Arhiiv March, 2013

Trivimi Velliste: sümbolitel on ajaloos suur kaal

Friday, March 29th, 2013

Palusin Trivimi Vellistelt kokkuvõtvat tagasivaadet priiuse põlistumise päeva pühitsemisele ja sellele eelnenud kaheksa kuud kestnud ettevalmistusele.

Priiuse põlistumise päeva pühitsemiseks valmistuvad Tori Põhikooli ja Sindi Gümnaasiumi õpilased harjutavad Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku juures lipu hoidmist

Sindi ajalooklubi teemaks oli 27. märtsi õhtul "Iseseisvuse tulemine ja taastulemine". Peaettekande tegi Lembit Roosimäe, millele järgnes elav mõttevahetus.

Pärnu muuseumi kohviku vitriinis on näha kolmekümnendate aastate kohvilauda

Trivimi Velliste ja Küllo Arjakas Eesti Panga muuseumi trepil

Trivimi Velliste: Tänane maailm on väga kinni jooksvates argimuredes – rohkem, kui oleks põhjust. Püüd aeg-ajalt nendest kõrgemale vaadata aitab kaasa ka argimurede lahenemisele.
Ajakirjandus siiski tuli selle teemaga tasapisi kaasa, eriti kui lähemale jõudis riigi 95. sünnipäev. Aastavahetusel osutasid 27. märtsile nii meie riigipea kui ka valitsusjuht. Sellele päevale pöörasid tähelepanu nii Postimees kui ka Eesti Päevaleht, rääkimata Maalehe Pärnumaa blogist, aga ka Pärnu Postimehest. Tõsi, suurem tähelepanu jäi viimastele nädalatele.

Ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho on priiuse põlistumise päeva nimetuse autor

Tõepoolest võttis Sinu järjekindel pingutus lõpuks vedu. Kuidas jäid päevaga rahule?

Lembit Lõhmus, rinnamärgi kujundaja

Trivimi Velliste: Pingutajaid oli palju. Viis seltsi-ühingut koos EELK ja Kaitseliiduga tegid kaks üleskutset pühitseda seda päeva ennekõike tänumeeles, enesessesüüvivalt, pigem rohujuure tasandil kui suurüritustena. Seda võeti kuulda. Olulise murrangu tõi kaasa ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, kes 5. veebruaril tegi ettepaneku kutsuda seda päeva priiuse põlistumise päevaks. See väljend sai kohe tuule tiibadesse ja huvi kasvas. Ettevalmistuste kohta kogus jooksvalt teavet Riigikantselei, kes muide rahastas osaliselt ka Eesti Posti väljalastud ja Indrek Ilvese kujundatud kauni tervikasja, mida pidulikult esitleti Eesti Pangas. Eesti Lipu Selts lasi käibele Tiina Sildre kujunduses Tunne Kelami fotoga postkaardi. Lipu Seltsi algatusel valmistas Miniplasti märgikoda Meelis Pääbo käe all väga õnnestunud ja taganõutud päevakohase rinnamärgi. Kõik kolm nimetatud meenet saadeti ka maakonnalinnadesse – maavanemad võtsid selle päeva vägagi südamesse. Nii et ettevalmistajaid oli väga palju ja väga erinevatel tasanditel.

27. märtsi hommikul Pärnu kontserdimaja juures, kus lauldi ühiselt "Ta lendab mesipuu poole"

Rahvusringhäälingu Terevisiooni otselülitused Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Kuressaares vajutasid tervele päevale juba varajasel hommiktunnil tugeva pitseri.

Külalised Eesti Panga muuseumis priiusepäevale pühendatud tervikasja esitlusel

Trivimi Velliste: See on tõsi. Rahvusringhäälingu panus päeva õnnestumisse oli otsustav.
See on näide meie ajakirjanikkonna missioonitundest. Küsimus ei ole ainult kõrges professionaalsuses, veelgi olulisem on, et ajakirjanikud teavad, et ka nemad on selle riigi kodanikud ja nendest oleneb vägagi selle maa ja rahva tulevik. Rahvusringhäälingu raadiokanalid mängisid keskpäeval hümni – paljudes koolides katkestati tunnid, koguneti aulasse ja lauldi kaasa! See oli väga liigutav vaatepilt!

