Arhiiv July, 2013

Riia “Buddenbrookid” on mõjutanud ka Sindi kujunemist

Monday, July 29th, 2013

Vaade Sindi vabrikule on Pärnu muuseumis olev maal, mille autor H. Petersen

Ajaleht Sindi Sõnumid avab käesoleva kuu numbris põneva peatüki Sindi minevikust, mille eelloo algusest saab huvitavaid teateid veidi enam kui paarisaja aasta tagusest ajast. Marko Šorin on läbi lugenud „Riia Buddenbrookid“, mille autoriks lätlane Kirils Soklakovs. Leides, et Sindis jätkub piisavalt palju oma kodulinna ajaloo vastu tõsist huvi tundvaid inimesi, võttis Šorin vaevaks teha venekeelsest artiklist tõlke, mis järgnevate kuudega jõuavad ka Sindi Sõnumite lugejateni.

Johann Christoph Wöhrmann. Pildi autor Rohrbach. Koopia on võetud Läti Ajalooarhiivis oleva originaali litograafiliselt lehelt.

„Aga algas kõik vanas kaubanduslinnas Lüübekis, mis oli ka Riia (kaubandus-) partner. Seal elas kangakaupmees Heinrich Wöhrmann, kes kuulus üllasse Lüübeki kaupmeeste klanni ja oli küllaltki jõukas mees.“ Lugedes selgub, et jõukuse juurde võib pääseda ka tõsise töösse pühendumisega ja jõukuses elamine ei tähenda alati hoolimatust heategevuse suhtes.

Šorini jaoks seisneb antud loo väärtus selles, et autor vaatab Wöhrmanneid Riia keskselt. Seni on sintlased vaadelnud Wöhrmanneid Sindist lähtuvalt. Kui ikka läti autor väidab, et raske oleks ettekujutada veel kuulsamat Daugava metropoli kaupmeeste dünastiat, siis järelikult on nende mõju olnud palju suurem ja laiem, kui “vaid Sindi linna loomine”.

Järgmised osad selgitavad päris hästi veel mõndagi huvitavat selle kaupmeeste suguvõsa kohta. Näiteks: miks ja kuhu Wöhrmannid “kadusid”?

„Kuigi mul oli ammu mõte kirjutada Wöhrmanni pargist, mis oleks samuti andnud aimu Wöhrmannitest Riias, siis “Riia Buddenbrookide” peale sattudes asusin hoopis seda tõlkima – see on lihtsalt nii huvitav,“ räägib Šorin oma huvist Wöhrmannide vastu. Aga Riias asuva Wöhrmanni pargiga seonduvalt esitab ta pisut konksuga mälumängu küsimuse: “Kuidas võiks seostada Prantsuse keisrit Napoleoni Sindi ajalooga?” Kuigi see seos saab loomulikult olla vaid tahtlikult tuletatud, on see siiski olemas. Nimelt suundus Napoleoni sõjakäigu ajal Preisi armee (Preisi hakkas Napoleoni liitlaseks alles sõjakäigu ajal, kui olid ise temalt lüüa saanud) Riia peale. Suurest hirmust andis Riia komandant käsu Riia eeslinnad maha põletada. See oli muidugi karm ja sellel hetkel ennatlik otsus. Napoleon sai teadu pärast tsaari armeelt lüüa ja nii lahkusid Läti alalt ka preislased. Kuid Riia eeslinna asemel oli põlenud tühermaa. Anna Gertrud Wöhrmann oli üks esimesi, kes andis raha, et see korralagedus likvideerida. Tulemuseks on Wöhrmanni park. Nii, et seos on tõestatud!

Alles mõne kuu eest valmis „Sindi elu piltides“ suuresti Marko Šorini innukal eestvedamisel. Pildialbum oli justkui hästi läbimõeldud sissejuhatus, mis ahvatleb nii Šorinit ennast kui ka kaaslinlasi sügavamat huvi tundma oma kodupaiga ajaloo vastu. Tegelikult on mitme põlvkonna Wöhrmannid panustanud teatud perioodil Liivimaa arengule sedavõrd olulise osa, millest tasub õppida ka praegustel uusrikkuritel ja -poliitikutel, aga ka kõigil teistel.

Šorin ütleb, et kogu artikkel on tal tõlgitud ja arvab seda jätkuvat veel umbes kahes järgnevas lehes avaldamiseks. Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend, kes on samuti nimetatud artiklit lugenud, tunneb loetust vaimustust. „Artikkel avab mõndagi sellist, mille osas on meil olnud kahtlusi,“ selgitab Vellend.

Samal teemal:

“Sindi elu piltides” asetab ühele ajalooetapile punkti

Sindi Gümnaasiumis meenutati Wöhrmanni

Wöhrmann mälestustest praegustesse tegudesse

Ajaloopäev Wöhrmanniga Seljametsa muuseumis

Mari: ütlemata vahva Kihnu ja kihnlased!

