Arhiiv August, 2013

Pärnu Taimelaada esimene päev läks üle ootuste hästi korda

Friday, August 30th, 2013

Kahele päevale kavandatud Pärnumaa aasta suurim taimelaat avati varem väljakuulutatud kella 12.00 asemel paar tundi varem, sest juba enne kümmet tungles umbes poolsada inimest laadaplatsi piirava tara taga.

Esmakordselt Pärnumaa aasta suurimat taimelaata korraldavad Piret Kukk ja Kati Niibo olid esimese laadapäeva lõppedes rõõmsad, et nii kauplejad kui ostjad jäid korraldusega üldjoontes väga rahule. Müüjatega vesteldes ilmnes, et nende seniste kogemuste põhjal pole varem Eestis nii suurelt üksnes taimedega kauplemist ette võetud. Kiidusõnu vääris ka ilm, mis ei jätnud laadalisi ja taimi lõõskava päikese meelevalda ja parajalt soe tuulevaikne päev püsis lõpuni.

Niibo sõnul võis külastajaid olla paari tuhande ümber, aga täpsemalt teatakse rääkida pärast kassa üle lugemist. Sümboolse 1 euro eest sissepääs lubab loendada laata külastanud inimeste hulka üsna suure täpsusega.

Suurem nõudlus oli korraldajate hinnangul püsikute, viljapuude ja vaarikate istikute järele. Aga näiteks pinnakatteroosid müüdi läbi juba mõne tunniga. Niibo ütles, et Pärnu vallikraavi äärne aas pole mitte kunagi varem nii õitevärviline olnud.

Laupäeval on taimelaat avatud 9.00 – 18.00.

Põhjalikumalt saab lugeda Pärnumaa esimese taimelaada toimumisest järgmise nädala neljapäeval ilmuvas Maalehe paberväljaandes.

Samal teemal:

Pärnumaa aasta suurim taimelaat peetakse viljakuu kahel viimasel päeval

Pärnumaa suurim taimelaat tulekul

Kahe Silla Jooksule hakati stardimaterjale väljastama

Wednesday, August 28th, 2013

Pressikonverentsi toimumise paik Port Artur 2

Täna keskpäeval toimus Port Arturi kaubanduskeskuses traditsiooniline Kahe Silla Jooksu viimaseid ettevalmistusi tutvustav pressikonverents ja alustati stardinumbrite kätte andmist.

Tarmo Meresmaa, Jüri Jaanson, Viljo Vetik, Roman Fosti; kõvaks pinnaseks tihendatud liivakate lubab ohutult ja mugavalt joosta

Ehitustegevus jõe vasakkaldal 27. augustil

Kohtumisest võtsid osa jooksjate üks peafavoriite Roman Fosti, spordilegend Jüri Jaanson, Port Arturi juhatuse liige Viljo Vetik ning peakorraldajad Tarmo Meresmaa ja Vahur Mäe.

Saabuval nädalavahetusel 14. korda 9 km pikkusele kahe silla rajale startijaid on tänase seisuga registreerunud ca 1700 jooksjat. Naistest näeb esimeste seas jooksmas Evelin Taltsi, Jekaterina Patjukki, Olga Andrejevat, Lily Luike, Egle Mätast, Liis-Grete Arrot.

Vahur Mäe annab sõna Roman Fostile

Nagu senised kogemused kinnitavad, võtavad siiski naiste tublidusest hoolimata veelgi paremaid aegasid mehed. Tänavuse hooaja Eesti parim pikamaajooksja pärnakas Roman Fosti püüab kodulinnaski võistelda kõige kõrgematele pjedestaali kohtadele pürgivate jooksjatega, kellest võtavad stardikoridoris kohad sisse enamik riigi tugevamaid kesk- ja pikamaajooksjaid. Teiste seas eelmise aasta kahe silla jooksus esimesena finišeerunud Viljar Vallimäe, aga ka Nikolai Vedehin (eelmise aasta teine), Kaur Kivistik (eelmise aasta kolmas), Sergei Tšerepannikov (eelmise aasta viies), Kaupo Sasmin (eelmise aasta seitsmes), Dmitri Aristov (eelmise aasta kümnes).

