Arhiiv December, 2013

Krulli kohvik kogus kõige rohkem meeldimisi

Tuesday, December 31st, 2013

Krulli kohvik

Ärgitatuna lihtsast huvist sai aasta viimasel päeval uuritud, millised sõnumid on loetud tundide pärast lõppeval aastal Pärnumaa uudiste lehel enim tähelepanu pälvinud näoraamatu (facebook) sõprade poolt. Vaatluse all on pingerea esimesed tosin uudist.

Annely Akkermann on üks paljudest uue kohviku külastajatest, kes teeb enne lahkumist ukse kõrval olevasse raamatusse tänuavalduse

Kõige arvukamalt on sotsiaalmeediat kasutavad lugejad klikkinud lingile ‘meeldib’ uudisloo „Krulli kohvik Sindis“ juures. Omanäoline kohvik avati 9. detsembril postimaja ruumes, kus postiteenuste andmine lõpetati mullu 14. märtsil. 252 ruutmeetrit põrandapinda on piisavalt suur 40-kohalisele kohvikule ja köögipoolele, kus valmistatakse sooja toitu, kondiitritooteid, samuti leiba, saia ja erinevaid kukleid. Perefirma Krull OÜ omanikud Urmas Varris ja Kadri Kärg-Varris kinnitavad, et Sindi rahvas võttis uue kohviku kohe esimestel päevadel omaks. Suvel soovitakse hoovi poolel avada ka väliterrass.

Grand Prix võitnud MiRt

Krullist jääb oluliselt maha uudis 26. Pärnumaa vokaalansamblite kontsert-konkursist, mis toimus 13. aprillil Sindis. Võistulaulmise võitjaks kuulutati ansambel Mirt, kes osutus pingerea neljandaks uudises „Mirt andis tasuta kontserdi“. Kuid juhtus nii, et uudislugu sündis ka selle kuu 5. detsembril toimunud Mirdi kontserdist Pärnu Kontserdimaja kammersaalis. See uudis jätnuks näoraamatu klikkde arvult küll ansambli alles 19. kohale, aga liites Mirdiga seonduvad selleaastased uudised kokku, ületaksid tuntud vokalistid uudise populaarsuselt isegi esimest kohta hõivavat Krulli.

Margit Peterson ja Maire Tohv, kes illustreeris Margiti teise luulevihiku

Pärnumaa vokaalansamblite kontsert-konkursi uudisest jääb väga napilt maha ja võtab kolmanda koha teade sellest, et Pärnu poetess Margit Petersonilt ilmub Hooandja.ee abil peatselt kolmas luulevalik „Veerekese pääl“. Nüüdseks on kogumik ilmunud ja sellestki uudis avaldatud. Kui jälle liita Petersoni isikuga seotud kaks uudist, läheks taas raskeks esikolmiku või -neliku pingerea määratlemine.

Oikumeeniline patriarh Bartolomeus osaleb Pärnu Issandamuutmise katedraalis peetaval liturgial

Viiendal positsioonil asub septembrikuine uudis sellest, et Vabariigi Presidendi kutsel Eestis visiidil viibinud oikumeeniline patriarh Bartolomeus osales Pärnu Issandamuutmise katedraalis peetud liturgial, mille järel ülendab Tema Pühadus maestro Arvo Pärdi ja Viljo Vetiku Oikumeenilise Trooni arhontideks.

20. juunil anti Sindi Gümnaasiumi abiturientide lõpuaktusel Dajana Raabile üle kuldmedal ja kooli „rinnanõel“ ning ülieduka lõpetanu nimi kanti kooli auraamatusse. Näoraamatu äramärkimistega asetus uudis kuuendale kohale.

Viljo Vetik ja Arvo Pärt

Seitsmes koht: mais tõi Tiina Tuul oma isikunäituse „Unistustest kantud elu“ Tartust Sindi muuseumisse, kus kunstniku lapsepõlvelinna rahvas nägi mitmekülgselt haritud noore naise pühendumist kaunile loomingule.

Põnevaks kujunenud Põlva kammerkoori laevareis Kihnu osutus pingerea kaheksandaks. 1. augusti õhtupoolikul Pärnust Kihnu suunduva praami Liisi mootor seiskus reisijate sõnul umbes Liu ranna kohal ja plaanitud 2,5 tunnine merereis kestis ligikaudu 8 tundi.

Dajana Raab

4. veebruaril alustati Pärnu Jääfestivali ettevalmistavate jääatraktsioonide ettevalmistamisega, mis tõi samuti hulgaliselt meeldimisi uudisele. Ka Jääfestivali tegemistest ilmus palju lugusid, kuid antud vaatlusel pole siiski mitte niivõrd tegu ühe konkreetse teemaga seonduvate meeldimiste summeerimisega, vaid ikkagi rohkem mingi kindla uudisega piirdumine.

