Ühispildistamine lippude juures

Muusikalist naudingut kinkisid Estonia teatri Ooper-kvartet koosseisus Henno Soode (viiul, mandoliin, Eivin Toodo (viiul), Kerstin Tomson (vioola), Mati Leibak (tšello) ja solistid Margit Saulep, Urmas Põldma ning klahvpillil Ülla Millistver. Ooper-kvartet saatel said inimesed ka jalga keerutada või lihtsalt istuda klaasikese veini ja suupistete maitsmise kõrvalt muusikat kuulates. Estonia muusikute esituses kõlasid näiteks Händel’i „Veemuusika“, Bock’i „Viiuldaja katusel“ Vesti „Ridoletto“, Strauss’i „Viini vesi“, Valgre „Sinilind“. Rahvusooper Estonia sopranlaulja Margit Saulep ja tenor Urmas Põldma lõpetasid oma esinemise Helilooja Jeff Richmond’i looga „Kui mul oleks rikkust“….

Samal teemal:

Sindis tähistati kontsert-aktusega riigi 95. aastapäeva

Sindis tähistati Eesti riigi sünnipäeva

Sindis tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva

Esitleti Voldemar Pätsi mälestusteraamatut „Tagasi koju“

Friday, February 22nd, 2013

Täna pealelõunal esitles kirjastus Aade Tallinna Kunstihoones Voldemar Pätsi raamatut „Tagasi koju. Mälestusi, kirju, dokumente“, mille on koostanud ja toimetanud Anne Velliste.

Tõnu Jürvetson puudutab oma vanavanaisa kätetööd Raekülas 2009. aasta suvel

Voldemar Päts. "Tagasi koju" esikaas, raamatu toimetaja Anne Velliste

„Kinnituseks sellele, et me kõik oleme pärit lapsepõlvest, on Voldemar Pätsi mälestusteraamat. Ja see on ka raamatu peamine sõnum – tagasi koju. On ju lapsepõlvekodu alusmüüriks tulevikule,“ kõneleb Anne Velliste, kes hakkas raamatu koostamise peale mõtlema juba 2009. aasta suvel. 20. juulil külastas Konstantin Pätsi venna Voldemari tütrepoeg Tõnu Jürvetson koos oma abikaasa Tiiuga Pärnut, kus käidi vaatamas ka kunagist Pätside kodumaja Raeküla linnaosas. Tollel mälestusväärsel päeval usaldas vanahärra Anne Velliste kätte hindamatu väärtusega käsikirja – oma vanaisa mälestused.

Kui Anne Velliste lootis juba toona saadud mälestuste põhjal raamatu koostada, siis oli aasta hiljem tema rõõm veelgi suurem, sest Jürvetson tõi Eestisse Voldemar ja Johanna Pätsi arhiivi. 2010. aasta suvel sai Anne Velliste asuda tutvuma Eesti ühiskonna- ja kultuurielus oluliste inimeste – Voldemar ja Johanna Pätsi arhiiviga, mida pidi hakkama korrastama, et teha see kõigile huvilistele kättesaadavaks. „Olgu siis tegemist Voldemar Pätsi artiklite ja kõnedega või tema kirjavahetusega näiteks Hjalmar Mäega, August Tormaga, Otto Pukiga, Voldemar Kuresega, Ants Kippariga või teistega,“ selgitab toimetaja. Kirjavahetus sisaldab peamiselt vastuseid Voldemar Pätsi kirjadele, aga samuti on alles tema enda kirjade tõmmiseid.

Olles uurinud Jakob ja Olga Pätsi koduelu, ei kahtle Anne Velliste hetkekski, et selle sooja, avatud, ühte hoidva ja ärksa meelega perekonna lapsed olid õnnelikud. Kuigi vendade-õe ning laste ja vanemate vahelist tugevat sidet on alati mainitud, avaneb sedakorda lugejal siiski täiesti harukordne võimalus saada osa ühe Pätside pere liikme lapsepõlve- ja noorusmälestustest. 1878. aastal neljanda lapsena perre sündinud Voldemar oli hellahingeline ja tähelepanelik vaatleja, mis ilmselt mõjutaski tema kunstnikuks ja kunstiõpetajaks saamist, aga sellel tundelisel inimesel olid ka suured teened Eesti avalikus elus.