Trivimi Velliste: Kõige rohkem tuleks vältida üksteisest möödarääkimist. Mõned nurisevad, miks räägitakse esimesest ja teisest Eesti Vabariigist. Ja täie õigusega! Eesti Vabariiki on olnud ainult üks – katkematult nüüd juba üle 95 aasta, tänaseks täpsemalt 34 732 päeva. Kuid vabaduseaegu on olnud tõepoolest kaks – esimene 7890 päeva, teine tänaseks juba 7892 päeva. Ajaloos on mõned asjad kokkuleppelised – nagu näiteks riigi sünd 24. veebruaril 1918.
Pärnu Endla rõdult kuulutati riik teatavast päev varem välja, aga aluseks on võetud sündmused pealinnas. Vaielda selle üle, kas 1918. aastal oli Eestis Saksa okupatsioon või mitte, näib üsna viljatu. Eesti rahvasuu nimetas 1918. aasta suve mustaks suveks. Ja teisalt, lugeda Nõukogude okupatsiooni alguseks 6. augustit 1940 on selgelt naeruväärne. NSV Liidu Ülemnõukogu vastav otsus Eesti „vastuvõtmise“ kohta N. Liitu oli algusest peale õigustühine.
Eesti Vabariigi õigust ja Stalini õigust ei maksa omavahel segamini ajada. Pean meie tehtud arvutusi põhjendatuiks, nendega on nõusutnud kõik ajaloolased, kelle arvamust olen küsinud. See muidugi ei tähenda, et mõni ei võiks jääda teistsuguse arvamuse juurde.

Kuidas on lugu priiuse põlistumisega meie lõunanaabritel? Läti saatus on ju vägagi meie sarnane!

Trivimi Velliste: Lätlased pöörasid selle päeva lähenemisele minu teada tähelepanu alles üsna viimasel minutil. Mu järelepärimise peale vastas sealse kaitseministri parlamendisekretär
Veiko Spolitis (pooleldi eestlane), et 21. märtsi hommikule on kavandatud pidulik auvahtkond Riias Vabadussamba juures. Lätlaste priiuse põlistumise päev saabus meist veidi varem, sest nad kuulutasid oma riigi välja meist hiljem.

Mida ütled kokkuvõtteks?

Trivimi Velliste: Tahaksin südamlikult tänada neid kümneid, sadu ja tuhandeid kaasmaalasi, kes selle päeva tähendust mõistsid ja midagi selle mõistmise kinnituseks ette võtsid. Kõige paremini on selle päeva olemuse kokku võtnud esimene sõjajärgne USA suursaadik Eestis Robert Frasure, kui temalt 1992. aastal küsiti, kas Eesti iseseisvus jääb püsima. Ta vastas: „Ma ei tea. Aga ma tean – iga päev iseseisvust teeb Eesti iseseisvuse püsivamaks.“

Autogrammidega varustatud tervikasjad

Tänan ja jõudu uuteks algatusteks-ettevõtmisteks!

Samal teemal:

Kutse priiuse päeva jäädvustamisele

Tänuks olemasoleva eest

FOTOD: Eesti Pangas esitleti priiuse põlistumise päevale pühendatud postkaarti

Pärnus lauldi priiusepäevale

Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liige tervitab priiuse põlistumise päeva hommikul

Pühitsegem priiuse põlistumist!

Mati Hint: Priius, kallis anne, taeva kingitus

Priiuse põlistamise päev Seljametsas

Ülevaatlikult priiusepäeva pühitsemisest

Tervikasi priiuse põlistumise päevaks

27. märtsil saabub kordumatu priiuse põlistumise päev

Pühitsegem priiuse põlistumise päeva!

Eesti aeg kestis ühtekokku 7890 päeva

Pildike Suur-Reedest

Friday, March 29th, 2013

Pirita kloostri vaimulik Vello Salo kirjutas 2002. aasta 26. märtsil Eesti Päevalehes „Vaikne nädal Kolmandas Eestis“ Suur-Reede tähenduses, mis haarab kaasa mõtlema veel kümmekond aastat hiljemgi.

Esivanemad on muu ilusa hulgas meile pärandanud sõna ristiinimene. See sõna ei vajakski selgitamist, ent kui palju on väärt pelk teadmine, et keegi kandis minu eest rasket risti? Paljud ei vaevu prügikasti viima paberitükikestki, mis kallis ligimene on maha pillanud. Kroonu köiest me parem ei räägigi.

Austame neid, kes langesid sõjas – ”andsid oma elu meie eest”, tavatseme ütelda. Ma ei tea teistest, kuid mina küll ei läinud sõtta oma elu andma, vaid ikka vaenlase elu võtma. Kuidas keegi; igatahes minule näib sõjas langemine võrratult kergem kui kogu elu kestev töö teiste heaks. Ent see ongi ristiinimese ideaal: aidata teisi alati, hoolitseda teiste eest, kanda teise inimese risti.

Suure Reede teenistused tuletavad meelde kannatuse müsteeriumi. Nad tuletavad seda meelde otse kombataval kujul: siin on nähtav ja käegakatsutav rist, siin on ristile naelutatud inimene. Muidugi, kui tahame seda näha ega käi kaarega ümber Kolgata.

Pirita uude kloostrisse tullakse pärima: misasja need nunnad siin ometi teevad? Kui need vastavad: ”Üritame inimesteks saada,” ollakse pooleldi pettunud. Ei osata veel hinnata, et peale kehakultuuri keskuse on Pirital ka vaimulik keskus. Terves kehas terve vaim? Või tühja sest vaimust?