Saturday, July 27th, 2013

Kihnu kaart: pindala 16,38 km2; ulatus põhjast lõunasse 7 km; idast läände 3,3 km; rannajoon 36,2 km; kõrgeim punkt saare keskel kiriku juures 8,5 m üle merepinna; lähim punkt mandril 10,2 km (Tõstamaa poolsaar, Lao maanina); Pärnusse 41 km; Ruhnu 60 km; elanikkond üle 500 inimese. 1 cm kaardil on 56 m looduses.

„Issake – veoautos sõita, ja see rukkipüüli leib!“ Aga kõige rohkem vaimustavaid märkuseid kuulsin eilsel Kihnu külastusel ikkagi just päevi näinud veoauto lahtises kastis sõitmise kohta. Tagaluuk oli maha lastud ja vajaliku suurusega trepp kenasti juba enne laeva saabumist külaliste peale võtmiseks valmis seatud. Kõrged kastiservad varjasid kabiini ja alles sõiduajal tekkis kõrval istuval vanahärral küsimus auto margi kohta? Arvasin, et küllap ta mõni viiekümnendate GAZ ikka on. Nähtavasti panin oma kaaslasegi ilmse väära vastusega uskuma, sest rohkem küsimusi ta ei esitanud. Polnud ka imestada, enamik IRL-i väärikate klubi inimesi mäletab mõndagi poole sajandi tagusest elust armsal Eestimaal.

Kihnu sadam

Mäletamist mööda polnud siis veel koolijütski, kui ema võttis mind esimest korda „Külvaja“ kolhoosipõllule kaasa. Lustisõit algas GAZ-51 lahtisesse kasti tõstetud lahtistel pikkadel pinkidel istumisega tolleaegse 3. Majavalitsuse hoone eest, mis asub Munamäe vastas. Sõit Koonga kandi põldude vahele polnud toona üldsegi mitte nii siledat teed pidi nagu nüüd Kihnu väga hästi hooldatud teedel. Kast ja puidust istmed põrusid istumise all mis hirmus, sest rehvid veeresid esmalt mööda ümarakujulisi tänavasillutise kive, hiljem konarlikul asfaltbetoonil või auklikul külavaheteel. Nüüd on aeg palju märkamatult muutunud ja Kihnu külastajatele möödunud aegu meentuav moodne Saksa tehase MAN veok VW pärineb hoopiski läinud sajandi lõpukümnendi esimestest aastatest.

Tule kõrgus merepinnast on 31 m, tuletorn jääb saare kõige lõunapoolsemasse tippu Pitkänä ninale ja on külastajatele avatud

Samal kombel, nagu ma ei osanud eile hetkeliselt tajuda pisikeses asjas poole sajandiga toimunud muutust, võivad hakata märkamatult ununema suuremat sorti asjad meie möödunud aegade elutegevuses. Erksama kujundina visandub kaugem minevik taas värskelt nähtava pildikesena mälurakkudes, kui sellele ise tähelepanu pöörad või lased sama teha asjatundjate abiga.

Värav kiriku ees

Väärikate klubi südasuvine pärimuskultuuri käsitlev õppepäev Liivi lahe väikesele saarele asetas kõige õpihimulisemad inimesed mõneks tunniks „täiesti äraspidise aja ja ruumiga paralleelmaailma“. Nüüd, kui pärimusaastast pool on jäänud selja taha ja teine pool ootab veel avastamist, oli selleks ka päris paras aeg. Läks hästi, et seltskonna teejuhiks oli suurte teadmistega kohalikku päritolu Annely Akkermann, kes oskab rutiinse giidile omase pähe õpitud teksti asemel jutustada lendleva kergusega kõigest, mis juhukülastajat võiks huvitada sama juhusliku kadakapõõsa või rändkivi juures seisatades.

Kui muljetamise alguses meenutasin lapsepõlves kogetud raudkivisillutisega kaetud Pärnu tänavate ebamugavaid elamusi autosõidul, siis tegelikult olid need kivid Kihnu meeste üks peamisi tuluallikaid, mida koguti paatidesse ja linnale maha müüdi. Kihnu paate mäletan lapsepõlvest hästi veel ajast, mil nad sageli peatusid Pärnu suure silla kohal madala puitkai ääres. Siis ei vajanud linn ammugi enam Kihnu saare väärtuslikke graniitkive tänavate tolmuvabamaks muutmiseks ja Pärnus käidi muu kauba ning asjaajamiste pärast. Kuigi nüüd ei kohta enam suure silla juures värvilistes körtides Kihnu naisi paadist maha astumas, on nad endiselt jäänud truuks oma esivanematelt pärandatud rahvariidele, mille praktilist väärtust osatakse hinnata kaugelt rohkem kui muuseumi eksponaadina. Annely kergitas autosõidul kördi äärt ja näitas lumivalget pitsilist alusseelikut. Ta ütles, et kördi materjal ei võta mustust külge ja pestakse ainult alusseelikut, millel kõrti läbiv tolm ja mustus peatub. Muuseumis selgus, et körte hakati värvilisena valmistama alles pärast tööstuslikku võidukäiku, varem olid nad lihtsalt halli karva.

