Arhiiv June, 2013

Liiivaskulptuurid viiendat korda Pärnu keskrannas

Saturday, June 29th, 2013

Pärnu kuurordi 175. aastat tähistab elevant

Mikko Parkkonen, Leena Vainionpää, Emilia Heinonen, Tuija Huusko valmistatud kass

Täna jätkati Pärnu keskrannas eile alustatud liivaskulptuuride voolimisega. Nagu alati, olid seegi kord liivale vormi andmas pärnakad Rait Pärg ja Üllar Kallau. Samuti olid kohal põhjanaabrid Kesk-Soomes asuvast Seinäjoki koolist. Leena Vainionpää ja Tuija Huusko on varemgi Pärnu liivarannal skulptuuri voolinud. Nendega tulid kaasa veel Mikko Parkkonen ja Emilia Heinonen. Üldse võttis sündmusest osa 10 meeskonda 69 osalejaga.

Esimest korda 2008. aastal korraldatud kolme päevase liivaskulptuuride võistlusega tähistati Pärnu kuurordi 170. aastapäeva. Tookordse võistluse võitis Soome võistkond. Liivaskulptuure on Pärnu rannaliivast vahepeal veel meisterdatud aastatel 2010, 2011 ja 2012. Tänavune on seega arvult viies, aga võistlust siiski ei korraldatud. Sedakorda tähistati liivaskulptuuridega Pärnu kuurordi 175. aastapäeva.

Tegija käsi

Rait Pärg õõnestab negatiivset elevanti

Kuna elevandist on saanud ajaloolise Pärnu kuurordi sümbol, siis vormiti eile rannaliivale 175 väikest elevanti. Liivavormi, mida selleks kasutati, on kujundanud Rait Pärg. Sama skulptor otsustas voolida liivast ka ühe suure elevandi, aga loobus mõttest pärast seda kui märkas enda kõrval toimetavaid Surju noori sama mõttega alustavat. Oma algse kavandi kõrvale heitnud Pärg voolis elevandi asemel hoopis suure käe, millele andis nimetuseks „Tegija käsi“. Siiski ei suutnud Pärg elevandi mõttest täielikult loobuda ja õõnestas taiese otsa nõgusalt reljeefse elevandi kujutise, nimetades seda „Negatiivseks elevandiks“. Tema selgitusel on sellelgi oma sümboolne tähendus, sest käesoleval aastal on Eestimaal mitmeid negatiivseid sündmusi toimunud just elevandiga. „Päris elevandi hukkumine Narvas, lastele ehitatud liuelevandi muutumine Pärnu ranna vetevoogudes ohtlikuks ja esimesel katsel ei õnnestunud ka elevandikujukeste rohkearvuline vormimine rannaliival,“ loetles Pärg asjaolusid, mis sundisid teda „negatiivset“ elevanti looma.

Üllar Kallau

Mitmed eilse päeva kestel valminud tööd olid tänaseks päikese, tuule ja kerge vihmasabina mõjul laiali pudenenud, sest materjal polnud eelnevalt tugevalt kastides tihedaks tambitud ja ilmselt ei kasutatud kõvendusainena ka tavalist PVA liimi vedelikku.

Mati Sutt annab üle tänukirjad

Suurte kogemustega soomlased lõpetasid külastuse ajal parajasti kassi voolimist. Üllar Kallau tööst võis aimata rahvatantsijat ja tema ees olevaid lapsi alles pärast selgitavat juttu, sest liiva voolimine oli alles algusjärgus. Väga tõepäraselt mõjus aga Surju Põhikooli õpilaste tehtud elevant, mida tuli tagant servast küll juba siluda, sest pisuke tükk oli lahti rebenenud. Kuid seegi osa taiesest siluti sedavõrd oskuslikult, et hilisem vaataja ei märka midagi.

Skulptuuride kohal luitenõlval kõrguvas Rannakohvikus kostitati skulptuuride loojaid tubli kehakinnitusega ja anti kõigile tänukirjad, millele peakorraldajad Mati Sutt ning Rait Pärg oma käega alla kirjutasid.

Samal teemal:

Pärnu rannas valmisid liivaskulptuurid

Pärnumaa randades oodatakse liivast loomaaeda ehitama

Liivaskulptuurid on saanud Pärnu ranna lahutamatuks osaks

Liivaskulptuurid Pärnu rannas

Liivaskulptuuridega tahetakse järgmisel aastal jätkata

Noored valmistavad liivaskulptuure

Liivaskulptuuride valmistamise kolmas päev Pärnu rannas

Liivast kerkib hansalinn

Täna alustati liivaskulptuuride voolimise ettevalmistustega

Liivaskulptuurid Pärnu keskrannas

 

Sindi Naisliit tähistas kahekümneseks saamist

Friday, June 28th, 2013

Täna tähistas Sindi Naisliit oma ametliku tegevuse kahekümnendat aastapäeva, kuigi esimene naisliidu asutamise koosolek toimus juba 1990. aasta kevadel.

Siiri Oviir: Sindi on riigi ainus omavalitus, kus naisliidu tegevuse toetamine kirjutatakse eraldi eelarve reale.

Ilma Hannus oli 1990. aasta 23. aprillil toimunud Sindi Naisliidu asutamise koosoleku kokkukutsuja. Täna meenutas ta, et linnavalitsuse saali kogunenud 25-st naisest soovis naisliidu töödega tegelema hakata 11. „Mida või kuidas teha, seda me ei teadnud, aga julgustajaks, õpetajaks ja abistajaks olid Liina Maaste ning Hiie Martinson,“ meenutasid Urve, Leili ja Sirje. Tegevuse hakatusest jutustades tuletati meelde sama aasta juuni algust kui Pärnumaa Naisliidu naised korraldasid Elbis suvelaagri lastekodu lastele ja lapsinvaliididele. Köögitoimkonnas käisid abiks ka Sindi aktiivsed naised eesotsas Milvi ja Viljaga. Edaspidi kutsus Hiie Sindi naisi osa võtma Pärnus toimunud sündmustest, loengutest ja kohtumistest.

Kuna sel ajal nappis toitu ja riideid, siis tegeletigi esimestel aastatel heategevusega. Agaramad naised Vilja ja Milvi kogusid sponsoritelt kingitusi ja maiustusi. Ühiselt tehti üksinda elavatele vanuritele jõulupakke, mida kaunistasid koolilaste joonistused. „Kord oli jõulupakis ainult kilo suhkrut. Inimesed olid sellegi üle õnnelikud – siis oli selline aeg.“

Jalutuskäigul Sindis

Vanemaealiste üksluiseid päevi rõõmsamaks muutes organiseeriti neile kevadpidusid ja jõulukontserte gümnaasiumi aulas. Esinejateks olid Viviani tantsu- ja laulumemmed ning kooliõpilased. Linnavalitsuse toetusel kaeti laud küpsiste, tee ja kommidega.

Sindi Muuseumis

Suureks tööks oli Rootsist ja Sindi sõpruslinnast Anjalankoskist saadud humanitaarabi riiete jagamine ja viimine vanuritele, paljulapselistele peredele ja invaliididele, aga ka müügi korraldamine.

Aili Muskat, Lia Oras, Ilma Hannus

„Koos sotsiaaltöötajaga kontrollisime laste olukorda alkoholilembestes peredes. Neid külastusi oli hea teha koos politsei ja meie Ljudmillaga. Nemad tundsid lapsi ja nende peresid. Reididel käisid ka Sirje, Veera, Laine ja mina ise,“ rääkis Hannus. Koostöös gümnaasiumiga koguti ja saadeti Petseri koolile eestikeelseid raamatuid.

Liidu põhikiri kinnitati siiski alles 1993. aasta 16. juulil peetud koosolekul. Esimeseks esinaiseks valiti Ilma Hannus, kes vedas vabaühenduse tegevust aastani 2005. Tema järel võttis juhtimise üle Aili Muskat ja alates 2011-st aastast on liikumise ees Lia Oras.

Jalutuskäigul Sindis

Muskati algatusel hakati linnas tegelema tervisevõimlemise, kepikõnni, jalgrattasõidu ning kantritantsuga. Pikaks traditsiooniks on kujunenud osalemine linna beebipäeval. Kõige väiksematele linnakodanikele kingitakse naisliidu liikmete poolt kootud sokke. Aastaid on naisliit löönud kaasa Sindi kalmistutel haudade korrastamisel. Viimastel aastatel on naisliit tähistanud vanavanemate päeva suuremate kogupere ettevõtmistega.

