Arhiiv October, 2013

Muinsuskaitseamet austas eilsel pidulikul galal ka pärnumaalasi

Thursday, October 31st, 2013

Viljo Vetik, Annely Akkermann, Marko Šorin

Muinsuskaitseamet tänas ja tunnustas eile õhtul Tallinna Lauluväljakul korraldatud pidulikul galal oma parimaid partnereid, kelle hulgas austati nominendina Pärnumaalt Sindi Linnavalitsust ja laureaadi tiitli väärilisena Viljo Vetikut, kes on taastanud Pärnus kolmekümnendate aastate funktsionalistliku elamu, mille projekteerisid Olev Siinmaa ja Anton Soans.

Kalev Uustalu, Rein Lang ja Viljo Vetik; auhinda vastu võttes kutsub Marko Šorin kultuuriministrit Rein Langi Sindit külastama

Kalev Uustalu

Muinsuskaitseameti 20. aastapäevale pühendatud konverentsile järgnenud õhtusel pidulikul galal tunnustas Muinsuskaitseamet oma parimaid partnereid, tehes seda sel aastal 15 kategoorias. Kuulutati välja 2012/2013 aasta kunsti-, ajaloo-, arheoloogia ja ehitismälestised; parim uurija, projekteerija ja restauraator/konservaator mälestisel; aasta pärandit väärtustav uusehitis; aasta leid; aasta omanik, koostööpartner, pärandi populariseerija ning aasta aktivist. Vaata auhinnakategooriad ja nominente SIIT 

Parimaid tunnustasid kultuuriminister Rein Lang ja Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu. Õhtut juhtis Gaute Kivistik ja laulis Helin-Mari Arder.

Funktsionalistlik elamu Pärnus

Pärnumaalt valis Muinsuskaitseamet Aasta mälestise laureaadiks Viljo Vetiku elamu Pärnu kesklinnas, asukohaga Lõuna 2A. Funktsionalistliku elamu projekteerisid 1933. aastal arhitektid Olev Siinmaa ja Anton Soans. Maja autentsust ja originaaldetaile maksimaalselt säilitades teostati restaureerimistöid aastatel 2009-2012. Muinsuskaitse eritingimused koostas hoonele Mart Kalm, restaureerimisprojekti tegi Jaak Huimerind, sisekujundusprojekti Mari Kurismaa.

Viljo Vetik ja metropoliit Stefanos

„Tavaliselt tänatakse ema, naist ja kõiki sõpru, aga mina tänan veel Pärnu Linnavalitsust, kes otsustas selle maja müüa, sest tavaliselt selliseid maju ei müüda,“ ütles Viljo Vetik vahetult pärast auhinna kätte saamist. „Tavaliselt kuuluvad nii hinnalised majad linnale ja on väga kallid!“ Vetik meenutas kuidas muinsuskaitse eritingimusi tutvustanud Mart Kalm andis talle koostatud materjalid üle nagu väikese noodiõpiku, mis pani mehe hinge juba esimesest hetkest aukartlikult ja heldivalt helisema. „Kalm suutis leida sellest majast sõjaeelse funktsionaalse elamu sulandumise tänapäeva vajadustega arvestamise sümbioosis nõnda, et seal oleks ka väga hea elada. See maja ei erine oma tingimustelt kaasaegsest majast mitte grammigi.“

Mart Kalm ja Viljo Vetik

Omaniku sõnul on kõik majja sisse ehitatud mööbel saanud restaureeritud. Praegu on veel puudu elutoa mööbel, kuid sellega tegeletakse. „Olen saavutanud kokkuleppe meistritega, kes võtavad selle töö ette. „Taastame ühe elutoa mööbli Siinmaa variantidest ja äärmiselt originaali lähedaselt. Oleme seadnud abikaasaga eesmärgiks, et ükskõik kes sinna Lõuna tänava majja ka ei siseneks, mõistaks, et on astunud kolmekümnendatesse aastatesse ja külalist haarav lummus oleks tõepoolest reaalsus.“

„Kindlasti lubame suvel inimestel nautida seda võlu ja ilu ja lummust, mida see maja pakub. Me oleme seda hingega teinud ja mis meil häbeneda on. Loomulikult ei saa kõiki ja päris suvalisel ajal siia lasta, aga nii palju kui meil mahti ja aega jätkub, anname siiski võimaluse. Teeme mingid päevad. Mõtlesime abikaasaga, et teeme järgmisel suvel augusti unetul ööl maja lahti. Nii on kavas, aga ärme tõttame siiski ajast ette…,“ avas Vetik enda ja oma kaasa Annely Akkermanni häid plaane.

Sindi linn Aasta omaniku auhinna nominent

Kalev Uustalu kirjutab Sindi linnale kingitud raamatusse pühenduse

Austava tunnustuse juures kõneldi sellest, et Sindi 62-st mälestisest on linn omanik või kaasomanik 56-le, mida püütakse võimaluste piires hoida ja korrastada. Eriti vääris märkimist kunagise raudteekompleksi renoveerimine, millega tehti algust juba üheksakümnendatel, kui Sindi linnapeaks oli Liina Maaste. Aga ka Mati Mettuse linnapeaks olemise ajal tehtud raudteekompleksi peahoone, mida praegu kasutab Sindi ANK, samuti Sindi muuseumi kasutuses olev Eesti esimese Tarvitajate Ühisuse maja. Vaimustuse kahinat võis kuulda Sindi raekojale Teise maailmasõja puhkemise tõttu muretsemata jäänud tornikella paigaldamisest. Ajaloolise tõe mälestuseks Presidendi kellaks nimetatud ajanäitaja hangiti raekoja tornile Sindi ajalooklubi ja Sindi muusemi nõukogu algatatud raha kogumise eduka läbiviimise tulemusena. Nimetamist vääris galal ka kool-kirikuhoonele uue katuse paigaldamine.

Otsitakse võimalusi korrastada Kooli tänava tööliselamuid ja linna üht vanimat elamut Pärnu mnt 51.

Mäletades Heino Uuetalu

Peep Pillak ja Helle Solnask

Muinsuskaitseamet tänas Heino Uuetalu, kes lahkus käesoleva aasta 5. augustil, suure panuse eest Eesti ehituspärandi kaitsmisel ja restaureerimisel. Ehitusinsener oli aastakümneid seotud meie kultuuriväärtuste hoidmise, väärtustamise ja kaitsega. Tema tähelepanu all olid olulised sümbolmälestised, nagu näiteks Niguliste kirik, Tallinna linnamüür, Toompea, Narva linnus ja bastionid. Nende mälestiste säilimisel on olnud eluliselt tähtsad Uuetalu kui loova inseneri originaalsed tehnilised lahendused. Samavõrd oluline on olnud ka Uuetalu kui muinsuskaitse valdkonna ühe juhtiva ideoloogi ning administraatori roll Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimisinstituudi ja Riikliku Uurimis-Projekteerimisinstituudi “Eesti ehitismälestised” juhatajana.

