Arhiiv May, 2013

Kultuuriväärtuslik hoone on saanud tules tugevalt kannatada

Friday, May 31st, 2013

Lääne päästekeskuse teatel saadi kell 19.30 Kuninga tänava maja põleng kontrolli alla.

Katuse eemaldamine; korstna langemine

Kuna Pärnu redelauto on rikke tõttu remondis, saabus Tallinnast Kesklinna komando redeltõstuk alles paar tundi pärast tulekahju puhkemist. Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun ütles, et kindlasti avaldas oma redeli puudumine tule levikule kiirendavat mõju. Lisaks varem kohale saabunud komandodele Pärnust, Tõstamaalt, Vändrast, Pärnu-Jaagupist ja Kilingi-Nõmmest tulid veel Türi ja Lihula päästjad. Ühe elaniku sõnul sai ta oma korterist asju välja kanda üksnes 10 minutit ja siis tõkestas suits tee koduni.

Lääne päästekeskuse pressiesindaja Evelin Trink ütles, et kell 15.30 keelati varisemisohu tõttu majja sisenemine ja kustutustöid jätkati redelautolt maja kohal. Eemaldati katusepekki, mis oligi üks peamisi päästetööde takistusi. Kuna katusel puudusid ka avad, siis oli tegemist justkui kinnise kummuli keeratud konservipurgiga, mille all tuli hõõgus ja kuhu ligipääs oli raskendatud. Praeguseks on vahelaed sissevarisenud.

Pressiesindaja selgitas, et õnnetust kõrvalt jälginud inimeste kriitilised märkused tulenevad eeskätt asjatundmatusest. Sündmuspaigale saabudes ei alga päästetööd siia-sinna jooksmise ja rabelemisega. Esmalt püütakse pisut selgust luua ja tegutsemise kava paika panna. Kindlasti ei seata ka päästjate elusid asjatult ohtu. Kui muist tuletõrjujaid viivuks seisatavad või koguni maha istuvad, siis ongi tegemist kohustusliku puhkusega. Mehed vahetuvad, kuna kustutustöö on füüsiliselt väga suurt jõupingutust nõudev töö: olgu selleks suure survega veejoa suunamine või täisvarustusega suitsustes ruumides liikumine või võimsa ketaslõikuriga töötamine kõrgel redelil.

Samal teemal:

Süttis hoone, kus esimesena trükiti Perno Postimeest

Süttis hoone, kus esimesena trükiti Perno Postimeest

Friday, May 31st, 2013

Päästeameti Lääne keskuse teatel sai häirekeskus täpselt keskpäeval hädaabikõne Kuninga tänava ajaloolise maja juurde, kus väidetavalt asus aastatel 1850 kuni 1895 trükikoda. Pärnu Linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialisti Liina Hanseni sõnul trükiti Kuninga 11 ajaloomälestisega majas ka esimene Perno Postimees.

Päästetööd Kuninga tänava majade juures

Hoone fassaad ennistati 2001. aastal, kuid nüüd teostatakse sama maja ja kõrval asuva hoone juures kustutustöid. Esialgsetel andmetel võttis tulekahi võimust maja keldrikorrusel asuva Vana Villemi pubis kasutusel olnud fritüürist. Inimesed olid tule valla pääsemise ajal parajasti lõunat söömas. Ventilatsiooni kaudu kandus tuli kahekorruselise maja pööningule. Kustutustöödega on hõivatud Pärnu, Tõstamaa, Vändra, Pärnu-Jaagupi ja Kilingi-Nõmme komandode päästjad, kes abistavad ka vara majast välja toomisel. Kokku on kohal 7 päästemasinat.

Tervisekontrolliks viidi haiglasse ka üks inimene, kes oli sisse hinganud suitsu. Põletushaavu ei kinnitata.

Päästjad üritavad takistada tule levikut kõrvalmajale, mis asub põlevast hoonest vähem kui meetri kaugusel ja on samuti puidust. Osaliselt levis tuli ka kõrvalmaja pööningul. Vahepeal lahvatasid leegid kahe maja vahel välja, kuid siis suudeti leegid summutada. Hoovilt võis samuti näha räästas lahtist tuld.

Pärnu Kunstide Maja esinejad võitsid Ukraina konkursil Grand-Prix

Thursday, May 30th, 2013

Eile hilisõhtul saabusid tagasi koju Pärnu Kunstide Maja vokaal- ja instrumentaalsolistid ning ansamblid Music Way ja Cantelo, kes võtsid osa 23.-29. maini Kiievis toimunud rahvusvahelisest festivalist „Euroopa noored“.

Endla Murd on astunud bussist välja; Maret Palusalu loeb õnnitlussõnumit

Tiit Erm astub bussist maha

„Ukrainas olin siis päris edukas,“ lausus Maret Palusalu pärast pikka reisi Pärnu kunstide maja ees bussist maha astudes. Pop-jazzis sai ta 2. koha, aga rahvalaulus võitis koos rahvamuusika ansambliga Cantelo Grand-Prix. Laulja õpetaja on Endla Murd ja ansambli õpetaja Tiit Erm. Grand-Prix tuli kunstide majja esmakordselt.