Põlva kammerkoori lauljad Pärnu lahel

Kümnendaks jäi katse uurida võimalust, kas saaks nimetada 2012. aasta lõikes TOP 10-sse mahtuvaid Sindi eluga tihedalt seotud inimesi selliselt nagu nad on silma jäänud ajakirjanduslikult vaatelävelt nähtuna. Sellise ootamatult huvitava ettepaneku tegi toonane Sindi Linnavalitsuse haridus- ja kultuuritööspetsialist Sigrid Jamnes.

Eelviimane oli vaadeldavas pingereas Paikuse lasteaia Mesimumm muusikaõpetaja Kadi Sepp, kes 22. oktoobri hommikul tutvustas oma lastelaulude loomingut Sauga valla Jänesselja mudilastele.

Märtsi alguses korraldas juba neljandat talve IRL-i Pärnumaa naisklubi lasterikastele ja vähekindlustatud peredele mõeldud talvemängude päeva “Siiliolümpia” Pärnu Munamäe pargis. Näoraamatu meeldimistelt pääses kaheteistkümnendana seegi sündmus tosina esimese sekka.

Kadi Sepp, paljude lastelaulude autor

Üsna samaväärsete tulemustega jäid joone alla ajaloopäev Ridalas, Pärlseljal toimunud üleriigiline päästealane noortelaager, jaanuaris peetud Pärnu kirjandusõhtu Maarja-Magdaleena Gildi lakasaalis, segakoor Endla 135. sünnipäeva tähistamine kontsertetendusega “Ajast aega”, naljakuul Sindi Linnaraamatukogus avatud Mati Michelis’e karikatuuride näitus jne.

Kõigi aastate vaates on enim meeldimisi kogunud 2011. a 15. veebruari uudis „Sindi Gümnaasium tahab aidata pisikest Kellit“. Kool soovis abistada oma 5.a klassi õpilase Alo väikest õde Kellit, kes sündis 2009. aasta 1. septembril raskeid tagajärgi tekitanud tervisekahjustusega. Näib, et kaasinimeste mured lähevad meile endiselt siiski kõige rohkem korda.

Samal teemal:

Krulli kohvik Sindis

MiRt võitis Pärnumaa vokaalansamblite võistulaulmise

Margit Peterson „jalgrattal“ „Veerekese Pääl“

Mirt andis tasuta kontserdi

Viljo Vetik ja Arvo Pärt ülendatakse Oikumeenilise Trooni arhontideks

Dajana Raab lõpetas Sindi Gümnaasiumi kuldmedaliga

Tiina ei loo asju asjade enda pärast

Liisi „terviserike“ hoidis Põlva kammerkoori 8 tundi Liivi lahel

Täna alustati Pärnu Jääfestivali atraktsioonide ehitusega

Rahvuslikud laulud Barcelonasse viinud Kristel Reinsalu on üks paljudest silmapaistvatest inimestest

Kadi Sepp esitles oma teist lastelaulude vihikut

Lasterikaste perede “Siiliolümpia”

Sindi Gümnaasium tahab aidata pisikest Kellit

 

3. jaanuaril mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid

Monday, December 30th, 2013

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Jaan Tõnissoni Selts kutsuvad 3. jaanuaril kell 10.30 kõikjal üle riigi, kus on Vabadussõja mälestusmärke, mälestustalituse toimingutele. See on aeg, kui 1920. aastal vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin paneb relvarahu aastapäeva tähistamiseks kellad helisema

Sõnumit levitavad ühendused märgivad, et ennastohverdav sõda nõudis lahinguväljal 2121 inimelu, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Peale nende mõrvatud, teadmata kadunud – ühtekokku kuus tuhat ohvrit. Ent edukas võitlus oli loonud alusmüüri oma riigi tegelikuks ehitamiseks.

Nimetatud ühendused kutsuvad kõiki kaasmaalasi – kohalikke omavalitsusi, kaitseliitlasi, seltse, ühinguid, koole jt. 3. jaanuaril kell 10.30 Vabadussõjas võidelnuid mälestama. „Süüdakem kirikukellade helina saatel mälestusmärkide juures küünlad, asetagem lilli. Peatugem hetkeks. Kandkem sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve. Andkem au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi eestlastest riigirahva,“ öeldakse ühispöördumises.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures toimuval mälestustalitusel kõnelevad kaitseminister Urmas Reinsalu ja Reaalkooli õpilane Kaarel Allemann. Teenib EELK peapiiskop Andres Põder.

Eesti Vabariigi sünnilinnas Pärnus asetavad Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute ausamba jalamile pärja volikogu esimees Krista Nõmm ja abilinnapea Romek Kosenkranius.

Sindis helisevad kiriku kellad ja Sindi Gümnaasium korraldab kahe omavalitsusega – Sindi linn ja Paikuse vald – ühise mälestusteenistuse kooli aulas, kus asub mälestustahvel Vabadussõjas võidelnud sintlastele.