Helin-Mari Arder

Sindi linnapea Marko Šorin osundas seejuures, et Heino Uuetalult on valminud Sindi Linnavalitsuse tellimusel “Sindi raekoja silikaatmüüride välispindade tehnilise olukorra hinnang ning ettepanekud restaureerimistöödeks”. Suurema osa tasus linnavalitsuse taotluse alusel selle töö eest Muinsuskaitseamet.

Samal teemal:

Muinsuskaitseameti auhinna nominendid Pärnumaal

Sindis on vee- ja kanalisatsioonitrassid valmis ehitatud

Wednesday, October 30th, 2013

ehk tagasivaade ilma lindi lõikamiseta lõppenud suurprojekti teostamisele

See pump jääb Sindi tänavapildis meenutama aegu kui vett kanti ämbritega majadesse

 

Marko Šorin: „Väga raske on nii suure projekti puhul määrata, millal on konkreetselt projekt lõppenud. Kui tseremoonia oleks jäänud selle aasta teise poolde oleks ilmselt arvatud, et tegemist on valimispropagandaga. Seda arvamust aga polnud vaja tekitada.”

Sindis saab tarbida heaolu hüvesid

Kaevetöödega alustati Raudtee ja Piiri tänava nurgal

Tänavu kevadel Sindi linna 75-aastaseks saamise juubeli eelses usutluses ütles linnapea Marko Šorin, et Mati Mettuse valitsuse ajal käivitatud suurprojekt on nüüdseks lõpetatud. Uute vee- ja kanalisatsioonitrassidega on linn varustatud ca 99% ulatuses. Sellega kasvatati märgatavalt elukeskkonna kvaliteeti ja tagati head eeldused piirkonna edasiseks arenguks. Maalehe veebis vesteldes tänas Šorin Mati Mettust ja tema meeskonda, et võeti käsile projekt, mille tulemus on tegelikult maa all silmale nähtamatu ja mille pärast mõnigi on öelnud nagu poleks Sindis midagi kogu pika aja kestel toimunud. „Aga toimus see, et linn investeeris sellesse projekti ligi 8 miljonit eurot. Sellise suurusjärgu investeeringut pole linn mitte kunagi varem teinud. Samas on linn võtnud pikaks ajaks ka suure rahalise kohustuse, mis tuleb lõpuni kanda. Järgnevatel aastatel seega nii mastaabseid projekte käsile võtta ei saa, sest omavalitsustele pandud piirangud võimaldavad uusi finantskohustusi võtta vaid teatud väikeses mahus,“ selgitas Šorin toona.

Nüüd kui projekti lõplikust realiseerumisest on möödunud mõõdukalt piisav ajavahe, oleks põhjust tehtut meenutada heatahtliku tänuga, sest töö käigus tuli pidevalt lahendada kriitilise tähtsusega sõlmküsimusi, millest kõrvaltvaatajal vähe aimu oli ja mõnigi ehitusega kaasnev ebameeldivus pani linnaelaniku oma kodutänaval tulist ja kurja vanduma.

Praegu juba ajalooks saavat ettevõtmist ei jää küll meenutama traditsiooniline pidulik lindi lõikamine, kuid sellest tähtsusetust toimingust olulisem on linna muutmine mugavustsooniks, mida nii tänased elanikud kui järgmiste põlvkondade linnakodanikud peavad üsna iseenesest mõistetavaks heaoluühikonna hüveks.

Teades, et mitte kõikjal pole vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamised nii tulemuslikult kulgenud kui Sindis, tuleb seda enam hinnata ehitaja ja linna omavahelist koostööd. Õnneks pole Sindis juhtunud seda, mida pidi kasvõi näiteks naaberlinnas kogema. Pärnus on tulnud mitmed tänavad korduvalt ja korduvalt vale kaldega torude paigaldamise tõttu jälle uuesti lahti kaevata, mis viis tellija ja lähiümbruse elanike kannatuse viimse piirini.

Leping

Tänav Sindis pärast torude paigaldamist

Tõsi: Sindi Vesi OÜ ja Sindi linna vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimis-ehitustöödele parima avatud riigihanke teinud ühispakkujate Water Ser Lääne Eesti OÜ (nüüdne OÜ Tekton) ning Water Ser Ehitusjuhtimine OÜ vahel sõlmitud lepinguga määratud 660 päevaga ei suudetud teise etapi töid tähtaegselt täielikult lõpetada ja vaegtööde parandustega jätkati veel tänavu kevadelgi.

Juhuse tahtel olime Tektoni Sindi kontoriga naabrid ja igateisipäevased ehitaja, tellija ning Sindi Linnavalitsuse vahelised suurnõupidamised seega ka paremini märgatavad. Erinevalt lühikest aega linna valitsenud Anu Vassviki seisukohast oli tookordne abilinnapea ja hiljem linnapea ülesanded üle võtnud Marko Šorin ning ametisse astunud uus abilinnapea Rein Ariko seda meelt, et linn peab väga aktiivselt osalema suurprojekti teostamise igapäevases töös. Rein Ariko ajakirjandusele antud vastustest kumasid läbi tõsised raskused, millega linnal tuli tegeleda. Seda enam oskan nüüd mõista Rein Ariko hindamatuid inseneri oskuseid, millest oli suur abi projekti edukal lõpuni viimisel. Olgu selle juurde lisatud märkus, et Arikoga toimunud avameelsetes vestlustes tuli teda mõista teinekord siiski ka sõnatute vastuste põhjal, sest ta oskas targa mehena kaitsta samuti ehitaja huvisid.