Loe täisteksti siia klikkides

Samal teemal:

Pärnus toimus esimest korda Suure Reede ristikäik

John Henry Newman Suur-Reede mõttest

Kutse priiusepäeva jäädvustamisele

Thursday, March 28th, 2013

Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahva Muuseum paluvad jäädvustada priiuse põlistumise päeva. Kirjelduste laekumise tähtaeg on käesoleva aasta 11. aprill.

Pärnu muuseumi kohvikus võis näha kolmekünendate aastate kohvilauda

Priiuse põlistumise päev 27. märts 2013 on läinud ajalukku. Kuna tegemist oli ainulaadse ja kordumatu päevaga, kutsuvad Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahva Muuseum talletama tulevastele põlvedele selle päeva kirjeldusi. Soovitav on lisada fotosid või videomaterjali.

Eesti Rahva Muuseum ootab kõigilt, kes seda päeva mingil viisil meeles pidasid, lühikirjeldusi (maksimaalselt 1 lk A4 või 1800 tähemärki koos tühikutega) aadressil:
Eesti Rahva Muuseum, Veski tn 32, 51014 Tartu; või e-postiga: tiina.tael@erm.ee
( tel 7350 420 ).

Kirjelduste laekumise tähtaeg on 11. aprill k.a. Paremaid talletajaid autasustatakse muinsuskaitsekuu pidulikul avamisel 18. aprillil Tartu Jaani kirikus.

Tänuks olemasoleva eest

Thursday, March 28th, 2013

Paikuse vald teadvustas enda jaoks juba väga aegsasti priiuse põlistumise päeva sügavamat sisu ja väljendas oma südamesoojuses siiani elatud aega siira tänumeelega selle eest, mis meie rahval olemas on.

Paikuse Põhikooli üheksandate klasside õpilased

Ille Riivits ja Helve Reisenbuk asetavad kingituseks valitud meened lauale; sissekanne muuseumi külaliste raamatusse

Eesti Lipu Seltsi esinduslipud

Paikuse abivallavanem Helve Reisenbuk ja kultuuritööspetsialist Ille Riivits olid eile keskpäeval rõõmsalt rahulolevad, kui jutustasid Seljametsa muuseumis teineteise võidu päeva kaunist algusest. Vallamaja töötajad kogunesid tööpäeva hommiku esimesel tunnil kohvikusse ja laulsid kauneid isamaalisi laule. Valdav enamik olid riietunud rahvusvärvidesse.

Rõõmsat ootuse elevust jätkus muuseumissegi, kuhu kutsuti Paikuse Põhikooli üheksandate klasside õpilased, ajalooõpetaja Mait Lind ja Urmas Saard Eesti Lipu Seltsist. Viimase ülesandeks oli pildiseeria taustal rääkida sinimustvalge lipu kui riigi võimsama sümboli teemal. Kümnekonna minuti sisse mahtusid üksikud olulised viited sellele, millele peaks Eesti lipu kasutamise juures esmast tähelepanu pöörama. Seinale suunatud kaadritelt avanes kohalviibijatel võimalus näha oma tuttavaid ja iseennast sündmuste keskel, kus nende valla noored ja täiskasvanud on osalenud. Paikuse valla noored on osalenud korduvalt mitmetes erinevates ettevõmistes, kus sinimustvalge lipp peaks asetsema aukohal.

Mait Lind

Laine Järvemäe

Peaettekandega esinenud Mait Lind valis teemaks “Eesti riikluse arengulugu“, millega andis edasi tervikpildi riigi 95 aasta pikkusest teekonnast alates tema sünnihällist kuni tänasesse päeva. Lind esitas põhjuslikke seoseid iseseisvuse kaotamisest ja võrdlevaid näiteid teiste riikidega. Muuseumi ajalooliste müüride vahel mõjus kuuldu emotsionaalselt teisiti kui tavalisel kombel koolipingis istudes. Pealegi kuulsid nüüdisaegset ajalookäsitlust lisaks õpilastele ka mitmed täisealised huvilised, kes olid noortega liitunud. Teiste seas näiteks valla tuntud ja tunnustatud koduloouurija Elvy Ennis.

Lint ja märk on lahkudes rinnas

Muuseumi juhataja Laine Järvemäe tutvustas Eesti riigi erinevatest ajajärkudest kõnelevaid stende, mis olid spetsiaalselt priiusepäeva silmaspidavalt koostatud. Kuna ajalooline materjal on paigutatud väga esindusliku välimusega alusele, siis juba ainuüksi see sunnib külastajat olemasoleva sisuga palju põhjalikumalt tutvuma. Seinal asetseb kasutusest maha võetud Lennart Meri aegne presidendi lipp. Keskpäevane kogunemine lõpetati ühislaulmisega: „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, … Eesti, Eesti, ela sa!“

Lahkudes said kõik osalejad kaasa priiuse põlistumise päeva märgi, sinimustvalge lindikese ja lipu seltsi koostatud voldiku, mis tutvustab kokkuvõtvalt Eesti lipu lugu ning lipu päevasid.