Jüri Jaanson on saanud esimesena stardimaterjalid kätte

Võistluselevust hoiab vaatajates üleval kindlasti ka Kenya meistrivõistlustel 5000 meetri jooksus seitsmendaks tulnud Ibrahim Mukunga, kellest on hiljuti paremini jooksnud Läti esijooksja Dmitrijs Jurkevics. Temagi võistleb pühapäeval. Veel on välisriikidest esindatud Soome, Saksamaa ja Suurbritannia. Eestist on mõistagi kõige arvukamalt osalejaid Pärnumaalt, tervelt pooled, Harjumaalt 27% ja Tartumaalt 9%. Küllap on huvitav teada, et naiste osalusprotsent on 36 ja meestel seevastu 64. Keskmine vanus on 32 ja 2 kuud. Võrdluseks, et eelmisel aastal oli sama näitaja 30 aastat ja 10 kuud. Jooksus osalejate keskmise vanuse kasv on juba palju aastaid olnud pidevas tõusus, mida võib seletada üldise huvi tõusuga rahvaspordi vastu.

Tarmo Meresmaa

Lisaks 1700 jooksjale läheb rajale 500 kõndijat ja paarkümmend ratastoolisõitjat. Tarmo Meresmaa ütles, et esmakordselt on kahe silla sportlikud sündmused jaotatud kolmele päevale, mis saab alguse reedel toimuva liikumisharrastuse motivatsioonipäevaga. Lastejooksud ja koerte võistlusmängud peetakse laupäeval. Arvestuslikult peaks tänavu osalema ca 3000 spordisõpra.
Esimest korda on võimalik pühapäevast jooksu jälgida otseülekandena ka kodus istudes. Toimuv spordisündmus on nähtav Pärnu Postimehe veebis ja Kahe Silla klubi kodulehelt. Uudne on seegi, et käesoleval korral asub võistluskeskus Endla teatrimajas.

Avastatud varjatud allikas sunnib järsakut betoonrajatisega kindlustama

Kuna jõe vasakkaldal toimub ulatuslik ehitustegevus, huvitab eelkõige osalejaid raja seisund. Meresmaa rääkis vasakkalda rajast ülivõrdes, sest ehitajad on katnud tee umbes 3 m laiuselt liivaga, mida on vibreerides tihendatud väga kõvaks pinnaseks. Ainul 300 meetri pikkusest lõigust möödumiseks tuleb pöörduda linna tänavale. Tegemist on kohaga, kus ehituse käigus ilmus pinnast süvendades nähtavale varjatud allikas ja seda polnud mõtet ajutiselt liivaga katta.

Jüri Jaanson uuris teraselt lähipäevade ilmaprognoose, mille põhjal loodab mitte väga sajuseid päevi, pigem siiski kuiva ilma. Jaanson ise jookseb tavapärase number 11-ga.

Samal teemal:

Kahe Silla jooks muudab 31. augustil ja 1. septembril liikluskorraldust!

Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks toob tuhanded spordisõbrad Pärnusse!

 

Kahe Silla jooks muudab 31. augustil ja 1. septembril liikluskorraldust!

Wednesday, August 28th, 2013

Seoses nädalavahetusel toimuva Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu ning sellega seotud üritustega paluvad korraldajad sõidukijuhtidel olla nädalavahetusel kesklinna piirkonnas liigeldes tähelepanelikud. Laupäevaks ja pühapäevaks sõite planeerides tuleb arvestada mitmete muudatustega.

Liikluskorraldus 1. septembril

Laupäeval, 31. augustil on seoses Kahe Silla lastejooksude ning Pärnumaa rahvaspordituru toimumisega kell 7.00-15.00 suletud Ringi tänava lõik Port Artur 2 kaubanduskeskuse juures ning puudub ligipääs Pikalt tänavalt Laiale tänavale. Samas on tagatud ligipääs Europarki opereeritavasse parklasse. Suletud on Põhja tänav Pärnu Kontserdimajast kuni Ringi tänavani.

Laupäeval, alates kell 15.00 kuni pühapäev kell 17.00 on liikluskorraldus muudetud ka Endla teatri, Vaasa pargi ning Vana silla piirkonnas. Suletud on Vee tn lõik alates Pikk tn kuni kesklinna sillani (bussipeatuse eest). Samuti on liikluseks kinni Endla teatri esine teelõik. Võimalik on teha ümbersõit Endla teatri tagant. Seoses sellega on muudetud järgmised teelõigud kahesuunaliseks: Vee tn lõik Pika tn ja Rüütli tn vahel ning Akadeemia tn kuni sillani. Lai tänav on suletud Pärnu Kontserimaja ja kesklinna silla vahelisel lõigul.