Aili Muskat

Praegu on Sindis 24 liiget. Sindi Naisliit kuulub ühes Tallinna, Pärnu, Põlva, Vändra, Kohtla-Järve, Kiviõli, Viljandi, Harjumaa ja Otepää naisorganisatsioonidega Eesti Naisliidu eestseisusesse.

Sindi Linnaraamatukogus

Eriline koostööpartnerlus toimib neil Eesti Naisliidu, Vändra Naisseltsi, Otepää Naisseltsi, Viljandimaa Naisliidu, Kohtla-Järve Naisliidu ja Pärnumaa Naisseltside Ühendusega Tiina. Lisaks veel Sindi Linnavalitsus ja viis linnavalitsuse allasutust: seltsimaja, raamatukogu, muuseum, sotsiaaltöökeskus ja gümnaasium. Osaletakse Pärnumaal ja mujal riigis korraldatavatel sündmustel, mis puudutavad naisi ja lapsi.

Sindi Seltsimajas esinevad Priit Kask ja Vello Kaar

Tänasel tähtpäeval olid Sindi naiste külalisteks mitmed ülal nimetatud asutuste ja organisatsioonide inimesed. Tervitama tuli ka Eesti Naisliidu taasasutajaliige Siiri Oviir, kes oli aastatel 1989-1996 juhatuse liige ja on alates 1996. aastast Eesti Naisliidu esinaine. „Te olete teinud väga palju selleks, et Sindi elu oleks elavam ja parem. Kui vaja – aidatakse teoga, kui vaja – aidatakse sõnaga,“ kõneles Oviir ja avaldas lugupidamist ka Sindi Linnavalitsusele, kuna on riigi ainus omavalitus, kus naisliidu tegevuse toetamine kirjutatakse eraldi sihitusega eelarve reale. Oviir sõnas, et tahab juba paari aasta pärast tulla Sindi Naisliitu õnnitlema nende 25. juubelil, sest tegelikult ollakse tegevuses märksa kauem võrreldes sellega, mida ametlikud dokumendid kinnitavad.

Lilli kinkides ütles Oviir, et need püsivad kindlasti kauem kui mõni päev, sest taimed kinnituvad poti sees olevasse Eestimaa mulda. Veel sai naisliit mälestuseks raamatu „Heinz Valk, 200 nägu“, mille autor on Martti Soosaar. 2005. aastal ilmunud kogumik on humoorikas portreedegalerii Eesti avaliku elu tegelastest, kellega saavad naised vabadel hetkedel meeldivalt aega veeta.

Keskpäeval oli Sindi Naisliit koos oma külalistega vastuvõtul linna raekojas, kus neid võõrustas linnapea Marko Šorin. Kohtumine kujunes elavaks vestluseks, sest linnapea jutustus linna loost haaras kuulajaid mitmete üllatuslike teadasaamistega. Paljudele tuli suure ootamatusena, et suhteliselt lühikese ajalooga Sindis leidub rohkelt sündmusi, mille kohta võib öelda: esimene, suurim või pikim omal ajal Eestis. Esimene tarvitajate ühistu, esimene valgusfoor, suurim kalakasvatus, pikim raudteesild jne. Selleks, et hiljem kodus kuuldut meenutada või enda jaoks usutavamaks muuta, kinkis Lia Oras Sindi linna 75-ks juubeliks koostatud fotoalbumi „Sindi elu piltides“ Siiri Oviirile. Samasuguse albumi sai ka Sindi Naisliit linnapealt kingituseks.

Päev möödus jalutuskäiguga linnas, muuseumis, raamatukogus ja lõpuks joodi ühiselt šampust, näksiti suupisteid ning vesteldi õdusas omavahelises olemises.

Samal teemal:

Robin: „Vot see on koht, kuhu tasub tagasi tulla!“

Viieteist kuu pärast valmib Paikuse spordi- ja tervisekeskus

Friday, June 28th, 2013
Rajatava tervise- ja spordikeskuse eskiisvaade

Juba mitmendat päeva piirab Paikuse Põhikooli katastriüksuse edelapoolset jätku ehitustara, mille sees alustati eile suurte puude langetamist.

Praegune spordisaal oli kunagi EPT tööriistaladu, millest saab ümberehituse käigus kooli esindusaula

6. juunil allkirjastasid Paikuse vald ja AS YIT Ehitus peatöövõtulepingu Paikuse spordi- ja tervisekeskuse projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks. Kavandatud juurdeehituse eeltöödega alustas vallavalitsus juba 2009. aastal ja vaatamata mitmetele ettenägematutele asjaajamise kulgu aeglustavatele tõrgetele võib nüüd kindla veendumusega loota, et valla jaoks elulise tähtsusega rajatis valmib järgmise aasta septembris. Valla spordi- ja tervisekeskuse ümberprojekteerimise käigus valitud uue lähenemisviisiga vähendati rajatise maksumust peaaegu kolmandiku jagu. Selleks tõmmati koomamale hoone kubatuuri ja kallimaid ehitusmaterjale vahetati odavamate vastu. Näiteks osad betoonivaluseinad asendati sändvitšpaneelidega.

Veesilma mõõtmed vähenevad

Eile tööpäeva lõpul esimesi tegemisi üle vaatama tulnud vallavanem Kuno Erkmann seisis tulevase ehitusplatsi servas ja vedas kauni tiigi kaldal jalaga joont sinna, kust maalt tuleb veesilma pinnasega täita, et kahekorruselise juurdeehitatava hoone 4466 ruutmeetri suurune netopind ära mahutada. Päriselt veesilma ei taheta kaotada, aga umbes neljandik või kuni kolmandik tuleb siiski täis ajada.

Uude keskusesse tulevad spordihall koos abiruumidega, perearstikeskus, apteek, hambaravikabinet ja olemasoleva hoone mahtu ehitatakse raamatukogu ning täiendavad klassiruumid.

Juurdeehituse suurima mahu moodustab spordikompleks, mis koosneb esimesel korrusel paiknevast suurest saalist (30×42 m), maadlussaalist (12×14 m), jõusaalist (10,9×15 m) ja teisel korrusel asuvast aeroobika saalist (10×15,3 m). Ülemisele korrusele jäävad veel 120 kohaga pealtvaatajate tribüün, tualetid, treenerite ruumid ja majutustoad sportlastele. Peasaal oli algselt kavandatud suuremana, sooviga mahutada selle põrandale 3 palliväljakut, aga arvestades rahaliste võimaluste piiratust vähendati pinda ja jäädi 2 palliväljaku juurde. Esimesel korrusel suure saali kõrval paikneb ka saali inventari panipaik (6×30 m). Sportlaste riietus-, pesemis- ja saunaruumid paigutuvad mõlemale korrusele. Invasportlastele mõeldud riietus-, pesemisruum ja wc asuvad esimesel korrusel.

Uusehituse valmimine lisab põhikoolile oluliselt avaramaid sportimisvõimalusi, saadakse juurde 3 õppeklassi ja vana spordisaali baasil rajatakse esinduslik aula. Ühtlasi saaks samas hoones asuv noortekeskus oma tegevust laiendada.

Kompleksi ühe tiiva teisele korrusele ehitatakse ruumid ka uuele raamatukogule, kuhu koondatakse nii kooliraamatukogu kui ka täna eraldi paiknev vallaraamatukogu. Üht osa raamatukogu pinnast tahetakse võtta ühiskasutusesse põhikooliga, mis võimaldaks päevasel ajal kasutada osa lugemissaalist õppeklassina. Raamatukogus avatakse interneti kasutamise võimalus vallakodanikele.