Samal teemal:

FOTOD: Eesti Pangas esitleti priiuse põlistumise päevale pühendatud postkaarti

Pärnus lauldi priiusepäevale

Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liige tervitab priiuse põlistumise päeva hommikul

Pühitsegem priiuse põlistumist!

Mati Hint: Priius, kallis anne, taeva kingitus

Priiuse põlistamise päev Seljametsas

Ülevaatlikult priiusepäeva pühitsemisest

Tervikasi priiuse põlistumise päevaks

27. märtsil saabub kordumatu priiuse põlistumise päev

Pühitsegem priiuse põlistumise päeva!

Eesti aeg kestis ühtekokku 7890 päeva

Pärnu Hansapäevade raames toimub ka linnu- ja loomalaat

Thursday, March 28th, 2013

Hansapäevad Pärnus

Juuni lõpus toimuvatel Hansapäevadel kaubeldakse Pärnu Vallikäärus lisaks käsitööesemetele ja -kaupadele ka lindude-loomadega.

Loe Lähemalt

Samal teemal:

Piltuudis kolm päeva kestnud ja täna lõppenud Pärnu Hansapäevadest

Pärnu hansapäevad viivad mõtted puude juurde

Piltuudis lustilennust vee ja taeva vahel

Fotod meenutavad rahvusvahelisi hansapäevi Pärnus

Pärnu hansaturg on avatud

Pärnu jõel avati 30. rahvusvahelised hansapäevad

Pärnusse saabuvad hansalinnade delegatsioonid

Ajajõgi avab 30. Rahvusvahelised Hansapäevad

Pärnu hansapäevade särgid Port Arturis

Pärnu rahvusvahelistele hansapäevadele registreerus 64 linna

 

Pärnus lauldi priiusepäevale

Wednesday, March 27th, 2013

Eesti Rahvusringhäälingu saates „Terevisioon“ tehti Pärnu Kontserdimaja juurest otselülitus eetrisse täna hommikul kell 7.20 ja sajad Pärnumaa lauljad laulsid Juhan Liivi „Ta lendab mesipuu poole”, mis laulupidude kavas kõlab Peep Sarapiku viisil.

Karin Veissmann ühendkoori ees

Ester Vilgats peab Terevisiooniga sidet; proovilaulmine

Rääma Põhikool saabub oma lippudega

Hommikutervitus

Rahvas hakkas kogunema juba veerand tundi enne kuut. Lauljad kuuletusid Karin Veissmanni juhatamisele ja saate sõnalist osa kandis rahvusringhäälingu Pärnu toimetaja Ester Vilgats. Mõned koorid tulid koguni oma lippudega. Meeldiv oli näha Rääma Põhikooli, kes tulid oma koolile kuuluvate rohkete sinimustvalgete suurte kandelippudega. Karin Veissmann palus võimaluse korral tingimata nimetada Rääma Põhikooli ja Pärnu Vene Gümnaasiumit, keda ei pidanud üldsegi veenma selles kui tore on hommiku külma karguses ja tõusva päikese kiirte valguses laulda. Temperatuur oli alguses alla -10 kraadi, kuid laulmiste ajal hakkasid pügalad kiiresti tõusma. Üldse oli lauljaid erinevatest kooridest kokku umbes 100 ümber.

Priiusepäeva mõtte algataja oli muinsuskaitseklubi Tõru

Kogunemine

Priiusepäeva pühitsemise üleskutse tegid hiljuti ühiselt Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Lipu Selts, Jaan Poska Mälestusfond, Kindral Johan Laidoneri Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Muinsuskaitse Selts, kellega eelmisel nädalal ühines veel Kaitseliit. Kuid priiusepäeva mõtte algataja oli siiski juba möödunud suvel muinsuskaitseklubi Tõru.

Laljate kogunemine

Klubi presidendi Trivimi Velliste palvel tegid selle liikmed Uku Pihlak ja Tiit Riismaa mullu juulis vajalikud arvutused, mille tulemusena saadigi nüüdseks kõigi teadvusesse jõudnud 7890 päeva. Nendele arvutustele toetuvalt tutvustas Velliste juba mõni nädal hiljem priiusepäeva sisu ja mõtet.