Kui tavalises kirjakeelses vestluses ei taba kõrv Annely kõnes kihnlasele omapärast aktsenti, siis teise põlise elanikuga kohtumisel saab ka suure maa inimene nautida kihnu keele ainulaadset kõla. Nii juhtus ka siis kui Kihnu muuseumi juhataja Maie Aav kõnetas meie teejuhti. Kohati arusaamatut juttu kuuldes võis seejuures kogeda meeldivat tõdemust, et murdekeel on taas järjest enam eluõigust saamas ja koolideski ei ütlevat enam õpetajad, et murdekeel võiks olla vigaselt kõneldud eesti keel. Kindlasti peab murdekeel asetsema meie esivanemate ühisloominguna kõige väärikamal kohal.

Mari: ütlemata vahva Kihnu ja kihnlased!

Annely teadis öelda, et ka rahvusringhäälingu 7-minutilised kihnukeelsed uudised Vikerraadios on inimestele sageli keelelise kõla poolest rohkem huvi pakkuvad kui mõnegi sõnumi sisu. Kuulatakse keelt ja uudis jääb kuulmata. Usun, et päris nii see ei ole. Meenub siinkohal üks enda vanaema jutustus Pärnu kunagise nahksilla juures toimunud kahekõnest Kihnu naise ja linnahärra vahel. Viimane kuulnud põrsast kotis üürgavat ja küsinud, mida too laps nutab. Kihnu naine kärmelt vastu, et nägevat oma ristiisa. Selle ja mitmete teiste näidete varal sai mulle juba väikese poisikesena selgeks, et kihnlased on vaheda keelega ja tark rahvas, keda niisama narritada ei maksa. Pigem väärivad sügavat austust ja lugupidamist. Või, nagu ütles üks reisiseltsilistest: „Ütlemata vahva Kihnu saar ja kihnlased!“

Pärimusaasta teemalise õppepäeva lõpetamine Kihnu muuseumi ees ühispildi tegemisega

Õppepäeva meenutav pildigalerii

 

Jüri Jaansoni tervisespordi raja ehitusega tehakse algust

Thursday, July 25th, 2013

Kolmapäeval alustas Kodupuu OÜ Pärnu jõe vasakkalda ca 4 km lõigul raadamistöödega ja järgmise nädala esmaspäeval alustab Nurme Teedeehitus OÜ alltöövõtjana kaua oodatud Jaansoni tee teise järgu ehitusega.

Võimalikult palju kaldaäärset haljastust püütakse säilitada

Pärnu Linnavalitsuse avalike suhete nõunik-teenistuse juhataja Kirsi Altjõe teatel on tee rajamise peatöövõtja varem väljakuulutatud vähempakkumuse võitnud firmad AS YIT Ehitus ja TREF Nord AS. Vastavalt projektile ehitatakse aasta lõpuks valmis ligikaudu nelja kilomeetri pikkune tervisespordi rada Pärnu jõe vasakkalda kahe silla vahelisel alal, mis koos paremkaldal oleva kergliiklusteega moodustab kaheksa kilomeetri pikkuse raja.

Langetada tuleb ka tee lähedal olevad murdumisohtlikumad puud

Projekti kohaselt saab kergliiklustee tänavavalgustuse, paigaldatakse jalgrattahoidjad, prügikastid, pingid ja korrastatakse rajaäärne haljastus.

Projekti kogumaksumus on 1 653 637 eurot, millest 85% rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja 15% ehk 248 046 eurot katab linn omafinantseeringuna.

Heiki Olviste, Kodupuu OÜ juhatuse liige

Projekti omanikujärelevalvet teostab OÜ Teehoiu Partnerid.

Kodupuu OÜ juhatuse liige Heiki Olviste ütles täna raadamistöid tehes, et rajatavale teele ette jäänud puud võeti maha, vähendati võra või kõrvaldati põõsaid suuresti juba eile ja tänasega loodeti töödega lõpuni jõuda. Nurme Teedeehitus OÜ meister Toomas kinnitas, et esmaspäeval alustatakse tööd rasketehnikaga.

Vaatamata ehitustegevusele peetakse Jüri Jaansoni nime kandev populaarne rahvaspordipäev ka sel aastal.

Samal teemal:

Pärnu jõe vasakkalda terviseraja valgustusest

Ümarlaua peateemaks kergliiklusteede väljaehitamine

Jaansoni raja vasakkalda rajamisele roheline tee

Jalutuskäik vasakul kaldal

Auvõlg Jüri Jaansoni ees täidetakse

Fotod: Pärnus kuuldi erinevate rahvaste pärimusmuusikat

Tuesday, July 23rd, 2013

Tänavu 17. aastat Eesti ETNO muusikalaagrisse kogunenud pärimusmuusikud esinesid laupäeval Pärnu tänavatel ja Steineri aias.