Kahe silla laste jooksmine möödunud aastal

Seoses Kahe Silla jooksu, retke ning ratastoolisõidu stardiga 1. septembril, on ajavahemikus kell 11.50-12.15 lühiajaliselt suletud Vana sild.

Vee tänava bussipeatused paiknevad ajutiselt Endla teatri kõrval Akadeemia tänaval. 31. augustist 2. septembrini on Pärnu Linnavalituse loaga tagatud kõigile tasuta sõit ühistranspordis. Spordisündmuse korraldajad soovitavad pärnakail võistluskeskusesse tulla rattaga. Korraldus tagab Vaasa pargi võistluskeskuses tasuta valvega jalgrattaparkla toimimise.

Pärnu Kahe Silla klubi palub kõigilt liiklejatelt mõistvat suhtumist.

Samal teemal:

Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks toob tuhanded spordisõbrad Pärnusse!

Terve septembri kuu saab teha ettepanekuid Rail Balticu trassikoridori osas

Tuesday, August 27th, 2013

Kusagil K-Rauta läheduses asuvakergliiklustee tunneli kohal võib tulevikus asuda mõlema raudteelaiusega reisijate jaam

„Eesti on ajalooliselt olnud raudteeühenduses idapoolsete riikidega, praegugi saab sõita rongiga Moskvasse. Täna puudub aga toimiv raudteeühendus Eesti ja ülejäänud Euroopa vahel. Rail Baltic annaks reisijatele ja kaupadele uue lisavõimaluse liikumiseks põhjast lõunasse ja vastupidi. Samuti on raudtee üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise, mis ei sõltu näiteks ilmast,“ selgitab Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.

1435 millimeetrise rööpme laiusega moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus kulgeks Tallinnast Varssavisse, kuid laiema koridorina hõlmaks Rail Baltic nõuniku sõnul nii Skandinaaviat kui Venemaad ja teiselt poolt Lääne-Euroopat. Rail Baltic pole mitte ainult suur investeering rohelisse transporti, vaid ka uudne mõtlemine ja energiasäästlik viis reisimiseks ning kaupade vedamiseks.

Lähiaastatel valmivad ehitamiseks vajalikud planeeringud ja eelprojektid, mis määravad uue raudtee asukoha. Euroopa Liidu kaasrahastamise olemasolul jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mille algus võib osutuda võimalikuks viie-kuue aasta pärast. „Eesmärgiks on seatud ehitustöödeks võimalikult palju valmis saada aastaks 2022,“ ütleb Ruuda. Reisirongi kavandatavaks kiiruseks kujuneb kuni 240 kilomeetrit tunnis, mis lubab sõitjatel jõuda Tallinnast Poola piirile umbes 4 tunniga, Riiga poole lühema ajaga ja Pärnusse vähem kui tunniga.

Pärnu linnas kulgeks kahe laiusega rööpmed ühises trassivööndis

Ettevalmistustööde kava kohaselt valmivad reisijate peatused Tallinnasse Ülemiste piirkonda ja Pärnusse või selle lähialale. Peetakse võimalikuks ka Rapla hilisemat integreerumist Rail Baltic raudteega. Eestis läbib raudtee kolme maakonna 27 omavalitsust: Harjumaal Tallinn, Jõelähtme, Kiili, Kose, Maardu, Raasiku, Rae, Saku, Viimsi; Raplamaal Järvakandi, Juuru, Kehtna, Kohila, Märjamaa, Raikküla, Rapla ja Pärnumaal Are, Häädemeeste, Halinga, Paikuse, Pärnu, Saarde, Sauga, Surju, Tahkuranna, Tori ja Vändra. Praeguseks on trasside võimalikud variandid toodud avalikkuse ette ja septembri kuu kestel oodatakse kõigi planeeringust huvitatute ettepanekuid seoses trassi paiknemisega.

Täpsem trassi asukoht peab selguna 2014. aastal, kuid konsultatsioonifirma Hendrikson & Ko üld- ja regionaalplaneerimise osakonna juhataja Pille Metspalu rääkis 26. augustil toimunud pressikonverentsil, et maakaardile veetud trassijoonele pole enam võimalik eriti palju teisendusi teha. Siiski on kohati sõelale jäetud ka täiendavat kaalumist vajavaid erinevaid teekonnalõike. Ühel juhul möödub raudtee näiteks ka Pärnust, kuigi pärnakad ei pea mõeldavaks trassi kulgemist linna läbimata. Teisel juhul ületab Euroopa laiusel raudtee praeguse kaubajaama raudteeharud ja kulgeb Jaama tänava ning praeguse raudtee vahelisel alal jõeni, kus ületab enam-vähem paralleelselt praeguse sillaga Pärnu jõe. Reisijate peatuse alaks on märgitud ligikaudselt K-Rauta kohal olev territoorium praeguse raudtee ja jõe vahel.