Samal teemal:

Sindis meenutati 3. jaanuari ajaloolist tähtsust

Pärnumaal mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid

Sindis tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva

Pildigalerii meenutab 2013. aastal Pärnus toimunud üht tähelepanuväärsemat sündmust, kui Konstantinoopoli Oikumeeniline Pühim Patriarh Bartholomeos osales 8. septembril Issandamuutmise katedraalis peetud liturgial

Monday, December 30th, 2013

Oikumeeniline patriarh Bartolomeus osaleb Pärnu Issandamuutmise katedraalis peetaval liturgial

Samal teemal:

Viljo Vetik ja Arvo Pärt ülendatakse Oikumeenilise Trooni arhontideks

Reisirongide lõpp-peatus muudab Pärnus viiendat korda asukohta

Saturday, December 28th, 2013

Papiniidu lõppjaam Tallinn-Pärnu raudteeliinil

Pärnu raudteeveeremite liikluse algus ulatub aastasse 1896, läbitud aja kestel on reisrongid peatunud linna territooriumil väga erinevates asukohtades. Alates 1. jaanuarist peatuvad uued rongid Papiniidus, vana-aasta viimastel päevadel valmiva perrooni ääres. Kuid 117 aastat tagasi ulatus raudtee Rüütli platsi kohale.

Pärimusmuusikud Ringi tänaval 1911 a ehitatud veduri juures

Praegu meenutab Pärnu esimese raudteejaama asukohta Baltimaade vanim auruvedur, mis ehitati 1911. aastal ja oli kuni kuuekümnendate alguseni kasutusel Kundas. Hiljem eksponeeriti sajandi vanust vedurit Lavassaare raudteemuuseumis, kust see 2006. aasta novembris toodi Ringi tänavale. Vedur, mille järele haagiti veel väikene vagun, jäi tähistama Eesti kitsarööpmelise raudtee 110. aastapäeva.

Pärast seda, kui 1834. aastal Pärnu arvati välja Vene kindluslinnade nimistust, asuti tasapisi Rootsi-aegsest kindlustusvööndist vabanema ja muldvalli linna piiravasse kraavi tagasi kühveldama.

Pärnu linnapea Oscar Brackmann lubas rööpmed ja jaamahoone oma maja ette ehitada, kuid enne seda pidi Vene Juurdeveo Raudtee Selts täitma kasutuks muutunud vallikraavi. Linn eraldas seltsile raudtee tarvis maad niipalju kui nad kraavi tasandada suutsid. Sellele tasandatud pinnasele rajati linna esimene raudteejaam. Üheaegselt raudteejaamaga ehitati ka vaksalihoone, mille raudteepoolne fassaad ühendati varikatusega. Jaamahoone projekteeris insener Kaspar Krzizanowski. Esimene rong väljus Pärnust Valka 5. oktoobril 1896. Raudtee kulges linnast välja mööda Suur-Jõe tänavat. Sellega oli Pärnu ühendatud kubermangu raudteevõrku. 1897 aastal andis linn juurdeveo seltsile tasuta kasutamiseks maad Suur-Jõe tänavast kuni Rüütli, Ringi, Aida ja Munga tänavateni.

Huvitav on lugeda läinud sajandi kahekümnendate Pärnust:

Pärnu kesklinnas asunud jaamahoone aastast 1930

Kes Pärnu linna esimest korda sisse sõidab, seda üllatab nähtus, et rong terwe jaamawahe linna uulitsaid mööda lõikab. Mõlemal pool hallid ja luitunud puumajad, uudishimulikud näod, mis akende ridadest wälja waatawad, ja treppidel mängiwad lapsed wõi magaw koer, kelle “kulleri” wile unest äratanud.

Raudteel Pärnusse sõites satute sedamaid linna südamesse. Raudteejaama ümbritseb roheline muruplats, selle wastupoolses küljes ”Endla” teaater. Põiki platsi kõrwal puuistandustega ilustatud lai Rüütli tänaw, mis oma kõrgete majadega päris suurlinna mõju awaldab. (Eesti kodumaa. Geograafilised ülewaated ja lugemik. Teine osa: Lõuna-Eesti, M. Kampmann, Tallinn 1921)

Viimased reisid viivad Papiniidus peatumata veel Raekülla

Vaksalihoone hävitati 1944. aasta sügisel Nõukogude pommitajate õhurünnaku käigus. Raudtee ise oli juba kolmekümnendate lõpul hakanud kaugenema Pärnu jõele lähemale. Seejärel sai jaamahooneks kunagine Brackmanni elumaja, mida nüüd kasutab bussijaam. Kuni kitsarööpmelise raudteeühenduse lõpetamiseni asus uus perroon paralleelselt Pikk 12 majaga praeguse linnaliinide busside peatuse lähedal – kohas, kuhu ärimees Elmar Lepp püüdis jonni jätmata Pärnusse 26-korruselist kõrghoonet püstitada. Kunagine perroon on praegugi veel nähtav. Viimane kitsarööpmeline rong väljus Pärnu kesklinna vaksalist pealinna 1971. aasta 6. aprillil.