Taipamisvõime eelduseks exformatsioon

Sunday, July 21st, 2013

1. Kuningate raamatust loeme, et “Jumal andis Saalomonile väga palju tarkust ja mõistust ja taipamisvõimet – nagu liiva mere ääres.” (1 Kn 3:9) Palju tarkust pole veel tarkus, on vaja veel mõistust ja taipamisvõimet, et seda liiva sõeluda, kirjutab Joosep Tammo oma märkmikus Lectio II ja mõtiskleb exformatsioonist kui vaimsest võimekusest.

Joosep Tammo

Taani teadusajakirjanik Ralf  Keuper eristab oma raamatus “Spüre die Welt” (märka maailma) informatsiooni exformatsioonist. Ta leiab, et “ilu, tõe ja tarkuse allikaks on informatsioon, millest on vabanetud.” Kõrvale jäetud informatsiooni nimetab ta exformatsiooniks. Sellelgi on oma väärtus ja tähendus, sest selle loomisel kasvas ümbritsevas keskkonnas entroopia. Igas sekundis vabaneb inimteadvus miljonitest bittidest, selleks, et saavutada seisund, mida me nimetame teadvuseks. Teadvusel on rohkem tegemist exformatsiooni kui informatsiooniga. Teadvus ise on aga prožektor, mis valgustab vaid olulist jättes kõrvale selle, mis tundub talle ebaolulisena. Kuid “valgustamata ebaoluline” on siiski oluline osa meie vaimsest elust.

Elame ajal, kus räägitakse üha enam Big Data võimalustest. Üha olulisemaks muutub aga suurte andmemasside redutseerimine olulisele, niisiis vajadus exformatsiooni järele kasvab. Kommunikatsiooni mõistatus seisneb oskuses vähesega vahendada suurt hulka väljajäetud informatsiooni. Me loome kaardi, kuid teised on sama kaardi alusel võimelised ettekujutama maastikku.

Samas ei tähenda enam informatsiooni tingimata suuremat hulka exformatsiooni. Exformatsioon on vaimne töö, mida tuleb teha, et muuta informatsioon väljendatavaks. Alles exformatsiooni kaudu omandab väljendatu sügavuse ja tähenduse. Kuid selline sügavus võib ka kaduma minna, kui hakkame lihtsalt väljendatut taas ebaolulisega koormama. Apostel Paulus ütleb: “Ma kardan aga, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kurikavaluses, nii rikutakse ka teie lihtne ja puhas Kristusest arusaamise võime.” (2 Kr 11:3)

Vaimne töö Ralf Reuperi arvates on jõukohane vaid neile, kes on võimelised suurt hulka andmeid muutma exformatsiooniks. Algoritmid on vältimatud, kuid ei asenda kunagi “mõistust ja taipamisvõimet”.

Patrick Breitenbach: neli põhjust miks võim võiks karta internetti

Thursday, July 18th, 2013

Joosep Tammo kirjutab Lectio II märkmikus, et internetimaailm on avanud informatsiooni ülikiire leviku pandora laeka. Sealt tuleb head ja kurja. Oleme kahevahel – ühed kaitsevad vaba internetti, teised demoniseerivad selle võimalusi. Araabia kevad, sündmused Türgis ning Prism’a ja Temporaga seotud skandaalid näitavad, et võimul-olijail on põhjust karta internetis toimuvat.

Tammo vahendab Karlshochschule International University uue meedia ja sotsiaalmeedia dotsent Patrick Breitenbach’i kirjelduse alusel nelja põhjust sellest, miks võim võiks karta internetti. Ta täiendab Breitenbach’i arvamuslugu väheste omapoolsete märkustega.

1. Internet annab üha suuremale hulgale inimestele ligipääsu ja võimaluse ühiskonna aluskoodide kujundamiseks

Internet ja sellesse lülitunud seadmed, mis vahendavad ja paljundavad multimediaalseid salvestisi, võimaldab kiiremini, ulatuslikumalt ja laiemalt ligipääsu ühiskonna aluskoodidele.

Michel Foucault kõneleb haridust, kombestikku, arhidektuuri ja kunsti kujundavatest diskursustest ja nende seotusest võimuga. Tänu internetile muutuvad need diskursused voolavamaks ja pluralistlikumaks.

Kontrollimatu ligipääs ühiskonna alustekstidele avab ukse kõikvõimalikele ideedele, informatsioonidele, arvamustele ja kriitilisele mõttele. Niisiis on valitsevate struktuuride kaitsjail põhjust muretsemiseks. Tammo lisab juurde, et midagi sarnast toimus teises ajas ja mõõtkavas ka trükikunsti ning rahvakeelse piibli leviku ajal. Korraga võis isegi “mees metsast” Pühakirja tõlgendada. Tagajärjed on teada ja tuntud.

2. Internet õõnestab traditsioonilisi teadmis- ja informatsiooniasümmeetriaid, millele võimumonopolid on rajatud

Võim ja valitsemine rajaneb alati informatsiooni, teadmiste, hariduse ja muude ressursside – nagu raha, toorained ja tööjõud ebaühtlasel jagunemisel. Internet võimaldab seda asümeetriat teatud ulatuses tasandada.