Helgematest festivali päevadest kõneldes nimetas Palusalu hästi toetavat publikut: „Kõik olid väga rõõmsad ja ühtehoidvad. Tutvusime teiste välismaa noortega, kes on hästi toredad.“ Küsides mitmes festival see tal oli, jäi Palusalu kahtlema ja arvas olevat kuues või seitsmes. Nii kaua läks siis aega Grand-Prix kätte saamiseni. Kas tuli see talle üllatusena? „Tegelikult tuli küll üllatusena, sest teised võistlejad olid päris tugevad,“ tunnistas võitja, kes lisas juurde, et pop-džässis oli selgelt tugevamaid, aga nende hulgas teiseks olemine polevat mitte sugugi halb tulemus. „Me ei võta üle Eesti kõige paremaid, aga me võistleme üle Euroopa kõige parematega. Meie kool pistab rinda nendega, kes on Euroopas endale juba nime teinud ja see ongi võibolla kõige parem näide sellest, millises konkursis tuleb koolil osaleda,“ arutlesid Erm ja Murd omavahel.

„Žürii üldine arvamus kattus suuresti erinevate liikmete arvamusega, mis kinnitas nende professionaalsust. Võitsid need, kes olid tugevamad ja tublimad ning suutsid konkursitingimustes säilitada närvi ja taset. Peab ütlema, et järgmise päeva galal olid kõik veel paremad, sest pinge oli kadunud ja kõik lapsed laulsid palju paremini, mis näitabki konkursi raskusastet,“ vaagis Murd ühena hindamiskomisjoni liikmetest žürii otsuseid.

„Järgmisena läheme Türki, 3.-9. juuni. Seal on ainult pop-džäss,“ andis Palusalu teada ka järgmisest eelseisvast reisist.

Võidukalt hästi esinesid ka mitmed teised kunstide maja õpilased. Pop-džäss-laulukategoorias võtsid 3. koha Liset Muhu ja Elizabeth Meedla. Estraadiansambel Music Way saavutas 3. koha. Õpetajad Jelena Potštar ja Valeri Tkahhatšov. Õpetaja Tiit Ermi kandle mängijatest tuli esimeseks Triin Schneider, teiseks Marliis Miilimäe ja kolmandaks Kristina Põldmaa. Klaveril on Elizaveta Dmitrjeva rahvusvahelise konkursi diplomand.

Kunstide maja direktor Tiit Erm ütles, et muljed on vägevad. „Instrumentalistide konkursi muutis hästi põnevaks erinevate rahvapillide olemasolu. Meie esindasime kannelt, mis pani žürii esimehegi heldima, sest sellisel pildil saab nii emotsionaalset kui klassikalist muusikat mängida. Eriti tublilt esines Triin Schneider ja vallutas seega esimese koha,“ selgitas Erm.

„Osavõtjaid oli umbes 300 ümber, publiku moodustasid valdavalt esinejate vanemad, tuttavad, sõbrad. Sel aastal oli rohkem ka muusikakooli õpetajaid, mida oli rõõm tõdeda. Publik küll väga suur ei olnud, aga kõik olid asjatundjad. Kohal oli Läti, Poola, Venemaa, Ukraina, Eesti, Korea,“ meenutas värskeid elamusi Murd.

Instrumentalistide kohta ütles Erm, et klaveri koolkond on Ukrainas väga tugev. Klaverit hinnati eraldi ja ülejäänud pillid läksid kõik ühte kokku. Vanus ei lugenud, luges üksnes muusika. „Mulle endale meeldis nende oma rahvapillidest dombra, mida üks poiss fantastiliselt hästi mängis. Kahe aasta pärast ootaks teda meie majja „Kuldlehekese“ võistlusele,“ rääkis Erm. Endla Murd lisas täiendavalt juurde, et sedakorda kutsusid nad oma konkursile vastukülaskäigule ainult rahvalauljaid ja pop-džässi-lauljaid, samuti ansambleid ja duette.

Reisist üldisemalt muljetades öeldi, et sõit tuletas meelde endist nõuka aega. „Valgevene piiri ületades peab olema eriti teadlik sellest, mida seal täpselt tahetakse ja nõutakse. Sellega oli meil natuke tegemist nii minnes kui tulles, aga püüdsime olla rahulikud ja kõik sai viimaks ikkagi korda,“ jutustas Erm. Samas märgati Valgevene teede head seisu, ka ilu ja puhtust. Kõikjal oli koristatud.

Samal teemal:

Vango talus lauldi kümne maa rahvalikke laule

„Kuldleheke“ kogub noored vokaalsolistid üle Euroopa Pärnusse

Üldhariduskoolide õpilastele anti kätte kolledžis läbitud majandusõppe tunnistused

Tuesday, May 28th, 2013

Ühispildil

Pärnu kolledžis toimus täna pidulik lõpuaktus neile gümnaasiumiealistele õppuritele, kes olid edukalt läbinud täiendkoolitusprogrammi noorte ettevõtluse õppesuuna ettevalmistuskursuse.

Lõpetajad

Lõpetanute nimel tänab Birgit Tamm TÜ Pärnu kolledži täiendkoolituse programmijuhti Mari Suurvälit

TÜ Pärnu kolledži raamatukogus said tunnistuse 28 Häädemeeste Keskkooli ja Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi õpilast, kes on täiendkoolitusprogrammi noorte ettevõtluse õppesuuna ettevalmistuskursusel osalenud kuni 400 tunni ulatuses.

