Arhiiv November, 2013

Urmas Reinsalu: ei ole palju rahvaid, kes tähistaks mõne sõja algust

Tuesday, November 26th, 2013

28. novembril 95 aastat tagasi rääkisid meie maal taas relvad. Algas Eesti Vabadussõda. Meeleheitlik vastupanu nõudis meilt lahinguväljadel 2121 inimelu, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Peale nende mõrvatud, teadmata kadunud – ühtekokku kuus tuhat ohvrit. Ent edukas sõda lõi alusmüüri oma riigi tegelikuks ehitamiseks.

Kindral Johan Laidoneri Selts kutsub neljapäeval 28. novembril kõiki kaasmaalasi, kohalikke omavalitsusi, kaitseliitlasi, isamaalisi jm. seltse ning ühinguid mälestama Vabadussõjas võidelnuid. „Süüdakem mälestusmärkide juures küünlad, asetagem lilli. Peatugem hetkeks. Kandkem sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve. Andkem au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi eestlastest riigirahva,“ öeldakse üleskutses.

Kaitseminister Urmas Reinsalu (IRL) nendib maailmas üldlevinud tava, mille kohaselt meenutatakse sõdade lõppu ja mälestatakse langenud sõdureid ning sõdades oma elu jätnud inimesi. „Maailmas ei ole palju rahvaid, kes tähistaks mõne sõja algust. Meie oleme olnud üks selline rahvas, sest Vabadussõda on meie rahvale ülitähtis,“ kinnitab Reinsalu pöördumises oma erakonnakaaslaste poole, kuna vabadus pole tulnud meile võõra väega ja meie riik on sündinud raua ning verega. „Vanaisad ja vanavanaisad täitsid rahva ammuse unistuse iseolemisest ja oma riigist Vabadussõjas. Nemad tõid Vabadussõja tulest välja vabaduse.“

„Mäletades sõja algust, meenutame me tegelikult seda sirgjoonelist julgust ja kindlameelsust, mis andis Eesti riigi loojatele raudse jõu ülekaalukatele vaenlastele relvaga käes vastu astuda. Vastuhakk nõudis nii tahet kui ka reaalset sõjajõudu, meie seisundit arvestades, ka liitlaste olemasolu. Kõik need tegurid olid 1918. aastal olemas ja just see on põhjus, miks Eesti riigi loojaid ja meie riigi loomise eest võidelnud sõdureid lugupidamisega meenutada,“ ütleb Reinsalu, kes kutsub samuti esiisade sangarlikku meelt ja vaprust meenutama Vabadussõja alguspäeval küünalde süütamisega langenud kangelaste kalmudel ja mälestusmärkide juures, mis püstitatud Eesti eest võidelnute auks.

Sindis tähistatakse Vabadussõja algust 28. novembri hommikul kell 9.00 Sindi Gümnaasiumi aulas – korraldajateks Sindi ajalooklubi, Sindi Muuseum ja Sindi Gümnaasium.

Sindi Gümnaasiumi aula seinal on mälestustahvel Vabadussõjas võidelnud Sindi meeste nimedega. Nende mälestuseks seisavad kaitseliitlased relvaga käes auvalves. Mälestustahvli juurde asetatakse lilli ja süüdatakse tuli. Kaitseliidu lipu taha reastatakse kümned kooli sinimustvalged lipud, mis jutustavad kõnekat legendi koondumisest riigi võimsaima sümboli hoidmiseks. Kes võtab vaevaks hoida lippu, omab juba aegsasti ka emotsionaalset kogemust selleks, et vajadusel relvaga kaitsta oma kodu ja maad – usuvad mälestushommiku korraldajad.

Sõna saab õpilane Lisette Kandima teemal „Naine Vabadussõjas“. Peaettekandega esineb Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Pidulikul hommikul osalevad Sindi Gümnaasiumi 8.-12. klasside õpilased ja õpetajad, aga samuti kõik teisedki isamaaliselt mõtlevad inimesed, keda ei seo tööülesanded.

Pealinnas süüdatakse küünlad kell 11 Kaitseväe kalmistu mälestusehise juures ja pärgade asetamine toimub kell 13 Vabadussõja võidusamba jalamil, kus teenivad EELK peapiiskop Andres Põder ning kaitseväe peakaplan Taavi Laanpere.

Samal teemal:

Sindis tähistatakse Vabadussõja algust

Täna tähistab Mari Suurväli oma 65. sünnipäeva

Sunday, November 24th, 2013

Mari Suurväli, Eesti Lipu Seltsi liige, kes on üks innukamaid lipu päevade korraldajaid Pärnus

Mari Suurväli innukat tegutsemist jätkub kõikjale. Teda tunnevad võrdväärselt hästi nii ettevõtlikud noored kui kõige eakamad pärnakad. 2009. aasta sügisel Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis algatatud Väärikate Ülikool 50+ pärnumaalaste jaoks kujunes Mari ettevõtmisel üheks kõige säravamaks ideeks, millega kaasatakse vanemaealisi inimesi ühiskonnaellu, et abistada neid ümbritsevas ühiskonnas toimuvate protsesside ja muutuste mõistmisel ning suunata elutervel liikumisel võrdväärsena teiste ühiskonna liikmete hulgas.

Mari on pühendanud palju energiat ettevõtlusõppe edendamisele keskkooli või gümnaasiumi astmes. Ta korraldab juba palju aastaid õpilasfirmade laatasid. Juba on ta ettevalmistamas 7. detsembril toimuvat õpilasfirmade laata Pärnumaa jõulud, mis peetakse traditsiooniliselt Port Arturi kaubanduskeskuses. Laat on aastatega üha populaarsemaks muutumas.

Mari on Eesti Lipu Seltsi liige ja üks peamisi lipu päevade korraldajaid riigi sünnilinnas Pärnus.

Mari on erakonna IRL IRENi juhatuse liige ja Pärnumaa naisklubi keskne hing.