Kuno Erkmann

Tervisekeskuse ruumid hakkavad paiknema juurdeehitatava tiiva esimesel korrusel. Tervisekeskusele tagatakse eraldi sissepääs ja see eraldatakse muust hoonekompleksist. Tervisekeskuses saab olema 433,7 m2 põrandapinda, millest perearstikeskus moodustab 316 m2, hambaravi 68,5 m2 ja apteek 61,5 m2. Tervisekeskuse üldkasutatavaks pinnaks on 27,4 m2 tuulekoda. Realiseeruva projekti tulemusena paraneb märkimisväärselt vastavate teenuste kvaliteet, sest hetkel asub perearstikeskus kitsastes tingimustes. Kuno Erkmanni sõnul kavatsetakse päevakeskusest perearstide ära toomise järel kasutada vabanevat pinda selleks, et avada 5 kahekohalist tuba eakate päevakodu tarvis.

Ehituse eelprojekti koostas WSP Talone OÜ, kes tänaseks on oma tegevuse lõpetanud, mistõttu on AS-i YIT Ehitus ülesandeks nii projekteerimine kui ka ehitustööd. Riigihanke parima pakkumisena sõlmitud lepingu maksumus on 2,992 miljonit eurot ja ehitustöid juhib projektijuht Alar Saarik. Järelvalvet teostab AS Telora-E.

Ehitamist toetatakse Euroopa Liidu kohalike avalike teenuste arendamise programmist 1,340 miljoni euroga. Ülejäänud 1,650 miljonit tuleb valla rahakotist. Lisaks peab vald leidma veel 110 tuhat eurot sisustuse muretsemiseks. Seega on kogu projekti maksumus 3,1 miljonit.

Samal teemal:

Paikuse vald plaanib uut spordi- ja tervisekeskust

Gerli Mets: Usun, et lasteaia kohti on juurde vaja eeskätt Sindis elavatele ja Sindi linna sissekirjutatud lastele.

Wednesday, June 26th, 2013

25. juunil saabunud Sindi Linnavalitsuse pressisõnumis teatati, et linnavolikogu erakorralise istungi päevakavas oli ainsa punktina lisaeelarve kinnitamine, mille sisuks lasteaia laienduse ehitamine Sindi Gümnaasiumi C-korpusesse.

Sindi Lasteaed

Kuna juba mitu aastat on lasteaia kohtadele sooviavaldusi tegelikest võimalustest rohkem, siis otsis linnavalitsus koos lasteaia juhtkonnaga probleemile lahendust. Lasteaia laienduse ehitamine gümnaasiumi ruumidesse kinnitati volikogu poolt tänavu märtsis. Praeguseks läbi viidud ehitushankele laekus kaks pakkumist, millest soodsam oli PVT Konsult OÜ ja AS Gustafi ühispakkumine, hinnaga 159 987 eurot. Küsitud summast plaaniti 120 000 eurot katta laenurahaga ja ülejäänud 39 987 eurot on linnavalitsus leidnud eelarve siseselt.

Volikogu liikmed Toomas Kuuda, Peeter Põhonin, Birjo Piiroja, Jako Järvsaar, Enn Ansu, Gerli Mets ja Urmas Parts hääletasid lisaeelarve vastu, mille tulemusena jäi projekt rahastamata, öeldi pressiteates.

Gerli Mets esitas algsest kavast erineva ettepaneku

Sama päeva hilisõhtul saatis Gerli Mets volikogus esitatud seisukoha sellest, miks ta koos ülalnimetatud 6 liikmega ei toetanud lisaeelarve kinnitamist ja palus oma kirjatüki kasutamise korral anda edasi info terviklikult ilma lauseid välja võtmata, et vältida moonutatud info jõudmist lugejateni. Arvestan selle sooviga ja jätan samaväärselt ruumi oma seisukohtade selgitamiseks ka Sindi Lasteaia direktorile Viivi Palmissaarele, õppealajuhatajale Reine Tänavale ja linnapea Marko Šorinile. Gerli Metsa mõtteavaldus kursiivkirjas.

Gerli Mets. Foto erakogust

Koolieelse lasteasutuse seadus § 10 ütleb, et kohaliku omavalitsuse kohustus on luua kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Usun, et kõik saalisviibijad on temaga nõus selles, et lasteaia kohti on juurde vaja eeskätt Sindis elavatele ja Sindi linna sissekirjutatud lastele.

Esialgu oli planeeritud, et 120 tuhande euro eest on võimalik laiendada lasteaed gümnaasiumi ruumidesse, kuid kuna tänaseks on selgunud, et ehitus läheb vähemalt 40 tuhat eurot kallimaks, siis tuleks Sindi linnal teha muudatusi oma niigi pingelises eelarves. Kogemused on näidanud, et ükski ehitus ei lähe kunagi odavamaks, vaid töö käigus selguvad täiendavad või kulukamad tööd, mis muudavad ehituse lõppkokkuvõttes veelgi kulukamaks. See tähendab omakorda, et Sindi linn peab veelgi kokku hoidma linna investeeringutelt, sintlaste eluolu parandamiselt. Et summadest kõik paremini aru saaksid, lisan siia juurde eesti kroonid. Lasteaia ehituseks gümnaasiumisse kuluks vähemalt 2 miljonit 502 tuhat krooni. Volikogu oli arvestanud 1 miljoni 872 tuhande krooniga, kuid 2 miljonit 502 tuhat krooni on ilmselgelt väga kõrge hind 2 lasteaia rühma investeeringuks. Kuna me kõik leiame, et lasteaia rühmi on juurde vaja, siis üks lahendus oleks siiski lasteaias sees ruumiressurssi leida.

Koolieelse lasteasutuse seadus § 7 ütleb, et lasteaiarühmas, kus on lapsed vanuses alates 3 aastat, võib olla lasteasutuse hoolekogu ettepanekul kuni 24 last. Seega me saaksime võimaldada maksimaalse ruumiplaneeringu korral 24-le lapsele sügisest lasteaeda täiendavad kohad. Siin on vaja lasteaia direktori ja personali siirast soovi ja tahet olukorrale lahendus leida ja usun, et kindlasti tuleb abiks ka volikogu ja linnavalitsuse toetus.

Ettepanek: Praegu kasutuses olev võimlemisruum ehitada ümber rühmaruumiks ning võimlemissaal ja muusikasaal võtta kaaskasutusse, mis tähendaks seda, et muusikatunnid ja võimlemistunnid viiakse läbi ühes ruumis erinevatel aegadel. Kui lasteaias on kokku 12 rühma, siis on võimalik ajaplaneerimise ja korraldamisega väga edukalt ruumi efektiivselt kasutada. Laste liikumis- ja muusikaline tegevus võib toimuda ennelõunal ja ka pärast laste lõunaund. Liikumistunde saab ilusa ilma korral ka õues teha, mis oleks ühtlasi ka tervist edendav.

Vabariigi Valitsuse määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ § 6. Nõuded lasteasutuse hoonele ja ruumidele lg 7 ütleb, et nelja- ja enamarühmalises lasteasutuses peab olema muusika- ja võimlemissaal, mis võib olla vaheseinaga eraldatav. Küsides ka eksperdi arvamust Pärnu linnavalitsuse alushariduse spetsialistilt, kinnitas ka tema, et Sindi lasteaias võib olla muusikasaal ja võimlemissaal ühes ruumis.

Hoiaksime sellise lahendusega kindlasti kokku palju linna raha ning lasteaia sisene ümberehitus tuleks kindlasti odavam kui 160 tuhat eurot ehk 2 ja pool miljonit krooni. Omalt poolt soovitan veel kindlasti üle vaadata nimekiri, kes soovivad lasteaeda tulla, kas kõik avalduse esitanud on Sindi linna ka sissekirjutatud, sest väga oluline on, et me eelkõige kataks kohalike laste vajadused ja, et lasteaia koha saaks just Sindi laps.

Lisaks võiks Sindi linn kaaluda ka eraettevõtluse soodustamist, toetamist eralastehoiu näol. Eralastehoid vähendaks linna püsikulusid ja annaks võimaluse lapsevanemale asuda tööle.

Leian, et kui on tõsine soov ja tahe lasteaia kohti juurde teha, siis on see võimalus täna tegelikult olemas lasteaias kohapeal. Usun, et kõik volikogu liikmed on nõus lasteaia direktorit toetama, et lasteaias vastavad ümberkorraldused ja ehitused ära teha.