2 Henn Vallimäe, TÜ Pärnu kolledži direktor, ütleb lõpetajatele head sõnad kaasa

Pärnumaa üldhariduskoolide ja TÜ Pärnu kolledži vahel sõlmiti 2011. a 1. juunil koostöölepe, mis võimaldas üldhariduse õppekava kolme suuna tagamist täiesti uuel tasemel. Häädemeeste, Pärnu-Jaagupi ja Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilastel avanes võimalus omandada esmaseid teadmisi majanduse ja ettevõtluse valdkonnast kolledži õppejõudude juhendamisel.

Hede Martšenkov, Pärnu Maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja

Täiendkoolituse programmijuhi Mari Suurväli sõnul on programmi eripäraks õpitu kinnistamine läbi praktiliste tegevuste ja tööde, millele lisavad väärtust õppekäigud ning ettevõtjate juhendamised. Suurväli hinnangul väärivad märkimist projektitöö ja õpilasfirma ning vabaühenduse loomise praktilised kogemused, mille kaudu saavad õppurid end proovile panna. Seeläbi tunnetatakse oma võimeid, arendades samas ettevõtlikkust, julgust, otsustavust, oskusi ja valmidust näha võimalusi valikute tegemisel jätkuvateks õpinguteks ning ettevõtmisteks.

Raimo Pruuli, Häädemeeste Keskkooli direktor

Pärnu Maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov leidis, et patt oleks Pärnumaa haridusmaastikul jätta kasutamata Tartu Ülikooli kohaloleku potensiaali, mida annab siinne kolledž. Tutvudes õpilaste arvamustega nägi Martšenkov, et õppurid hindavad kolledžis õppimise juures eriti akadeemilist õhkkonda ja teoreetiliste teadmistega paralleelselt saadud praktilisi kogemusi.

Lembit Rebane, Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi direktor

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi direktor Lembit Rebane väljendas mõtet, et elus hakkama saamiseks on hea, kui noor inimene valdab mitmeid erinevaid valdkondi. Üks oluline sektor on oskus majanduslikult otstarbekalt mõelda ja käituda. Ta ütles sedagi, et kui Eestimaal on palju töötuid, siis on tehtud hulga valesid valikuid. Ettevõtluse õppimine aitab suuresti valikutes õiges suunas edasi minna.

Väljumine ühispildistamisele

Majandus- ja ettevõtlusalase kursuse tagasiside ankeetküsitluses paluti vastata millele soovitakse õppetöö korralduse juures rohkem tähelepanu pöörata. Esimesena peeti oluliseks, et peaks õpetama rohkem inimestega suhtlemist. Küsiti sedagi, mis õpitust kõige enam meenub? Vastati: õpilasfirma loomine ja tegevus, mille juures sai oma teadmisi praktiliselt rakendada; õpilasfirmade laat; Meelis Sarve avalik esinemine; projekti kirjutamine; raamatupidamise bilansside ja finantsaruannete koostamine; sponsoritelt toetuste taotlemine;
MTÜ tegemine; Arvi Kuura projektijuhtimine; praktiliste tööde tegemine. Meenutustes peeti oluliseks ka oma isikuomaduste väljaselgitamist ja eneseanalüüsi. Öeldi sedagi, et oli lihtsalt huvitav ja naljagi sai palju.

Anti Bertel

Täiendavalt lisati, et majandusõpe andis ettevõtluse koha pealt tulevikule uue vaate ja plaanitakse ise alustada äritegevusega.

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi õpilane Anti Bertel rääkis, et kuigi tema isa on firma juht, pole teda kodu mõjutanud majandusõppele. See soov on temast endast välja kasvanud ja kindlasti tahab ta pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkata õpingut Pärnu kolledžis.

*

*

Samal teemal:

Pärnumaa üldhariduskoolide õpilased omandavad kindlate valdkondade teadmisi kõrgkoolis

Mari Suurväli: parimate teadmiste ja hariduse nimel pannakse Pärnumaal seljad kokku

Allkirjastati Pärnumaa koolide ja kolledži koostööleping

Kiviaja küla avatakse loitsumise ja lõkketulega

Tuesday, May 28th, 2013

Sindi-Lodja kiviaja küla teemapargi esimese etapi valmimiseks tehtavad tööd on MTÜ Paikuse Loometegevuskeskuse eestvedamisel ja Paikuse Vallavalitsuse kaasabil jõudnud sellesse järku, mis võimaldab õpperaja pidulikult avada 16. juuni õhtupoolikul.

Lauter nihutatakse kopaga täpselt õigesse asendisse

Sild lautrile

Lauter liigub vee poole

Täna hommikul nihutas OÜ Hüdromel kopajuht Marek Ild koos Paikuse valla töömeeste Heino Prikk ja Arne Talu abiga kaks lautrit vette: üks Pärnu jõe äärde, teine Reiu jõe suudme kohale. Need on mõeldud paatide sildumiseks.

Kellegil on olnud vajadus kettide kinnitushaak maha võtta

Maive Riismandel, Loometegevuse keskuse juhatuse liige ja kiviaja küla rajamise projektijuht ütles, et suuremad heakorra- ja haljastustööd toimusid sügisel. Siis tõmmati ka paadilautrid kuivale maale. Täna vette tagasi vedades avastasid töömehed, et juba on ühe lautri juures ka huligaani näpud nokitsenud ja mõned kettide kinnitushaagid maha võtnud. Koristusega jätkati 4. mail talgute korras. Kokku korjati ca 400 liitrit olmeprügi. Juba varem oli kaldaalalt võsa raiutud, puhastatud kaldale uhutud palkidest ja muust suuremast looduslikust risust.