Sümbolite kaalust ajaloos

Laljate kogunemine

Mullu augustis kirjutas Toompea malevkonna liige Trivimi Velliste ajakirja Kaitse Kodu 6. numbris (lk. 24) artikli „27 märts 2013 – 7890 päeva!“, milles ütleb muuhulgas, et sümbolitel on ajaloos suur kaal: „Neil on maagiline ühendav ja liitev mõju. 27. märts 2013 paigutub sobivalt Eesti Vabariigi 95. ja 100. sünnipäeva vahele ning annab tõuget aruteludeks oma vabaduse ja oma riigi olemuse üle.“

Velliste jätkab: „Küsimus ei ole üksnes mitte selles, et meil puuduvad pealinnas ausambad Jaan Poskale, Konstantin Pätsile, kindral Laidonerile, ka viieteistkümnele kunagisele riigivanemale, kellest paljudel pole oma haudagi. Küsimus on ennekõike selles, mida saaks või peaks iga kodanik tahtma või suutma omaenda riigi nimel, omaenda riigi jaoks. Ja sellega oma laste ning lastelaste jaoks.“

Laljate kogunemine

Priiusepäeva sisulise tähistamise peamisi algatajaid Trivimi Velliste tegi lisaks Kaitseliidu ajakirjas avaldatud loole avaliku pöördumise seltsidele 5. septembril Euroopa muinsuskaitsepäevade osana peetud seminaril Tõrva Kirik-Kammersaalis, kus kutsus vabaühendusi mõtlema päeva tähistamise võimalikele moodustele. Kuni selle ajani ei leidnud mõte ajakirjanduse poolt suuremat tähelepanu.

Priiusepäeva pühitsemise mõte võttis ikkagi tuld

Rääma Põhikooli lipud

21. septembril ilmus ajalehes Sakala (nr. 185, lk. 2) Trivimi Velliste arvamuslugu „Kuusteist küünalt Jaani kirikus“, milles ta mõtestas 27. märtsi 2013 tähendust. Ta viitas järgmisel päeval Viljandi Jaani kirikus toimuvale riigivanemate mälestusjumalateenistusele. Vastupanuvõitluse päeva kõnes sealses pühakojas kutsus ta tänavust 27. märtsi meeles pidama.

"Ta lendab mesipuu poole"

Riigivanem Jaan Teemanti 140 aastapäevale pühendatud postmargi esitlusel mullu 24. septembril Tallinnas Stenbocki majas puudutas Trivimi Velliste taaskord kahe iseseisvusaja kulgu, kestust ja tähendust.

Ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho soovitas 5. veebruari arutelul Vabariigi Presidendi Kantseleis kasutusele võtta priiuse põlistumise päeva nimetus ja tegi ka ise täiendava kontrollarvutuse. Väljend „priiuse põlistumise päev“ leidis head vastuvõttu, varem räägiti „vabaduse rekordist“ jm.

Tiina Tojaki vahendusel saab priiusepäeva märke

Kuna seltside ja organisatsioonide tegevuses pidi priiusepäeva tähistamise ettevalmistusteks keegi haarama juhtohjad, siis võttis Eesti Lipu Selts algatuse enda õlgadele. Nii on ette võetud mitmeid üleriigilisi ja kohapealseid tegemisi. Esmalt valmis rahvusvärvides vastavate arvtähistega rinnamärk, mille kujundas graafik Lembit Lõhmus ja vermis Miniplasti märgikoda.

Varajased ärkajad laulu kuulamas

Täna, algusega kell 17.00 toimub tervikasja esitlus Eesti Panga muuseumis, kuhu pääseb üksnes kutsetega. Lipu seltsi algatusel ja Riigikantselei tellimusel on Eesti Post ja Eesti Postmark kavandanud tervikasja priiuse põlistumise päeva auks. Tervikasja kujundas postkaardina kunstnik Indrek Ilves ja sellel oleva postmargi Lembit Lõhmus.

Sindi lauljad

Lipu seltsi mõttealgatusel valmis samuti Tiina Sildre kujundatud päevakohane postkaart, mille esiküljel näeb Tunne Kelami pildistatud laulva revolutsiooni suurimat meeleavaldust 1988. a 11. septembril Tallinna lauluväljakul. Paremale servale on kunstnik asetanud sinimustvalge rinnalindi ja selle peale priiuse põlistumise päeva rinnamärgi kujutise.

Ilma piiranguteta kutsub Eesti Lipu Selts ja Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku Taastajate Ühendus  keskpäevaks kõiki huvilisi Torisse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus toimuvale tänujumalateenistusele, mille juurde kuulub ka vabadusvõitlejale Jüri Kukele mälestustahvli pühitsemine. Ka Tallinna Kaarli kirikus peetakse õhtul algusega kell 18 tänujumalateenistus, kuhu on oodatud kõik pealinlased ja linna külalised.

Aldur Vunk, Pärnu Muuseumi direktor, peab andma intervjuu rahvusringhäälingule

Täna korraldab ka Paikuse valla kultuuriosakond koos Seljametsa muuseumi, Paikuse põhikooli üheksandate klasside õpilaste ja lipu seltsiga miniatuurse õppepäeva „Eesti riikluse arengu lugu“, millest teeb peaettekande ajalooõpetaja Mait Lind. Sindi Gümnaasiumi ajalooõpetaja Lembit Roosimäe teeb kõigile asjast huvitatuile päevakohase ettekande Pärnu Maavalitsuse 5. korruse saalis. Trepiastmeid pidi viimasele korrusele tõustes näeb külastaja trepigaleriis välja pandud näitust Pärnumaa õpilaste joonistusvõistlusest „Minu tuleviku Eesti“.