Viivi Palmissaar täpsustab Gerli Metsa Koolieelse lasteasutuse seaduse tõlgendamist

Viivi Palmissaar

§ 7 sätestab laste arvu rühmades rühma liikide kaupa – Mets näeb vaid aiaealiste laste tavarühma 20 lapsega. Sindi lasteaias on aga pikad järjekorrad just sõimelaste osas, kus laste arvuks rühmas 14, meil nimekirjas 16 last, arvestades sõimelapse väiksemat kohalkäimise suhtarvu.

Mets viitab võimalikule 24 lapsele, mida seadus lubab hoolekogu ettepanekul, kuid lausel on ka teine pool “…lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu vastavalt sõime- aia- ja liitrühmas”, mida on tehtud tingituna vajadusest ja ilma, et hoolekogu sarnast ettepanekut oleks pidanud tegema.

Küll aga ei ole meie ühe rühmatoaga ruumides põrandapinda rohkema kui 14-16 lapse jaoks, vaatamata sellele on nendes ruumides paiknevates aiarühmades siiski 20 last.

Üle selle ei ole kuidagi füüsiliselt võimalik lapsi mahutada – Gerli Mets kui lapsevanem võiks sellega kursis olla. Ehkki tema laps paikneb rühmas, kellel on lisaks eraldi magamistuba. Peahoonetes on neljal rühmal magamistoaga ruumid, kus varem asusid ainult sõime-või erirühma lapsed. Võib-olla loob see ehk sinisilmse illusiooni lahedast olukorrast.

Kooli C korpuse teisele korrusele ehitatavates rühmaruumides hakkaksid paiknema ainult koolieelikud, kes viimaseks aastaks kolivad lasteaia peamajast välja. Elu on näidanud, et paljud lapsevanemad avastavad just koolieelses eas, et viimane aeg oleks laps lasteaeda panna. Ja siis on tekkinud olukordi, kus tõepoolest on võimaldatud, tingituna ruumide kitsikusest, käia kuni kahel lapsel rühma kohta lisaks ainult hommikupoole, et osaleda kooliks ettevalmistavates tegelustes. Planeeritud juurdeehitises oleks aga põrandapinda piisavalt ja me saaksime sinna tõepoolest terveks päevaks võtta vajadusel koolieelikuid lisaks 20-le rümas olevale lapsele. 24 last rühmas oleks see variant, mille ehituse rahastamisele fraktsioon Uuenev Sindi ja nende poolt Kodulinna Sindi asendusliikmetena volikokku saanud 2 liiget, kes ka on “uuenenud”, vastu hääletasid.

Koolieelikutest vabanevatesse ruumidesse peamajas saavad kohad aga järjekorras ootavad uued, sõimeealised lapsed ja neid saab maksimaalselt rühma paigutada 14 +2.

Loodan, et seda teist ettepanekut ehk kommenteerib pikemalt õppealajuhataja.

Lisan vaid omalt poolt, et kui 20 aastat tagasi sellesse majja juhiks tulin, oli nõukogude aegne ehitis täielikult amortiseerunud. Siis seadsin üheks oma eesmärgiks laste ja töötajate õpi- ja töökeskkonna tingimuste parandamise ning kaasajastamise, mis on tänaseks saavutatud. Metsa ettepanek – likvideerida võimlemisruum ning paigutada sinna täiendav rühmatäis lapsi, oleks tagasiminek tingimuste halvendamise suunas, millega mina ega lasteaia pedagoogiline kollektiiv ei saaks kergekäeliselt nõustuda.

Pealegi on äärmiselt asjatundmatu väita, et 12 rühma lapsed, kus valdavalt on rühmas 20 last, saaks ühes ruumis samaaegselt läbi viia nii liikumis- kui muusikategelusi. Muusikasaali suurus võimaldab normaalsetes tingimustes muusika- ning tantsulist tegevust läbi viia vaid ühel rühmatäiel lastel. Samal ajal teine 20 last samas ruumis palli mängimas või muid võimlemistegevusi sooritamas – ei kujuta küll ette, kuidas õpetajad ja lapsed sellega üksteist segamata toime tulevad. Pealegi vajab võimlemistund varbseinu, ronimisköit laes, tasakaalupinke, võimlemismatte ja palju muid spetsiifilisi vahendeid, mis võimlemisruumis olemas, kuid muusikasaalis puuduvad ja sinna ka ei sobi ega mahu. Muusikasaali kasutusala on märksa laiem kui vaid laste tegelused –siin toimuvad lisaks ülemajalised koolitused, metoodikapäevad, laste peod koos vanematega, kohtumised lasteaia külalistega jms. Lisaks toimuvad pealelõunasel ajal laste huviringid, mis praegu on jaotunud kahe saali vahel. Ühe saali kasutuselt kadumine välistaks ringitegevuse täielikult.

Üks esindussaal võiks ühes heas lasteaias siiski olla. Grupp lapsevanemaid on kahetsusväärselt sedanud eesmärgiks lõhkuda lasteaias seni saavutatut ning halvendada kasvu- ja õpikeskkonna ning töötingimusi. Seevastu linnavalitsus on valdavalt olnud positiivseid arenguid toetav.

Reine Tänav ütleb samuti vastulause

Reine Tänav

Gerli Metsa ettepanekud tekitasid minus lausa hämmeldust, kui tõsine tahe ja soov on ühel volikogu liikmel lasteaia 200 lapse igapäevategevusi kehvemaks muuta. Kuigi eelnimetatu laps käib lasteaias, tundub siiski, et puudub ülevaade ja arusaam lasteaias toimuvast.

11 rühma muusika- ja liikumistegevuste ühte saali paigutamine osutub keeruliseks. Praegu on meil kasutada kaks saali, kus toimuvad paralleelselt tegevused kuni õueminekuni. Osa vanemate rühmade liikumistegevustest on juba õues.

Vastavalt lapsevanemate ja hoolekogu soovidele toimub õhtupoolsel ajal saalides ringide töö. Oleme siiani suutnud pakkuda huvitegevust lasteaias, millega on vanemad rahul. Liikumissaalis toimub tüdrukute iluvõimlemis- ja poiste võimlemisring ning maadlusring kahel päeval. Muusikasaalis laulu ja rütmikaring Moderato, muusikaõpetaja töötab lasteaia solistide, ansambli ja mudilaskooriga, toimuvad teatrietendused. Plaanis on jätkata loov- ja rahvatantsuringi tegevusega, mis katkes õpetajate beebipuhkusele jäämisega. Kui ei ole vaba saali, ei ole ka huvitegevust – kas sellest peaksid Sindi linna väikesed lapsed loobuma?

24 last ühte rühmatuppa, kus põrandapinda on tegelikult 16 lapsele on liig mis liig. Sama arvamus oli hoolekogu liikmetel 2012 sügisel. 20 lapsele on kasutusel maksimaalne planeering, täpselt sentimeetritega mõõdetud, et mööbel ja tegevusnurgad ära mahuksid.

Raha kokkuhoid on tõesti suur, kuid kelle arvelt?!

Linnapea seisukoht

Marko Šorin

Lasteaiakohtade nappus on olnud probleemiks Sindi linnas juba pikki aastaid. Peale 2009. aasta kapitaalremonti oli lasteaias 10 rühma. 2010.aastal korraldati ümber veel ühed ruumid rühmaruumideks ja nii on Sindi lasteaias praegu 11 rühma. Kuid lasteaiakohtade järjekord ei ole kadunud.

Selline olukord saab lõppeda mitmel võimalikul moel. Lasteaiakohti saab juurde tekitada kui on vabasid ruume või juurde ehitada, omavalitsus võib kompenseerida lastehoiuteenuse kasutamist. Ja lõpuks, kui midagi ei tehtagi, väheneb lastearv iseenesest. Just viimane on see, mida üks omavalitsus ei tohiks endale lubada: kaotada läbi oma tegemata tööde kogukonna liikmeid. Kui linn ei võta midagi ette selleks, et kindlat osa elanikke puudutavat probleemi lahendada, siis need inimesed on väga altid siit lahkuma.

Kuidas probleemi lahendada?

2012. aasta algul sai probleem väga tõsiselt tähelepanu alla võetud. Läbi sai kaalutud mitmed variandid, kuidas vajalikke ruume juurde saada. Silmas peeti mitut kriteeriumit, mida analüüsis jälgida. Üks neist oli, et kindlasti ei suureneks köetav pind ehk lihtsamalt öeldes, kasutada neid ruume, kus nii kui nii juba köetakse. Siis sai kaalutud muid nüansse: toitlustamise korraldus, tundide andmine, tervisekaitse nõuded jne.

Mingil hetkel jõudsime variandini, mille investeeringu suurus oli 500 000 eurot. See on selgelt Sindi linna finantsvõimekust ületav projekt ning seda volikogule isegi ei esitatud. Töötasime lahenduse leidmiseks edasi.

Lahendus

2013. aasta alguseks oli valmis versioon, mida tänaseks on volikogus arutatud, vaieldud, hääletatud ja heaks kiidetud – Sindi Gümnaasiumi C-korpuse teise korruse ümberehitamine lasteaia ruumideks. Nende arutelude käigus on räägitud 120 000 eurost, mis võib peale ehitushangete läbiviimist osutuda suuremaks. Kuid 120 000 on fikseeritud eelarvestrateegias kui summa, mille ulatuses võetakse laenu. Järelikult, kui investeering ongi suurem, siis puudu olev summa tuleb leida eelarve siseselt.Praeguseks on ehitushange ja ka laenuhange läbi viidud.

Kas muid võimalusi ei ole?

Nagu eelpool sai kirjutatud, siis läbi on kaalutud paljusid variante. Kaasaarvatud volikogus mainitud liikumisrühma ümber ehitamine rühma ruumideks. Kuid sellel variandil on rohkem miinuseid kui plusse. Peale selle, ka see variant maksab, küll mitte 159 987 eurot, kuid siiski. Kuid see kõik on volikogus juba arutatud. Ma ei mõista, miks volikogu liikmed seda kas ei mäleta või ei taha mäletada.

Kas investeering on liiga kallis?

See on niivõrd suhteline küsimus, et sellele on ebaõiglane vastust anda. Kallim millest? Kas autost, majast, palgast, harjavarrest? Või kallim kui laps? Volikogu liikmete jaoks, kes ei ela ise Sindis või kelle lapsed käivad juba lasteaias või koolis, on investeering ehk suur. Lapsevanemad, kelle laps jääb sügisest lasteaia värava taha, ei pea seda investeeringut suureks. Siin ongi asja tähtsaim osa: omavalitsus on selleks, et teenida oma kogukonna huve, mitte isiklikke huve! Kas omavalitsus peab oluliseks lahendada probleemi või tegeleda tagajärgedega?

Volikogus kõlas väide, et linn peaks nüüd kokku hoidma investeeringutelt, sintlaste eluolu parandamiselt. Mis „asi“ on siis lasteaia kohtade lisandumine, kui see ei ole volikogu liikmete arvates investeering eluolu parandamisesse? Mitmed omavalitsused laiendavad võimalusel lasteaedasid ning meelitavad sellega noori peresid oma juurde elama. Investeeritakse noortesse peredesse ja tuleb öelda, et see „tasub“ ennast lõpuks ära. Sindi on praegu aga poolel teel seisma jäänud ja vaatab selja taha, et hakata tagasi liikuma.

Omalt poolt kinnitan, et pean oluliseks lasteaia kohtade lisandumist ning viis kuidas seda praegu oleks võimalik lahendada, on läbimõeldud, kaalutletud ja kogukonna huvisid arvestav.

Samal teemal:

Kaks koolieelikute rühma Sindi koolimajja

Püsivuse otsingul

Monday, June 24th, 2013

Paar aastat tagasi ilmunud Itaalia arhitekti ja arhitektuuri teoreetiku Vittorio Magnago Lampugnani „Püsiva moodsus“ ( Die Modernität des Duaerhaften. Essays zu Stadt, Archidektur und Design. 2011) on mõtlemapanev raamat keset üha kiiremate ja mõttetumate muutuste maailma. Sellest raamatust ajendatuna heidab Joosep Tammo pilgu püsivamasse ja kaunimasse maailma ning kirjutab neist mõtetest oma blogis.

Joosep Tammo (vasakul) Pärnus, Henno tänava palvemaja ees

Tegemist on huvitava moodsa arhitektuuri ja kunsti käsitlusega, mis on suunatud materiaalsete ressursside raiskamise vastu. Siin kutsutakse üles vaimsete ja püsiväärtuste loomisele.

Autor kirjeldab kuidas „moodsa“ mõiste on endastmõistetavalt möödunud sajandi 20-ndatest aastatest kandunud II Maailmasõja järgsesse aega. Kuid selle ideoloogia kriis kestab juba pikemat aega. Veenvaks alternatiiviks ei ole sellele kujunenud ei postmodernism ega dekonstruktivism.

Nende tähelepanekute foonil püüab Vittorio Magnago Lampugnani „moodsa“ mõistet uuesti defineerida. Ta leiab, et selle mõiste humanistlikust ja sotsiaalsest lähtepunktist ei tohiks loobuda. Samas tuleks selle mõiste ühiskondlikud, tehnilised, funktsionaalsed ja esteetilised kriteeriumid uuesti üle vaadata. Ta teeb ettepaneku muutunud majanduslikes ja ökoloogilistes tingimustes võimalikult vähe tarbida ja toota üksnes tõeliselt hädavajalikku. Neist põhimõtteist tuletab ta keskkonna kujundamise jaoks keskse – püsivuse maksiimi. Püsivus vastandub kergemeelsele ja pealiskaudsele pinnapealsusele.

Ühtlasi mõtiskleb ta ka innovatsiooni mõiste üle. Kui me tänapäeval ütleme mõne arhitektuurilise või kujundusliku lahenduse kohta, et see on innovaatiline, siis kõlab see komplimendina. Teose uudsust võrreldes eelnevatega mõistetakse kvaliteedi märgina: ükskõik, milles see uudsus ei seisneks.

Kuid see pole alati nii olnud. Uudsus kui iseseisev väärtus on romantismi leiutis. Kuni 18. sajandi teise pooleni olid kriteeriumid, mille järgi loomingulist tööd mõõdeti – harmoonia, täiuslikkus, tasakaalustatus ja perfektsus. Romantismi tulekuga muutus olukord põhjalikult. Korraga kujunesid hinnangulisteks kategooriateks dissonants, lõpetamatus, üllatuslikus ja eelkõige uudsus.

Teise Pärnumaa võidupüha maratoni võitja on Indrek Ilumäe

Sunday, June 23rd, 2013

Indrek Ilumäe 14. km Sindi läbimas; Indrek Ilumäe autasustamisel

Indrek Ilumäe Harjumaalt läbis eile peetud võidupüha maratoni 42 kilomeetri ja 195 meetri pikkuse teekonna ajaga 2:43.32, mis oli peaaegu veerand tundi kiirem järgmise maratoonari finišisse jõudmisest.

Võitja kommentaar

Jüri Kask asetab tammepärja võitjale kaela ja viimased meetrid kulgevad juba võidupärjaga

Tauno Hang, Indrek Ilumäe, Urmas Rohtla

Esimesel võidupüha maratonil tammepärja saanud Kristo Reinsalu jäi seega tänavusel võistlusel ületamatuks, tema aeg oli aasta tagasi 2:41:17.2. Kuna Ilumäe edumaa talle järgnevate jooksjate ees oli väga suur, läks Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku taastaja Jüri Kask võitjale finiši koridori algusesse vastu ja asetas tammepärja talle veel enne lindi läbimist kaela. Vahetult pärast finišisse jõudmist vastas maratoni võitja päeva eeskõneleja Vahur Mäe küsimusele, et oli juba esimesel 300 meetril kindel oma võimalikus liidripositsiooni säilitamises. Ilumäe ületas saavutatuga ka oma isikliku rajarekordi. Liidri sõnul kujunes kõige raskemaks katsumuseks distantsi 32 kilomeeter, kus tempo mõnevõrra aeglustus. Õnneks suutis aga mees end ikkagi taas kiirelt koguda.

Teiste võistlejate parimad ajad

Teisena ligemale 15 minutit võitjast hiljem lõpetanud Tauno Hang sai lõpuprotokolli kirjutatud ajaks 3:02.35. Urmas Rohtla finišeerus Rüütli platsil ajaga 3:06.45 kolmandana.