Marile on annetatud palju tiitleid, teiste hulgas IRL kuldmärk. Mullu jõulukuul andis Pärnu Muuseum üle mitme aasta taas välja rahvavalgustaja auhinna, mille pälvis Pärnu Kolledži projektijuht Mari Suurväli Pärnu Väärikate Ülikooli eduka eestvedamise eest. Eelmisel aastal kutsuti Mari riigi sünnipäeva puhul ka Vabariigi Presidendi vastuvõtule. Kõik see on vaid väga puudulik kokkuvõte sellest, mida võiks Mari puhul rääkida.

Palju õnne Marile kõigi poolt, kes teda tunnevad ja teda sooja südamega tervitavad.

Märkmeid IRL Naiskogu IREN sügiskonverentsilt

Sunday, November 24th, 2013

Eile Riigikogu konverentsisaalis toimunud IRL Naiskogu IREN sügiskonverents oli avatud lisaks erakonna oma liikmetele ka kõigile teistele poliitikast huvitatuile.

Annely Akkerrmann

IREN on Eroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni Naisühenduse (EPPW) liige, kelle viimastel aastatel heaks tavaks muutunud konverentsid pakuvad alati kasulikku ja kaasa mõtlema kutsuvaid teemade käsitlusi.

IREN-i tööd juhtiv Annely Akkermann ütles, et kõnelejate valikul lähtuti sedakorda kohalike omavalitsuste valimiste aastast ja ees seisvatest Euroopa Parlamendi valimistest. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper analüüsis naiste positsiooni tänavusel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Tunne Kelami nõunik ja tema büroo juhataja Kadri Kopli selgitas Euroopa Parlamendi toimemehanisme. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tutvustas Euroopa Liidu ees seisvaid väljakutseid. Viimasena esines arvamusliider Andres Arrak.

Annely Akkermann ei toeta sookvootide loomist Eesti oludes

20. novembril toimunud hääletusel toetas europarlament otsust, millega EL-i börsidel noteeritud ettevõtete nõukogudes tagataks aastal 2020 naiste esindatus vähemalt 40 %, riigi osalusega äriettevõtted peaksid sama eesmärgini jõudma 2018. aastaks. Direktiivi eelnõu jõustumiseks peab see saama ka EL-i Nõukogu heakskiidu. Naiste õiguste komisjoni raportöör Rodi Kratsa-Tsagaropoulou sõnul olevat seaduse muudatus konkurentsivõime parandamiseks hädavajalik, et börsil noteeritud ettevõtted muutuksid ning kaasaksid kõrgelt kvalifitseeritud naisi oma otsustusprotsessidesse.

Mari-Liis Sepper

Selle teadmise taustal oli huvitav kuulata ka Mari-Liis Sepperi analüüsi naiste positsioonist viimastelt kohalike omavalitsuste volikogude valimistelt. Sepperi sõnul olid ainsad linnad Narva ja Kohtla-Järve, kus volikokku pääsenud naiste osakaal oli meestest suurem. Volinik näeks heal meelel, et kasutatakse nn tõmbluku moodust ja nimekiri koostatakse vaheldumisi mehe ja naise paigutumisega nimestikku. Samas toodi kuulaja poolelt näide Keilast, kus nimekirja esimeses osas oli 10 naist ja nende järel 10 meest. Sellele vaatamata osutus valituks ainult 2 naist.

Üle riigi kandideeris 8877 (60%) meest ja 5912 (40%) naist. Üleriigiliselt osutus kandideerinud meestest valituks 22,8% ja kandideerinud naistest 15,5%. Naiste osakaal erakondade nimekirjades üle Eesti oli kõrgeim Keskerakonnal, järgnesid Sotsiaaldemokraadid, Reformierakond, IRL ja EKRE. Suuremate ringkondade vaatel oli naiste ja meeste osakaal esinumbrite seas vastavalt 17% ja 83%. Tartus oli naiste osalus esikümnes kõige madalam IRL-il – 10% ja kõige kõrgem sotsidel – 50%.

Sepper järeldab, et edukusnäitaja järgi osutuvad mehed valituks lihtsamalt, sest meeskandidaadid on tuntumad ja asuvad nimekirja päises. Mehed on tema hinnangul potensiaalsed võitjad.

Annely Akkermann ei pea Eesti oludes naistele täiendavate eelistuste loomist otstarbekaks. Tema hinnangul on määravama tähtsusega inimese kompetentsus ja võimekus kindlal ametil töötamiseks, mitte isiku sooline kuuluvus.

Andres Arrak küsis kas Eesti on lolli mänginud

Andres Arrak

Juristi hariduse ja majandusteadlase kutsumusega Andres Arrak nimetati tunamullu õigustatult Postimehe arvamusliidriks. Majanduspublitsisti heaks isikuomaduseks on lihtne ja humoorika varjundiga kõnepruuk, mille abil ta oskab raskemini mõistetavaid keerukusi ka keskmise taibuga inimestele arusaadavaks teha. Arraku seisukohad olid muidugi tuttavad neile, kes on järjepidevalt ajalehti lugedes hoidnud silma peal tema poolt kirjutatud arvamusveergudel. Teisi kuulajaid pani Arrak oma ootamatute küsimuste asetustega aga ahhetama ja keset esinemist ka valjuhäälselt kommenteerima või lihtsalt heatahtlikult muhelema.

Põlvamaa talutares tegutsev mees hindab pere väärtust, mis toetub tuhandete aastate kogemusele, aga viimased sadakond aastat linnadesse ümberasunud inimeste jaoks on toimumas selle kaduvväikese perioodi sees põhimõttelised muudatused. Unarusse jäetud laste tegemine on vahetatud välja meeletu tarbimise vastu ja põhjuseks tuuakse raha vähesus nagu ei sünnikski lapsed armastusest vanemate vahel. Selle asemel, et toitu noppida oma maalapilt, on hakatud kõike poest ostma. On harjutud võimalikult vara pensionile minema ja rikkalikult tasustatud pensioni põlve nautima. Heaoluühiskonna mudel on juba tükimat aega pankrotis ja kurb lugu ei taha veel paljude teadvusse jõuda.