Trassi üldine asetsemine ja suund on küll tervel riigi territooriumil selged, kuid mitmetes lõikudes tuleb veel otsustada inimesi ja keskkonda arvestavalt kõige otstarbekama tee valiku kasuks.

Metspalu lubab püüda vältida olulisi kultuuriväärtuslike paiku, näiteks kalmistuid või looduskaitse alasid, aga ka hoonestusi. Ometi ei julgeta 100% lubadust kõigega arvestamisel tagada. Võimalikult palju soovitakse säästa põllumaid ja suunata raudteed metsaaladele. Arvestada tuleb hästi väheste pööretega.

Papiniidu silla lälhedale peaks ehitatama ka Rail Baltic'u tarvis raudteesild

Trassikoridor on kaardile mõõdetud 350 meetri laiusel alal, mis jätab projekteerimisel võimaluse rööpmepaaride täiendavaks nihutamiseks vastavalt vajadusele. Hiljem saaks raudtee lõplikuks laiuseks koos tarviliku turvavööndiga 66 meetrit.

Varasema uuringu kohaselt maksab ehitus Eestis ligikaudu 950 miljonit eurot, lõplik hind selgub pärast hangete korraldamist. Ehitus saab võimalikuks üksnes juhul, kui Euroopa Liidu kaasrahastamise osakaal kogu projektile on 75-85 protsenti. Omafinantseeringu osa kannavad kõik Balti riigid iseseisvalt, aga ehitustööd tahetakse läbi viia kõigis Balti riikides ühiselt, milleks asutatakse ühisfirma. Ehitustööde kogumaksumuseks arvestatakse ca 3,6 miljardit eurot.

Samal teemal:

Rail Baltic ja Pärnu peatus

Rail Balticu raudteejaama asukoht Pärnus

Valitsus kiitis heaks Rail Baltic trassi kulgemise planeeringu algatamise

Tehakse algust kiirraudtee trassi määramisega

Ugis Magonis soovitab Rail Balticu päästmiseks keelustada maanteeveod

Brüsseli toetus tähendab Rail Balticu kulgemist läbi Pärnu

Euroopa rööpmelaiusel reisirongid läbi Pärnu

Pärnut läbiv Rail Baltica

Pärnut läbiv Rail Baltica on lühim tee Helsingist Euroopa suurlinnadesse

Kentsakas eurokeel

 

 

EKRE Pärnu linnapeakandidaadiks valiti Heldur Paulson

Tuesday, August 27th, 2013

26. augustil toimunud Eesti Konservatiivse Erakonna (EKRE) Pärnu juhatuse istungil kinnitati Pärnu linnapea kandidaadiks Heldur Paulson.

Heldur Paulson 2008. aasta Pärnu lipu päeval

Pressisõnumit vahendav Igor Jakobson annab teada EKRE Pärnu ringkonna kolmest põhiteesist käesoleva aasta valimisteks.

Taastame Pärnu eestiaegse maine väärt kuurortlinnana, mis on õdus, turvaline ja sõbralik. Linnavõimu ülesanne on tagada hea ettevõtluskeskond turistide teenendamiseks.

Pärnu linna ja maakonna arengu pandiks on lisaks turismile ka tasakaalustatud areng tootvate ettevõtete, põllumajanduse ja transiidi näol. Selleks tuleb ära kasutada Pärnu linna head arengupotentsiaali logistilise keskuse kujunemiseks, kus Via Baltical saavad kokku raudtee, sadam ja lennujaam.

Ettevõtjad vajavad haritud noori ja noored vajavad tasuvaid töökohti. Linna ülesanne on aidata tihendada koostööd haridusasutuste ja tööandjate vahel, et noored tuleksid Pärnusse ja neil oleks siin arenguvõimalusi.

Pärnumaa aasta suurim taimelaat peetakse viljakuu kahel viimasel päeval

Tuesday, August 27th, 2013

Sillalt maha astudes ollaksegi Taimelaadal

Pärnu Aiaklubi korraldusel toimub 30.-31. augustil Vallikääru aasal Pärnumaa aasta suurim taimelaat, kus kauplevad taimekasvatajad ja aiakaupade müüjad ning töötavad õpitoad.