Sindi laulukoori lipp keritakse kokku

Esile tõstmist väärib kindlasti ka Pärnu muuseumi eriprogramm „Kaks iseseisvusaega kahel ekraanil – tähtsamate sündmuste kroonikad Pärnumaal”. Muuseumi kohvikus tehakse kell 17 algust üsna piduliku teelauaga, mis kaetakse 1940. aasta Oru lossi stiilis ja nõusid kasutades. Samas ruumis näeb video vahendusel meie riigiga üheealist Elle Reederit, kes töötas teenijannana Oru residentsis.

Samal teemal:

Pühitsegem priiuse põlistumist!

Mati Hint: Priius, kallis anne, taeva kingitus

Priiuse põlistamise päev Seljametsas

Ülevaatlikult priiusepäeva pühitsemisest

Tervikasi priiuse põlistumise päevaks

27. märtsil saabub kordumatu priiuse põlistumise päev

Pühitsegem priiuse põlistumise päeva!

Eesti aeg kestis ühtekokku 7890 päeva

Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liige tervitab priiuse põlistumise päeva hommikul

Wednesday, March 27th, 2013

Tihti on pilt kõnekam kui sada sõna. Kahe priiuseaja vahel oskasime ikka leida hetki, et tunda end vabana. Kindlasti oli nii kord iga nelja-viie aasta tagant laulukaare alla kogunedes. Osalesin ise 1985.a. üldlaulupeol. Tunnet mis valdas mind ja teisi lauljaid peo lõpus lauldes ” Mu isamaa on minu arm ” ei saa sõnadesse panna. Need olid hetked kui lauljad ja lauluväljakule kogunenud said end tunda vabana. Ajal kui tegelikku vabadust ei olnud… .

Seetõttu valisin lisatud pildiks kaks aastat tagasi noorte laulu- ja tantsupeo viimasel päeval tehtud pildi laulupeotulest. Minu jaoks on see sama tähtis märk kui meie oma sini-must-valge Pika Hermanni tipus.

Kaunist päeva soovides, Peeter

Toris toimus lipu hoidmise õppepäev

Tuesday, March 26th, 2013

Kaitseliidu Pärnumaa Maleva kaitseliitlased Rainer Ristimets ja Kalle Mürel viisid läbi lipu hoidmise ja kandmise õppuse Tori Põhikooli ja Sindi Gümnaasiumi õpilastele.

Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja Tori Põhikooli direktor Pille Usin jälgivad õppuse käiku; Vanemseersandid Rainer Ristimets ja Kalle Mürel valivad paremat lippude asetust kiriku ette

Harjutused Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku ees

Mart Nõmm Sindi Gümnaasiumist abistab samuti õpilasi

Täna keskpäeavaks kogunes Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku ette 34 Tori Põhikooli ja 16 Sindi Gümnaasiumi õpilast, et saada esimesi teadmisi lipu kasutamise rituaalidest vastavalt sõjaväelisele ettekirjutusele.

Kaitseliitlane Kalle Mürel on Tori vallas oma mees

50 suurt kandelippu kuuluvad Sindi Gümnaasiumile, kes on alati heal meelel lubanud neid ka teistel soovijatel kasutada. Täna mõistsid õpilased, et lipu kasutamine ei tähenda suvalisel viisil selle hoidmist. Vanemseersandid Rainer Ristimets ja Kalle Mürel rääkisid ja demonstreerisid praktilisel viisil peamisi võtteid. Ristimets ütles et nii suurt õppust pole ta varem läbi viinud, aga ise on olnud erinevatel pidulikel sündmustel juba umbes kümmekond aastat lipuvalves. Ta meenutas mitmeid pikalt kestnud ettevalmistavaid õppusi ka Toris, kui oli oodata näiteks preident Meri külastust.

Harjutused Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku ees

Tori kooli direktor Piret Usin ütles, et kuigi paljud asjad ei pruugi noortele kohe meelde jääda, andis tänane päev õpilastele täiesti uue emotsionaalse ja uute teadmiste põhise kogemuse lipu väärikaks kohtlemiseks. Pärnumaa maleva pealik Mehis Born kinnitas valmidust ka edaspidi jätkata sarnaste koolitustega. Selliste õppepäevade korraldamine on üks osa Eesti Lipu Seltsi ja Kaitseliidu Pärnumaa Maleva vahelistest ühistest ettevõtmistest.