Rebecca Bunting, Maris Tamm, Katre Kruuse

Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi jooksja Maris Tamm oli maratonirajal naistest kõige kiirem. Tema tulemuseks mõõdeti 3:17.15, saavutades üldarvestuses väga tubli kuuenda koha. Pärnus jooksis Tamme esmakordselt. Kui Rüütli platsil levis ekslik teade Tamme jooksmise katkestamisest Papiniidu sillal, siis viivuke hiljem võis Vahru Mäe kinnitada, et tegemist oli hetkelise hingetõmbega. Pärast lõpetamist ütles Tamme, et võistlus kulges väga pingeliselt ja alles finiširingil veendus visalt jooksnud naine oma võidu võimalikkuses.

Kristo Reinsalu, Juri Vinogradov, Aleksey Belousov

Suurbritanniast pärit Rebecca Bunting ületas finišijoone ajaga 3:18:38 teisena ja kolmanda koha võttis tulemusega 3:46:37 Katre Kruuse.

Poolmaratoni stardipaugu andis oma jahipüssist Paikuse vallavanem Kuno Erkmann

Anneken Lemberg, Anu Teppo, Pille Rooks

Tund ja 45 minutit pärast Torist antud starti lähetati teele poolmaratoni jooksjad Reiu puhkekeskuse juurest. Kui mullune poolmaratoni võitja Jaanus Bauman jooksis parimaks ajaks 1:24.13, siis tänavuse 21 kilomeetri ja 98 meetri pikkuse distantsi kiireimaks läbijaks osutus Peterburi mees Juri Vinogradov, kes jooksis ajaks 1:13.50. Ka teised poolmaratoni jooksjad olid tänavu märgatavalt paremad vastupidiselt pikamaa distantsi läbijatele. Eelmise aasta võidupüha maratoni võitja Kristo Reinsalu läbis poolmaratoni teekonna ajaga 1:19.53. Kolmandale kohale jooksis Aleksey Belousov Venemaalt ajaga 1:21.52.

Lastejooksus osalenu

 

Naiste poolmaratoni võiduaeg 1:32.33 kuulub Anu Teppole. Teisena lõpetas Anneken Lemberg, ajaga 1:33:36 ja kolmandana Pille Rooks, ajaga 1:34:32.

Maratoni jooksudes poolesaja osaleja ümber

Maratoni jooksjaist jõudis Rüütli platsi finiši koridori 118 meest ja naist ning poolmaratoni lõpetas 191 sportlast.

Sindi SK Kalju teeninduspunktis

Torist, Püha Jüri monumendi juurest startis maratoniteekonnale 123 maratoonarit, poolmaratoni raja võttis ette 200 jooksjat. Watergate käimisretkele suundus 23 käijat-kepikõndijat. Rüütli platsil toimus võidupüha auks maratoni lastejooks, milles osales 124 väikest sportlast – noorimad olid 2-aastased, vanemad 11-aastased.

Tuli kantakse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust välja

Toris antud maratoni stardipauguga läkitati ühtlasi teele Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud ja teatejooksjate poolt hoitud tõrvikutuli. Võidupüha mälestustuli jõudis Rüütli platsile ligemale tund pärast Indrek Ilumäe võiduteekonna lõpetamist.

Taastatud tava

Soome veteranid Tori kalmistul vabadussõjas langenute monumendi juures

Eesti iseseisvuse taastamisega taastati tava ühendada muinasaegne jaanituli Eesti riigi sünniloo võidutulega. Iga-aastane võidutuli saadakse kahest lättest. Nendeks on Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus pühitsetud vabaduse tuli ja paraadilinna maakonnas läidetud muinastuli.

Minut enne starti

Kuna võidupüha paraad toimub igal aastal erinevas maakonnas, liigub Toris läidetud tuli igal aastal, võidupühale eelneval päeval, erinevat teed – alates 2009. aastast Tallinna Vabaduse väljaku kaudu, andes au Vabadussõja võidusambale. Tuld tervitatakse kihelkonnakeskustes vabadussõja mälestusmärkide juures. Traditsiooniliselt saadavad tuld kaitseväe soomukis Kindral Johan Laidoneri Seltsi noored.

Trivimi Velliste tervitus tule kandjatele

Teatejooksjad

Tuli sõiduks laternasse

Võidutule kandjatelt tuld vastu võttes ütles Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste, et maailmas on palju meist arvukamaid rahvaid, kelle unistus oma riigist on ikka veel ainult unistus. Eesti rahvas suutis üheksa ja pool aastakümmet tagasi luua oma riigi tänu otsustavusele ja tahtekindlusele, kui ajalugu selleks sobiva hetke pakkus. „Siiski ei sündinud meie riik päris tühjale kohale – meie rahval on pikk ajalugu. Meil oli varasema vabadusvõitluse kogemus. Kuid väga oluline oli ka asjaolu, et eesti rahvas oli silmapaistvalt haritud. Meil oli vabadussõjas tugev haritud ohvitseride kaader,“ kõneles Velliste Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi esisel. Ta jätkas mõttega ajaloo olukordadest, mis panevad rahvaid ränkade katsumuste ette, kus pole valida hea ja halva vahel. Valida on väga halva ja veel halvema vahel. Siiski tuli eesti rahvas ka II maailmasõja traagikast elusana välja ja taastas pool sajandit hiljem oma vabaduse. Kuid ükski hüve – vabadus ammugi mitte – ei ole tagatud iseenesest ega mitte igavesti. „Peame oma vabadust iga päev juurde tootma. Olgu see Tori kirikust toodud tuli meie esiisade mälestuseks ja noortele innustuseks!“

Tulega teel

Võidutule tervitamine Vabadussõja võidusamba juures. Foto Peeter Hütt

Rüütli platsilt lähetati võidutuli soomukiga, mille komandör on kapten Raigo Puusepp, ja Laidoneri seltsi noorte hoole all teele Tallinna suunas kell 17.30. Tule teekonnal tervitati võidutuld Pärnu-Jaagupis, Märjamaal ja Tallinna Vabaduse väljakul. Vabadussõja võidusamba jalamil esitlesid eile õhtul tuld Laidoneri seltsi liikmed. Villu Loonde, kes on äsjase Mister Europe võistluse 3. koha pälvija, esitas Gustav Suitsu luuletuse „Tõsta lipp!“. Ernst Enno luuletusega „Kojuigatsus“ tervitas tuld Miss Estonia 2013, kes Kristina Karjalainen. Võidutulele pühendatud kõnega esines brigaadikindral Peeter Hoppe.

Veel peatuti Nissis. Enne keskööd jõudis tuli Haapsalu Toomkirikusse, kust see täna hommikul kell 9 viidi koos muinastulega tulede ühendamisele Lossi platsile.

Rüütli plats

Eile juba enne südaööd jõudis tuli käesoleva aasta paraadilinna Haapsalu Toomkirikusse. Paraadi järel saatis Vabariigi President ühendtule võidu- ja jaanitulena laiali üle terve riigi kõikidesse maakondadesse laiali.

Maratoni korraldas Pärnumaa Spordiliit koostöös Watergate Veefestivali, Pärnu Maavalitsuse, maakonna omavalitsuste, mitmete vabaühenduste ja avaliku sektori asutustega ning arvukate vabatahtlikega.

*

Samal teemal:

Võidupüha maraton on osavõtjate arvult riigi kolmas maraton

Esimese võidupüha maratoni võitis Kristo Reinsalu

Algas registreerimine Pärnumaa Võidupüha Maratonile

Võidupüha maraton läbi Pärnumaa

Võidupüha maratonist sünnib Pärnumaal uus traditsioon

Fotod: Suvepealinna tiitli üleandmise pidustused

Saturday, June 22nd, 2013

Samal teemal:

Suvepealinna tiitel saabub Pärnusse patrull-laeval Ristna

Kenotaafi ideekonkursi võitja selgunud

Friday, June 21st, 2013

Üheksale Eesti riigivanemale-riigipeale kenotaafi rajamise ideekavandivõistluse võidutööde avalik esitlus ja nimeümbrikute avamine toimus 20. juunil Tallinna Linnaarhiivi väikeses saalis.