Piret Kukk ja Kati Niibo

„Robbie Williams’it me ei kutsu ja isegi vähem tähtsad kohalikud artistid meie laadal üles ei astu,“ teeb Piret Kukk kohe jutuajamise alguses mõned asjad klaariks ja ütleb selguse mõttes juurde, et taimelaada korraldajate eesmärgiks pole püüda rahvast kohale meelitada meelelahutuslike trikkidega, vaid soovitakse kõigi külastajate tähelepanu suunata eeskätt taimede maailma põneviku keskmesse. Pärnu Aiaklubi MTÜ toimekad naised Kati Niibo ja Piret Kukk ei kõhkle oma ettevõtmise edus hetkekski ja pühenduvad Pärnumaa aasta suurima taimelaada ettevalmistustesse juba päris mitmendat kuud täie tõsidusega. Nad ei jaga üksnes taimekasvatajatele ja aiakaupade müüjatele kauplemise platse välja, vaid on end viinud hästi kurssi kõigi müügile tulevate sortide ja muu müüdavaga. Ikka selleks, et võimalikku tarbijat paremini kokku viia teda huvitava kaubaga ja kaupleja leiaks kergemini üles teda otsiva ostja.

Huvitun, kas minu tillukese iluaia nurka võiks sobituda ka mõni viljapuu, mis ei võtaks palju ruumi ega varjutaks oma laia võraga tulevikus poolt platsi. Viljapuudest ja aiandusest peaaegu olematute teadmiste juures pole imestada kui kuulen esmakordselt sammaspuudest. „Polli külas Viljandimaal tegutsev Seedri Puukool OÜ on üks neist, kes tuleb sammasõunapuudega laadale ja oskab ka vajalikke teadmisi edasi anda,“ haarab Piret küsimusest kinni ja teab ka ise neist iseäralikest viljapuudest üht-teist rääkida. „Püstjad puud on väheste okstega ja madalad, kõigest meeter või kaks kõrged. Õied ja viljad asuvad tihedalt tüve ümber. Sammaspuu eluiga ei kesta kaua, aga viljumine toimub juba väga noorelt. Nõrgakasvulistel alustel istikuid istutatakse tihedalt alla meetriste vahedega. Tuleb teada, et sammasõunapuu latva ei lõigata ja puuke vajab üldse oskuslikku hooldust. Seepärast on ka tähtis just juulikuine lõikus.“

Põnev vastus kutsub esile järgmise mureliku küsimuse ja tahan teada milline muruseeme kasvataks suurte lehtpuude all asuvale esivanemate kalmule korraliku rohelise vaiba. On saanud katsetada mitmed aastad erinevate seemnetega, mis müüjate sõnul pidavat olema parimatest parim päikese eest varjatud kohtadesse külvamiseks, aga tulemus ikka nulli lähedane. Mõlemad naised naeravad heasüdamlikult ja Kati ütleb seepeale, et alla kuue tunni paistva päikese valguses ei kasva mitte ükski muru korralikult. „Kes ei usu või ei tea seda veel, tulgu kuulaku Henn Raave vastava teemalist esinemist,“ lisab Kati kindluse mõttes juurde ja soovitab ka teisi loenguid kuulata.

Üldse esinetakse üheteistkümne ettekandega erinevatelt oma ala asjatundjatelt. Näiteks Elmar Zimmer vestleb madalakasvuliste viljapuude teemal, millest Piretki jutustas. Koduaias veesilmade armastajad kuulevad Pärnu merebioloogi Jüri Tensoni õpetlikku juttu tiigi hoolduse ja taimede kohta. Kui keegi soovib saada pisikeste armsate kompostiussikeste omanikuks, oleks soovitav kuulata, mida räägib Veiko Alberg vermikompostist. Loenguteemasid jätkub ka meest huvitatuile ja palju muud. Saab teada, et kaasaegse maakodu vapilill on aed-päevaliilia jne.

Õpitubadest neli korda rohkem on müügilettide ääres kauplejaid. Umbes neljandiku moodustavad lõunanaabrid lätlased ja Leedu Vytautas Neliupšiai on broneerinud endale tervelt kaks platsi. Piret ja Kati ütlevad, et lätlastega on neil tihe läbikäimine, kohati suuremgi kui näiteks Tartu või Lõuna-Eestiga. Põhjus lihtne, kaugus enamvähem sama ja lätlaste taimesortiment väga mitmekülgne. Näiteks roosikasvatajate huvi peaks pilku püüdma Irena Murisa müügikohal.