Raudteeliini laiarööpmeliseks ehitamisel rajati kaugele äärelinna, Pikanõmmele, Pärnu Kaubajaam. Tallinna ja Pärnu vaheline raudteeühendus avati 1971. aasta 23. juulil. Esimene laiarööpmeline reisirong D1-465 oli kaunistatud propagandistlikult Nõukogude võimu ülistavalt ja sõnavõttudes tänati eeskätt NLKP ja okupatsioonivalitsust. Kaubajaamast sai reisirongide lõpp-peatus kuni 1976. aasta lõpuni, mil valmis Pärnu jõge ületav Papiniidu raudteesild.

Raeküla jaamahoone 2012. a veebruaris

Seejärel avati lõppjaam Raekülas, kus 1985. aastal valmis arhitekt Kuno Raude projekteeritud Eesti ainus postmodernistlik jaamahoone. Kahjuks 2012. aastal omanäoline arhitektuuriväärtus lammutati kinnistu uue omaniku AS Olerex’i tahtel. Rongid lõpetavad peatumise Raekülas käesoleva aasta viimasel päeval.

Uue aasta hommikul väljub Papiniidust, Liivi tee äärde ehitatud perrooni juurest uhiuus Šveitsis valmistatud diiselrong, mis võiks tähistada Pärnus täiesti uue rongiliikluse etapi algust. Milline see täpsemalt olema hakkab, peavad näitama järgnevad aastad.

Samal teemal:

Šveitsi uued reisirongid hakkavad peatuma Papiniidus

Alates uuest aastast asub Pärnu reisirongide lõpp-peatus Raeküla asemel Papiniidus

Raeküla jaamahoone on saanud minevikuks

Raeküla jaamahoone lammutamiseks avati roheline tee

Rain Kaarjas räägib Edelaraudtee kavatsustest Tallinn-Pärnu raudteel

Jäälind tervitab

Monday, December 23rd, 2013

Kuula!

Vaata veel siia klikkides

Türkiiskivikesega „Veerekese Pääl“

Saturday, December 21st, 2013

“Veerekese pääl” kaante kujundus

„vahel ma mõtlen et… / feministlik ühiskond sigitab / läbi virtuaalmaailma hübriide, / robotinimesi, eluvõõraid ja / lõhestunud isiksusi, loomseid / olendeid, kes ei tea isegi seda, et sitt on leivaisa,“ loeb Margit Peterson oma luule värsiridu meie tavalises kohtumispaigas Rahva Raamatu korrusel asuvas kirjandusliku auraga Piano kohvikus. Esitatud „Feministlik ühiskond“ on üks paljudest Margiti luuletustest, mis valitud tema loomingust kolmandasse kogumikku „Veerekese Pääl“. Ühiskonda vaadeldes annab luuletaja alati edasi tervikpildi. Luulevormi kasutades tekitab ta tillukese sõnumi, millel on jutustusele omased tunnused sissejuhatava mõtte, sisu ja kindlasti ka vastust sisaldava lõpuga. Margit ei püstita oma loomingus üksnes küsimusi ilma neile vastuseid otsimata, leidmata.

Illustartsioon raamatus "Veerekese pääl"

Võibolla ongi ka see üks põhjustest, miks novembris Rahva Raamatu riiulile ilmunud pea sajaleheküljeline valik esimesel paaril nädalal püsis paarikümne enim ostetud raamatu hulgas. Luulekogumiku puhul on see olnud kindlasti eriti märkimisväärne tulemus.

Trükise luulevalik ei ole lahterdatud teemade kaupa. Margit eelistab vaheldusrikkust, et lugeja saaks kõrvuti elu pahupoolega hingata ka värskendavatest tuuleiilidest kantud paremaid elamusi. Luulevärvikus teiseneb veel mitmekesisemaks ja lugejale põnevamaks sellega, et olenevalt sisust kasutab autor ka väga erinevaid värsivorme. Riim, rütm, vaba, proosa, haiku, tanka, sonett, limerik jne. aitavad rõhutada või paremini esile tuua seda, mis parajasti püüab valla pääseda. Näiteks limerik. Mis imelik luulevorm see on? Viierealises luuletuses on kaks esimest rida pikemad ja järgmised kaks lühikesed ning viies jälle pikk. Sõnaseades seotakse luuletust kohanimedega, sest limerik tähistab ka ise üht geograafilist paika – Limerick on linn Iirimaal.