Täna tuli Hüdromeli kopal ka jääminekuga kaldaserva tõstetud pinnasevalli pisut tasandada.

Õpperaja alguses

Kiviaja küla ehitusega alustas AP Holding OÜ juba mullu juulis, kui ehitati munakivisillutisega tee jõe äärde ja puitlaastudega kaetud kallasrada, paigaldati valgustusjuhtmed, püstitati näitlike stendide alused, ehitati käimlad, tasandati pinnast. Algselt suve lõpule kavandatud teemapargi avamine nihkus õpperaja projektis tehtud muudatuste tõttu siiski käesoleva aasta suve hakatusse. Praeguseks on paigaldatud ka õpperada tutvustavad stendid. Veel paigaldatakse prügikastid ja Paikuse Lions klubi teeb istepingid. Avamise ajaks pannakse ka valgustus tööle. Valgus hakkab paistma jalgraja kõrvalt maa seest.

Paikuse huvikooli õpetajad Kadri Jõgi ja Riina Kappak õmblesid teejuhtidele kiviaega meenutavad kostüümid. Teemapargiga tutvumise üheks osaks saavad olema ka õpitoad, kus võimaldatakse kammkeraamiliste anumate valmistamist. Samuti saab panna käed külge kiviaja küla maketi ja animatsioonide tegemisel.

Sindi-Lodja leiud asuvad kolmes ajastus: 7050-6500 aastat eKr (Sindi-Lodja I); 7200-6650 aastat eKr (Sindi-Lodja II); 4100-3500 aastat eKr (Sindi-Lodja III). Kauge möödaniku väärtuslikud tunnistajad on säilinud umbes 100 meetri laiuses vööndis 450 meetri pikkuselt Reiu jõe paremkalda suudme piirkonnas, mis jätkub Pärnu jõe vasakkaldal 300 meetri ulatuses ülesvoolu.

Sanal teemal:

Paikuse kiviaja õpperaja avamine nihkub järgmise aasta kevadesse

Alustati kiviaja küla rajamist

PRIA toetab kiviaja küla rajamist

Riik seab takistusi kiviaja teemapargi arendamiseks

Paikusele rajatakse kiviaja elamute maketid koos teemapargiga

Tiina ei loo asju asjade enda pärast

Sunday, May 26th, 2013

Tartlanna Tiina Tuul tõi oma isikunäituse „Unistustest kantud elu“ Sindi muuseumisse, kus kunstniku lapsepõlvelinna rahvas saab hea ülevaate mitmekülgselt haritud noore naise pühendumisest kaunile loomingule.

Tiina Tuul annab vanale esemele uue elamise

Kudumist alustasin neljaselt

Helgi Tuul teeb oma tütre külalisteraamatusse esimese sissekande

Mai algusest kuni 28. juunini avatud näitus on justnagu loogiline jätk neli aastat tagasi samas asupaigas toimunud näitusele, kui Tiina ema Helgi Tuul pani vaatamiseks välja oma käsitööna valminud suured gobeläänvaibad. Kuigi vaipade kuduja oli sündinud Pärnus, asuvad tema suguvõsa juured koguni viiendast põlvkonnast saadik Sindis. Ka Tiina on sündinud Pärnus, kuid teisel eluaastal kolis koos vanematega Sinti. Seega võib Tiina kinnitada, et temagi juured on tunginud väga sügavale Sindi viljakasse pinnasesse, millest on läbi aegade võrsunud ja nähtavasti kasvab praegugi hulgaliselt palju erilise vaimuosavusega inimesi.

Praakpuidust valmistatud raam

Kohtusin Tiinaga päev enne näituse avamist keset kõige tihedamat sagimist, mis oli seotud näituse üles panekuga. Esmane pilk väljapandust tabas erinevaid käsitöid tekkide, linikute, rõivaste, fotode ja maalidega. Maalide juures äratasid aga peamist tähelepanu kõigepealt hoopis raamid ja alles mõni aeg hiljem huvitusin ka pildi sisust. Kõike oli korraga sedavõrd palju, et kohe ei suutnudki mõista asjade paljuse erinevuses ühtainsat mõtet, mis selle rohke loomingu üheks tervikuks põimib.

Suurte kaunistustega kinnas

Selleks, et paljude asjadega tegelemine ei rabestaks elamist tükkideks, on kindlasti vaja sihipärast tegevust ja pidevat eesmärgi terendumist silmade ees. Alles pika jutuajamise lõpul sain kuulda, et kannatlik sihipärane tegevus on olnud Tiinale omane juba väga varajasest lapsepõlvest. „Alustasin kudumist nelja-aastaselt, istusin nurgas ja vardad olid peos,“ rääkis kunstniku hingega käsitöömeister ja vaatas seni otse minu uskmatust väljendavatesse silmadesse kuni ma kiiresti kõigist kahtlustest loobusin.