2010. a jõulude eel kirjutasid Sindi raekoja saalis kauaoodatud ja mitmekümnest lehest koosnevale lepingule alla tellija poolelt Ants Tormilind ja ehitaja esindajana Argo Auväärt. Lepingu sisuks oli vee-ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimis-ehitustööd ca 5,453 miljoni euro suuruses summas ja tööd pidi lõpetatama vähem kui kahe aastaga. Hankelepingu peamiste tööde mahud nägid ette 23,5 km veetorustike, 21,2 km reoveetorustike ja 3 km reovee survetorustike rajamist. 0,72 km pikkuselt pidi rekonstrueerima olemasolevat reoveetorustikku. Torustike kogupikkusesse oli arvestatud liitumispunktide ehitamine. Olemasolevale veevõrgule tuli paigaldada või asendada uuega 11 hüdranti, lisaks ehitada 60 täiesti uut hüdranti; rajada 16 reoveepumplat ja rekonstrueerida olemasolev reoveepumpla elektri-automaatikasüsteem; lisapumbad paigaldada veel veevarustuse II astme pumplasse; 0,4 km ulatuses pidi sideliine ümber tõstma ja tegema kaevetöid 55 tänaval.

Lepingule eelnesid väsitavad vaidlused

Tänav Sindis pärast torude paigaldamist

Selle tähtsa lepingu allkirjastamiseni kulus pikk ja ootusärev aeg, sest sama aasta juunis esitati tähtaegselt 11 pakkumust hinnavahemikus 55-115 miljonit krooni. Veel augusti keskpaigas puudus vastus, millal saaks töödega alustada, sest üks konkursil osalenuist väljalangenu vaidlustas komisjoni otsuse.

Peatselt loodetud lahendus jäi kahjuks olemata ja OÜ Ekoekspert juhataja (ühtlasi Sindi linna ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimis-ehitustööde projektijuht) Ranno Mellis sai teatada alles oktoobri lõpus, et OÜ Sindi Vesi väljastas veel hankes osalevatele pakkujatele uued otsused nende kvalifitseerimise kohta, tehes seal hulgas ka edukaks tunnistamise otsuse. Kui uusi vaidlustusi poleks laekunud, saanuks ehitusleping eduka pakkujaga allkirjastatud novembrikuu keskpaigas. Paraku jäi lootus üksnes tagasihoidlikuks sooviks, sest viimasel hetkel otsustas üks konkursil osalenuist taas otsuse vaidlustada.

Mellis rahustas rahulolematuks muutuvaid sintlasi ja tõi võrdluseks Rakvere, kus vaidlustamised olid kestnud terve aasta ja selle näite põhjal ei pidanud projektijuht Sindi ooteaega veel mingiks eriliseks kannatlikkuseks. Üldse esitati VAKO-sse (riigihangete vaidlustuskomisjoni) kokku 5 vaidlustust, millest üks küll tagasi võeti.

Aasta viimasel päeval tõdes Mati Mettus, et midagi pole tulnud ilma omavalitsuse poolse initsiatiivita ja järjekestva pingsa tööta. Kui poleks olnud töökat meeskonda, Rein Arikot ja Ranno Mellise taolist väga head koostööpartnerit, ei saaks me täna koos linnarahvaga rõõmustada, et töö hakkab käega katsutava tulemuseni jõudma.“ Sama päeva hommikul löödi Raudtee ja Piiri tänava nurgal kopp maasse!

Jõudsalt alanud ehitust pidurdasid külmunud pinnas ja täitmistagatise puudumine

Tänav Sindis pärast torude paigaldamist

2011. a aprilli alguses ütles Rein Ariko, kes esindas kohapeal suurprojekti juhti Ranno Mellist, et 21% torudest on juba maa sees. Ta oli tööde käiguga rahul ja kvaliteedi osas puudusid etteheited.
Samal ajal märkasid tähelepanelikumad elanikud kohati trasside rajamise ootamatut seiskumist. Linnavalitsuse teatel nimetati põhjusena maa-aluste sidekaablite purustamisi. Palusin Elionil selgitada, kas kahetsusväärsete juhtumitega seoses on firma seadnud ehitajale tõkendeid ehitustööde jätkamiseks? Elion Ettevõtted osakonnajuhataja Agmo Parve kinnitusel lõhuti sidekaableid veebruari- ja märtsikuul lausa 12 korral, kuid ei peatatud objektil kaevetöid. Paluti üksnes enne töödega jätkamist konkreetset tehnilist lahendust rajatiste säilimise tagamiseks, sest külmunud pinnases kaevamisega varitses oht haarata suuremaid tükke koos kaablitega.

Aprilli kekspaigas sai avalikuks ehituse peatumise tegelik põhjus. Lepingu sõlmimise ajal ei võinud tellija aimata ehitaja suutmatust määratud 28 päeva jooksul esitada nõutavat täitmistagatist, mis tähendab panga garantiid kokkuleppelises summas. Selle asemel võinuks töövõtja kanda summa ka tellija deposiitarvele. Seda vajati selleks, et määratud summa ulatuses oleks tellijal võimalik katta oma väljaminekuid juhul kui ehitaja jätaks täitmata lepingutingimused ja leping katkestatakse. Samas ei nõustu mitte ükski pank väljastama garantiid taotlejale, kellel näib olevat raskusi vajalike tagatise nõute täitmisega.

Sindi asetus raskete valikute ette. Juhul, kui ehitajal poleks õnnestunud probleemile lahendust leida, tulnuks uus hange välja kuulutada. Kindlasti oleksid järgmised hinnapakkumised tulnud olemasolevatest kõrgemad ja kogu protsess pidanuks käivituma uuesti algusest peale. Olukorrale lahendust otsivatel töökohtumistel Water Ser’i ja KIK-i esindajatega oli kahtlematult oluline roll vahelülina ka Rein Arikol. 24. mail kinnitas Sindi Vesi juhatuse liige Ants Tormilind, et ehitaja esitas kaua lubatud täitmistagatise, mis võimaldab täie võimsusega jätkata ehitamist.

Üksnes nimevahetus ei taganud ehituse sujuvat kulgu

Tänav Sindis pärast torude paigaldamist

Juuni keskpaigas ähvardas suurobjekti uus ehituse seiskumine. Valicecar OÜ taotles kohtus pankrotti Water Ser Lääne-Eestile, kelle võlgnevus firmale ulatus üle135 000 euro. Juulis võttis Water Ser Lääne-Eesti uueks ärinimeks OÜ Tekton ja jätkas varem omandatud õiguste ja kohustustega senist tööd.

Septembris 2011 rääkis vahepeal uuesti Sindi abilinnapea ametis tööle asunud Rein Ariko, et ei saa enam leppida ehitaja tegevusega. Ta tõi näiteks Tiigi tänava, kus töötanud kopajuhi kordusõppustele kutsumise järel lahkusid objektilt ka teised brigaadi töölised, jättes kogu töö laokile. Muidugi polnud abilinnapea sellise töösse suhtumisega rahul.