Lisaks istikutele leiab aiasõber ka istutusmulda, komposti ja isegi paekivitooteid. Küllap väärib uudistamist palkmööbelgi ja miks mitte siis juba ostmistki. Kokku ostetud laadakauba koju viimise pärast ei pea samuti muretsema. Et laadajutt liiga tõsiseks ei jääks, võib ka pisut nalja lubada ja soovitada otse laadaplatsilt osta uhiuus auto kojusõiduks. Aga ega see polegi ainult naljaks öeldud, sest Möller Auto Pärnu lubab tõsise ostjaga kaupagi sobitada.

Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja direktori asetäitja Merle Einola annab teada, et kahjuks ei saa nemad pikemalt töötuba läbi viia, kuna samal nädalavahetusel on Port Arturis huvikoolide mess, kus tahetakse samuti osaleda. Siiski korraldavad õpetajad lastele meisterdamise töötuba
reedel kell 13.00-15.00, et valmistada sõbrapaela ja 15.00-17.00 tehakse taimejärjehoidjaid. Laupäeval kell 13.00-15.00 toimub looduslikest ja taaskasutusmaterjalidest ehete valmistamine. Lisaks mõlemal päeval Jänku-Jussi värviraamatute värvimine, kus Jänku-Juss õpib loodust ja taimi tundma.

Laadapäev avatakse reede keskpäeval ja suletakse kell 19.00. Laupäeval ollakse külastajate päralt 9.00 kuni 18.00. Laadaplatsile pääseb 1 euro loovutamise hinnaga. Allameetrised lapsed lubatakse sisse piletit nõudmata.

Hommikul laadale tulles ei pea tingimata võileibu ja termoskannu ühes võtma. Pika laadapäeva kestel aitab näljatunnet peletada toitlustusettevõte Perecatering.

Samal teemal:

Pärnumaa suurim taimelaat tulekul

Fotod: suvine Pärnu vaatega veelt ja kõrgustest

Monday, August 26th, 2013

Pärnakad võtsid valmimisjärgus oleva ranna tee juba kasutusse

Sunday, August 25th, 2013

Lõppeval nädalal pandi Pärnus Papli tänavat ja Mai elamuraajooni ühendavale kergliiklusteele asfaltbetoonkate peale.

Ranna kergliiklustee täna

Ranna kergliiklustee ehitus 9. augustil ja 12. juulil

Täna hommikul

Esimesel juulil 1305 meetri pikkuse kergliiklustee rajamisega algust teinud Lemminkäinen Eesti AS on tee ehitusega kiiresti hakkama saanud ja juba võtavad pärnakad Mai eluraajoni keskrannaga ühendavat teed kasutusse. Täna võis näha sellel liikumas jalgrattureid, rulluisutajaid, kepikõndijaid ja lihtsalt jalutajaid.

*

Ranna kergliiklustee ehitus (09.08)

Siiski pole objekt veel valmis ja tegemist jätkub teeäärsete alade mullaga tasandamisel. Paigaldada tuleb pingid, prügikastid ja teha veel mõndagi muud. Ehitus peab saama lõpetatud hiljemalt 27. septembriks. Tee projekteerija oli Kuressaare projekteerimisbüroo Klotoid OÜ.

*

Ranna kergliiklustee ehitus (12.07)

Kergliiklustee maksumus on 507 989 €. Pärnu linn tasub sellest 76 199 € ja suurema osa, 431 790 € tasutakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahendite meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ struktuuritoetusest.

Täna

 Pildigalerii 12. juulil

Pildigalerii 9. augustil

Tänane pildigalerii

Samal teemal:

Pärnu saab sügiseks juurde 1305 m kergliiklusteed

Pärnu rannapromenaad pikeneb

Pärnu randa ehitatava kergliiklustee asjaajamine on jõudnud riigihanke korraldamiseni

Ümarlaua peateemaks kergliiklusteede väljaehitamine

Marko Šorin on Keskerakonna Sindi linnapeakandidaat

Sunday, August 25th, 2013

Pärnumaa keskerakondlased otsustasid Sindi linnapea ametikohal toetada praeguse linnapea Marko Šorini kandidatuuri. Šorin rõhutas, et järgmise nelja aasta suurim väljakutse on tagada stabiilne linna areng.

Marko Šorin esineb Viimsi kooli auditooriumile

„Sindi linnal on suur arengupotentsiaal, mida ei tohi kindlasti raisata poliitilise kempluse peale – kahjuks on aga praeguses linnavolikogus mitmed liikmed, kes vaid sellega tahavadki tegeleda,“ rääkis Šorin, kelle sõnu vahendab Eesti Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk. „Loodan, et järgmiseks neljaks aastaks saame volikogu, kus on võimalik teha tõsist ja pidevat tööd linna eduka arengu nimel, laskumata sisutühjadesse vaidlustesse.“

Šorin rõhutas, et Keskerakonna eesmärk on tagada Sindis stabiilne ja pidev areng ning teha linnast populaarne tõmbekeskus. „Mul on hea meel, et oleme suutnud viia praktiliselt lõpule linna kanaliseerimise projekti, paigaldada Gümnaasiumile uue katuse, avada väliujula ning renoveerida paljud tänavad. Oleme Sindi rahaasjad korras hoidnud ning töötanud selle nimel, et siin oleks inimestel hea elada.“

„Sindi on muutumas järjest populaarsemaks noorte perede jaoks oma hea asukoha ning võrdlemisi soodsate kinnisvarahindade tõttu – seega peab linnavõim töötama selle nimel, et oleks tagatud piisavalt lasteaiakohti, hea haridus ja turvaline elukeskkond,“ rõhutas Sindi linnapea, „kavatsen jätkata tööd selle nimel, et Sindi lasteaed laieneks ja sealjuures ei võetaks linnale ülejõu käivaid kohustusi.“

„Olulisemate eesmärkidena mainin veel ära pensionäridele linnapoolse toetuse maksmise taastamise ning töö selle nimel, et lõpeks üleujutuse probleem, mis sel kevadel tegi suurt kahju paljudele peredele,“ lisas Marko Šorin.

„Keskerakond läheb Sindis valimistele vastu ühtse ja tugeva meeskonnaga ning loodame teha tubli tulemuse ja jätkata edukat linnajuhtimist,“ ütles Keskerakonna esinumber Sindis.

Samal teemal:

Juubelieelne vestlus Sindi linnapea Marko Šoriniga

Uueks Sindi linnapeaks valiti Marko Šorin

 

Õppesõit

Saturday, August 24th, 2013

Käesoleval kuul korraldas Maanteeamet koostöös Pärnu Väärikate Ülikooliga tänastele Pärnumaa eakamatele inimestele vanuses 50+ mootorsõidukijuhtide täiendkoolituse, mille üheks osaks oli ka Gepri Koolituskeskuse poolt läbiviidud õppesõit.

Priit Lilleorg ja Mihkel Raju jätavad pärast sõitu sõbralikult hüvasti

Tegemist oli Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi ühe pilootprojektiga, milles õnnestus katseliselt osaleda paarikümnel kodanikul. Gepri Koolituskeskuse juhataja Priit Lilleorg on lõpetanud Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis liiklusohutuse rakenduskõrgharidusõppe, mis on terves Euroopas üsna ainulaadne teaduskond. Üksnes Norras on veel midagi selle sarnast. Seega võiks öelda, et valitud seltskond sai akadeemilisel tasemel täiendõpet. Samas tuleb tunnustavalt mainida, et Lilleorg suutis suurepärase lektorina esineda vestluslaadse loenguga väga lihtsas ja arusaadavas keeles. Korraldajad tegid kahtlemata õigesti, et sama isik, kellega õpilased olid juba teooria pinnal vesteldes tutvunud ja jõudnud harjudagi, võisid järgnevatel päevadel temaga koos ka õppeauto pedaale tallata.

Mihkel Raju järel võisin mina rooli istuda

Tekib küsimus, kui vajalik, otstarbekas, mõtekas või kasutoov on õpetada mitmekümne aasta pikkuse kogemuste paunaga autojuhte? Viimati muudetud liikluseeskirjadki pole enam uued ja küllap on tõsisemad juhid juba paari aastaga jõudnud need endale selgeks teha. Igapäevane sõitki peaks kogemusi juurde tooma, mitte neid vähendama. Selliselt arutledes näib kõik loogilisena. Samas teame, et mitte ükski juht ei sooviks naljalt uuesti liikluseksamile minna. Miks seda peljata, kui kõik on rohkem kui selge?! Järelikult on teadmiste ja praktiliste kogemuste värskendamine keskmise juhi tegevuses täiesti vajalik toiming. Eriti juhtudel kui inimene on teatud põhjusel mõne kuu, aga teinekord ka aastaid juhtimisest eemal olnud.