Kuid eluäärte jalgradadel uidates kohtub valimiku „Veerekese pääl“ lugeja peamiselt intiimsete paljastustega. „Just isikupärane intiimsus on siinse saatesõna kirjutaja arvates epiteet, mis ei ole autori loomingu iseloomustamiseks ehk täielikult ebaõnnestunud leid,“ kirjutab saatesõnaks Pärnust Tartusse asunud Kristjan Nasari. „Palusin saatesõna kirjutada Kristjanil, kuna ta oskab väga täpselt minna teksti sisse ja leida sellest ka peenelt paigutatult peidus olevaid terakesi,“ selgitab Margit, kuivõrd ta usaldab Kristjani arvustust. „Mäherdune ürgnaiselike tunnete spekter!“ hüüatab poetessi mõttelendu süüvinud Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi vilistlane Kristjan. Olen saatesõna kirjutajaga sama meelt, kui ta ütleb: „Miks mitte võtta raamat ja kohtuda teineteisega mõnel kauaks meeldejääval tunnil?“

Raamat ilmus kirjastuse Hea Tegu väljaandel sõprade ja “Hooandja” abiga. Margit selgitab, et mullu suvel loominguliste projektide ühisrahastuskeskkonnana käivitunud Hooandja.ee aitab leida toetust loomingulistele ettevõtmistele. Uudne ühisrahastamine võimaldab ühiselt annetades koguda pisikeste summadega kokku suure raha ja on sellisel kujul paljudele oluliseks abiks. Projekti tutvustamiseks luges Margit suvel Vallikraavi aasal Ardi Truija poolt valminud reklaamklipi jaoks artikli algul nähtud ridu „Feministlik ühiskond“. Käsitletud teema juurde pöördub Margit meie jutuajamises veel mitu korda tagasi, sest see on tema jaoks vaata et olemise või olematuks muutumise küsimus.

Kaaned kujundas Eimar Kull, kes tegi sama töö ka kahele esimesele luulevihikule. Näofoto pildistas Pärnu Postimehe fotograaf Urmas Luik. Kui esimese luulekogumiku ilmumise järel avaldas Margit soovi järgmise või vähemalt ülejärgmise raamatu ise illustreerida, siis nüüdseks näib ta olevat sellest jäädavalt loobunud. Aga võibolla mitte? Igaljuhul sedakorda kaunistas kogumiku lehekülgi tema kaaslinlane Hanna Aleksandra Soobik. Küljendas Vallo Hallik ja toimetamise vastutust kandis Margit-Mariann Koppel.

Margit kinnitab, et ei ole ettelugejana suurem asi, aga sedakorda teeb ta erandi, haarab initsiatiivi ja küsib, kas võib veel lugeda. Ta loeb kümmekond pikemat lugu. Neis igaühes on kindel sõnum ja tähendus, mida ta sedakorda püüab veel täiendavalt lahti rääkida. Eelmise aasta märtsis kirjutatud „Maailma äärel“ kõlab tema suust ka vaiksel häälel selgelt tunnetatava väelisusega ja lõpetades tunnistab, et lugemise ajal kattis teda tibutagi. Jah, seesama, mida oleme harjunud nimetama kananahaks.

Samas mälestab ta õnnetul kombel varalahkunud Diana Aitaid, kes 2011. aasta 26. jaanuari pärastlõunal jalutas puhkuse ajal kodulinnas Pärnus jõe ääres, kus hukkus lume all märkamatuks jäänud kaaneta kaevu kukkumise tagajärjel.

Tänavu kevadel kirjutatud „Laugaste taga“ sai Kersti Kobi tehtud viisi. Kersti on juba viiest Margiti luuletusest avastanud laulu, millele andnud vastava viisi. Üldse on tema luulet paarikümnel korral viisistatud. Praegugi ootavad kolm ansamblit temalt laulu. Aga Tajo Kadajas saatis hiljuti Margitile viisi, millele palus Pärnu teemalised sõnad juurde kirjutada. Varem pole Margit viisile sõnu kirjutanud. Ansamblil PööLoy GLääNZ on käsil plaadialbum, millelt kuuleb viisistatud luuletust „Eemal“.

Margit räägib toas asuvatest täiskirjutatud paberilademetest. Mõttetulv surub peale ja nii peab tal igal hetkel olema puhas leht käesirutuse kauguses. „Ma ei suudaks iialgi luuletust kirjutada arvutiklaviatuuri nuppe puudutades, sest pidev ekraani jälgimine ei laseks enam näha aknast paistvaid katuseid, puude latvu ja taeva all muutuvaid pilvi,“ kõneleb Margit, kes kirjutab oma loomingu arvutisse alles siis kui järgmine trükis peaks soovima ilmale tulla. Tuleku ootel on mõndagi. Järgmise luuleraamatu käsikiri on üle antud kirjastusele JI. Raamat peaks ilmuma kevadel.

Koostamisel on üleriigiline ühisluuleraamat “Elavate Surnute Antoloogia”, ehk ESA, mille väljaandja samuti kirjastus JI ja kuhu pääseb ka 8 Margiti kirjutatud luuletust. Esimese taolise ühiskogumiku paneb kokku Sven Kivisildnik, kes kasutab Margiti poolt facebook’i kontole loodud klubisse “Ahjusoe Luule” koondunud luulet. Ettevalmistused käivad ka järgmise ühisluuleraamatu ilmutamiseks. Selle tarbeks on Margitil juba olemas „Agulis“, millel samuti Kersti Kobi loodud viis ja viisi autori esituses Raadio 2 eetris Koit Raudsepa saates nädala pikkuselt tervele Eestimaale tuntuks lauldud.

Mõtte tasandil käib töö ka „Pärnu kirjarahva antoloogia nr. 2“ koostamisel. Sellesse koondub 14 kuni 16 Pärnumaa autorit – olenevalt sellest kui paljudelt osalemiseks nõusolek saadakse. Kirjastuses Heategu valmib taskuformaadis kogumik, kus igale autorile antakse ruumi 10-leheküljelises mahus. Margit, kes selleski projektis osaleb, ütleb, et Kivisildnik on andnud teemad, millest tuleb kinni pidada. Need on: „väärastunud“, „mandunud“ ja isegi „õnnelik“.

Margit Peterson. Foto: Urmas Luik

„Vahepeal kutsus ajakirja Saatus & Saladused peatoimetaja Anne Mari Alver mind jutuvõistluses osalema, eks näeb…, tähtaeg on 10. jaanuar,“ jutustab kõikjale püüdlev ja jõudev Margit, kellelt võib oodata 2014. aasta sees trükki minevat debüütromaani „Segavereline“. „Romaani kirjutasin aasta ja 8 kuuga, praegu käib illustreerimine ja toimetamine.“

Margit ütleb, et tema proosalised luuled lähevad teinekord sedavõrd pikaks, mis tingivad hoopiski novelli kirjutamist. Ime siis, kui luuletaja võtab kätte ja kirjutab koguni romaani. Aga kohtumise käiguski laenab ta pastakat, et kirjutada. Mitte küll värsse, aga häid soove siiski „Veerekese pääl“ esimesele lehele. Olen varemgi märganud Margiti sõrmes sinise kivikesega sõrmust, kuid pole kordagi lähemalt uudistanud. Nüüd uurisin salaja ja ilma küsimata sõrmusel oleva türkiiskivikese saladust. Sain teada, et türkiissinist peetakse sageli tavatult kõrgelt arenenud tajuga, harukordselt loova ja kaunis idealistlike inimeste auras eristuvaks värvuseks. Sellises auras isikud omavat head üldist vaatlusoskust ja seepärast suudavad kiiresti võtta vastu õigeid otsuseid. Kõiki neid omadusi võib ka Margitis kohata ja küllap seetõttu ongi sellest saanud poetessiga kõikjal kaasas kantav lemmikvärv. Lisaks ilmneb Margiti juures väga häälekalt väljenduv südametunnistuse hääl.

Samal teemal:

Margit Peterson „jalgrattal“ „Veerekese Pääl“

Õitsvate pärnade alleelt avali aegadesse

Kaanest kaaneni tutvus Margit Petersoniga

Jõulud 2013

Thursday, December 19th, 2013

 

 

 

Ajalooklubis alustati kohvist ja räägiti mööduvast lõppevast aastast

Thursday, December 19th, 2013

Eile, Gregoriuse kalendri 352. päeval kogunes Sindi ajalooklubi aastat lõpetavale koosistumisele, kus kaheteistkümnekesi ühises lauas istudes tehti üksteisele kirjanduslikke kingitusi ja kõneldi viimase 12 kuu sees toimunut meenutades.

Eneli Arusaar

Kohvikus ja kohvist

Sindi ajalooklubi selleaastased ettevõtmised on korduvalt väljunud muuseumi ruumidest väljapoole. Pole midagi iseäralikku, et lõppeva aasta viimane kogunemine otsustati teha hiljuti avatud Krulli kohvikus ja mitte sama õdusas muuseumi kambris. Võiks liialdusteta öelda, et Krulli kohviku omanik on toomas Sindi ajalukku uut kaubamärki, mis jaotub oskuslikult siinsete inimeste ootuste-nõudluste ja pakutava vahel. Vähemalt lähiajaloost pole sarnast näidet võtta. Aga muidugi saab ajalooklubi koostöös muuseumiga siinse kohvikukultuuri (mitte kõrtsi) viimase saja või enama aasta kohta ka täpsustavaid andmeid koguda.

Kuid midagi sai kaugest ajaloost suuga proovitultki kohe selgeks. Tavatult väljaväänatud, aga ometi hästi mugava sangaga tassis pakutud isuäratavalt lõhnav kohv viis ajaloohuviliste vestluse kõige esmalt kohvile. Punastele tassidele maalitud Julius Meinl kaubamärk osundab võimalusele juua väga kvaliteetset kohvi. Firma ajalugu sai alguse ca 150 aasta eest, kuid maitsvat kohvi juues on kasulik teada pisut rohkemgi.

Miks sai Euroopa vanima kohvi kaubamärgi kujutiseks keegi mustanahaline poiss? Legendaarse kuulsuse omandanud mauritaania nooruk oli üks paljudest, kes Ottomani impeeriumi väepealik Kara Mustafa sajatuhandelise mehega ebaõnnestunult 1683. a suvel Viini linna piiras ja türklaste puruks löömise järel vangi langes. Vangistatud mauritaanlane valmistas kaasas olnud kohviubadest jooki, mille maitsest puudus austerlastel varajasem kogemus. Nõnda läbis Atlandi ookeani rannikult Loode-Aafrikast oma teekonda alustanud kohviuba pika teekonna kuni viimaks tõi lihtne sõdalane selle oma paunas Kesk-Euroopasse.

Meenutati Olev Mathiesenit

Lembit Roosimäe kingib Marko Šorinile raamatu

Viimati külastas Lõuna Rootsis Boråses elanud Olev Mathiesen koos tütre Hellega oma sünnipaika Sindit 2011. aasta augustis. Siis andis külaline Sindi muuseumile üle ajaloolise väärtusega dokumente. Mathiesenid on olnud pikka aega sõprussuhtes Viivi Palmissaarega, kelle kaudu hoitakse sidet Sindiga. Mõni aeg tagasi külastas Viivit taas Helle, kes tõi kaasa Leo Koobase toimetatud ja Torontos kirjastatud koguteose „Pärnu Poeglaste Gümnaasium läbi aegade“, sest ka Olev on selles kuulsas koolis õppinud. Eile andis Viivi raamatu üle Sindi Muuseumile. Olev ise lahkus maiselt teekonnalt tänavu 13. aprillil. Tema sünnidaatum on 30. mai 1928. Olev Mathiesenit peetakse Rootsi metroloogiaametkonna rajajaks ning arendajaks. Erialalt tehnikateadlase, teadlase, metroloogi, füüsiku hilisemas uurimistöös on olnud esikohal metroloogia üldküsimused, mõõtemääramatus ning metroloogiaalase oskussõnavara ja laborite akrediteerimise põhialuste loomine. Ta on teinud uurimusi kosmilise kiirguse ja mõõtemääramatuse alalt. Lundi Ülikoolis osales kosmilise kiirguse uuringuis, määras heeliumi aatomi tuumast raskemate aatomituumade esinemissagedust energeetilises kosmilises kiirguses. See pole kaugeltki kogu loetelu, mida Sindist pärit suurmees oma elus ära tegi, aga kirjeldab siiski tema elutöid. Ühiskondlikus ja rahvuslikus tegevuses osaledes kuulus ta EELK Rootsi Praostkonna juhatusse, olles ühtlasi ka laekur.

Minevikust üle tuleviku tänapäeva

Kuna 1926. aasta 18. detsembril avati Eesti raadio-ringhääling, siis oli põhjust peatuda ka mõtisklustes tehnika järjest kiireneval sammul. Ajalooklubi huvilistel on küll hõlpsam uurida mineviku jälgi, aga julgetakse mõelda ka tulevikule – näiteks aastasse 2063. Millised võiksid olla siis uued kommunikatsioonivahendid ja kas täna igapäevaseks elu osaks saanud internet saab samuti minevikuks nagu eelmise sajandi telegrammide vahetamine. Mis on juhtumas sellist, mida praegu ei suuda meie ulmeilm tabada?

Võibolla on siiski tänapäevaseid teadmisi abiks võttes tulevikule silma vaadates tark tegu mäletada ka möödunut. Üks selliseid abilisi on kindlasti kingituseks saadud raamat August Rei „Mälestusi tormiselt teelt“, mis väärib süvenenult lugemist. Tänan kinkijat!

*

Allpool kaks pildigaleriid ajalooklubi ettevõtmistest, mis toimusid käesoleval aastal väljapool muuseumiruume ja olid meeldejäävaimad, kuid ei leidnud siinsel lehel meedia tähelepanu.

28. novembril möödus 95 aastat Eesti Vabadussõja algusest. Ajalooklubi tähistas seda sündmust suurema sündmusega, mille kordaminekule aitasid suuresti kaasa Sindi Muuseum ja Sindi Gümnaasium.

Fotod aprillis toimunud jalutuskäigust Tori kalmistule, loodusesse, ratsamonumendi juurde ja põhjalikum tutvus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikuga. Tutvumisreidi juhtis Jüri Kask.

Samal teemal:

Sindis tähistatakse Vabadussõja algust

Sindi ajalooklubi külastasid Johannes Tõrs ja Peep Pillak

Kolmveerandsajandine Sindi tähistas juubelit

Sindi ajalooklubis kõneldi oma kodukandi Vabadusristi kavaleridest

Sindi ajalooklubis toimus teabepäev muinsuskaitseliste rajatiste omanikele

Ajalooklubisse kutsutute hulgas paistsid eriliselt silma kolmanda klassi õpilased

Olümpiaatleet Aleksander Kask oli kõneks Sindi ajalooklubis

Sindilgi on oma osa Tartu rahu õnnestumises

Sindis väärtustati hingedepäeval vaimset kultuuripärandit

Muinsuskaitsjad Sindis

Sindi raekojale ajanäitaja

New Lanark – killuke maailma kultuuripärandist

Ajalooklubi tervitus

Mihkel Mathiesen oli Andres Mathieseni onupoeg

Ajalooklubi alustas 3. hooaega

Ajalooklubis tänati Priit Kaske

Ajalooklubi alustab jälle

 

Pärnus kuulutatakse jahirahu

Monday, December 16th, 2013

Jõulupühade ajal Eesti metsades kehtima hakkav jahirahu kuulutatakse tänavu välja Pärnu Vallikäärus neljapäeval, 19. detsembril.

Halinga jahimehed viivad metsloomadele toitu

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) poolt väljakuulutatud jahirahu kestab kolmel päeval alates jõululaupäevast kuni teise jõulupüha lõpuni, kuid mitmete maakondade paljud jahimeeste seltsid peavad jahirahu pikemalt. Halinga jahiseltsi liige Toomas Asi juhtis tähelepanu igal aastal levivale väärale arusaamale, nagu algaks jahirahu kohe peale tseremooniat. Nii see ei ole ja kestab üksnes 24., 25. ja 26. detsembril.

Halinga jahimehed toidavad metsloomi

Paikuse valla jahimees Kuno Erkmann selgitas, et 1993. aastal Heimtalist Viljandimaal alguse saanud üleriigiline jahirahu tava on jahimeeste kokkuleppeline omaalgatuslik austusavaldus loodusele ja kogukonnale, mida pole kunagi seadusega sätestatud. Erkmanni sõnul lähevad jahimehed sel ajal koos lastega metsa loomadele toitu viima: „Jahimeeste esmane ülesanne ongi metsloomade eest hoolt kanda, mitte tappa. Seda tahame teadvustada ka oma järglastele.“ Lõppev aasta oligi jahieetikale ja -kultuurile keskendumise aasta.

Samal teemal:

Pärnumaal jahitakse hunte

Halingas valmis uus jahimaja

Halinga meestega jahil

 

Pärnumaa joonistajad Euroopa majas

Friday, December 13th, 2013

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis ja ajakiri Täheke poolt tänavu sügisel väljakuulutatud 4-12 aastaste laste rahvusvahelised joonistusvõistluse tulemused on selgunud ja 6. detsembril toimus Tallinnas Euroopa Liidu majas pidulik joonistusnäituse avamine ning parimate autasustamine. Pärnumaalt olid tublimad Henriete Toomlaid, Hanna Tali, Karl Hussar, Lisett Sang, Stefani Freitok.

Karl Hussar ja Eneli Arusaar Euroopa Liidu majas Tallinnas.  Foto: Ave-Maria Grimm

Kaheksandat aastat järjest korraldatav joonistusvõistlus toimus sedakorda ühiselt Eesti Kergejõustikuliidu ja Eesti Tennise Liiduga – Eesti Tennis 100 egiidi all. “Sport ja mina” teemalisele võistlusele laekus kogu riigist üle 3200 töö, kuid saadetiste hulgas leidus joonistusi ka Leedust, Saksamaalt, Ukrainast ja Ameerika Ühendriikidest.

Saadud joonistuste hulgast valis žürii välja ümmarguselt 150 tööd Euroopa Liidu maja infokeskuses avatud näituse jaoks, mis jääb vaadatavaks kuni tuleva aasta aprillini. Võidutöödest valmib Euroopa Parlamendi infobüroo 2014. aasta lauakalender. Lisaks võidutöödele valisid ajakiri Täheke, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Tennise Liit ja Euroopa Parlamendi Eesti saadikud eripreemia väärilisi joonistusi.

Võidu- ja kalendritööde nimekirjas on Pärnumaalt 3 õpilast

Karl Hussar, 10aastane, “Jõudu proovimas”, Sindi Gümnaasiumist, juhendaja Eneli Arusaar .
Hanna Tali, 8aastane, “42,195″, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist, juhendaja Terje Pahk.
Henriete Toomlaid, 10aastane, “Minu lemmik spordiala”, Pärnu Koidula Gümnaasiumist, juhendaja Erge Saare.

Eesti Kergejõustikuliidu eripreemia

Lisett Sang, 11aastane, Jõõpre Kool.

Euroopa Parlamendi saadiku Vilja Savisaar-Toomasti eripreemia

Stefani Freitok, 9aastane, “Suvesport”, Paikuse Huvikoolist, juhendaja Monika Vaher.

Võidutöödega saab tutvuda Euroopa Parlamendi infobüroo Facebooki lehel: www.facebook.com/EPIOEestis

Samal teemal:

Väärikad külastasid Stenbocki ja Euroopa Liidu maja