Esimese koha pälvinud töö avalik esitlus Tallinna Linnaarhiivis. Foto: Peeter Hütt

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste (keskel) võitjatega. Foto Peeter Hütt

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kunstnike Liiduga kuulutas käesoleva aasta märtsiküüditamise aastapäeval välja ideekavandivõistluse kenotaafi rajamiseks üheksale Eesti riigivanemale-riigipeale, kelle matmiskoht on teadmata.

Võidutööde avalik esitlus Tallinna Linnaarhiivis. Foto Peeter Hütt

Eesti riigivanemate kenotaafi ideekonkursi ja I auhinna 3000 eurot võitis autorite kollektiiv (märgusõna „Laine“) Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann.
Teise koha ja 2000 eurot pälvis autorite kollektiiv Andrea Tamm, Kristian Taaksalu ja Siim Karro võistlustööga „Kodus“. Kolmanda koha ja 1000 eurose auhinna vääris Mark Grimitliht (märksõna „ Jäämäe tipp“).

Ajaloolane Küllo Arjakas avaldab oma arvamust võidutöö osas. Foto Peeter Hütt

Ostuauhinna vääriliseks tunnistas žürii kolm tööd: „Teelõik teadmatusse“- autor Liina Stratskas; „Koduta kivid“- autor Pelle-Sten Viiburg ja „Kivitähed“ – autorid Ekke Väli, Vadim Fomitshev ja Mart Liho.

Võistlustööde esitamise tähtajaks 14. juunil laekus 21 kavandit. Žürii kogunes 17. juunil koosseisus Jaan Elken (esimees), Trivimi Velliste, Elle Lees, Katrin Koov, Urmas Kaldaru ja Mare Mikof. Eksperdina osales Tiit Trummal. Žürii hinnangul vastas võistluse tingimustele 19 tööd. Hindajate nägemuses oli tegemist kõrgetasemelise võistlusega, mis väärib eraldi näitust.

Mälestusmärk rajatakse Tallinna Metsakalmistule president Konstantin Pätsi perekonna matmispaiga lähedusse.

Samal teemal:

Eesti riigivanematele loodava kenotaafi ideekavandite võistlustööd on väga kõrgetasemelised

Kenotaaf Eesti riigivanematele

Kenotaaf nimeta hauas riigivanematele

Kenotaaf Otto Tiefi valitsuse liikmetele

Dajana Raab lõpetas Sindi Gümnaasiumi kuldmedaliga

Thursday, June 20th, 2013

Kooli lipu toovad sisse Dajana Raab, Riko Kivimägi, ja Liis Mitt (jääb lipu varju)

Tänasel Sindi Gümnaasiumi abiturientide lõpuaktusel anti Dajana Raabile üle kuldmedal ja kooli „rinnanõel“ ning tema nimi kanti kooli auraamatusse.

Dajana Raab annab allkirja kooli auraamatusse; ja kooli õuel

Liis Mitt

Lõpetajad sisenevad kooli aulasse

12. a klassijuhataja Ain Keerupi klassi lõpetasid peale Dajana veel mitmed õpilased väga edukalt. Maarika Buht’i tunnustati kiituskirjaga muusikas, kehalises kasvatuses ja majanduses. Regina Fitkulina’t tunnustati kiituskirjaga vene keeles. Sven Lõiv sai kiituskirja kehalises kasvatuses. Liis Mitt’i tunnustati kiituskirjaga ajaloos, muusikas, kunstis, kehalises kasvatuses, informaatikas, majanduses. Lisaks sellele oli ta Lions klubi preemia saaja. Andra Savtšuk’i tunnustati kiituskirjaga kirjanduses, bioloogias, kehalises kasvatuses, keemias.

Viiulipala

Kiituskirjaga tunnustamisi on olnud kõigi õppeaastate lõpetamisel, aga kuldmedal anti viimati Sindi Gümnaasiumis kätte 2005. aastal. Gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles, et Dajana oli siis just üle viidud viiendasse klassi. „Õppimine annab teadmised ja oskused teha õigeid valikuid. Õiged valikud aga kindlustavad tulevase elu vabadusega teha seda, mida on tõeliselt soovitud ja unistatud,“ ütles Keerup pöördumises kõigi lõpetajate poole.

Tänuga lastevanemate poole pöördudes osundas direktor võidukalt lõppenud raskustele, millega mõnigi kord on emad ja isad oma lastega silmitsi seisnud. Pole olnud harvad need juhud, kui kiusatus varakult asuda suurt raha teenima võinuks õpingud katkestada. Ometi on tänastel lõpetajatel jätkunud tarkust ja jaksu püsida õpinguis kuni lõputunnistuse kätte saamiseni.

Lõpetanud istuvad aukohal

„Ükskõik kui andekaks, targaks, ilusaks ja rikkaks te ka ei saaks, ärge kunagi unustage oma sõpru ja lähedasi. Olgem sama lihtsad, vahetud ja kättesaadavad, kui te olite seda kooliajal. Ärge unustage oma kooli, õpetajaid ja kui aeg ning tervis lubavad, astuge koolist läbi ja rääkige kuidas teil läheb,“ lausus Keerup gümnaasiumi 56. lennu lõpetajatele õnne soovides.

Maarika Buht esitab laulu

Soojad tervitused lõpetajatele läkitas ka Sindi linnapea Marko Šorin, kes hetkel ei saanud viibida pidulikul lõpetamisel, sest tähistas samal ajal pereringis oma poja 9. klassi lõpetamist. „Olgu teil ikka ilusad mõtted, tunded ja teod. Mis kõige tähtsam, olgu teil pöörased ideed, pööraselt huvitavad ja võimatud ideed, ärge neis kahelge ja need täituvad.“

Liis Mitt ja Ain Keerup peavad õpilase ja õpetaja vahelist kahekõnet

Lõpetajad

Pärast lõpuaktust ütles Dajana kooliõuel seistes, et kõik tuleb kergelt. „Ei väga kergelt ka ei tule. Tuleb ikka pingutada samuti. Rasked on olnud matemaatika, keemia, füüsika,“ ütles hetkelise mõtlemise järel end sõnades parandades rõõmust ühtviisi särav ja õhetav Dajana, kellega toimus viimati veidi pikem jutuajamine möödunud aasta sügisel pärast Kiievist naasmist kui neiu oli võitnud esimesel rahvusvahelisel ajaloo-olümpiaadil pronksmedali. Esmakordselt üllatas Dajana oma erakordselt heade ajalooteadmistega tunamulluse esinemisega Sindi ajalooklubi liikmetele. Siis oli tema huvi keskendunud Henry VIII isikule, kuninga lähedastele ja selle aja valitsemisele Inglismaal. Millega Dajana jätkab ja milliste tunnetega ta Sindi Gümnaasiumist lahkub, jäi sedakorda küsimata, sest õnnitlejate rivi ei andnud rohkemaks mahti. Pealegi muutus lillesülem tema abilise kätel järjest raskemaks hoida. See, et Sindi Gümnaasium Dajana jaoks väga olulist tähendust omas, kinnitab teadmine tema otusest tulla pärast üürikest prooviaega teises üldhariduslikus koolis uuesti tagasi vanasse armsasse kooli oma sõprade ja heade õpetajate juurde.

*

Viimased sissekanded kooli auraamatusse

 

Samal teemal:

Maali ja Dajana reisimuljed rahvusvaheliselt ajaloo-olümpiaadilt Ukrainas

Maali Tamm võitis Ukrainas kulla ja Dajana Raab pronksi

Sindi ja Vinni-Pajusti gümnaasiumid esindavad Eestit esimesel rahvusvahelisel ajaloo-olümpiaadil Ukrainas

Võidupüha maraton on osavõtjate arvult riigi kolmas maraton

Thursday, June 20th, 2013

 

Eesti Vabariigi sünnimaakonnana maratonijooksu traditsioonid taastanud Pärnumaa Spordiliit korraldab 22. juunil teist aastat võidupüha maratoni Torist Pärnusse.