Niinimetatud whistleblowing‘u kasv: pidev võimu kuritarvituste avalikustamine ja ühiskondlike murrangute live-streaming, valmistab olemasolevatele võimustruktuuridele muret.

Aset ei leia mitte ainult informatsiooni kiirem ja demokraatlikum levik. Koos sellega on tekkinud ka uus “jagamise kultuur” mis jaotab ja levitab võrgustikus kursusi ja uusi teadmisi. MOOC on üks näide sellest.

Ülikoolid on hakanud pakkuma ka mitte-tudengitele vahetut ligipääsu teadmiste allikaile. Jutt ei ole lihtsalt ligipääsus tekstidele vaid ka nende erinevatele mediaalsetele vormidele. Nii võivad erineva õppetüübiga inimesed ühele ja samale teemale läheneda kas audio, video, piltide või tavaliste tekstide vahendusel.

Seda hämmastavam on see, kuidas etableerunud (tähendab: ‘head, kindlat positsiooni saavutama, end kehtestama’) majandus-struktuurid hoiavad ikka veel kramplikult paberist kinni. Tõsi, raamatu- ja paberimajandus ei sure kunagi välja, kuid see ei ole enam kõigile sobivaim informatsiooniallikas. Nii tasakaalustuvad internetis ka erinevad informatsiooni esitluse vormid.

3. Internet sulandab stabiilseid väärtus- ja valitsussüsteeme, luues nende ümber skeptilise atmosfääri

Enamus võimu mehhanisme baseeruvad ideoloogiatel, religioossetel uskumustel või dogmaatilistel väärtushierarhiatel. Isegi teadus ei ole kaitstud dogmatismi eest. Loodusseadused, matemaatilised valemid ja Jumal on endastmõistetavad neile, kes neisse tingimusteta usuvad. Niipea kui mingi võimustruktuur apelleerib absoluutsele tõe monopolile, eirates teisi arvamusi või küsimuseasetusi, sünnitab see kaasajal enda ümber skeptilise atmosfääri, mis toimib õõnestavalt. Õõnestatakse vahel isegi siis kui polegi midagi õõnestada. Tammo sõnul ütleks süsteemiteoreetik Niklas Luhmann, et iga lause sünnitab vastulause.

Vastulaused ja kiiresti leviv skeptitsism “eksitavad” ebakindlaid ja rahulolematuid. Valitsevad süsteemid kaotavad autoriteedi. Absoluutne tõde ja sellest tõest lähtuv võimuaparaat pannakse küsimuse alla. Tammo lisab juurde: seal, kus puudub võimekus ratsionaalseks kriitikaks, sünnivad populaarsed vandenõuteooriad.

Sellist skeptitsismi kardavad nii suured kui väiksed võimustruktuurid. Väikseimaid kohtame perekonnas, sõpraderingis ja tööl. Isegi facebook’i-sõprus puruneb vaidluste käigus. Uus informatsioon on alati ähvardav. Debati lõpetamine isolatsiooniga on üks oma väärtussüsteemi kaitsemehhanisme.

4. Internet levitab alternatiivseid “hingetõmbe pause”

Internet pole ainult pööblile. Võrgustikus leviv pahameel, nii vastik kui see vahel ka poleks, sisaldab alati soovi kaasarääkida ja igatsust alternatiivide järele. Internet on vaid raamistik, kus on võimalik alternatiivseid vaateid levitada.

On selge, et alternatiivid ei kõrvalda võimu või sellest sõltuvust kui sellist, kuid nad jagavad võimu ja sõltuvusi lihtsalt teisiti, kas demokraatlikumalt või veelgi diktaatorlikumalt. Tammo hinnangul võib internet olla nii liberaalsuse kui fundamentalismi taimelava, mõlemad pakuvad alternatiive.

Unustada ei tohi sedagi, et alternatiividki vajavad kord alternatiive. Pole olemas absoluutset lahendust. On vaid suurema või väiksema kasutusajaga käibel olevad lahendused. Seda vähemalt siinpoolsuses, kinnitab Tammo.

Kokkuvõtteks

Oleks väga romantiline kujutleda, et internet loob mingi võimuvaba maailma. Küll aga soodustab see olemasolevate võimustruktuuride lagunemist ja uute teket.

Võimu jaoks on kaks võimalust: kas panna pea liiva alla või pakkuda lootust, et asju võib üheskoos ka paremini teha. Kas me tahame või mitte, me elame igal juhul mingis diskursuses. Kuid millises?

Adekvaatse vastuse annab internetimaailma vaba areng. Informatsiooni vaba levik reguleerib ühiskondlikke protsesse kõige paremini isegi siis, kui see osale ühiskonnast näib tekitavat ebameeldivusi.

Tammo lõpetab selle mõtiskluse Heebrea kirja sõnadega: “Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika, mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb. Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui võõrsile, elades telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad. Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal. … Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja majalised maa peal.” Hb 11:9-10.13b

Samal teemal:

Sotsiaalvõrgustik ja blogindus

Imedemaa Lissabon ja Interneti kasutamise eest 20 € päevas

Kas blogindus on meedia?

Nooruse Maja panustab sotsiaalsesse võrgustikku

Kuidas tagada sõjaväe juhtimissüsteem pärast tuumarünnakut?

Puhkepäeva rattaretk viib Uulu ja Jõulumäele

Wednesday, July 17th, 2013

Uulu kaudu Jõulumäele kulgev rattaretkede neljas etapp peetakse pühapäeval, 21. juulil.

Neljanda etapi kaart

Üks kontrollpunktidest, kus retke passi ja pitsati saab, on avatud kell 10.30-12.00 Pärnu-Ikla maanteel Uulu kaupluse vastas parklas bussipeatuse juures. Kes tunneb eneses jaksu nappivat, võib sealt asuda tagasiteele Pärnu poole. Pikemat teekonda valivad pedaalijad saavad templi passi Jõulumäe Tervisespordikeskuse peamaja administraatorilt. Temalt võib osta ka sooja või külma jooki ja küpsiseid.

Puhkepäeva rattaretke marsruudi valib igaüks ise, pidades silmas nii oma võimeid kui ohutust. Maanteerattal sõitjad eelistavad ilmselt suurt magistraali, aga huvitav on ka maastikuratta niinimetatud Elu Tee variant. Raeküla lõpust läbi metsade suunduval rajal on alguses veidi liivasossi. Edasi sõidetakse mööda Postiteed, Ura jõe ületamise järel jõuab esimesse kontrollpunkti ja Uulu poeni. Sealt sõidetakse Soometsa poole, edasi 6 km kruusateed pidi Jõulumäele. Tagasi sõidetakse üle Laadi Pärnusse. Kes soovivad koos ajakirjanik Enn Hallikuga maastikuratastel seda Elu Tee varianti sõita, neid oodatakse pühapäeval kell 10 Raeküla kooli hoovil. Pärnu-Uulu-Pärnu matk on kesklinnast võttes ligemale 30 km pikk ja Pärnu-Jõulumäe-Pärnu üle 50 kilomeetri. Teeme endale mõnusa rattapäeva!

Info helleart@gmail.com ja telefonil 5669 9791.

Samal teemal:

Puhkepäevade rattaretk jõuab kolmandasse etappi

Rattaretke II etapp Audrus

Puhkepäevade rattaretked Pärnumaal

Audru vallas avati Maksimarket

Wednesday, July 17th, 2013

Täna keskpäeval avas ETK Grupp Audru vallas vahetult Pärnu linna piiri äärde ehitatud Maksimarketi.

Siim Suursild, Audru vallavanem, esimese ostuga

Kaheksandat hüpermarketi formaadis ETK Gruppi kuuluvat kauplust tutvustades selgitas turundusdirektor Andres Lember, et hoolimata poe paiknemisest Audru valla territooriumil nimetati see siiski Pärnu Maksimarketiks. „Kuna näeme ostjatena mitte üksnes Audru valla elanikkonda vaid kogu Pärnumaa rahvast, siis peaks olema nime valik kõigiti põhjendatud,“ ütles Lember.

Kaupluse juhataja Dina Kütt hoiab käes ehitajalt saadud võtit

Uksed avanud Maksimarket täidab tühimiku, mis on seni olnud probleemiks umbes 35 000 inimesele, kes elavad ligemale viie kilomeetri raadiuses. Juba ligemale tund enne välja kuulutatud avamise aega uudistasid esimesed ostjad ukse ees. Kuna pood on mõeldud eeskätt ostjate teenindamiseks, siis otsustati uksed avada koguni 40 minutit varem. Selleks ajaks oli juba tseremoniaalne lindi lõikamine toimunud ja Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ning Audru vallavanem Siim Suursild ka esimese ostu sooritanud, et maitsvad hõrgutised poe töötajatele suupisteks kinkida. Püsivaks mälestuseks kinkis Suursild oma valla vimpli ja Kivimägi Pärnu lipu.

Esimene ost läheb kingituseks kaupluse töötajatele

Pärnu Maksimarketi 4700 ruutmeetri suurusest üldpinnast on 2738,9 m2 eraldatud müügisaalile ja üle 500 m2 rentnikele. Üldala suurus on ca 370 m2, ülejäänud põrandat kasutatakse lao- ja teiste teeninduspindadena. Lemberi sõnul pole küll tegu ETK Grupi suurima hüpermarketi tüüpi kauplusega, kuid siiski laialdase valikuga poega, kus kõik vajaliku kätte saab. Ligikaudu 20 000 kaubaartiklit on see valik, mis siiani nõndanimetatud Pärnu läänevärava lähipiirkonnas puudus.

Allrentnikena avavad sama katuse all oma äri esmalt 6 firmat: Petproducts OÜ, lemmiklooma kauplus; Patrika OÜ, apteek; Rikets Hulgi OÜ, liled; Marano JV OÜ, ilusalong; Meite Oma OÜ, toitlustus; Lumaania OÜ, pagaritooted; Veiniladu OÜ, veinid. Paar rendipinda on veel pakkumisel. Lisaks postipakiautomaadid ja kahe panga sularahaautomaadid.

Klarika Metsaoru ja Kairi Vahar annavad nõu lemmiklooma omanikele

Lemmiklooma kaupluse müüjad Klarika Metsaoru ja Kairi Vahar suutsid esimesest hetkest sisendada külastajasse täit usaldust, kui pakkusid igakülgset kompetentset nõuannet, mida alati igast sarnasest kauplusest pole olnud võimalik saada. Metsaoru kinnitusel võivad nii kassi, koera kui ka lindude omanikud tulla alati küsima toitmise nõuannet. „Lemmiklooma kauplustes peaksid töötama vastava erialase ettevalmistusega spetsialistid, mitte lihtsad müijad,“ selgitas Metsaoru, kes ise on tegelenud lemmikloomade toitumisega ca 11 aastat, samal ajal õppinud ja praktilisi kogemusi omandanud väga hea väljaõppega inimeste käe all. „Olen aastaid osalenud seminaridel, kus on teadmisi jaganud spetsialistid Kanadast, Belgiast, Prantsusmaalt, Rootsist, Sveitsist ja mujalt.“

Rikets Hulgi OÜ lilleäri

Väga pikkade aastate kogemusega Elleni pagari- ja kondiitritooted on müügil nüüd ka Maksimarketis.

Ka Port Arturis kauplev lilleäri on laienenud Maksimarketisse.

ETK alluvuses on töökohti 41 inimesele. „Tootevalik on põhiosas sama, mis teistes Maksimarketites, kuid selgelt oleme fookuse suunanud sellele, et eelistada kodumaist tootjat ja soovime maksimaalselt palju pakkuda Eesti toitu,“ rääkis Lember. Küsimusele, kas avamise puhul tehakse sooduspakkumisi, vastas turundusdirektor, et Pärnu Maksimarketis hakkab olema igal ajal ligi 900 erinevat sooduspakkumist. Lisaks on avamise puhul hulgaliselt väga soodsaid eripakkumisi nii toidu-, esmatarbe- kui ka tööstuskauba osas. „Otsesõnu juustust kuni murutraktorini. On nädala eripakkumised ja esimese kuu päevapakkumised spetsiaalselt just selle poe jaoks.“

Tõnu Kull, AS Maru Ehituse juhatuse esimees

Lember ei arva, et sügisel Maksimarketi kõrval avatav Comarket mõjutaks kuidagi nende edaspidist müügiedu. „Kuna poodide formaadid on nii erinevad, siis usun, et kliente jagub mõlemale ketile. Veelgi enam – ETK on kindlasti huvitatud keskuse laiendusest. Olen veendunud, et lääneväravas oleks õige koht ka ühele ehituspoele. Avamisel viibinud AS Maru Ehituse juhatuse esimees Tõnu Kull oli Lemberiga sama meelt, et teise järgu avamisel ei peaks müügipinda jagama väikesteks ruumideks ja selle asemel tuleks mõelda mõnele suuremale üht tüüpi müügile või teenusele. „Miks mitte ehitusmaterjalid, aga võibolla ka autode müük ja teenindus, mis suure magistraali ääres sobiks väga hästi,“ avaldas Kull oma arvamust.

Lember usub, et ETK enam kui saja-aastane kogemus kodumaise tarbija tundmisel ja sortimendi valikul on see, mis neile eelise annab ja mille tõttu ETK Grupp jätkab välismaiste kettide agressiivsest laienemisest hoolimata Eestis turuliidrina. ETK Grupi enam kui 350 kauplust moodustavad Eesti suurima jaekaubandusvõrgustiku, mille peamine eripära konkurentide ees on ühistuline tegevusvorm. „See on ka meie üks suuremaid konkurentsieeliseid, kuna me ei pea teenima kasumit välismaisele omanikule või väikesele grupile kohalikele ärimeestele, vaid kogu äritegevustest saadav tulu suunatakse tagasi kohaliku kaubanduse ja keskkonna edendamisse – just see võimaldab meil olla oma kauplustega rahvale lähedal ka väga kaugetes Eestimaa nurkades,“ selgitas Lember, kelle kinnitusel on ETK Grupp kindlasti jätkuvalt huvitatud uute kaupluste rajamisest, seal hulgas ka Pärnumaal.

Pärnu Maksimarketi projekteeris ja ehitas AS Maru Ehituse kinnisvaraarendus, kes selle siis Eesti Tarbijateühistu Keskliidule üüris. Maru ehitas ümber hoone 850 m2 kõnniteid ja 8200 m2 kõvakatteid juurdesõidu teede ning 200 auto parkimiskoha tarbeks. Praegu tühjana seisvale maale saaks teise etapi ehitusega lisada veel ca 2000 m2 kaubanduspinda.

Mobiiliga jalgratta lukustamine

Täna avati uue Maksimarketi kõrval ka taskutelefoniga lukustatav rattaparkla, kus puudub harjumuspärase rattaluku kasutamise vajadus. Innovaatilist tehnoloogiat rakendades kinnitatakse nii ratas kui ka rattaraam turvaliselt hoiule, mis on märkimisväärselt parem lahendus võrreldes senini kasutuses olevate tavalukkudega. Stendil näidatud telefoninumbrile helistades antakse teada, millise numbri alla ratas paigutada ja nii saab jätta oma sõiduvahendi tugeva valve alla. Igast varguskatsest annab parkla-ala alarmsüsteem kohe teada.

Mikk Moses ja Kustas Kõiv

Esimesel päeval olid rattureid abistamas firma Bikeep müügidirektor Mikk Mooses ja tegevjuht Kustas Kõiv, kes on hea idee ellu rakendanud. Praegu on sarnaseid parklaid Tallinnas 3, Sauel 1 ja nüüd ka Pärnu Maksimarketi peaukse kõrval. Ostjatele on üllatuseks teenuse tasuta pakkumine, sest Maksimarket on oma klientide heaolu eest ise hoolt kandnud.

Reedel, 19. juulil avab Sevenoil Est OÜ parklas ka uue 7-automaattankla.

Samal teemal:

ETK Maksimarketite kett laieneb Pärnumaale

Pärnu staadioni tribüünihoone eskiisikonkursi võitja on selgunud

Tuesday, July 16th, 2013

Peeter Loo tutvustab lähemalt võitnuks osutunud eskiisi

Pärnu staadioni tribüünihoone eskiislahenduse konkursil selgus täna võitja. Selleks osutus töö nimega „Sprint“, mille autoriks on Kamp Arhitektid OÜ.

Hindamiskonisjon on oma sõna öelnud

„Võib öelda, et žürii otsus oli üksmeelne – võidutöö eristus selgelt teistest konkursile saabunud töödest. Meile imponeeris, et selles on nii elegantsi kui jõulisust, töö on arhitektuuriliselt atraktiivne kõigist neljast küljest vaadelduna,“ ütles Pärnu linnapea ja žürii esimees Toomas Kivimägi võitjat välja kuulutades. „Töös on lennukust, samas on see mahult optimaalne. Mitte kõige odavam, aga ka mitte kõige kallim lahendus,“ lisas Kivimägi. „Ilus, karge, elegantne ja põhjamaine,“ iseloomustas võidutööd žürii teine liige, Merle Kinks Muinsuskaitseametist.

Võidutöö autoriks on Kamp Arhitektid OÜ, arhitektid Peeter Loo, Jan Skolimowski, Mari Arvisto ja Ülo Peil

„Olen jätkuvalt optimistlik staadioni valmimises hiljemalt 2015. aasta kevadel. Selle aasta lõpuks soovime saada projekteerimisega ühele poole, seejärel tuleb ehitushange ja loodetavasti kevadel 2014 jõuame lepinguni ehitajaga, et alustada töödega 2014 aasta suvel,“ kirjeldas Kivimägi lähituleviku plaane.

Kamp Arhitektid OÜ-st tuli Pärnusse auhinda vastu võtma üks võidutöö autoreist, arhitekt Peeter Loo. Võidutöö autoreiks on veel arhitektid Jan Skolimowski, Mari Arvisto ja Ülo Peil.

Lisaks anti välja teine ja kolmas koht ja kaks ergutusauhinda. Teise koha vääriliseks peeti tööd nimega „Grandstand“, mille autoriks on BIM Pro AB OÜ ja Lokk EA OÜ. Kolmanda kohaga autasustati tööd „Sol“, autoriks Arhitektuuribüroo Emil Urbel OÜ. Auhinnafond jagunes: esimene koht 4 300 eurot, teine koht 3 200 eurot, kolmas koht 2 100 eurot ning kaks ergutusauhinda à 1 000 eurot. Arhitektuurivõistluse esimese preemia välja andmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Toomas Kivimägi loodab staadioni valmimist aastaks 2015

Žürii koosseisu kuulusid Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Pärnu Linnavalitsusest linnaarhitekt Karri Tiigisoon ja arhitekt Kristjan Kullerkan, Pärnu Spordiliidu esindaja Enn Hallik, Muinsuskaitseametist Merle Kinks, Eesti Arhitektide liidust arhitektid Andres Siim, Ahti Lääne ja Mai Šein.

Pärnu Linnavalitsus kuulutas aprillis välja avatud ideekonkursi Pärnu staadioni tribüünihoone eskiislahenduse saamiseks.

Alates 22. juulist näeb võistlustöid Pärnu Raamatukogus.

FOTOD: Kihnu merepidu tegi õnnelikuks

Monday, July 15th, 2013

Seda, mida merepeol kuuma suvepäikese all korda saadeti, saad vaadata piltidelt.

Kihnu sadamas

Loe lähemalt ja vaata pildigaleriid siia klikkides