Lipu kokku keriminegi vajab harjutamist

Homme rivistuvad nende samade koolide õpilased pool tundi enne keskpäeva kahele poole kiriku peasissekäigust, et tervitada sinimustvalgete lippudega kella 12-ks priiusepäeva tänujumalateenistusele saabuvaid kirikulisi. Eesti Lipu Selts ja Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku Taastajate Ühendus teatavad, et kolmapäeval toimuva teenistuse juurde kuulub ka vabadusvõitlejale Jüri Kukele mälestustahvli pühitsemine. Jumalateenistusest võtab osa ka kaitseminister Urmas Reinsalu ja priiusepäeva pühitsemise mõtte algataja Trivimi Velliste.

Koolijuhi tänu

Tori ja Sindi õpilastele jäävad erilisel viisil priiusepäeva pühitsemist meenutama märgid ja sinimustvalged rinnalindid, mille kingivad mõlemad koolid oma õpilastele.

*

 

Samal teemal:

Eesti Pangas esitletakse priiuse põlistumise päevale pühendatud tervikasja

Pühitsegem priiuse põlistumist!

Mati Hint: Priius, kallis anne, taeva kingitus

Priiuse põlistamise päev Seljametsas

Ülevaatlikult priiusepäeva pühitsemisest

Tervikasi priiuse põlistumise päevaks

27. märtsil saabub kordumatu priiuse põlistumise päev

Pühitsegem priiuse põlistumise päeva!

Eesti aeg kestis ühtekokku 7890 päeva

Eesti Pangas esitletakse priiuse põlistumise päevale pühendatud tervikasja

Tuesday, March 26th, 2013

Eesti Lipu Seltsi algatusel ja Riigikantselei toel on Eesti Post andnud välja priiuse põlistumise päevale pühendatud tervikasja – postkaardi, mille on kujundanud Indrek Ilves. Miniplasti märgikoda on samadel motiividel teostanud priiuse põlistumise päeva rinnamärgi Lembit Lõhmuse kujunduses.

Priiuse põlistumise päevale pühendatud tervikasi – postkaart

Priiusepäeva märgi kujundaja on Lembit Lõhmus ja valmistaja Miniplasti märgikoda

Tervikasja ja rinnamärki esitletakse homme, kolmapäeval 27. märtsil kell 17 Eesti Panga muusemis Estonia pst 11. Sõna võtavad Eesti Panga president Ardo Hansson, Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Tervikasi saab kohapeal päevakohase postitempli ning traditsiooniliselt saavad soovijad kunstniku autogrammi. Samas on võimalik tervikasi ka postitada.

Sissepääs kutsete alusel.

Samal teemal:

Pühitsegem priiuse põlistumist!

Mati Hint: Priius, kallis anne, taeva kingitus

Priiuse põlistamise päev Seljametsas

Ülevaatlikult priiusepäeva pühitsemisest

Tervikasi priiuse põlistumise päevaks

27. märtsil saabub kordumatu priiuse põlistumise päev

Pühitsegem priiuse põlistumise päeva!

Eesti aeg kestis ühtekokku 7890 päeva

Pärnus süüdati terroris kannatanute mälestuseks 5000 küünalt

Tuesday, March 26th, 2013

Martensi väljak 25. märtsi õhtul

Eesti tsiviilisikute vastu suunatud Nõukogude riikliku terroriohvrite mälestuseks peeti keskpäeval Pärnu Leinapargis traditsiooniline kogunemine ja õhtul kell 18.00 süüdati Martensi väljakul 5000 küünalt.

Vahur Mäe saab Memento ajalehe; lilled leinapargi mälestuskivile

Vana- Pärnu Kultuurikeskuse lauluansambel Hõbene

Enn Auksmann, Eliisabeti koguduse õpetaja

Küsimusele terrorismist on püütud vastuseid anda erinevatest vaatenurkadest. Ameerika Ühendriikide Justiitsministeeriumi põhilise juurdlusorganina tegutsev Föderaalne Juurdlusbüroo (FJB) on seda sõnastanud parimal viisil, kui nimetab terrorismi jõu või vägivalla ebaseaduslikuks kasutamiseks isikute või vara vastu selleks, et sundida valitsust ja tsiviilelanikkonda alluma mingitele poliitilistele eesmärkidele (J. P. Holmes & T. Burke “Terrorism: Tänapäeva suurim oht vabadusele”).

Jüri Kask

64 aastat pärast 25. märtsi küüditamist tuleb taas tõdeda, et tegemist polnud muretu rongireisiga mõnda teise geograafilisesse punkti. Inimesed, kelleks olid peamiselt vanurid, naised ja lapsed, pidid taluma piinarikkaid kannatusi, mis sageli lõppesid hukkumisega. Halastust ei tuntud isegi mitte mõnepäevase lapse ega vanuselt või tervislikult väeti inimese vastu. Eesmärgiks oli seatud iseseisvalt mõelda ja tegutseda suutva eestlaskonna enamiku hävitamine ja järgnevate aastakümnete kestel Eestimaa asustamine sadade tuhandete immigrantidega, mis ka suuresti õnnestus.

Leinapargis meenutatakse 64 aasta tagust küüditamist

Leinapargi mälestuskogunemise korraldas traditsiooniliselt Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus “Pärnu Memento”. Sõna võtsid ja asetasid mälestuskivi ette Pärja Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu Linnavolikogu esimees Vahur Mäe ning Eesti Reservohvitseride Kogu poolt Jüri Kask. Piiblit luges ja palvetas Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann. Päevasündmust juhatas Pärnumaa Memento esimees Kersti Portnov.

Laulude ja akordionimänguga esines Vana- Pärnu Kultuurikeskuse lauluansambel „Hõbene“. Luulet luges ja laulis kitarri saatel näitleja Andrus Eelmäe.

Küünla süütamine Leinapargis

Lisaks Leinapargi talitusele järgis IRL-i Pärnu linnaosakond MTÜ Tulipisar üleskutset süüdata küünlad küüditamise ohvrite mälestuseks. MTÜ Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit kutsusid inimesi meenutama märtsiküüditamise aastapäeval kõiki, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all ning seisma selle eest, et küüditamised ei korduks enam kunagi.

Lembit Peetri

Alates 2010. aastast on võetud tavaks korraldada märtsiküüditamise aastapäeval kõigi küüditatute mälestuseks avalik küünalde süütamine, mis toimus käesoleval aastal Tartus ja Tallinnas juba neljandat korda. Märtsiküüditamisega saadeti Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 1949. aastal loomavagunites Venemaale üle 20 000 süütu inimese.

Martensi väljakul meenutatakse 64 aasta tagust küüditamist

Port Arturi ja Pärnu Keskuse esisel Martensi väljakul süüdati esmakordselt üle 5000 küünla. Praegu Sindis elav Lembit Peetri asetas põlema läidetud küünlaid sirgesse ritta jäisele väljakule ja meenutas, et ka 64 aastat tagasi oli hommik ja päev olnud samasugune. Ainult tema ise oli 64 aastat noorem, kui hommikul kell 6 seisis soldat paljastatud täägiga püssiga tema voodi kõrval. „Ilmselt ta müksas mind, et tegin silmad lahti, ärgates võttis ta valveseisaku. Ei mäleta, et ta oleks midagi rääkinud, vaevalt ta oskaski eesti keelt. Tõusin miskipärast ilma korralduseta ja hakkasin riietuma,“ jutustas Peetri, kes sõidutati 7-aastase poisikesena veoauto lahtises kastis Risti raudteejaama. Eelmisel päeval olevat nende peret külastanud kunagine Pärnu julgeoleku osakonna ülem koos paari külamehega ja sundinud tema isa allkirjastama dokumenti, mida ei näidatud. Aastaid hiljem sai selgeks, et isa oli enda teadmata ähvarduste saatel kirjutanud alla volitusele, millega tühjendati juba järgmisel päeval pärast küüditamist pereisa hoiuarve.

Annely Akkermann

Suure saladuskatte all kõneldakse, et Eerik-Niiles Kross tõi küünalde süütamise mõtte Pärnusse

„Eesti on üle elanud kaks suurt punaterrori lainet, esimene 41. ja teine 49. aastal, mille mälestuspäeva peame,“ ütles Riigikogu liige Annely Akkermann, kes arvas, et Eestimaal pole ühtegi peret, keda idapoolse naaberriigi inimsusevastane kuritegu poleks puudutanud. Just seepärast peab Akkermann alustatud traditsiooni väga kauniks kannatanute meelespidamise kombeks. Ta soovis, et inimesed mõtleksid oma kodudes nendele tuhandetele, kes pidid Venemaa hingetus hoolimatuses jätma oma elud Siberi maamulda.

Tahtmatult kerkib huulile küsimus, kas poleks aeg sellesama vägivallatsenud impeeriumi õigusjärglase riigi valitsejatel ühe päeva kotiriidesse riietunult oma eelkäijate süüd kahetseda. Juri Merzljakov,Vene Föderatsiooni Suursaadik Eesti Vabariigis, võiks samal aja koputada varajasel hommiktunnil Lembit Peetri taoliste inimeste uksele ja vabandada kunagise asjatu tülitamise ja põhjendamatute kannatuste tekitamise pärast. Vast alles siis saaks kahe naaberriigi vahel koita teistsugune uus päev.

*

Samal teemal:

 Küüditamise ohvrite mälestamine Pärnus

Pärnu Leinapargis peeti kõnekoosolekut

Homme mälestatakse kõikjal Eestis 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid

Pärnu Leinapargis meenutati 63 aasta tagust märtsiküüditamist

Pühapäeval heisatakse leinalipud

Piltuudis: 70 aastat juuni küüditamisest eile Tallinnas

Meenutati Eesti kodanike vastu suunatud Nõukogude riikliku terrorit

Eesti lipud heisatakse leinalipuna

Leinapargis meenutati märtsiküüditamist

Pärnu Leinapargis mälestati küüditamises kannatanuid

Siberisse küüditati 3-päevane laps

60 aastat märtsiküüditamisest