„Idee tekkis sellest, et viimasel ajal on peaaegu igas külas maraton ja meil Pärnumaal ei olegi maratoni,“ kõneleb mõtte teokssaamisest Jüri Leesmäe, kes läbis 35-aastaselt ilma erilise ettevalmistuseta oma elu esimese jooksumaratoni Tartust Otepääle kolme tunni ja kuue minutiga. Kuuekümneseitsmendat eluaastat kindlal sammul astuv härrasmees jutustab, et noorukina polevat ta väga sportlik olnud. Koolis ja kõrgkoolis õppimisest vaba aeg saanud pühendatud spordist olulisematele asjadele tähelepanu pööramisele. Leesmäe toob näiteks sõbrad ja neiud. Kuid aastatega on tema sportlik vorm aina kasvanud. Paar aastat hiljem lubas ta end arvata juba tõsiselt võetavate maratonijooksjate hulka, kuna suutis kuningliku teekonna läbida vähem kui kolme tunniga. Harrastussportlase parimaks saavutuseks on 2.45.57.

Jüri Leesmäe

„Maratoni teekonda otsides mõtlesin metsaradadel jooksmisele, aga seal poleks olnud pealtvaatajaid,“ meenutab endamisi peetud arutlusi Leesmäe, kes ise jooksis siis vaatamata eale kuu lõikes keskeltläbi 250 kuni 300 kilomeetrit erinevaid radu. „Siis turgatas mõte Torist, kus on kaks head asja koos: Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus võidupüha tule süütamine ja alati kohal olevad prominendid, kes saaksid anda maratonile stardipaugu. Kandsin seda ideed natuke aega iseendas ja hakkasin seejärel vaikselt rääkima ka oma jooksusõpradele. Kaks aastat tagasi rääkisin rannas peetud aastajooksul sellest Vahur Mäele, kes kiitis mõtet, aga majanduslikult hästi kalkuleeriva mehena mõistis samas väga hästi sedagi, millised kulutused sellega kaasnevad. Rääkisin veel Indrek Jürgensteinile ja tema rääkis asjast omakorda maavanemale, kes haaras ideest tugevalt kinni. Algselt arvasin, et korralduslikult oleks hõlpsam viia start ja finiš samasse punkti. Kuid maavanem pidas ainuõigeks tuua finiš Rüütli platsile. Seda ei julgenud lootagi, aga siis hakkasin rada planeerima selliselt, et jõuda Torist Rüütli platsi.“

Jüri Kask süütab ka sel aastal maratonijooksjate tõrvikutes kiriku altaril läidetud tule

Võidupüha maratoni üheks eesmärgiks on läbi iidse maratonijooksu ja võidutule toomise legendi jutustada lugu Vabadussõjas iseseisvuse saavutanud Eesti riigist, tutvustada kultuuri- ning ajaloomälestisi, aga pakkuda spordisõpradele ka emotsionaalselt vaheldusrikast rada. Leesmäe veab lauale asetatud kaardil näpuga järge ja tutvustab mõningaid korrektiive, mis võrreldes esimese jooksuga on tehtud. Peamised punktid on siiski kõik samad. Torist startides joostakse üle silla ja suundutakse Pärnu jõe paremale küljele jäävale maanteele, et peale Pulli asunduse läbimist uuesti Pärnu jõge ületades liikuda mööda Sindi teid. Paikuse vallas läbitakse Reiu puhkekeskus. Sealt antakse kell 15.15 start ka poolmaratonile. Pärast Reiu kergliiklussilla ületamist kulgeb rada Raeküla männikus, et jätkuda juba pikalt mööda Pärnu linna tänavaid Liivi teel, Papiniidu sillal, Jaansoni rajal, uuesti Pärnu jõge ületades kesklinna sillal, Tallinna väravaid läbides, jahtsadama kaudu ranna piirkondadesse ja tagasi kesklinna Rüütli tänavale, kus Rüütli platsil toimub finišeerumine.

Kui möödunud aastal jooksis Kristo Reinsalu maratoni parimaks ajaks 2,42, siis praeguseid registreerunuid vaadates Leesmäe nii kiiret aega sedakorda ei ennusta – kuigi arvab, et raja võiks läbida ka ajaga 2,30. Parimat aega võinuks oodata Roman Fostilt, aga tema otsustas joosta poolmaratoni. Poolmaratoni kasuks otsustas sel korral ka eelmise aasta pika distantsi jooksja Andres Metsoja, Pärnu maavanem. Täispika distantsi jookseb aga Pärnu abilinnapea Meelis Kukk. Tema tütar Kaidi Keir, kes lõpetas tänavu gümnaasiumi, on samuti tubli jooksja ja otsustas osaleda poolmaratonil.

Kõik väikesed jooksusõbrad on aga oodatud Võidupüha maratoni lastejooksudele, mis toimuvad Rüütli platsil. Samal ajal suvepealinna 6,5 km atraktiivset linnarada ootab Watergate käimisretkest osavõtjaid.

Viimastel andmetel on maratonile end kirja pannud 110 jooksjat. Leesmäe loodab, et laupäeval tuleb starti kuni 130 osalejat. Optimistlikumad loodavad koguni kuni 170. Osavõtvaid riike on 5: lisaks Eestile veel Suurbritannia, Läti, Soome, Moldaavia.

Võidupüha maratoni esimene võitja Kristo Reinsalu

Kuna võidupüha maratoni idee on oluliselt seotud võidutule süütamise ning selle teekonnaga, siis keskpäeval algaval jumalateenistusel Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatakse mälestustuli, mille Pärnumaa noored läbi kaheksa etapi teatejooksjatena Pärnusse kannavad. Start antakse Torist kell 13.30 ja tuli peaks Rüütli platsile jõudma orienteeruvalt kell 17.30. Esimesed jooksjad jõuavad kohale vahemikus 16.00-16.15. Enne tule toomist Rüütli platsile Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi juurde kogunevad kõik teekonna läbinud tuletoojad Tallinna värava juurde, et sealt üheskoos joosta viimased sajad meetrid sihtkohta.

Tule võtavad vastu Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorliikmed, kes kaitseväe soomukil saadavad võidutuld Pärnu Rüütli platsilt Tallinna Võidusamba juurde ja sealt edasi Haapsallu. Tule vastu võtmise juures ütleb tervituse Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste. Tuld saadavad teekonnal Villu Loonde, Raul Tõkke, Risto Vaab, Juhani Moilanen. Soomuki komandör on kapten Raigo Puusepp. Trivimi Velliste osundab, et Eesti Vabadussõja võit on Eesti rahva ja Eesti riigi suurim sõjaline võit – sellisena meie pikas ajaloos ainulaadne. „Meil on palju kannatuse-lugusid, aga vähe võidulugusid. Ent just viimased annavad jõudu ja sisendavad usku. Seepärast mäletagem oma suurt võitu ja pühitsegem võidutuld!“

Infot ja registreerida saab Pärnu Kahe Silla klubi kodulehel ja Port Artur 2 kaubanduskeskuse infopunktis kuni 20. juunini kl 17.00. Ka lastejooksudele on võimalus internetis eelregistreerida, lastejooksud on kõigile tasuta. Võistluspäeval toimub registreerimine kohapeal.

Sindi SK Kalju jahutab jooksjaid

Maratoni organiseerib Pärnumaa Spordiliit koostöös Watergate Veefestivali, Pärnu Maavalitsuse, maakonna omavalitsuste, mitmete mittetulundusühenduste ja avaliku sektori asutustega. Leesmäe palub olla ka pealtvaatajatel jooksjate suhtes osavõtlikum. Ta toob näiteks möödunud aastal vabatahtlikult abiks olnud Sindi inimesed, kes jootsid, kostitasid ja kastsid jaheda veega maratonijooksjaid Linnuriigi kohal Paide maantee ääres. „Selliseid vabatahtlikke võiks kindlasti palju rohkem olla,“ ütleb Leesmäe. Erinevalt eelmisest aastast on 8 teeninduspunkti asemel nüüd välja pandud 4 rohkem. Leesmäe tunneb heameelt ka koostööst Eesti Lipu Seltsiga, kelle abiga on kümnete lippudega kaunistatud nii stardi kui finiši asukoht. Ka lippudega tervitamises on Sindi rahvas haaranud initsiatiivi, et juba 14-dal kilomeetril jooksjaid lippude spaleeriga ergutada.

Samal teemal:

Esimese võidupüha maratoni võitis Kristo Reinsalu

Algas registreerimine Pärnumaa Võidupüha Maratonile

Võidupüha maraton läbi Pärnumaa

Võidupüha maratonist sünnib Pärnumaal uus traditsioon