Pimekurdi toimetulekuks võimaluste loomisele eelnesid õpingud

Vanale midagi uudset

Väga peenest lõngast kootud kleit

Ennast tutvustavalt alustas Tiina siiski teismelise east. Sindi Gümnaasiumi lõpetamise ajaks oli ta jõudnud läbida paralleelselt ka Pärnu Laste Kunstikooli ja Pärnu Ametikooli koolieelse pedagoogika ja psühholoogia vallas. „Kohe pärast keskkooli lõpetamist läksin 1997. aastal Tartu Õpetajate Seminari, et omandada klassiõpetaja kutse kunsti ja käsitöö õpetuse erialal. Diplomitöö teemaks valisin vaegkuuljate laste hariduse ja rehabilitatsiooni lastevanemate hinnangul. Seminari kõrvalt käisin neli aastat harrastuskunstnike stuudios,“ jutustas Tiina, kes oli vahetult pärast seminari lõpetamist jõudnud juba minna Tallinna Pedagoogikaülikooli. Kasvatusteaduste teaduskonna bakalaurusetöö teemaks valis ta vaegkuuljate laste võimalused hariduseks ja rehabilitatsiooniks. „Bakalaureuseõpe ei jätnud palju aega stuudios käimiseks. Maalisin hobi korras.“ Pühendumine erialasesse õpingusse tõi edu ning 2002. aastal kaitstud bakalaureusetöö võitis sama aasta jõulukuul Eesti Haridusministeeriumi ja Puuetega Inimeste Koja konkursi.

Viljandi järv, 2006

Tundsin huvi veidrate pildiraamide vastu. „Need on valmistanud Tartu puussepp kõikvõimalikust praakmaterjalist. „Ütlesin talle, et mida rohkem üraskite poolt puretud ja muidu rikutud puiduga tegemist on, seda parem,“ selgitas Tiina ja valminud raamid tundusid minulegi originaalse välimusega väga põnevad ning maaliga hästi kokku sobituvad. „See maal on valminud 2006. aastal. Viimased seitse-kaheksa aastat pole ma enam eriti maalinud,“ kõneles Tiina, kes aastatel 2004 kuni 2008 õppis ka Tallinna Ülikoolis. Neist aastatest nimetas ta magistriõpet, kasvatusteaduste teaduskonda, eri- ja sotsiaalpedagoogika õppetooli. Magistritöö teemaks sai „Pimekurdi toimetuleku ja kommunikatsiooni toetamise võimalused perekonna ja spetsialistide hinnangul. Juhtumiuuring“.

Erinevate koolkondade erinevad emotsionaalsed väljaelamised

Lõpetamata jääv töö

Kuna sain aru, et kunstnik on viimased 8 aastat enamiku energiast kulutanud käsitööle ja pole sealt alates eriti pintslit pihku võtnud ning pliiatsigi on 6 aasta eest kõrvale heitnud, siis lasin tal kõigepealt rohkem rääkida piltidest. „Õlivärvidega maalimine on pikk ja tüütu protsess, Akrüül on peaaegu samade omadustega, kuid kuivab väga kiiresti. Maalisin krunditud soomepapile. Kuna kunstikoolist on akadeemilise joonistuse põhi tugevalt all, siis põhikonstruktsioonides maalimine ei pakkunud enam võimalusi end vabalt välja elada. Kui teed seda lihtsalt enda jaoks ja lased hetke emotsioonid välja, valmib töö nii nagu ta tuleb. Ei ole vaja enam mõelda maalimisel akadeemilise poole peale,“ vastas Tiina küsimustele ja jätkas erinevate koolkondade tutvustamisega. „Need, kellel akadeemiline alus puudub, asuvad kohe emotsioone paberile kandma. Inimesed, kellel on akadeemiliselt tugevam põhi all, hakkavad mingil hetkel otsima teistsugust moodust enese välja elamiseks,“ ja osutas käega ühele natuke hilisemal ajal valminud maalile. „Ka siin ei ole väga tõsiselt lähenetud maalimisele, aga sellel on olemas hetke emotsioon, meeldiv seltskond ja väga hea meeleolu, mis oligi eesmärgiks.“ Järgnevalt peatus ta sügavmõtteliselt ühel lõpetamata tööl, mida ei saavatki lõpetada…

Asjad mitte asjade enda pärast

Tiina peatus iga näitusel välja pandud eseme juures sama põhjalike selgitustega nagu vaatajal jätkus huvi nende saamisloo vastu. Näis, et midagi polnud sündinud juhuslikult. Kui midagi oligi juhuslikku, siis olid need juhuslike juhuste omavahelised mõtestatud kokku viimised esemele uue mõtte andmiseks. Nii on see olnud näiteks kulunud või moest läinud rõivastele uue sisu ja välimuse andmisega.

Tiina Tuul

Seinal rippuvate suurte lapitekkide kohal seisatades ütles Tiina, et need pajatavad samal päeval sündinud Erinist ja Helinist, keda oli oodatud väga kaua. Tiina jutustus oli nende tekkide juures hinge minevalt südamlik ja kui ma avasin tema soovitusel hiljem kodulehe, kus ta mõtiskleb sõprusest ja asjade loomise mõttest, otsustasin loetut jagada ka teiste lugejatega. Tiina kirjutab, et sõprus on eriline asi: „Mida aeg edasi, seda väärtuslikumaks saavad need kallikesed, kellega oleme koos lapsepõlve üle elanud ja jaganud sama aega, samu väärtusi ja sama elu…“ Tiina ütleb, et ei loo asju mitte asjade enda pärast, vaid selleks, et oma esivanemate oskuseid ja väärtuseid edasi kanda – neile, kes jagavad temaga sama maailma. „Mida aeg edasi, seda olulisem tundub see, millist elu me elame ja mida endast maha jätame. Kas see, mis meist maha jääb, on vaid tarbitud asjade hulk – ehk prügi; või suudame jätta enda jälgedes tulijatele teerajaks väärtused, mis aitaksid neil mõista ja hinnata kiiresti muutuvat maailma. Maailm ja aeg kulgevad peadpööritava kiirusega, kuid on väärtuseid, mis on püsima jäänud aegade algusest saadik. Elu. Perekond. Sõprus. Kui poleks seda, siis poleks ka enam meid. Või vähemalt meeldib mulle nii mõelda…“