Vaatamata varajasema vilumuse heale tasemele ei pruugi pärast vaheaega reageerimine ja harjumuspärane tegevus samastuda endise juhtimisega. On ka teine pool. Igapäevases juhtimises võivad roolihoidmise stiil ja juhtimise võtted hakata märkamatult muutuma ilma neid ise märkamata ja siis on hea, kui teadja inimene sellele argumenteeritud selgitustega tähelepanu juhib.

Kuna tegin viimase õppesõitjana ka ise katse läbi, siis on kõige hõlpsam enda kogemuste põhjal näiteid tuua. Pole ju põhjust teha kõiketeadja tarka nägu ja kirjutada üldistavalt oma kaaslaste headest ja halbadest juhtimise võtetest või anda edasi sõiduõpetaja kirjeldavaid sõnu ülejäänud õpilastega tehtud sõitudest.

Sõidul mööda linnatänavaid ja maantee lubatud kiirustel kontrollis Lilleorg osava võttega tähelepanuvõimet sellega, et kõneles lakkamatu järjepidevusega. Rääkis maast ja ilmast ja samas juhtis samal sõbralikul toonil tähelepanu mõnele juhtimisvõttele, milles nägi vajakajäämisi. Pidi kuulma nii sõiduõpetajat, kui ka nägema ja kuulma teisi liiklejaid, aga ka teed kõigi liiklusmärkide, joonte ning foorituledega. Isegi kaasliikleja ootamatut riskantset manöövrit, mis võinuks lõppeda plekkide kolinaga.

Käte töö on roolil oluline. Üsna ruttu lasin parema käe rooli küljest lahti, et toetada peopesa käigukangile. Tõepoolest saab ka ühe käega autot sirgel hoida ja sooritada ka pöördeid ilma kätt kangilt tõstmata, aga päris õige teguviis see igas olus ei ole. Eriti ohtlik on ühe käega juhtimine suuremal kiirusel. Mis juhtuks näiteks rehvi ootamatul purunemisel, kui rooli hoidmine nõuaks murdosa sekundi pärast ka teise käe abistavat jõudu?
Märkuse sain ka sellepärast, et suunamärguanne võiks toimuda pisut varem.

Rahakoti sisu säästmise seisukohalt oli vast kõige tänuväärsem tähelepanu juhtimine käiguvahetusele ja vabakäigule üleminekul. Kiiruse vähendamisel peatumiseks liiga varajane käigu väljavõtmine neelab tarbetult palju kütust. Seega peaks lahutamine toimuma viimasel hetkel. Tahhomeeter ja kiiruse näidik on ühe suurused ja võrdväärselt vajalikud riistad jälgimiseks. Ühtlase sõidu puhul peaks seier näitama 1600 kuni 2000 p/min. Üle 2000 tõustes oleks aeg käiku vahetada.

Sellest kõigest oli õppesõidu lõpetamise järel ka juttu ja meelde jätmiseks kirjutas Lilleorg kokkuvõtvad märkused paberilehele. Siiski alustas ta juttu tugevatest pooltest, et oleks ka kaasale kodus midagi ette näidata ja viimane julgeks ikka sõitma tulla. Esimesena tähendas Lilleorg kiiret kohandumist võõra sõiduki roolis. Veel märkis ta positiivsena ohutuse kontrolli enne manöövreid. Samuti kiiruse tunnetust ja hoidmist. Viimase puhul tundsin kerget niisket jahedust seljal, sest tean endal olevat kalduvust gaasipedaali ikka võimalikult kiiresti ja sügavale tallata, aga õpetaja kõrval istumine distsiplineeris kindlasti ka üleannetumat juhti.

Viimaks kiitis sõiduõpetaja auto tunnetust pärast pikaajalist mittesõitmist. Enne sõitu tunnistasin, et pole vähemalt paar viimast aastat roolis istunud ja Lilleorg tunnistas, et oli olnud minu hoiatuse pärast enne sõitma hakkamist päris mures, sest polnud päris kindel millise tänavaäärsetest postidest ma pikali ajan või kas me üldse terve nahaga hiljem uste vahelt välja pääseme. Läks siiski õnneks ja võibolla polnudki tarvis päris õigust kõnelda sellest kui pikalt on tegelikult autojuhtimisest eemal oldud. Kokkuvõtvalt võib arvata, et kui kord juba ratta või autoga sõitmine on omandatud, siis päris ära ei unune, aga vilumused taanduvad kohe päris kindlasti.

Samal teemal:

Maanteeamet andis eakatele autojuhtidele täiendkoolitust