Novembris ollakse ehitajaga taas rahul ja toimuvad esimesed valgalade üleandmised. Töö toimus 6 brigaadiga.

Tänavad said uue asfaltkatte sealgi, kus sellest enne torutamisi üksnes mälestus oli alles jäänud

Eelmise aasta juunis alustati Pärnu ja Paide maantee vahelistel tänavatel trasside ehitamise käigus lammutatud asfaltkatte taastamisega. Linnavalitsuse ehitusinsener Vallo Vaargase sõnul tegi Viamer Grupp OÜ kvaliteetset tööd aluspinna ehitamisel, millest oleneb hilisem parem tee kestvus. Probleemiks jäävad kohati väga kitsad teed, mida ääristavad sügavad järsu nõlvaga kraavid. Näiteks Raudtee tänaval.

Mingi osa töid kandus tähtaega ületavalt käesolevasse aastasse. Polnud ju mõttekas lumesajuga võidu ajades tänavaid asfalteerida. Linnavalitsus toimis targalt, et jättis piisavalt suure summa enda kätte selleks, et motiveerida ehitajat kogu objekti viimistletult lõpetama. Hoopis teine lõpptähtaeg määrati aga täiendavalt lisandunud uue lepingu alusel, mis hõlmas töid Jaama tänaval ja Tõela tänava lõigul.

Vallo Vaargas kõneles veelkord krooniaegses keeles kui ütles, et Sindi linna vee- ja kanalisatsioonitorustike teise järgu ehituse eelarveliseks maksumuseks kujunes enne euro tulekut ca 85 miljonit, mis võimaldab uue süsteemiga liituda umbes 850 elamul. Seega kulutatakse arvestuslikult iga nimetatud leibkonna heaolu suurendamisele keskmiselt 100 tuhat EEK-i.

Rein Ariko – projekti vedur

Rein Ariko, Sindi abilinnapea

Linnapea Marko Šorin hindab kõrgelt eelkõige Rein Ariko panust selles, et vaatamata ehitusprotsessi käigus ilmnenud tõsistele hetkelistele probleemidele suudeti rajatis hea tulemusega lõpetada: “Miks ei toimunud traditsioonilist lindilõikamise tseremooniat? Väga raske on nii suure projekti puhul määrata, millal on konkreetselt projekt lõppenud. Projekti eesmärk sai täidetud 2012. aasta detsembris, mil’ maas olid kõik ettenähtud vee- ja kanalisatsiooni torud. Põhimõtteliselt oleks saanud projekti lõpuks seda pidadagi. Tegin detsembris volikogule ettepaneku premeerida kogu Sindi veeprojekti eestvedajat Rein Arikot. Teda tuleb enne kõiki pidada inimeseks, tänu kellele see suurprojekt teoks on saanud. Tema on olnud piltlikult kogu selle projekti vedur. Volikogu lükkas ettepaneku tagasi. Edasi oli raske määratleda, millal võib projekti lõppenuks pidada. Kui tseremoonia oleks jäänud selle aasta teise poolde oleks ilmselt arvatud, et tegemist on valimispropagandaga. Seda arvamust aga polnud vaja tekitada.”

Samal teemal:

Sindi ühisveevärgi ehitus kestab rohkem kui algselt kavandatud 660 päeva

Teedeehitus on kandunud teisele poole Paide maanteed

Sindi tänavaid asfalteeritakse

Ants Tormilind jääb Tektoni torude paigaldamisega üldjoontes rahule

Sindi Linnavalitsust ei rahulda senine ehituse kulg

Water Ser Lääne-Eesti uus ärinimi on OÜ Tekton

Sindi veetrasside ehituse jätkumine endiselt küsimärgi all

WaterSer esitas täna AS Sindi Veele täitmistagatise

Argo Auväärt: oleme töödega graafikus

Water Ser loodab peatselt Sindis töödega jätkata

Marko Šorin räägib veeprojektist

Selgust võiks olla rohkem

Eilne päev ei toonud Sindi jaoks selgust

Täitmistagatise puudumine võib tähendada ehitaja vahetumist

Külmunud pinnas on tekitanud Sindis kaevetööde häireid

Sindis alustati kaevetöödega

Algab Sindi ühisveevärgi ehitus

Sindi ühisveevärgi ehitus võib alata

Vaidlus jätkub

Sindi veevarustuse ehitajaga loodetakse leping allkirjastada paari nädala pärast

Sindi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise konkursil osalenu vaidlustas komisjoni otsuse

Sindi linna ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimis-ehitustööde teostamiseks laekus tähtajaliselt 2010. aasta 17.juuniks 11 pakkumist.

Ettevalmistused vee- ja kanalisatsioonitrasside ehituse jätkamiseks on seni Sindis kulgenud plaanipäraselt

St. Jude’i järelmõju oli märgatav täna hommikul ka Pärnus ja Sindis

Tuesday, October 29th, 2013

Jalutuskäigul Pärnu tänavatel, jõe ääres, rannas ja Sindi linnas alates täna hommikul kella poole kuuest kuni üheksani võis mõndagi looduse vääramatu jõu küüsis kogeda.

Talvine ilm täna täpselt aasta tagasi

Sunday, October 27th, 2013

Talveilm Pärnu jõe ääres 2012. a 27. oktoobril

Kui mälu ei peta, siis hakkas Pärnumaal lund tuiskama 26. oktoobri keskpäeva paiku ja järgmisel hommikul võis nautida tõusva päikese valguses kummaliselt imelist loodusmaalingut. Puud polnud kuldkollaseid lehti veel maha raputanud ja värske lume valgel näis vaade seetõttu eriti maalilisena. Tänavu on puud samal ajal küll raagus ja kohati suured lehevaibad veel roheliselt murult kokku rullimata, aga koheva lume maha langemist pole vist veel lähipäevadel loota.

Samal teemal:

Talvepildid Sindi-Lodjas

Kadi Sepp esitles oma teist lastelaulude vihikut

Wednesday, October 23rd, 2013

Kadi Sepp ja Nelli Vada

Eile hommikul võttis Paikuse valla buss Mesimummi lasteaia Kellukese rühma lapsed peale ja sõidutas laulusuud mõnekümne minuti teekonna kaugusel asuva Sauga valla Jänesselja lasteaia Tibu ja Klaabu juurde külla.

Kadi Sepp on Paikuse alevi Mesimummi lasteaia muusikaõpetaja, kellel valmis käesoleva aasta suvel teine osa laulikust „End leidsin muusika seest“. Laulikust leiab 24 laulu ja CD täiendusena 2007. aastal debüütvihikuna ilmunud 25 laulule. Kadi loodab, et tema looming tõstab meist paljude meeleolu ning on kasulikuks õppe- ja abivahendiks ka muusikaõpetajate hulgas. „Nagu ikka, kajastuvad lauludes lapse rõõmud ja mured. Laul vabadusest, kodust, kodumaast… need laulud on sissejuhatuseks loodusteemalistele lauludele, mis põimuvad läbi kevadest kuni talveni,“ kirjutab paladele viisi looja järjekordse vihiku eessõnas oma armsaid laulusõpru tervitades. Helilooja on ka paljude lugude sõnade autor. Kuid sõnu on kirjutanud ka tema endine klassikaaslane Tiina Haasma ning kaks lasteaia kasvandikku Grete Maruste ja Johan Poolak, kes käivad nüüd juba mitmendat aastat koolis, aga kellele Kadi oli enne kooli muusikaõpetajaks. Sarnaselt esimesele laulikule joonistas ka sellesse pildid Kadi tütar Karit, kes laulis koos mõnede teiste tublide laululastega ja emaga laulud helikandjale. Kariti nimi on tuntuim “Laulukarussellis”, “Superstaaris” ja „Kaks takti ette” saates esinemiste tõttu.

Kadi selgitab, et laulmisele aitab kaasa loovus. Ta soovitab nuputada põnevaid liigutusi, kasutada mitmesuguseid esemeid, vahendeid ja muidugi pille, mis muudaksid laulmise veelgi erakordsemaks elamuseks. Selle juurde lisab Kadi toreda palve: „Kui teil tekib uusi leidlikke mõtteid, siis kutsuge mindki sellest osa saama!“

Esimesena vastati Kadi soovile tema koduvallast Saugast, kust tuli ka esimeste seas toetus trükise väljaandmiseks. Sauga kõrval olid toetajateks veel Eesti Kultuurikapital, Rahvakultuuri Sihtkapital, Pärnu Linnavalitsus, Rein Teppan ja Raivo Tammeleht.

Jänesselja lasteaia muusikaõpetaja Nelli Vadam on juba oma laululastele mitmeid Kadi lugusid selgeks õpetanud ja seepärast arvas olevat õige aja ka autorit ennast lastele tutvustada.

Esimesena laulsid mesimummid laulu „Kodumaa“, millele Tibu ja Klaabu rühma lapsed elasid elavalt uudishimulike pilkude saatel kaasa. „Milliseid hääli te teate looduses?“, küsis Kadi enne looduse häältest laulma hakkamist. Lapsed teadsid ussi häält, linnu siristamist ja muud põnevat. Regilaul „Laul Pärnule“ sobib hästi just Jänesseljale, sest selle lasteaia eripäraks on muistse rahvakultuuri tundmaõppimine ja nüüd saadi vanal kombel laulda eeslauljale järele. Nelli leidis, et Kadi kirjutatud sõnad laulule „Tohuvapohu“ on väga hästi õnnestunud, sest tohuvapohu vastu aitavad üksnes naerulohud. „Naer on see, mis tuju teeb heaks,“ laulsid lapsed naerul suudega nõnda, et sõnadki kippusid sassi minema. „Vee jõud“ pani vee tõeliselt voolama ja lapsed valasid vett topsikust topsikusse, mida mesimummid polnud veel jõudnud oma lasteaias teha. „Armas õnnekivikene“ lauldi laste istumisel ringjoonel, kus põlvitas ka Kadi ise ja paitas üht kivikest: „Armas õnnekivikene, kingi ilu lapsele! Armas õnnekivikene…“

Aga Jänesselja lastelgi oli mesimummidele õpetada lugu, mis külaliste jaoks uudne, sest Nelli juhendamisel pandi hiir hüppama ja vana karu trummi lööma. Kõike seda pidu ja lugulaulude esitlust tuli vaatama-kuulama-hindama ka väga kauaaegne Jänesselja lasteaia juhataja Tiiu Kaasik, kes nüüd siiski juba mõnda aega töötab Sauga Vallavalitsuse humanitaarnõunikuna. Tänu, mis ühe korraga ametniku sõnadesse ei mahtunudki, võis näha samavõrd ka tema näoilmest ja see kinnitas veel omakorda, et Kadi Sepp teeb head tööd lastelaulude valiku mitmekesistamiseks.

 

Raimo Aas laenutas Sindi raamatukogus raamatuid

Monday, October 21st, 2013

Sindi Linnaraamatukogul on olnud juba aastaid tavaks kutsuda igal sügisel raamatukogupäevade ajal tuntud inimesi üheks päevaks raamatuid laenutama. Kutsutud on kas Sindis elavad ja töötavad inimesed või kuidagi teisiti selle linnaga lähemalt seotud isikud. Laupäeval laenutas raamatuid Raimo Aas, kes tõi kaasa ka oma karikatuuride müüginäituse.

Ene Michelis tutvustab Raimo Aasale kliendiditeenidust

Kui suur sõber te ise raamatutega olete?

Raimo Aas: Loen aastas 250 kuni 300 raamatut. Pean lugema selleks, et inimestele esinedes oleks millegist rääkida ja suudaksin nendega suhelda.

Millist kirjandust eelistate kõige rohkem lugeda? Kas naljaraamatutel on samuti teie elus oma kindel koht või on igapäevane elu juba ise teie jaoks sedavõrd palju nalja täis, et kirjandusest ei peagi enam lisa otsima?

Raimo Aas näitusmüügiga Sindi raamatukogus

Raimo Aas: Ajalugu, teater, huumor – need on kirjanduses minu jaoks üks terviklik eelistus.

Olete Keskerakonna liige ja näib, et võtate poliitikat ning elu üldse väga tõsiselt. Kas nalja tegemisest võib samuti olla tõsist abi tõsiste asjadega tegelemisel?

Raimo Aas: Kindlasti!

Kunagise nimetusega E. Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut viis teid kokku ka siinse kauaaegse Sindi Seltsimaja juhatajaga. Priit Kask läheb lustlikult särama kui meenutab näiteks teie ühiseid Lõuna-Eesti ja Saaremaa kontsertuure koos Margus Lepaga. Kas tuleb sellest perioodist midagi sellist meelde, mis haaraks ka lugejaid huviga möödunut meenutama?

Raimo Aas: Mitmel esinemisel olime Lepaga absoluutselt kained.

Olete Sindis olnud sagedane külaline: visanud nalja ammustel naistepäeva sündmustel ja muul ajal, esinenud koos Rein Vendlaga, kus ka Priit Kask kaasa löönud. Millised on olnud eredamad killud siinsete sõprade-tuttavate ja Sindi rahvaga kohtumistel?

Raimo Aas näitusmüügiga Sindi raamatukogus

Raimo Aas: Nad on väga andekad mehed! Kahju, et nüüdseks Sindi areenilt kadunud.

1999. aastal pälvisite elutöö eest humoristina huumoripreemia „Meie Mats“. Kas tuntud ja tunnustatud karikaturistil on olnud kohtumisi ka Sindis elava harrastuskarikaturisti Mati Michelis’ega, kelle töid võis Sindi rahvas vaadata raamatukogus alates naljakuust kuni suure suve alguseni? Kuidas arvustate tema töid?

Raimo Aas: Oleme Matiga väga head sõbrad. Soovitan tal oma töid tutvustava albumi kindlasti trükki anda. Mati tööd valmivad kõrgel tasemel.

Saite Nõukogude ajal pooleaastase esinemiskeelu Jäneda jaanipeol lauldud laulu „Olgu jääv meile päike” sõnadega mängimise pärast, kuna „… olgu jääv suitsuvorst“ olevat kellegi truualamliku võimu kummardaja meelest mõjunud Nõukogude noorsoole solvavalt. See oli muidugi teine aeg, aga kui palju tuleb teil karikatuure joonistades ja nalja tehes mõelda kellegi võimalikule solvamisele?

Raimo Aas näitusmüügiga Sindi raamatukogus

Raimo Aas: Lisaks sellele sain veel kolmeaastase keelu ja 1986. aastal eluaegse keelu. Teen selleks kõike, et need, kes arusaavad, saavadki aru. Ja need, kes olid eile raiped, on seda ka täna kahjuks.

Mati Michelis on rääkinud lugusid oma kogemustest, kus inimesed tunnevad endid puudutatuina ilma, et ta oleks üldse solvunud inimest silmas pidanud.

Raimo Aas: See kes arvab et tema on just see kõige kõige… targem, tunneb millegipärast igas joonistatud lollis ise ennast!!!

Teid on iseloomustatud päriselus tõsise inimesena, nagu naljameeste juures ikka juhtuvat. Saite suvel kuuekümneseks. Kas see on juba selline iga, et võite tagasivaatavalt öelda kumb vanuse lisandumisega rohkem esile kerkib – tõsidus või naljalembus või kestavad mõlemad endises vaimus?

Tuntud inimene Raimo Aas Sindi raamatukogus

Raimo Aas: Eks ikka. Kui ei räägi ainult, et oot kuidas kõik vanasti ikka oli ja teed täna edasi sedasama mida oled teinud eluaeg – lähedki paremaks. Lisaks tunnen: kui sain „Meie Matsi“ auhinna elutöö eest, siis peab seni tööd tegema, kuni oled veel elus! See ongi elutöö!!! Minu elutöö on satiir ja huumor.

Tänan, et leidsite mahti raamatute laenutamise vahelt ka jutuajamiseks, mis polegi nii lihtne uue ameti harjutamise kõrvalt.

Samal teemal:

Tuntud inimesed Sindi Linnaraamatukogus

Marko Šorin ja Keskerakond tegid täna Sindis ajalugu

Monday, October 21st, 2013

Riigi valimiskomisjoni esialgsete andmete põhjal võitis Sindi linnas valimised Eesti Keskerakond, kes sai viieteistkümnest volikogu kohast endale 9, Isamaa ja Res Publica Liit võttis 6 kohta ja kolmanda erakonnana kandideerinud Eesti Reformierakond jäi volikogust välja. Esmakordselt ei kandideerinud Sindi linnas valimisliidud.

Marko Šorin. Foto erakogust

Sindi linnas oli valijaid nimekirjas 3387, kellest hääletama läks 1881 inimest, ehk 55,53%. Sindi Keskerakonna nimekirjas kandideerijate poolt andis hääle1057 valijat, kellest 565 kodanikku andis oma toetuse Marko Šorinile. Enamuse toetus Keskerakonna nimekirjale tähendab ühtlasi ka linnapeale antud tugevat usalduse mandaati, millega Marko Šorin võib kindlamalt kui varem jätkata Sindi linna juhtimist.

Sindi IRL nimekiri kogus 765 valija hääled. Linnapeakandidaat Peeter Põhonin sai 91 häält. Erakonna nimekirjas viimasena volikokku pääsenud volikogu esimehe kandidaat Toomas Kuuda sai 39 häält, mis on ühe häälega parem tulemus praegu ametis olevast volikogu esimehest. Keskerakondlane Aleksander Kask sai 38 häält.

Ühe isikuga esindatud Eesti Reformierakonnal jäi 38 häälega valimiskünnis ületamata.

Kokku kandideeris volikokku 70 inimest.

Eelmistel valimistel sai Sindi Linnavolikokku valimisliit Kodulinn Sindi 7,valimisliit Uuenev Sindi 5 ja Keskerakond 3 kohaga. Käesoleval kohalike omavalitsuste valimisel tegi Keskerakond Sindis kõigi aegade parima tulemuse, kui võttis 9 kohta. Ka linnapeakandidaat Marko Šorin tegi rekordi, sest kunagi varem pole mitte ükski kandideerija Sindi linnas kogunud nii paljude valijate hääli. Esimest korda kandideeris Marko Šorin Sindi Linnavolikokku valimisliidus Demokraatlik Sindi 19-aastaselt ja pääses sisse 25 häälega. Teist korda kandideeris ta 1999. aastal valimisliidus Linnakodanike liit ja läks volikokku 59 häälega, olles saadud häälte arvult kuues.

Täna öösel lühiintervjuud andes tunnistas Marko Šorin, et saadud 565 häält tähendab tegelikult väga suurt vastutust, mis ei luba petta rahva usaldust. Järgmise aasta eelarvet koostama hakates tahab ta kindlasti uuesti käsile võtta Uueneva Sindi poolt allavett lastud lasteaia laienduse. Algaval päeval aga jätkab tööd kolme rahastuse taotlusega, et realiseerida Kalamaja tee ehitus, jätkata Kiriku pargi rajamise järgmise etapiga ja uuendada Laste park. Pikem vestlus linna elu paremaks muutval teemal jääb edaspidiseks.

Samal teemal:

Eesti asi ehk valijale peoga puru silma

Marko Šorin peab oma meeskonna nimekirja heaks valikuks

Marko Šorin on Keskerakonna Sindi linnapeakandidaat

Juubelieelne vestlus Sindi linnapea Marko Šoriniga

Uueks Sindi linnapeaks valiti Marko Šorin

Pärnu muinsuskaitsepäevade 25. aastapäeva tähistav kokkutulek algas kogunemisega Tahkurannas

Saturday, October 19th, 2013

Pildigalerii tänaselt Pärnumaa muinsuskaitsepäevade 25. aastapäeva tähistamiselt, mis algas president Pätsi monumendi juurde pärgade ja lillede viimisega ning jätkus jalutuskäiguga Pärnu Metsakalmistul ja Alevi kalmistul, kus süüdati küünal paljude lahkunud muinsuskaitse seltsi liikmete mälestuseks. Päev jätkus konverentsiga Pärnu Muuseumis sisukate ettekannetega, millest ülevaade leiab kajastamist lähemal ajal.

Samal teemal:

Pärnumaa muinsuskaitse päevadest möödub 25 aastat

Ekspertanalüüsiga soovitatakse Linnuriigi elamud teisaldada

Friday, October 18th, 2013

Septembris andis Urmas Nugin Sindi Linnavalitsusele üle tema inseneribüroolt tellitud ekspertanalüüsi lühikokkuvõtte Sindi linna Linnuriigi elurajoonis toimunud üleujutuste kohta.

2011. aasta 9. aprilli üleujutus Sindis

Ekspertanalüüsis tõdetakse, et madalamate kaldaalade üleujutused Pärnu jõe alamjooksul on paratamatult toimunud läbi aegade ja esinevad tõenäoliselt ka tulevikus. Pärnu jõe alamjooks jääb Natura 2000 üle-euroopaliselt kaitstavate alade võrgustikku, kus tuleb tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, öeldakse analüüsis. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Jõe puhul tähendab see eelkõige vajadust säilitada looduslik jõesäng ja hüdroloogiline režiim, vältides ühtlasi jõe vee kvaliteedi halvenemist.

Tegevused Pärnu jõe alamjooksu voolusängi ümberkujundamiseks madalamate
kaldaalade üleujutuste vältimiseks tekitaksid paratamatult vastuolu Natura
2000 põhimõtetega. Urmas Nugin väidab, et isegi juhul kui saadakse poliitiline toetus Natura 2000 põhimõtetega vastuollu minekuks ja võetakse ette voolusängi ümberkujundamise süvendamiste ning vabamat voolu takistavate saarte kõrvaldamisega, ei pruugi püstitatud eesmärgi saavutamine osutuda täielikult tagatuks.

Kui veekogude üleujutusohus olevaid kaldaalasid ei võetaks alalise elupiirkonnana kasutusele, puuduksid muidugi tänased hädad. Paraku püsib paljudel inimestel soov nautida veekogu ääres elamist.

Üleujutusohuga aladele elurajoonide ehitamisel on ennetavad abinõud mõeldavad maapinna tõstmise ja kallaste kindlustamisega, isevoolsete sajuveesüsteemide, kaitsevallide või -seinte rajamisel koos võimalusega sajuveed ära pumbata. Kuid see ajab kinnisvara omahinna kõrgeks ja kasumid väikeseks. Nii vaadataksegi mõnikord võimalikust probleemist mööda.

Üleujutusohus elurajoonide kaitsmine veetõkkeseinte või tammidega on võimalik. Sõltuvalt kaitstava ala suurusest oleks Linnuriigi Pardi ja Auli tänava piirkonna veetõkkeseina maksumus koos sajuvee kraavide, lüüside ja pumpla rajamisega 0,4…2,0 miljonit eurot. Lisaks
kaasneb veetõkkeseina ehitamisega mõningane ebamugavus elanikele, sest tekib vajadus tõkkeseisukorra jälgimiseks ja hoolduseks. Vältimatu on ka tõkke tagant sajuvee pumpamine.
Lõpuks pettumus sellest, et elukeskkond polegi enam see mida sooviti ja jätkub ikkagi pidev ohutunne.

Ohustatud ala elanike seisukohalt on paremaks lahenduseks olemasolevate hoonete demonteerimine ja kommunikatsioonide likvideerimine, maapinna tõstmine üleujutusi välistava tasemeni koos isevoolsete sajuveesüsteemide rajamisega ja jõe poolse kalda kindlustamisega; uute kommunikatsioonide rajamine ja hoonete uuesti paigaldamine. Ilma kommunikatsioonide likvideerimise, hoonete demonteerimise, uute kommunikatsioonide rajamise ja hoonete taas paigaldamise maksumuseta on selle üleujutusohu likvideerimise maksumus samas suurusjärgus kui veetõkkeseinte või tammide rajamine. Pardi ja Auli tänava piirkonna üleujutusohu likvideerimise abinõude maksumuste täpsustamine eeldab nende läbitöötamist vähemalt eelprojekti tasemel.

Analüüs näitab, et eeldatavalt kõige madalama maksumusega oleks üleujutusohuga alalt hoonete, kommunikatsioonide kõrvaldamine ja samad rajatised ehitada uude ohutusse asupaika. Linnuriigi elurajooni maa-ala saaks haljastamise, pargiks ja puhkealaks kujundamisega viidud taas looduslähedasse seisundisse. Käesoleva ekspertanalüüsi kokkuvõtte koostaja peab kirjeldatud abinõud probleemi lahendamise eelisvariandiks.

Üleujutuste likvideerimist jääsulgude lõhkamisega ei pea ekspertanalüüsi koostaja antud olukorra pikemaajalises perspektiivis arvestatavaks alternatiiviks, sest see ei ole ennetav abinõu vaid üleujutuste ulatust ja kestvust mõjutav abinõu. Pealegi ei vähenda lõhkamine elanike üleujutusohust tingitud stressi.

Samal teemal:

Jääsulg teeb muret Linnuriigi elanikele

Vajadusel ollakse valmis jääd lõhkama ja kopaga süvendama

Vaatluslend Pärnu jõe kohal

Reiu ja Pärnu jõgedel vesi ikkagi liigub

Auli tänaval veetase langeb

Kriisiolukorras elanikud ootavad operatiivsemat abi

Pärnu jõe jääolude selgitamiseks tehakse vaatluslend

Sindis Pärnu jõe lammil olevad elamud on üleujutuse ohus

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tänuõhtu Sindi Gümnaasiumis

Friday, October 18th, 2013

Tänavu 11. septembril toimunud seminari „Väärtuslik väikelinn Sindi“ rikastamine elavate näitemängupiltidega ammusest Sindist „rikkus“ sarnaste ettevõtmiste eelmiste aastate tava sedavõrd tähelepanuväärselt, et Eesti Muinsuskaitse Selts otsustas tulla selleks puhuks eraldi korraldatud tänuõhtule veelkord kõiki osalisi tänama oma Tänukirjaga, üleandjaks oli seltsi auesimees Trivimi Velliste.

Tänukiri Eneli Arusaarele

Traditsiooniliste Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames korraldas Eesti Muinsuskaitse Selts varem Mustlas ja Tõrvas toimunud väärtuslikele väikelinnadele pühendatud seminaride jätkuna tänavuse kogunemise Sindis, kus koostööpartnerina osalenud kohalik omavalitsus sai olulisel määral toetuda eelkõige Sindi Gümnaasiumi abile.

Muinsuskaitse seltsi, seminaril esinenud ettekandjaid ja üle riigi kohale tulnuid üllatas pika seminari päeva pooletunniline meelelahutuslikult nauditav, kuid teisest küljest väga põhjaliku ajaloolise ülevaatlikusega koostatud muusikaline näitemäng Sindist läbi aegade. Kontsertetenduse pealavastaja oli Sindi Gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kes ütles, et üksinda ei ole võimalik midagi teha.

Eneli Arusaar

Väga kasulikult õpetlik ja ka ääretult põnev oli kuulda Arusaare jutustust ühe väikese lavastuse ettevalmistusest, mis tegemise alguses asub tuhande üksiku killuna kusagil laiali. Seda kõike tuleb asuda tükkhaaval koguma ja ühte liitma, et tulemuseks saaks terviku. Hämmastavalt kirgliku rõõmuga rääkis Arusaar teadmiste otsingutest, mida tuli hankida Sindi muuseumi ajalookaustadest ja muudest teabeallikatest, et olla faktitäpne. Stsenaariumi kirjutamise ja lavastamise töö kõrvalt pidi ta samaaegselt tegelema ka rekvisiitide muretsemisega. Ta oli eriliselt tänulik Qualitex’ile, kes tulid appi sellega, mida keegi teine poleks saanud teha. Aga abivalmidust kohtas samal viisil ka paljude teiste juures. Imetlusväärne oli kõige tipuks äärmiselt lühike ettevalmistuse aeg, sest idee sündis alles vaevalt kümmekond päeva enne 11. septembrit. Loomulikult ei tehtaks sarnaseid asju nädalaga, kui puuduks aastakümnete pikkune kogemuste laegas.

Tänuõhtul

Kuivõrd tegemist oli Euroopa Muinsuskaitsepäevade järelkajaga, alustati tänuõhtut Euroopa Hümni laulmisega, mida tehti Sindi Gümnaasiumi noorte laulukoori lauljate eeslaulmisel. Selgituseks, et tegemist pole üksnes Euroopa Liidu hümniga, vaid Euroopa hümniga, mille viis pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Heliteose lõpupala meloodia on aga inspireeritud Friedrich von Schilleri 1785. aastal luuletatud loole “Ood rõõmule”. Luuletus käsitleb Schilleri idealistlikku nägemust rahvaste vennastumisest, millist mõtet jagas muide ka Beethoven. Sellepärast ütles Trivimi Velliste, et kuigi ta pole seda harjunud väga laulma, tekitas kaasalaulmine ikkagi väga üleva tunde. „Euroopa Hümni mõttes kaasa laulmine viis minu mõtted küsimusele, mis on meie eurooplaseks ja eestlaseks olemise vahe. Veidi rohkem kui 100 aastat tagasi tärkas meie kirjanike põlvkond ja tekkisid kirjandusrühmitused Noor-Eesti, Siuru, Tarapita. Siis püstitati ka lausung: olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. See oli aeg, kui taheti kangesti saada eurooplasteks. Nüüd on meie suur küsimus – kas me jääme ka eestlasteks?“ Velliste vastas ja selgitas, et eestlaseks jäämiseks ning olemiseks tuleb mäletada oma ajalugu – teada emade, isade, aga veel rohkem tunda oma kaugemate põlvkondade tegemisi.

„Kui me oleme eelnevatel aastatel pööranud peatähelepanu Mustla ja Tõrva väikelinnade väärtusele ja tänavu septembris Sindile, siis tuleb see väärtuslik ka elama panna, kätele tõsta ja näidata nii kuidas seda oskab kõige paremini teha Eneli Arusaar. Tema kuulsus käib juba ette paljudesse maakondadesse,“ sõnas Velliste, kes soovis juhust kasutades õnnitleda Arusaart Pärnumaa aastate õpetaja aunimetuse omistamise puhul. Trivimi kordas Arusaare sõnu, mis välistavad võimaluse üksinda midagi erilist korda saata, aga lisas sinna juurde: „Kui meil ei ole selliseid säravaid eestvedajaid, siis ei aita seegi – ükskõik kui palju meid ka ei oleks. Nii on see olnud ürgsest ajast peale ja kehtib ka loomariigis, kus peavad olema juhtoinad.“

Eneli Arusaar kingib mälestuseks CD millel on kogu 11. septembril lavastatud tükk

Velliste sõnul torkab Sindi linn Pärnumaal – mis on Eesti riigi sünnimaakond ja pärit Eesti esimene valitsusjuht, esimene president – suuresti silma oma eriliste tegemistega. „See ongi ajendiks, miks ma olen täna tulnud nõnda suure paki Tänukirjadega teie juurde,“ lausus Velliste 89 Tänukirja käes hoides enne kui hakkas igat üksikut ette kutsuma ja neid isiklikult kättpidi tänama. Tänati Sindi Lasteaia lapsi, Sindi Gümnaasiumi õpilasi, Rein Vendla puhkpillimängijaid, õpetajaid, erialade töötajaid, linnapead, Sindi Muuseumit, Sindi Muusikakooli.

Helma Aaslaid

Vastutänuks laulis Helma Aaslaid laulu „Kinkis hetke“ ja väikese kavakatkega meenutati 11. septembri esinemist. Kaetud oli ka puuviljalaud, mille ümber võis veel pisut aega omavahel muljeid jagada.

Samal teemal:

Sindis olid teemaks väärtuslikud väikelinnad ja alevid

Seminar „Sindi – väärtuslik Eesti väikelinn“