Arvamusliider peab oluliseks küsimust, kas vahe rikastega väheneb enne, kui Eesti tühjaks jookseb ja teeb erakondadele etteheiteid visiooni nappuse pärast. Valimisprogrammides jäetakse väljaütlemata, kuhu Eesti tahab liikuda. Arrak teab lähiminevikust vaid kahte tõsise tulevikunägemusega inimest: üks neist on surnud ja teine ratastoolis.

Eestis on tööga hõivatud inimeste arv riigis paarikümne aastaga vähenenud 26%. Tootlikus on madal kuid rahvas tarbib järjest suuremal hulgal mõttetuid kaupu, kusjuures elanikkond vananeb. Eesti ei erine ülejäänud arenenud maailma hädadest, aga pööre võiks toimuda meie ühises ajus. Küsimus on väärtushinnangutes: kas kõpitseda isatalu juures või kulutada ennast välisreisidele lõunamaa soojadesse paikadesse, kus rannaliiv on kollasem, taevas ja meri sinisem ja pole lund?

Samas kuulume Arraku hinnangul viie rikkama riigi hulka mitte ainult Euroopas vaid kogu maailmas. Kuna oleme säilitanud tihedama sideme maaga, on olukord Eestis võrrelduna Euroopaga oluliselt parem. Eelisteks on suhteliselt happevaba õhk ja viljakas mullapind. Puhtast joogiveest unistavad miljardid inimesed. Meie seda probleemi ei adu.

Marko Mihkelson

Ometi pole Arraku analüüsi põhjal Eesti rahval lähema kümnekonna aasta jooksul palgatasemes suurt edasiminekut loota. See selgus on jõudnud just eriti noorte teadvusse, et lähikümnendil elukvaliteedis murrangut ei toimu ja arvamusliider küsib irooniliselt: „Kas mängisime lolli ja magasime oma šansi lihtlabaselt maha?“ Ta heidab ette reisimisi ja muid tarbetuid tarbimisi. „Investeerisime küll, aga mitte tulevastesse tehnoloogiatesse. Eurotoetuseid kulutati mõttetult hiiglaslike taristute rajamisele, aga ei panustatud piisavalt haridusele. Iirimaa paigutas euroraha valdavalt haridusse. Veel hiljaaegu polnud neil mitte ühtegi lõpuni ehitatud kiirteed.

Arrak kiidab küll eestlaste tublidust, et esimese tosina majandusaastaga suudeti kasvatada tootlikust 60 %, aga peab seda ilmselgelt väheseks. Endiselt toodetakse lubamatult odavaid kaupu. Arrak esitab pildikese Eestist, kus puu langetamise järel veeretatakse see sageli sama ümarana väljapoole riigipiiri. Soomes saetud puust valmistatakse väärisvineer, millest omakorda tehakse „antiiki“. Toodangut kilodes realiseerides jätkub neil raha nii õpetajate kui medtöötajate tasustamiseks.

Möödunud aasta andmete põhjal tekitatakse Eestis ühe tunni kestel 11 euroga mõõdetavat väärtust. Seevastu soomlane loob sama ajaga 40 euro eest väärtust, rootslane 45, taanlane 49 ja iirlane 51 määral. Nii kuulumegi majanduslikult heaolult viie vaesema sekka. Leedukate 10 ja lätlaste 8 euro väärtusega tunni tootlikus lohutab meid vähe ka siis kui teame, et Balti riikidest veel kaugemale jäävad Bulgaaria ja Rumeenia.

Miks makstakse põhjanaabrite juures sama töö eest rohkem palka? Põhjuse leiab töö tootlikkuse erinevustes ja see tekitabki kiusatust üle lahe mett limpsama lennata. Noorte naistega juhtub seal mõndagi ja Eestisse jäänud meestest saavad poissmehed. Üldjuhul kasvavad võõrsil Euroopa kodanikud, kellel Eestiga vähe ühist. Arrakule teeb muret, mis võimaldaks Eestile uut hingamist. Ta ei silma meie poliitilisel maastikul erakonda, kes näeks tervikpilti ja aduks küsimuse olemust, et pakkuda välja lahendust. „Nii probleemi teadvustamine kui ka pakutavad lahendused ei saaks olema kindlasti mitte populaarsed.“

Noori ei saa väevõimuga Eestis hoida. Sellepärast soovitab Arrak rohkem väärtustada Eesti elukeskkonda, kus leidub kõige kihvtimaid paiku elamiseks, jätkub loodust, maad ja vett. „Soomes on 3 korda kõrgem palk, kuid see ei võrdu samades kordades elukvaliteedi vahega!“ Arraku sõnul unustagu nooremad kui 40-aastased riiklik pension. Soomes lõpeb riiklik pension võibolla Eestist 5 aastat hiljem. Seega on enesepettus käija Soomes pensioni teenimas.

Kadri Kopli

Arraku sõnul on Eestis 300 tuhat vanaduspensionäri ja 640 maksumaksjat töötajat. Kuid mõnes Euroopa riigis, näiteks Itaalias, läheneb suhe üks ühele. Nii ei pea riigipension enam üle paarikümne aasta vastu, sest praegu makstavate pensionide raha kogutakse tänastelt töötajatelt, kelle hulk aina väheneb. Sellise süsteemi kokkuvarisemine on vältimatu, kuna sotsiaalse kindlustatuse heaolu mudelid loodi ajal, mil ühe pensionäri kohta töötas 5 kuni 6 inimest. Madalast sündimusest tingitud vananeva ühiskonna oludes tuleb riigipensionist suu puhtaks pühkida, väidab Arrak.

„Minu vanaisa isa suri ära nõnda, et polnud pensionist aimugi.“ Arrak ütleb, et selle järele puudus vajadus, sest kolm-neli põlvkonda elas sama katuse kohal ja kogunes kõigil söögikordadel ühise laua äärde. Perekond täitis üheaegselt majandusüksuse, lasteaia ja vanadekodu rolli. Vähelapseline või lastetu linnapere pole enam jätkusuutlik, sest kõik toetub peretraditsioonidele.