Veel enne lahkumist peatas Tiina mind minekul ja pajatas loo ühest teismelise east välja kasvanud neiust, kellel oli tõsiseid tervislikke probleem, aga nüüd suudab järjest paremini endaga toime tulla. Tiina õpetas talle käsitööd, katsetas ja proovis, et leida tollele neiule kõige meeldivamat tegevust. Sellest oli suur abi tütarlapsest sirgunud naisele. Konkreetne näide võttis hästi kokku käsitöö oskuse tervendava mõju, kui seda suunata puuetega laste juures pedagoogiliselt targalt juhituna.

Paikuse vallavanem Kuno Erkmann on eilsest erakonna IRL liige

Friday, May 24th, 2013

Kuno Erkmann

Neljapäeval, 23. mail toimunud Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnumaa piirkonna juhatuse koosolekul võeti uue liikmena vastu kauaaegne Paikuse vallavanem Kuno Erkmann. Täna ütles Erkmann, et on otsustanud kandideerida eelseisvatel kohalikel valimistel. Viimati liitus erakonna Paikuse-Sindi osakonnaga mullu sügisel ka Sindi Linnavolikogu fraktsiooni Uuenev Sindi esimees Peeter Põhonin.

Vastuseks mitmete lugejate küsimusele võimalikust iseseisvast IRL-i osakonnast Sindis vastas Maalehe veebiuudistele erakonna piirkonna tegevjuht Teele Karro, et seda pole seni ametlikult registreeritud. Paikuse-Sindi osakonna esimehe Heldur Paulsoni sõnul on siiski kahte omavalitsust ühendava osakonna Sindi poole eraldumine olnud kõneaineks.

Mari Tomson: hariduseta isehakkaja ajab kurjaks

Thursday, May 23rd, 2013

Eile paigaldas maastikukujundusega tegelev perefirma Grüne Garten Sindi muuseumihoone ette kiviparketti.

Mullu suvel sai maja rahvusvahelise vabatahtlike seltskonnaga uue värvkatte. Muuseumi juhataja Heidi Vellend tunneb rõõmu, et nüüd saab ka maja esine parema väljanägemise. 4. juunil täitub muuseumil 30. tegevusaasta ja väliskujunduse ilme parandamine on linnavalitsuse poolt paslik kingitus muuseumile.

Mari Tomson

Tööd teostav firma on spetsialiseerunud koduaedade kujundamisele. Juhatuse liige ja tööde juhataja Mari Tomson on ise lõpetanud Räpina aianduskooli. „Oma firma sai loodud kohe peale erialase kutse omandamist 2008. aastal,“ rääkis Tomson, kelle käed olid meestega kivisid paigaldades ühtviisi tolmused. Iluaiandusest kõneldes seadis ta firma loomise eelduseks ennekõike tarvilike teadmiste omandamise ja alles seejärel lubas mõtted suunata äri tegemisele. Leidub neidki, kes üritavad muuta õiget asjade järjestatust vastupidiseks: loobutakse erialase hariduse omandamisest ja peetakse olulisemaks asendada õppimiseks kulutatavat aega kohe suure raha tegemisega. „Ajab päris kurjaks, sest isehakkamisega võib palju asju untsu ajada…,“ on Tomson mõnes suhtes karm, kuigi tema olemisest paistab rohkem välja sõbralikku meelt. Tarmukas naine kükitas uuesti maadligi ja asetas järgmise kivi oma kohale.

*

Mesimummide rattaralli

Thursday, May 23rd, 2013

Eile korraldas Paikuse valla Mesimummi Lasteaed koostöös Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooliga suure jalgrattapäeva.

Pavel Sõsojev jäädvustab kõik autasustatud pildile

2 Mesimummi, Paikuse valla ja Eesti lipp rõhutavad sündmuse tähtsust

Lasteaia administreerimist toetava personali töötaja Pavel Sõsojev ütles, et esmakordselt läbiviidud taoline rattaralli oli korralduslikult isegi pisut „hullumeelne“ ettevõtmine, sest jalgratastel liikusid kõigile ühesuguse pikkusega teekonnal alates sõimeealistest kuni Pärnu Kalevi spordikooli kõige väledamate võidusõidurataste pedaalijateni välja. Muidugi arvestasid viimased kiiruse valikul väga püüdlikult aeglasemalt sõitvate mudilastega, keda emad isad nende tillukeste rataste kohale kummardudes abistasid. Rivi ees liikus vilkuritega politseiauto ja kõige viimase ratturi järel sõitis politseivärvides jalgrattur. Teekond kulges lasteaia väravast politseikooli õppeväljakule, kus osalejaid ootasid mitmesuguse tegevusega täidetud pesad.