Mälestustes jutustab Voldemar Päts tundeküllase soojusega lapsepõlvest Pärnu linnas ja uue vanematekodu rajamisest linna servas asuvasse Raekülla. Ta kirjutab kooliteest Pärnus, õpingute katkemisest majanduslike raskuste tõttu ja sõjaväelasekarjääri ootamatust nurjumisest. Voldemar kirjeldab oma vanemate ja vendade mitte ainult ainelisest, vaid ka vaimsest toetusest haridustee jätkamisel Peterburis parun Stieglitzi kõrgemas kunstikoolis, 1905. aasta revolutsioonituultest, eesti saadikute konverentsist Tartus, põgenemisest 1906. aasta kevadel Šveitsi ja eesti pagulaste sealsest elust.

Eraldi peatükis käsitletakse Johanna Pätsi venna Aleksander Veileri ja tema pereliikmete postitusi Voldemar ja Johanna Pätsile, kuna kahe perekonna vaheline läbisaamine oli väga hea. Kogumikus leiduvad valdavalt Voldemar Pätsile adresseeritud kirjad, milles pajatatakse pagulasühiskonna katsumustest. Olgu märgitud, et Aleksander Veiler oli Johanna Pätsi vend.

Anne Velliste saab kinnitada, et ka V. Pätsi tütrepoeg Tõnu Jürvetson on vanaisalt pärinud tugeva kodutunde, samamoodi huumorisoone, milles on saanud veenduda teisedki Tõnu Jürvetsoniga kohtunud inimesed Pärnus ja Tallinnas. Jürvetsoni sulest sündinud südamlikud mälestused vestavad vanaisast, kes oli talle nooruses isa eest.

Lisaks eelöeldule võiks küsida, kas Eestis leidub kedagi, kes poleks üht-teist lugenud või kuulnud Tõnu Jürvetsoni pojast Steve Jürvetsonist – Voldemar ja Johanna Pätsi tütre Silvia pojapojast? Riskiinvesteerija Steve Jürvetsoni nimi seostub Skype´i, Hotmaili, EGeeni jpt. ettevõtmiste ning ideedega. Steve Jürvetson on alati olnud sügavalt huvitatud Eesti käekäigust, kirjutab Anne Velliste raamatu eessõnas. Tänu Steve Jürvetsoni otsesele majanduslikule toetusele on levinud kogu Põhja-Ameerikas ja mujalgi maailmas James ja Maureen Tusty film „Laulev revolutsioon“ („The Singing Revolution“, 2006). „Ja tasub hoida pilk peal Tesla elektriautodel. Esimese auto omandas Steve, kes kuulub Tesla nõukogusse ja on sama ettevõtte rahastaja,“ osundab Anne Velliste, kes tõdeb taas, et ikka päritakse häid geene oma esivanematelt.

Kenasti illustreerib üks lõik Voldemar Pätsi raamatust inimtunnetest kantud mälestustes, mis sunnib kogu teost kaanest kaaneni läbi lugema, nagu seda on teinud ka kõik varem Anne Velliste poolt toimetatud raamatud.

Kuna homme tähistatakse Tahkuranna vallas traditsioonilisel kombel oma aukodaniku sünniaastapäeva, siis on eriti paslik üht katkendit äsja ilmunud raamatust lugeda: “Pärast seda, kui Eesti Vabariigi valitsus juunikuus 1940. a. vene punaväe ja tankide kaastegevusel kukutati, sunniti ka mind haridusministeeriumist lahkuma. Sõitsin selle järel oma Tammiku tallu Virumaal. Juulikuu esimestel päevadel sõitis minu vend, Eesti Vabariigi president Konstantin Päts Oru lossi. Teel olles külastas ta ka mind Tammikul. Vaatasime põldusid, jalutasime pargis ja metsas, ta tutvunes mõisa hoonega. Tammiku talu meeldis vennale ning ta arvas, kui saaks rahulikult elada, võiks sellest talust luua ühe väga ilusa ja kultuurse põllumajandusliku keskuse, aga nüüd, kus vene kommunistid maal on võimu üle võtnud, tuleb kõiksugustele üllatustele valmis olla.“

Järgneb kirjeldus sellest, kuidas Eesti Vabariigi president pidi taluma alandatust täielikus NKVD vangistuses, kus iga tema sammu jälgiti. Viimati kohtus Voldemar Päts oma venna Konstantiniga 18. juulil Kadrioru lossis, kui ta läks koos abikaasaga venna juurde lõunale. „Vend oli üksinda kodus ning väga rõõmus, et tulime teda külastama … Peale lõunat siirdusime lossiaeda, mis asus administratiivhoone ja lossi vahel … Meie kõnelesime mitmesuguste poliitiliste probleemide üle ja meie jutt kaldus ka küsimusele, mis sünnib siis, kui tuleb Saksa ja Vene sõda. Pargipuude ja põõsaste vahel olid RO ja sõdurite valvepostid. Oli veidi nukker meeleolu, oli tunne, et viibime selles ilusas aias viimast korda, oli nagu jumalagajätt lossiga, administratiivhoonega, üldse kõigega, mis sümboliseeris meie riiki. Järsku kõlasid eemalt spordiväljaku suunast tulevad hüüded ja lauluhelid. Lauldi hümni ja isamaalikke laule. Võis selgesti kuulda hüüdeid: „Elagu Eesti Vabariik, elagu president!“ Kõik see oli nii ülev ja meeleoluline, et ei unune kunagi…”

Raamatuesitluse lõppedes lubas Trivimi Velliste kevade saabudes tulla seda raamatut tutvustama Pärnusse, kus Voldemar olulise aja oma noorusest elas.

Samal teemal:

Avati mälestustahvel perekond Pätside majal

Repliigina Pätside kodu kohta

Täna külastas kunagist Pätside kodu Raekülas Tõnu Jürvetson

Pärnu Jääfestivali laval esinevad vabariigi aastapäeva puhul Tõnis Mägi, Maarja-Liis Ilus ja 200 lauljat

Friday, February 22nd, 2013

Pärnu Jääfestival

Pärnu Jääfestival tähistab Eesti sünnipäeva suure ühislaulmisega. 23. veebruaril esinevad Jääfestivali talvepargi vabaõhulaval Tõnis Mägi, Maarja-Liis Ilus ja enam kui 200 koorilauljat.

Maarja-Liis Ilus ja Tõnis Mägi

Dirigent Jüri-Ruut Kanguri käe all esitatakse laule, mis on tuntud Tõnis Mägi repertuaarist, laulupidudelt ja Rein Rannapi loomingut. Esitamisele tulevad sellised tuntud lood nagu „Ärkamise aeg“, „Tuljak“, „Suudlus läbi jäätunud klaasi“, „Ilus oled, isamaa“, „Ta lendab mesipuu poole“, „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ ning „Koit“.

Koos Tõnis Mägi ja Maarja-Liis Ilusaga astuvad lavale Sauga põhikooli koorid, Pärnu Ühisgümnaasiumi segakoor, Lauluselts Sireli Paikuselt, segakoor Kungla, Sindi Laulukoor, Leelo, Pärnu Oikumeeniline Naiskoor, naislauluselts Linda, segakoor Endla. Kaastegev on saatebänd koosseisus Tarmo Sillaots (klaver), Handrik Soon (kiterr), Peedu Kass (basskitarr), Andrus Lillepea (trummid). Lavale astub ka ekstreemrahvatantsurühm Viisuke.

Korraldajad loodavad, et vabaõhukontsert kujuneb suureks ühislaulmiseks. Kontsert algab kell 19 ja kestab pisut üle tunni, kuid tegemist jagub perele nii enne kui pärast kontserti. Juba kell 12 saab Jääfestivali talvepargis paitada Eesti hobuseid, lastele on suusavõistlusi ja suurematele kodutoidu degusteerimist.

Päev lõppeb uisu- ja tantsuetendusega „Jääsümfoonia“, mille on lavastanud Heili Palm-Vaikma ja kus lavale astuvad uisutajad, tantsijad ja fly grossing trupp.

Jääfestivali talvepark asub Pärnu kesklinna silla juures sadamakail. Jääfestivali talvepark avatakse laupäeval, 23. veebruaril, ja pühapäeval, 24. veebruaril kell 12. Park on avatud kuni kella 22ni. Talveparki pääseb piletiga. Sooduspilet täiskasvanule on 5 EUR (Selveri, Olerexi, Bauhofi, Tallinki kaardiga).

Täpsem info: www.icefest.eu