Yoko Alender

Elukutsevalikuni peaksid õpilased jõudma hiljemalt põhikooli viimases klassis. Euroopa tava näitab seda, et keskmiselt 60% põhikooli lõpetajatest asub ametit õppima ja 40% suundub üldkooli. Näiteks Šveitsis astub gümnaasiumisse kõikidest põhikooli lõpetanutest veelgi vähem, kõigest 17%. Eestis on suhe vastupidine: 30 ja 70. Arraku kinnitusel peaks reaalainete, ehk matemaatika osakaal olema märkimisväärselt suurem, sest selle valdkonna inimesed on otsesemalt seotud tootmisega.

Kuid on ilmnenud tõsiasi, et reaalained osutuvad noorte jaoks raskeks. Arraku sõnul läheb Eestis reaalaineid edasi õppima ainult neljandik. Ta toob välja ootamatu ja mõneti jahmatava põhjuse, milleks on puudulik lugemisoskus. Näitena vahendab publitsist vestlust ühe Tallinna matemaatikaõpetajaga, kelle jutust selgus, et matemaatikaga tekkivat viiendas klassis raskusi õpilaste suutmatuse tõttu keskenduda pikematele tekstiülesannetele, mida peaks mõttega süvenenult lugema. Viierealise teksti lõppu jõudes unustatakse juba esimene lause… Kuidas sellise taipamatuseni jõutakse?

Internetti kasutama harjunud noor võõrandub ilukirjanduse lugemisest. Kohustusliku kirjanduse lugemiseks antud „Gilgameši” originaali asemel tutvutakse lühikoomiksiga või laaditakse internetist alla selle lühikokkuvõte. Lugemiseks ei piisa häälikumärkide tundmisest ja oskusest sõnu lauseks lugeda. Lugemisoskus tähendab enamat ja loob eelduse mõtteloovuseks, ka matemaatiliste ülesannete lahendamisel.

Saalist küsiti muuhulgas: miks võim ei arvesta sageli vaimuga ja milleni see viib?

Samal teemal:

Kihnus toetati kohviga Lootuse küla

Jõulupuu kaunistab Pärnu Keskväljakut

Friday, November 22nd, 2013

Kuusk läheneb Keskväljakule mööda Pikka tänavat läbi tiheda udu

Euro Cactus OÜ projektijuht Arne Meier

Ka sedakorda leiti Pärnule sobiv kuusk Paikuselt. Kui möödunud aastal langetati kuusepuu Põlendmaa vana koolimaja juurest, siis tänavu loovutas umbes samade mõõtmetega iluduse Silla külas elav pere, kelle kodumajale muutus ca poolesaja aasta vanune hiiglane ohtlikuks. Omaniku sõnul olevat juurestik hakanud maja vundamenti murendama.

Kuusk on jõudnud Keskväljakule

Jõulupuu toomise ja paigaldamisega tegeleva Euro Cactus OÜ projektijuht Arne Meier mõõtis kuuse pikkuseks 18 m ja võra läbimõõduks ca 6 m. Kuna puu püstitati spetsiaalselt ettevalmistatud 1,5 m sügavusesse auku, siis jääb kuuse tegelikuks pikkuseks Keskväljakul ca 16,5 m. Keskväljaku kuuse ehib tuledega AS Elwo.

Auku kattev metallist kaan lõigatakse lahti

Enne esimese adventpüha saabumist lubas Meier püstitada väiksemad jõulupuud veel Rüütli platsile, Lasteparki ja Martensi väljakule. Kolm kuuske on tellitud Pärnu Linnavalitsuselt, neljandat soovis Pärnu Keskus.

Linna tellitud kuuskede toomine, ehtimine ja vanikute panemine kesklinna, hiljem ka kuuskede ja vanikute ära viimine läheb koos käibemaksuga ühtekokku maksma 4969 eurot.

Samal teemal:

Tänasest ehib Pärnu Keskväljakut taas jõulupuu

Tänasest kõrgub jõulupuu taas Pärnu Keskväljakul

Marko Šorin jätkab oma meeskonnaga Sindi linna juhtimist

Thursday, November 21st, 2013

Tänasel Sindi Linnavolikogu istungil nimetati keskerakondlane Marko Šorin üheksa toetava häälega taas linnapeaks.

Toomas Asi, Sindi Linnavolikogu esimees ja Marko Šorin, Sindi linnapea

Marko Šorin astub uude valitsemisperioodi suurima kodanike poolt antud mandaadiga, mida varem teised linnapead pole omanud. Praeguse linnapea poolt hääletas valimispäeval 565 kodanikku. Keskerakonna nimekirjas kandideerijad kogusid ühtekokku 1057 häält. Linnakodanike eelistus Šorini vastaskandidaadile Peeter Põhoninile (IRL) oli üle kuue korra väiksem.

Šorin tuli Sindi linnavalitsusse tööle 2010. aasta märtsis kui kõik 15 volikogu liiget tema abilinnapea kandidatuuri heaks kiitsid.

Pärast seda, kui 2011. a 7. juulil oli volikogu lühikest perioodi linna juhtinud linnapead umbusaldanud, esitas fraktsiooni Kodulinn Sindi aseesimees Toomas Asi uueks linnapeakandidaadiks Šorini, keda tookord toetas samuti 9 volikogu liiget.

Juhtivametitel kohalikus omavalitsuses eelnes üle kümne aasta kestnud töö Viisnurgas. Mullu augustis ajalehele Kesknädal antud intervjuus ütles Šorin järgmist: „Erasektoris tegin tööd raha tekitamiseks ja omaniku kasumi suurendamiseks. Avalikus sektoris tuleb aga teha otsuseid ja valikuid mingi kindla hulga raha piires ning võimalikult kasulikult avalikku huvi arvestades. Avaliku huvi tunnetamiseks tuleb hoida sidet elanikkonna ja linnavalitsuse vahel, mis minu arvates toimib Sindis heal tasemel.“

Šorin on lõpetanud Sindi Gümnaasiumi. Seejärel omandas ta erialase hariduse Pärnu Majanduskoolis, mis hiljem muutus Pärnu kolledžiks. Täiendõppega jätkas ta Ameerika Ühendriikides.

Marko Šorin on abielus ja kasvatab kahte poega. Šorin on öelnud, et teda on juba maast madalast kasvatatud pereväärtusi hindavalt ja püüab seda joont hoida ka praegu.

Pere ja töö kõrvalt jätab ta endale aega mitmekülgseks huvitegevuseks. Lemmikharrastused on ajaloo tundmine, sportliku vormi säilitamisel sulgpall ja kabetamine. Meelelahutust leiab ka rahvatantsus.

*

Toomas Asi valiti Sindi Linnavolikogu uueks esimeheks 31. oktoobri istungil. Aseesimeheks sai Aleksander Kask.

Samal teemal:

Marko Šorin ja Keskerakond tegid täna Sindis ajalugu

Marko Šorin peab oma meeskonna nimekirja heaks valikuks

Marko Šorin on Keskerakonna Sindi linnapeakandidaat

Juubelieelne vestlus Sindi linnapea Marko Šoriniga

Jaanus Käkk külastas Sindi linna ja tutvus linnapeaga

Marko Šorini väljaütlemised Kesknädalas

Mida on andnud Sindi linnale 20 aastat iseolemist?

Uueks Sindi linnapeaks valiti Marko Šorin

Marko Šorini valimiste järgseid mõtteid

Sindis tähistatakse Vabadussõja algust

Wednesday, November 20th, 2013

28. novembri hommikul kell 9.00 tähistatakse Sindi Gümnaasiumi aulas 95 aasta möödumist võidukalt lõppenud Eesti Vabadussõja algusest. Sündmus saab teoks Sindi ajalooklubi ettevõtmisena koostöös Sindi Muuseumi ja Sindi Gümnaasiumiga.

95 aastat Eesti Vabadussõja algusest

Üliedukaks kujunenud Vabadussõda algas eestlaste jaoks taganemislahingutega. 28. novembril ületas umbes 12 tuhat punaväelast Eesti piiri. Lätti tungis Punaarmee juba kümme päeva varem, sest 16. novembril oli punaste ülemjuhataja Jukums Vācietis andnud korralduse alustada lahkuvate saksa vägede järel rünnakut väga pikal rindejoonel Ukrainast Soome laheni. Mäletatavasti tühistas Lenin ühepoolselt enne laialdase rinde avamist Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu. Venemaa pole Lenini eeskujul austanud paljusid rahvusvahelisi lepinguid tänase päevani, aga Eestis soovitakse sellele vaatamata oma eluga edasi minna ja mäletada ka minevikku.

Sindi Gümnaasiumi aula seinal on mälestustahvel Vabadussõjas võidelnud Sindi meeste nimedega. Nende mälestuseks seisavad kaitseliitlased relvaga käes auvalves. Mälestustahvli juurde asetatakse lilli. Kaitseliidu lipu taha reastatakse kümned kooli sinimustvalged lipud, mis jutustavad kõnekat legendi koondumisest riigi võimsaima sümboli hoidmiseks. Kes võtab vaevaks hoida lippu, omab juba aegsasti ka emotsionaalset kogemust selleks, et vajadusel relvaga kaitsta oma kodu ja maad – usuvad ajalooklubi inimesed. Sindi Gümnaasiumis toimub kaitsealane õpetus alates aastast 2008.

Umbkaudu kolmveerand tundi kestval sündmusel saab sõna õpilane Lisette Kandima teemal „Naine Vabadussõjas“. Peaettekandega esineb Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Pidulikul hommikul osalevad Sindi Gümnaasiumi 8.-12. klasside õpilased ja õpetajad, aga samuti kõik teisedki isamaaliselt mõtlevad inimesed, keda ei seo tööülesanded.

Käesoleval nädalal alustatakse Sindis kergliiklustee asfalteerimist

Monday, November 18th, 2013

Möödunud nädalat lõpetades vaatasime koos Sindi Linnavalitsuse abilinapea Rein Arikoga senist tee rajamist Kauri ja Karja tänava vahelisel lõigul ning edukas tööde kulgemine annab lootust juba sel nädalal värskelt asfalteeritud teel liikumiseks.

Linnu tee

Tiiru tänava ja Linnu tee nurgal

Seda, et teede projekteerija ja ehitaja sõnavarast puudub kergliiklustee mõiste, on varemgi selgitatud. Ometi teeb rahvasuus kõneldav keel kangekaelselt oma valikuid, mis eristub ametlikust oskussõnastikust. Muidugi annab selleks olulise panuse ka igapäevane ajakirjanduslik keelekasutus, mis tundub suus mugavamalt liikuvat. Vaevalt muudaks asja ka seekordne erand, kui kirjutan kergliiklustee asemel jalg- ja jalgrattatee.

8. oktoobril tegi Viamer algust muldpinnase koorimisega. Käesoleval nädalal on ehitaja jõudnud töödega sellesse järku, et juba lähipäevadel võiks sobivate ilmaolude jätkudes katta ca 1,8 km pikkuse tee 2,5 meetri laiuse asfaltbetooniga.

Paikuse teel

Aluskiht on pisut laiem. Buldooser lõikas teesüvendi tera laiuselt, 3,2 m. Alus täideti kruusaga, mille peale laotati paekillustik. Kraave ületades ehitati liivast ka kõrgemaid teetamme, mille varisemise vältimiseks laoti graniitkivid toeks. Tiiru tänava lõik sai äärekivid. Muide, äärekividega ääristatud teed nimetatakse kõnniteeks, ilma selleta lihtsalt jalgteeks. Kuna Tiiru tänav on kitsas ja selle kõrvale rajatav täiendav tee oleks hiljem raskesti ülejäänud sõiduteest eristatav, siis otsustatigi kasutada äärekive, mis tõstavad rajatava tee umbes kümmekond cm kõrgemale. Nii tekib reaalne takistus autodele lubatud alale sõiduks ja parkimiseks. Autotee saab Tiiru tänaval ka mustkatte. Mustkate pannakse samuti Paikuse teele. Seal, kus rajatav asfalttee ületab kruusakattega tänavaid, asfalteeritakse sõidutee ületuskohtadel 5 m laiemalt. Nii välditakse ülesõidul asfaltbetooni murdumist selle servas.

Nagu nuaga lõigatud kraaviperved

Linnutee alguses kehtivad Keskkonnaameti erinõuded, mis säästavad looduskaitse all olevaid mände. Rein Ariko selgitab, et erinõuded kehtivad mändide ümber 50 m raadiuses. Alguses nõuti kaugemalt ringi minemist, et mitte juuri kahjustada. Viimaks jõuti kompromissile ja lubati tulla siiski lähemale tingimusel, et kasutatakse geovõrku. Polüpropüleenist, polüetüleenist või polüestrist valmistatud geovõrgud omavad kindlas suunas 40 kuni 400 kN/m (20 – 80 kN/m võrdselt igas suunas) tõmbetugevust, millest on abi ka puujuurtele tekkiva surve laiemale pinnale jaotamiseks.

Kompromisslahendusi tuli otsida ka rajatava tee ääres elavate inimestega. Näiteks muudeti algset projekti Paikuse teel ja viidi ülekäik Tiiru tänava otsa, kus kohalike elanike hinnangul on tee ületamine ohutum. Töökäigus ilmneb ikka pisiasju, mis projekteerimisel silma ei paista, aga hea projekteerijaga koostöös pole väikeste korrektiivide tegemine probleemiks, kõneleb Ariko.

Pärnu maantee ääres

Projekteerimisel polnud näha mitte kõiki ammuste kraavide ja teetruupide kõrguste muutuseid, mis on paljude aastakümnete jooksul aset leidnud. Näiteks Linnutee algusesse paigaldatud meetrise läbimõõduga truup jäi 40 cm madalamale mitukümmend meetrit allavoolu asuvast truubist. Kraavi pidi võsast puhastma ja süvendama. Tegelikult tehakse juba kolmel viimasel aastal suurt tööd kraavide puhastamisega ja õigete voolukallete tegemisega. Ariko sõnul oli see kohustus viimasesse vee- ja kanalisatsiooni rajamise projekti sisse kirjutatud. Kohad kus rajatav trass lõikas vanu truupe, tuli need täies ulatuses välja vahetada ja paigutada projektijärgsele tasandile.

Tiiru tänaval

Pärnu maantee ääres on osa krunte teele sedavõrd lähedale mõõdetud, et kraavile ei jätkunud enam ruumi. Sellepärast pidi paigaldama ka ca 70 m sadeveetorustikku. Kaevati ka päris uut kraavi, mida pole varem tarvis olnud. Ariko kiidab kopameest, kes on kraavi perved lõiganud täpsel kaldel nagu terava noaga joonlaua järgi sirgeks. Tänapäevaste täispöörde koppadega on seda muidugi hõlpsam teha, aga oma ala meistrid on sellega toime tulnud ka kunagiste veneaegsete laadurkoppadega. Kõik oleneb ikkagi inimesest!

Viameri töömehed on üldse oma headust juba varemgi Sindis tõendanud, aga mitte ainult Sindis, annab Ariko paljutähendavalt mõista, et neil on taas tee-ehitajaga vedanud.

Kauri tänaval

Seal, kus rajatav tee liiga lähestikku sõiduteega kulgeb, paigaldatakse tähispostid. Põrkepiirete paigaldamist ei pea Ariko mõistlikuks, sest asulasisesed kiirused on väikesed, pealegi pole tegemist väliskurvidega. Küll tuleb paigaldada 69 liiklusmärgi posti. Linnutee algusesse paigaldatakse ka valgustusposte. Mujal lõikudel saab kasutada olemasolevaid valgustusposte. Näiteks varem suusaraja jaoks paigaldatud valgustust saab nüüd kasutada ka uue tee valgustamiseks.

Ehituse maksumuseks on rohkem kui 350 000 eurot, millest „Kergliiklusteede rajamine“ meetmega tasub EAS 176 000 eurot. Teise osa kaetakse Sindi linna eelarvest. Ehituse lepinguline kestvus on määratud 75-le päevale alates lepingu sõlmimise kuupäevast. Leping sõlmiti 3. oktoobril.

Samal teemal:

Sindis algas kergliiklustee ehitus Kauri tänavalt linnavalitsuseni

Sindis jätkatakse kergliiklustee ehitamisega

Hüvastijät Eduard Rajariga

Sunday, November 10th, 2013

Eduard Rajari oli üks Eesti muinsuskaitseliikumise rahvusliku joone rajajaid, kelle lahkumine jätab Pärnumaale maha märgilise tähendusega jälje.

Pärnu Metsakalmistul ütles Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste kalli sõbra Eduardi mälestuseks sõnad, mis jäävad mahajääjaid aja kulgemises saatma nii mõtetes, südames kui tegudes:

„Sina teadsid, et maailma sünnitakse kahel viisil – pühendumusega ja ilma.

Sina teadsid, et pühendunute hulgas peab olema neid, kes mõistavad: maailm on täielikult arusaadav üksnes ajas – aja kulgedes – üksnes aja lugu tundes.

Sina teadsid, et aja lugu tuleb meil endil jutustada. Keegi teine ei tee seda meie eest.

Sina teadsid, et meie lugu on lugu meist endist, meie kodust – talust, külast, kihelkonnast, linnast ja muidugi lugu meie Eestist!

Sina õppisid meie lugu jutustama. Ja õpetasid teisi seda tegema.

Sina olid neid väheseid valituid, kelle lugu rändas igavikuteedel – kalmistutel, hauatähistel – pühamast pühamatel mälestistel, millele oli peale hinganud kõikvõimas aeg.

Nüüd oled sa ise teel sinna – igavikku, mis on pühamast püham.

Sa ei jõudnud kõiki oma töid ära lõpetada. Ometi pole sa kellegile midagi võlgu! Hoopis meie oleme sinu ees võlglased. Ja jääme sind püsivalt mäletama. Puhka rahus!“

Eduard Rajari maine teekond katkes ootamatult 31. oktoobri videviku valguses Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 111. kilomeetril toimunud autoõnnetuses. Eestile oluline muinsuskaitsja sündis 1948. aasta 15. mail Grimmi külas Venemaal, kuhu Nõukogude terroristid tema ema kodumaalt kaugele eemale olid küüditanud. Pisikesel poisil õnnestus vanaema abiga juba kümnekuuselt Eestisse pääseda. Tema panus muinsuskaitse- liikumises ja riigi de facto taastamises on olnud märkimisväärselt suur. Paljude aastate kestel töötas innukas muinsuskaitsja Pärnumaa kalmistutele sängitatud inimeste elulugude kogumisel. Käsikirjaliselt on ta ettevalmistanud mahuka kalmistuid käsitleva uurimustöö, mille trükki toimetamine peaks olema muinsuskaitsjate aukohus. Eduard Rajari on põhjalikult uurinud kalmistute kunstiväärtusi ja ka tema enda kätes on valminud kunstiväärtusi.

Eduard Rajari omandasTartu ülikoolis ajaloolase kutse, on õpetanud koolis ajalugu ja tööõpetust, osalenud Pärnu Linnavolikogu esimese ja teise koosseisu töös, olnud muinsuskaitseinspektor. Ta oli Pärnu linna muinsuskaitse komisjoni kõige pikema staažiga asjatundja Pärnumaal.

Rajarit on autasustatud Tammelehe II järgu aumärgi, muinsuskaitse teenetemedali, Pärnu teenetemärgiga, Balti keti mälestusmedaliga.

Samal teemal:

Eile hukkus Järvamaal toimunud liiklusõnnetuses Pärnu muinsuskaitsja Eduard Rajari

Kärt Anvelt kavandab lähisuhtevägivalda käsitlevat telesaadet

Friday, November 8th, 2013

MTÜ Kodanikujulgus ühenduses Pärnu Naiste Varjupaigaga kutsusid eile kokku järjekordse mõttekoja, mis keskendus lähisuhtevägivalla teema avalikustamisel ajakirjaniku rollile.

Haini Tammeoks jutustab mõttekojas osalejatele oma lugu

Margo Orupõld

Mõttekoja avamisel Maarja-Magdaleena Gildi lakasaalis andis Pärnu Naiste Varjupaiga käesoleva aasta tegemistest ülevaate Margo Orupõld, kelle sõnul on 2013. aastal registreeritud Pärnumaal 146 perevägivalla juhtumit, mida on võrreldes eelmiste perioodidega pisut vähem. Põhjuseid võib olla erinevaid, aga kindlasti ei saa näitajat pidada probleemi tähtsust vähendava märgina. Prokuratuuri esindaja hinnangul on menetlusse jõudnud umbes 25 juhtumit. Konkreetsete näidete valguses selgub kurb tõsiasi, et sageli ei julge naised oma mehe vastu tunnistusi anda ja on valmis pigem jätkuvalt kannatama. Vaatamata naiste kartlikkusele probleemi olemasolu tunnistada ja teisalt ka kehtivate seaduste puudulikkusele ilmnes Lääne prefektuuri töötaja Karin Uibo ettekandest, et Pärnumaal ollakse kokkupuutes lähisuhtevägivallaga edukamad kui mitmes teises piirkonnas.

Kärt Anvelt ja Andres Anvelt

Taas oli kohal Riigikogu liige Andres Anvelt, kes rääkis seadusloome täiendamise vajadustest. Kehtiv Eesti seadusandlus ei erista perevägivalda teistest vägivalla kuritegudest ja sellega tahetakse uue karistusseadustiku koostamisel arvestada. Praegust perevägivalda kvalifitseeritakse karistusseadustikus nimetatud kuritegude järgi vastavalt teo olemusele ja tagajärgedele. Perevägivalla mõistel puudub legaaldefinitsioon ja omaette lähisuhtevägivallale kohaldatavaid ennetusmeetmeid seadusandlus ei käsitle. Seadusandliku regulatsiooni puudumine raskendab ka perevägivalla levikust täpsema ülevaate saamist kogu riigi ulatuses. Muidugi kajastavad perevägivalla levikut üldised ülevaated kuriteo statistikas. Samuti saab osalist teavet perevägivalla olemusest ning levikust Eestis korraldatud mitmete sotsiaalsete uuringute tulemusena.

Teema arutelu käigus ilmnes muret tekitav tõdemus, et lapsed mõistavad sageli vägivalda isegi kui sotsiaalse kommunikatsiooni loomuliku vahendina.

Sindi vanemkonstaabel Tambet Tali, SKA Pärnu ohvriabi spetsialist Kaisa Üprus-Tali, Lääne prefektuurist Karin Uibo

Kohtumise väga oluliseks osaks võis pidada Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Kärt Anvelti mõtteid ajakirjaniku rollist lähisuhtevägivalla teema avalikustamisel. Ta rääkis oma ettevalmistavast tööst, mille eesmärgiks on tulla Kanal 2 vahendusel ekraanile perevägivalda käsitleva saatesarjaga. Telesaate heaks kordaminekuks saavad väärtuslikku abi osutada need vägivalla all kannatanud naised, kes julgevad ilma valehäbita kõigest avalikult kõnelda. Üks neist samm sammult turvalisema elu poole sammuvatest naistest on kahtlematult ka Haini Tammeoks, kelle jutustust võisid eile mõttekotta kogunenud erialatöötajad kuulda. Haini lugu pole küll veel lõpliku lahenduseni jõudnud ja tal tuleb päevade kaupa seista silmitsi kurikavala rootsi mehega, kes nüüd on siiski õnneks juba eksabikaasa. Mees on politseile juba pikalt teada osava manipulaatorina, keda on isegi korra tagajatel raske taltsutada. Kuidas suudab kõige selle juures siis toime tulla õbluke naisterahvas, kes kasvatab tubli emana oma väikseid lapsi? Tundub, et naine väärib kangelasema tiitlit.

Lundy Bancroft'i raamat „Miks ta seda teeb?“

Mõttekoda Maarja-Magdaleena Gildi hoones

Kasulikku teavitust jagasid ka Tartu Naiste Varjupaiga naised, kes esitlesid kordustrükis ilmunud Lundy Bancroft’i raamatut „Miks ta seda teeb?“. Raamatu autor on oma ekspertkogemusi jagav terapeut. Viieteistkümne aasta kestel on Bancroft tööalaselt kokku puutunud rohkem kui 2000 vägivallatseva isasega. Tarvilik raamat eeskätt naistele kes ei mõista päris hästi, mis nende paarisuhtes täpselt valesti on. Lugemisvara on asendamatuks abiliseks sotsiaaltöötajatele, lastekaitsespetsialistidele, kriminaalhooldajatele, psühholoogidele, pereterapeutidele ja teistele probleemiga kokku puutuvatele inimestele. Viieteistkümneks peatükiks jaotatud 475 leheküljelise raamatu peateemaks on vägivaldsed mehed ja näpunäited nende ära tundmiseks ning vägivallatsejatega hakkama saamiseks. Bancroft osundab vägivaldsusele, mida ei põhjusta oma vihaga toimetulematus, vaid mille puhul saavad vägivalla aluseks väärastunud väärtushinnangud ja hoiakud.

Raamatus annab autor vastused 21 küsimusele, mis Bancroft’i praktika põhjal vägivalda kogenud naistele sagedamini peamurdmist tekitavad; kuidas paarisuhtes vägivalda ennetada ja sellele piiri panna; millised on varajased ohumärgid ja kuidas paarisuhet ohutult lõpetada.

Samal teemal:

Mõttekojas kõneldi lähisuhtevägivalla ohjamisest

Mõttekojas kõneldi lähisuhte vägivallast

Estonias kõneldi heategevusest

Suhetes ei ole kohta vägivallale!

25. november on rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev

Alates uuest aastast asub Pärnu reisirongide lõpp-peatus Raeküla asemel Papiniidus

Wednesday, November 6th, 2013

Edelaraudtee infrastruktuuri AS juhatuse liige Rain Kaarjas kinnitab, et paar nädalat tagasi tehti Pärnus algust uue reisirongide perrooni ehitamisega, mis võimaldaks järgmise aasta esimesest päevast alates Šveitsi Stadler Bussnang AG diiselrongidel peatuda Papiniidu silla lähedal Liivi tee ääres.

Betoondetailid kokkumonteerimise ootel

K-Rauta hoonega kohakuti raudtee veerde maha pandud ehitusdetailid annavad täpselt teada uue peatuse asukohast, kuhu niipea siiski veel autoga päris perrooni juurde ei pääse. Küll aga on olemas raudtee ja Liivi tee alune tunnel, mille kaudu pole pikk tee sammuda Papiniidu tänava äärsetesse parklatesse või bussipeatusesse. Pisut kaugemale jäävad Riia maanteel peatuvad linnaliini bussid, mis viivad reisijad peaaegu kõigisse tähtsamatesse linnaosadesse.

Ehitajaks on peatöövõtjana OÜ GoTrack. Kõik Edelaraudtee taristul asuvad ooteplatvormid, sh Papiniidu, on uute rongide vastuvõtuks valmis hiljemalt käesoleva aasta lõpuks, ütleb Kaarjas. Ehitustööd kulgevad graafikujärgselt. Valmival perroonil kaitseb reisijaid tuulte ja sadude eest kolmest küljest piiratud paviljon ning ooteplatvorm on kogu ulatuses valgustatud. Suures plaanis on Papiniidu sarnane Pulli peatusega, kuid Papiniidu ootepaviljon on oluliselt pikem. 87,5 m pikkune ooteplatvorm võimaldab teenindada 4-vagunilisi koosseise. Kuigi alates 1. jaanuarist on Elron kavandanud Pärnu-Lelle liinile 2-vagunilised koosseisud, peab Kaarjas tõenäoliseks, et kesklinnale veidi lähemale nihutatav uus reisijaam suurendab võrreldes Raekülaga reisijate potentsiaali ja nii ehitatakse uus peatus selle arvestusega mis võimaldaks ka suuremat reisijate hulka teenindada. Uued mugavamad rongid annavad selleks põhjendatud lootust. Tuleval aastal tahab linn välja ehitada Papiniidu silla alt algava ja perroonini ulatuva uue tänava koos kümnekonnale autole mõeldud parklaga.

Tunneli kaudu Papiniidu jaama

Raekülast ületoodav reisirongide peatus jääb tulevase Rail Balticu Pärnu vaksali planeeringualasse. 30. septembril algatas Pärnu Linnavalitsus detailplaneeringu Pärnu jõe ja Liivi tee vahelisel alal, mille suuruseks on ca 13,2 ha. Planeeringuala määratlemisel arvestatakse vajaliku maa-ala suurusega: 2 uut rööpmepaari kogulaiusega 25 m, olemasoleva raudteega Pärnu linnas, umbes 500 m2 suuruse jaamahoone kavandamisega ja parkimisvajadusega ca 100 autole. Reisijaid teenindava jaamahoone parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldab Pärnu linn avaliku arhitektuurikonkursi. Planeeringuga lahendatakse juurdepääs bussidele ja sõidukitele jaamahoone juurde. Lisaks on arvestatud olemasolevate piirangutega, üldplaneeringust tuleneva nõudega säilitada olemasolev haljas- ja pargiala võimalikult suures ulatuses.

Samal teemal:

Rail Balticu reisijaama asukohta Pärnu linnas toetati 388 allkirjaga

Petitsiooniga nõutakse Rail Balticu Pärnu raudteejaama Pärnu linna toomist

Rail Baltic ja Pärnu peatus

Rail Balticu raudteejaama asukoht Pärnus

Pulli raudteepeatust hakkavad bussid läbima üheaegselt rongide saabumise aegadega

Rain Kaarjas räägib Edelaraudtee kavatsustest Tallinn-Pärnu raudteel