Iga pesa läbimise järel saadi kontrollpaberile tempel. Alustati uurimise pesas. Esmalt tutvuti erineva suuruse ja erinevatest ajastutest pärit jalgratastega. Uudistamise pesas esitlesid jalgrattapoed jalgrattavarustust ja näidati jalgratta remonti. Tarkuse pesas võimaldati panna proovile teadmised liiklusalases mälumängus. Ülesandeid lahendades istuti koos ema ja isaga otse asfaltile maha. Teadmiste täiendamise järel suunduti osavuse pesasse, kus toimus vigursõit. Selle läbinuid premeeriti maiustusega. Vigursõidu kõrval oli võimalus tutvuda esmaabikarbi sisuga ja sai proovida kätt ka haava sidumise harjutamiseks. Sidemeid keriti umber nuku jala. Eeskuju pesas tutvustasid jalgrattasportlased oma klubi tegemisi ja kontrollpaberile ladus templijäljendeid Karl Brent Premet, kelle võidumedalite ning –karikate hulk oli vaatamata sportlase noorusele päris muljetavaldav.

Karl Brent Premet vajutab pitsati jäljendi kontrollpaberile

Lõpuks võeti kohad sisse pikas järjekorras seismiseks, et pääseda ka üllatuste pesasse. Üllatus oli muidugi suur, kui kolme pjedestali astme vahel võis iga osaleja ise otsustada, kui kõrgele ta soovib autasustamisel astuda. Mõnelgi tekitas valikuvõimalus pisut segadust, aga lasteaia õpetaja julgustamisel mõisteti kiiresti, et seekordsel rattarallil riputatakse kõigile osalejatele pjedestali kõrgeimal astmel kuldmedal kaela.

Samal teemal:

Kuidas rõõmu üles leida?

Mesimummid õnnitlesid koduvalda

Mesimummid said sünnipäevaks oma lipu

Mesimumm saab kolmekümneseks

Priit Loog külastas Mesimummisid

Mesimummid lumelinnas

Jõulutunnel mesimummide peres

Paikuse valla sünnipäevaga jätkati täna hommikul Mesimummis

Ümbrikule kirjutati Kastani Väikekoht 10

„Vapper keefir“ Mesimummide peres

Endla noortestuudio külastas 1. aprillil Paikuse Mesimummi

Mina aitasin

Mesimummi lapsed külastasid päkapikke

Mesimummi Jõulutunnel

Uuskasutus in elustiil

Paikuse Mesimummi Lasteaias saavad lapsed näpuga kirjutada

Mõttekojas kõneldi lähisuhtevägivalla ohjamisest

Tuesday, May 21st, 2013

MTÜ Kodanikujulgus ettevõtmisel toimus täna Pärnus Tervise Paradiisi 8. korruse seminariruumis mõttekoda „Erinevate tasandite koostöö lähisuhtevägivalla ohjamisel“.

Astrid Hindriks juhatab mõttekoja tööd

Koostöös Pärnu Naiste Varjupaigaga on vabaühendus Kodanikujulgus võtnud korduvalt teemaks riigis probleeme tekitava lähisuhte vägivalla. Tänases arutelulauas vahetasid mõtteid ja kogemusi Pärnumaa inimesed koos pealinna ametnikega. Suure laua ääres kohtusid SKA Pärnu ohvriabi spetsialist Kaisa Üprus-Tali, Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukver, Varbla valla sotsiaalnõunik Maie Ausmeel, TÜ Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse osakonna lektor Anne Rähn, Sindi Linnavalitsuse sotsiaalnõunik Brigitta Vainola, Sotsiaalministeeriumi töötaja Helen Sööt, Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristine Tamm, Sindi vanemkonstaabel Tambet Tali, Pärnu Maavalitsuse lastekaitsespetsialist Marko Truu jt.

Mõttekoja külalisesinejana rääkis Justiitsministeeriumi nõunik Laidi Surva „Perevägivallast paberil ja praktikas“. Pärnu Naiste Varjupaiga juhatuse liige Margo Orupõld peatus oma ettekandes varjupaiga töö praktilisel küljel. Ettekannetele järgnes arutelu sellest, kuidas saaks ühiselt tõhusamalt lähisuhte vägivalda ohjata.

Perevägivalla temaatika kõrgkooli õppekavasse

Laidi Surva, Justiitsministeeriumi nõunik

Surva ütles, et kolm aastat tagasi oma praegusele ametipostile asudes ei räägitud ministeeriumis lähisuhtevägivalla (nimetatakse ka perevägivallaks) problemaatikast peaaegu mitte midagi. Nüüdseks on koostatud vägivallavähendamise arengukava aastateks 2010 kuni 2014. Kava käsitleb perevägivallaalast ennetustööd, ohvrite abistamisvõimaluste arendamist, uurimise tõhustamist ja ohvrite kaitse kriminaalmenetlust. Samuti rehabilitatsiooni vägivallatsejatele.

Ennetustöös nähakse vajadust õigusteadlikkuse suurendamise ja üleüldise perevägivallaalase teavituse järele. Töös on ühtse veebilehe loomine, mille abil leiab asjasse puutuv inimene hõlpsasti talle vajaliku teabe. Leitakse, et teksti osakaal peaks olema minimaalne ja suuremat rõhku pannakse interaktiivsele suhtlusele. Rohket infot soovitakse edaspidi jagada video vahendusel. Tüdrukud peaksid saama enesejõustamise koolitust.

Kriminaalmenetlusest kõneldes pidas Surva tähtsaks piiriülese lähenemiskeelu reguleerimist. Konkreetseid näiteid esitades selgus, et selles vallas valitseb praegu üsna jabur olukord, mis ei kaitse mitte kuidagi vägivalla ohvriks langenud inimesi.

Nõuniku sõnul on väga oluline rohke informatsiooni omamine selleks, et ohvriabiteenust osutajatele rahaeraldust saada. Ohvrite abistamist silmas pidavalt nimetas nõunik vajadust viia perevägivalla temaatika ka kõrg- ja kutsehariduskoolide õppekavasse.

Anne Rähn ütles, et Pärnu kolledžis on juba sellele mõeldud. Esmalt peaks sotsiaalosakonna üliõpilastele lähisuhtevägivalda valikainena tutvustama ja hiljem võiks sellest saada ka põhiaine. Sügisel selleni veel ei jõuta, aga näiteks kevadsemestril võiks asjaga algust teha.

Mõttekoja tööd juhtinud Astrid Hindriks küsis Justiitsministeeriumi esindajalt, kas koostööks vabaühenduste ja Pärnumaa ametnikega ollaks valmis? Kas räägitakse teie ja meie suhtes või võib jätkata teema käsitlust meie ühiste eesmärkide nimel.

Vägivalla küsimuses oleks jakuutidelt mõndagi õppida

Margo Orupõld ja Aika Kaukver

Margo Orupõld andis ülevaate Pärnu Naiste Varjupaiga lähema aasta tegevusest. Avatud ollakse seitsmel päeval nädalas ööpäeva ringselt. Üle-eelmisel aastal oli kahel korral tegemist väga raskete juhtumitega, mis õpetasid ka varjupaiga töötajaid väga palju. Abistati kaht ema ja 9 last. Mullu oli esmakülastajaid 26 naist ja 19 last. Aasta tagasi kuni 23. maini oli täituvus 100%. Esmanõustamisi läks vaja 166 korral.

Koostööst teiste organisatsioonidega meenutas Orupõld meeldiva kogemusena „Augustiunetuse“ ajal tehtud korjandust, kui EENA Pärnu klubi kohvik Mehed ei nuta annetas oma tulu varjupaigas viibinud laste koolitarvete ja riietusesemete ostuks. EENA viis lapsed ka Jõulumaale Tuisuliivale. Koostöövalmid on olnud samuti Pärnu kolledži tudengid, Punane Rist, Toidupank, Sindi memmed jt.

Kogemuste vahetamise seisukohalt hindas Orupõld hästi oluliseks läinud aasta novembris kolme vägivalla all kannatanud naise jutustusi Maarja Magdaleena Gildi lakasaalis toimunud kohtumisel. Mõtlema paneva näite esitas ta Jakuutiast, kus jakuudi mehed väga üksmeelselt asetavad naise kallal vägivallatseva mehe sellise põlu alla, et tollel polegi enam kohta meeste seltsis. Pisut ootamatult juhtis Orupõld tähelepanu sellelegi, et muutuvas ühiskonnas tuleb hakata mõtlema ka samasooliste kooselus ette tulla võivatele perevägivalla juhtumitele.

Politsei peaks reageerima varjupaiga kaitsele kõrgendatud valmisolekuga

Kaisa Üprus-Tali ja Tambet Tali

Kaisa Üprus-Tali tõi arutelu käigus välja mõnede omavalitsuste iseäraliku suhtumise perevägivallas kannatanute abistamisse. Ühel juhul elas kannatanu erinevalt sissekirjutusest mujal ja seetõttu keelduti inimest abistamast. Teisel juhul leiti, et abi saamiseks tuleb pöörduda tegeliku elukoha järgse ametniku poole. Ometi kohustab seadus kõiki kodanikke olenemata nende asupaigast võrdväärselt kohtlema.

Tambet Tali tõi politseitööst näiteid, mis kinnitab arstide või kiirabitöötajate täielikku võhiklust perevägivalla küsimustes. Naise abistamise asemel olevat päritud aru, millega kannatanu oma kaasa nõnda välja vihastas, et too sellise jõhkra koslepi andis. Arutelu käigus selgus, et tegelikult on meditsiinitöötajatele pakutud korduvalt tasuta koolituse võimalust, kuid sellele vaatamata polevat peetud kordagi vajalikuks saada perevägivalla alast õppust.

Tambet Tali tegi ettepaneku, et politsei peaks varjupaiga abipalvele reageerima kõrgendatud valmisolekuga. Kuigi Eestis pole õnneks seni veel midagi kohutavat toimunud, tuleks siiski võimalikesse intsidentidesse suhtuda kõrgendatud tähelepanuga. Naistevarjupaikade asupaigad on hoitud küll äärmiselt salajas, aga sellele vaatamata võib mõni pöörane märatseja selle üles leida ja tekitada sealsetele asukatele korvamatut kahju. Konkreetne näide on võtta Norrast ja on teada juhtumeid mujalt, kus taksojuhid müüvad varjupaiga asukoha kohta infot.

Samal teemal:

Mõttekojas kõneldi lähisuhte vägivallast

Estonias kõneldi heategevusest

Suhetes ei ole kohta vägivallale!

25. november on rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev