Arhiiv February, 2014

Õppepäev metsavendade radadel Halinga vallas

Friday, February 28th, 2014

27. veebruaril veetsid Halinga valla Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi ja Libatse Lasteaed-algkooli õpilased pika päeva mõtetes ning õpperännakul metsavendluse radadel, sest täpselt 65 aastat tagasi pidasid RVL-i (relvastatud võitluse liit) võitlejad Ertsma küla lähedal Kodesmaa soos viimast kangelaslikku punkrilahingut.

Martin Andreller esineb Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis

Metsavendadele pühendatud mälestussündmuse korraldajaks olid Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Korbe malevkond, kes on igal aastal samal päeval seal küünlaid süüdanud, lilli toonud ja mälestuste teemal vestelnud.

Pärnu-Jaagupi õpilastele algas päev ajalootunniga metsavendlusest, millest tegi ülevaatliku ettekande Martin Andreller naabermaakonnast Raplamaalt. Mees on Vigala Vallavolikogu esimees, aga põhitöökohaks peab ta ise siiski Okupatsioonide Muuseumis tehtavat uurimust metsavendlusest. Andreller rääkis noortele, et RVL võitles riiki okupeeriva võimu vastu. Liit asutati 1946. aasta kevadel.

Ivo Kivisaar

Järgnevalt asuti rännakule vähem kui viie kilomeetri pikkusele teekonnale, et minna Ertsmal asuva metsavendi mälestava kivi juurde. Rivis sammusid umbes 80 neljanda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilast. Teejuhiks oli Noorte Kotkaste Pärnu maleva pealik Ivo Kivisaar, pika rivi ankrumeheks gümnaasiumi direktor Lembit Rebane, kes jälgis, et keegi matkajaist maha ei jääks. Saatjateks olid huvijuht Anne Alus ja klassiõpetajad. Tegelikult olid nad kõik üks terviklik ja lustlikult astuv suur sõbralik seltskond. Paigale jõudes selgus, et Libatse õpilased olid mälestuskivi juures juba varem kohal. Kodutütarde Pärnu ringkonna vanem Kristi Kivisaar, samuti päeva peakorraldaja Margo Sai ja teised Kaitseliidu abilised olid ettvalmistustega õigeks ajaks juba kõik vajaliku ära korraldanud.

Lembit Rebane

Eeskõnelejana esinenud Margo Sai meenutas, et mälestuskivi avati Kodesmaa soo teeäärsete puude varjus 20 aastat tagasi ja siis oli kohal ka siseminister Lagle Parek. Lubjaahju mäelt Halinga mõisa lähedalt leitud kivi ja mälestustahvel sellele paigaldati kohalike elanike, Pärnu-Jaagupi muinsuskaitsjate ja vallavalitsuse ühise ettevõtmise tulemusena.

Kohapeal veedetud aeg kulus õpilastel pärast mälestustseremoonia toimumist supi söömisele ja mitmetele huvitegevustele. Kaitseliitlased õpetasid väga erineval viisil ja mitmesuguste abivahendite abil tule tegemist, telkide püstitamist, tutvustati sidetehnikat ja tehti furgoonautodega huvisõite. Istuti lõkke ümber, vesteldi omavahel ja kuulati kaitseliitlaste jutte.

Samal teemal:

Heiki Magnus: metsavendade mälestusel ei tohi lasta hääbuda

Neli meest poistenädalal Sindi Lasteaias

Friday, February 28th, 2014

Sõudjad Allar Raja, Sten-Erik Anderson, Kaur Kuslap ja Kaspar Taimsoo külastasid 26. veebruaril Sindi Lasteaia poisse.

Meeste vastuvõtuks oli seinale kinnitatud kõigi nelja fotod, mille ette nad esmalt istuma paluti. Poisid pidid nimepidi kõik ära tundma. Ilmnes, et Sindi lasteaias teatakse mehi päris hästi. Kõige paremini siiski oma lasteaia vilistlast. Nii sai liikumisõpetaja Helle Tõkke ilma eksitamisteta vastavalt laste juhatamisele iga foto alla õige nime kinnitada.

Allar Raja käis lasteaia ajast kõik aastad Sindi lasteaias. Sten-Erik Anderson, keda nimetatakse neljase paadi pesamunaks, on samas lasteaias käinud ühe aasta. Allari kasvataja oli Kadi Reiu, kes praegu töötab õpetajana Lepatriinu rühmas. Sten-Erik Andersoni kasvataja oli Elve Peenoja, kes praegu on õpetaja Pesamuna rühmas. Veel olid kohal Päikesejänku, Midrilinnu, Naerukillu ja Nublu rühma poisid.

Elavat huvi tekitasid poistes kaks ergomeetrit, millel kõik soovisid oma jõudu proovida. Kaasa võetud kaks aeru said kohe täiesti uue rakenduse kui Allar neist ühe tõstekangina pea kohale tõstis ja poisid samal ajal sellest tugevalt kinni hoidsid. Allarile tulid appi ka teised paadikaaslased ja siis seisid sõudjad nagu postid „võimlemisriista“ hoides. Poistele oli üllatuseks, et Allar töötab politseinikuna. Selle tõendamiseks lubas Allar oma töötõendi käest kätte liikuma.

Päikesejänku rühma pilt Allar Rajale

Sõudjatele kingiti mälestuseks neli täiesti originaalset pilti neljasest meeskonnast sõudepaadis. Allarile valmistasid pildi vene rühma Päikesejänku lapsed. Nende pilt oli eriti nutikalt valminud: fotodest tehtud väljalõigetena kleebiti kõigi nelja sõudja näopildid joonistusele. Sten-Erik sai pildi Midrilinnu rühmalt. Pildile joonistatud kuldnokad soovisid paatkonna pesamunale tuult tiibadesse. Kuid Helle Tõkke tõi arhiivivaramust välja veel mõne fotod kaugemast ajast. Vanadel fotodel olid lasteaiaealised Allar ja Sten-Erik päris hästi äratuntavad. Sõudjatega kaasas olnud medalite laud sai lasteaiast veel ühe väikese täienduse – külalistele kingiti elu kindlustavad „medalid“, millel lasteaia logo. Need on muidugi helkurid.

Sten-Erik arhiivifotol esiplaanil

Helle Tõkke ütles, et poiste ja tüdrukute nädalaid hakati Sindi Lasteaias sisustama 1997. aastal rammumehe ja missi valimistega. „Mõte sündis ühel pedagoogilise nõukogu arutelul, kus me panime paika aasta tegevuskava ja otsisime uute ühisürituste korraldamise võimalusi. Siis oli traditsioonide kujunemise aeg. See on üks traditsioonidest, mis jäi püsima. Siiski on seegi aegade jooksul läbinud muutuseid,“ rääkis lasteaia direktor Viivi Palmissaar. Misse ja rammumehi enam ei valita, aga tüdrukute ja poiste nädalad kestavad edasi.

Kadi Reiu ja Allar Raja

Minevikust jutustades rääkis Palmissaar sellest, et lasteaias on õpetajad pidanud väga tähtsaks lapse oskust kõndida, sirges reas rivistumist, kolonnis sammumist. „Ei saanud neid nimetada võistluseks, aga lapsed pidid läbima kombineeritud raja tasakaalu harjutustega, tegema kukerpalli, ronima varbseinal üles alla, demonstreerima jõudu mingi eseme tõstmisel, sooritama kätekõverdusi. Poistel poiste harjutused, tüdrukutel tüdrukute harjutused. Sinna juurde kuulus enda esitlemine. Pidi oskama tervitada, ennast tutvustada,“ rääkis Palmissaar. Tüdrukud esinesid siis oma programmiga ja poisid oma programmiga. Poisid tutvusid nädala jooksul nn mehelike ametitega ja tüdrukud omakorda naiselike kutseoskustega. Ühel päeval nädalas tehti väljasõitu. Tüdrukud läksid näiteks juuksurisse või küünetehniku juurde. On käidud ka kutsekoolis kokandusega tutvumas. Poisid on vaadanud sõjandust ja tutvunud pääste temaatikaga. Politsei on käinud mitmel korral rääkimas oma tegemistest. Lapsed on käinud ka ise politseil külas. Kaitseliit on ühel aastal näidanud oma tegemisi. Poisid sõid sõdurisuppi.

Tüdrukute nädalat toimetatakse naistepäeva paiku ja poiste nädal langeb vabariigi aastapäeva ajale. Käesoleval nädalal alustati Paikuse politseikooli külastamisest. Poisid nägid lasketiiru, tulevaste politseinike sõiduõpetust ja politsei muuseumit. Neljapäeval oli külas muusikakool. Poistenädal lõpetati spordipäevaga. Sedakorda tehti palliviskeid, kaugushüppeid, igasuguseid täpsus- ja osavusharjutusi. Iga poiss sai näidata, mida ta lasteaias käimisega on omandanud.

Oma kooli identiteedilt isamaa identiteedile

Thursday, February 27th, 2014

Eesti Noorsootöö Keskuse isamaalise kasvatuse nõunik Tarmo Kruusimäe külastas täna Pärnu Ülejõe Gümnaasiumit ja vestles õpilastega oma kooli identiteedi teemal.

Tarmo Kruusimäe

Kruusimäe on veendunud, et iga kool peaks leidma enda jaoks midagi üksnes talle isikupärast, mida mäletatakse ka aastakümneid hiljem.

Ta soovitab luua oma koolist jutustuse, mõne uue algatuse või traditsiooni, mida mäletatakse näiteks ka 40 aastat hiljem. Luua side vilistlaskonnaga ja uurida kas on mõningaid algatusi, mis aegade hämarusse vajunud. Kooli pika ajaloo vältel on sündinud palju ideid, mis aga ei leidnud teostust erinevatel põhjustel. Seda võis takistada ajastu, tehnilised lahendused, materiaalsed võimalused jne.

Noored saavad alustada oma kooli identiteedist, et sealt edasi minna juba üldisema – oma isamaa identiteedile.

Sindis tähistati Eesti riigi sünnipäeva

Tuesday, February 25th, 2014

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistati Sindi Seltsimajas 23. veebruaril piduliku kontsert-aktusega, kus anti üle Sindi Aastainimene 2013 aunimetus ja preemia, mis sedakorda omistati Sindi automudelismi arendajale.

Johannes Mets

Vabariigi aastapäeva kontsert-aktus

Johannes Mets on juhendanud mudelautode tehnikaringi kümmekond aastat. Tema eestvedamisel valmis Sindis Baltimaade parimaks tunnistatud ja pikima sirge lõiguga automudelismi 8-realine ringrada. Sindi ja Limbaži ühisprojekti rahastati Eesti-Läti koostöö programmist, mille juhiks on olnud Johannes Mets. Eelmisel aastal peeti uuel juhtrajal mitmeid nimetamisväärseid võistlusi, mille hulgast paistis kõige esinduslikumana silma Põhja-Euroopa MM.

Marko Šorin

Sindi linnapea Marko Šorin ütles oma aastapäeva kõnes, et tänavu on paslik seoses Sindi Aastainimese 2013 tiitli väljakuulutamisega rääkida veel ühest inimesest. Linnapea hinnangul pidanuks 94 aastat tagasi andma Sindi aastainimese tiitli Julius Seljamaale, kes oli üks Tartu rahule allakirjutanuist. Seda ütles Šorin austusest oma kodukoha suurmehe vastu ja kahetsustundes 18. veebruaril antud allkirjale, mis viitab ajaloolise dokumendi ühe osa tühisusele. Seinal näidatud Eesti kaart oli Tartu rahu järgsetes piirides, mis haakus hästi Seljamaa teemasse.

Lembit Roosimäe

Kuid olenemata riigi tüüri juures olevate isikute poolt tehtavatest poliitilistest otsustest püütakse kohalike omavalitsuste tasandil säilitada traditsiooone ja nii tunnustati Sindi linnas ka paljusid teisi inimesi, kes on aasta jooksul linna maine heaks oma tegevusega märkimisväärselt panustanud.

Aasta 2013 Sindi Kauni Kodu preemia määrati kahel kinnistul asuvale paariselamule aadressil Leevikese 1 ja 3. Auhinna, mis traditsiooniliselt koosneb majale kinnitatavast plaadist ja rahalisest preemiast, said mõlema kinnistu omanikud Ruth Vaga ja Ragnar Vaga.

Eneli Arusaar

Traditsiooniliselt tunnustati ka Sindi linna möödunud aasta parimaid kultuuri- ja spordiinimesi.

Möödunud aasta kultuurinimese tunnustuse pälvisid Sindi Gümnaasiumi õpetajad Lembit Roosimäe ja Eneli Arusaar, kellest viimane juhendab ka kooli teatriringi; 2013. aastalõpukontserdi „Kõik on kõige peegeldus“ korraldaja Ege Kukk; läinud aastal Eesti ulmeauhinna Stalker, parima algupärase romaani võitnud kirjanik Tiit Tarlap.

Esinemise ootel

Väljapaistvate tulemuste eest 2013. aasta spordis said tunnustatud maadlejad Randel Uibo, Raimond Uibo, Argo Mitt ja Tiia-Triin Tomson, poksi treener Juri Mozesov, ratsutaja Betti Buht, Sindi ANK iluvõimlemisringi juhendaja Margit Schmidt, krossisõitja Jarmo Lehiste, automudelisportlane Andy Aron, sangpommitõstjad Ülle Miil ja Siiri Univer ning kabetajad Janet Tamm ja Hendrik Tamm.

Kontsertosas esinesid Sindi Gümnaasiumi õpilased Eneli Arusaare juhendamisel, rahvatantsijad, Sindi laulukoor. Õhtu naelaks kujunes liivakunstnik Madli Luugi esinemine, kes muusika saatel viis vaatajad Eesti riigi ajaloo radadele. Seltsimajas moodustati ka Balti kett, mis kujunes kohal viibinute sõnul päris võimsaks elamuseks.

Samal teemal:

Sindis tähistati kontsert-aktusega riigi 95. aastapäeva

Sindis tähistati Eesti riigi sünnipäeva

Sindis tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva

Sindi aasta inimene 2009 on Juhannes Kask

Ants Jaansoo on Sindi aastainimene 2008

Pildigalerii Kaitseväe paraadist Pärnus

Tuesday, February 25th, 2014

Lipu selts tõi Pärnu paraadile 154 suurt sinimustvalget lippu

Monday, February 24th, 2014

Täna keskpäeval Pärnus paraadil

Eesti Lipu Selts tõi vabariigi aastapäeva Kaitseväe paraadile 8 Pärnumaa kooli esindust 40 lipuga, lisaks isamaalised noorteorganisatsioonid (noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid) 96 lipuga.

Enne paraadi toimuval õppusel

Tarmo Kruusimäe

Lippurite rivistust korraldav lipu seltsi juhatuse liige Tarmo Kruusimäe, kes on ühtlasi ka Eesti Noorsootöö Keskuse isamaalise kasvatuse nõunik, ütles, et valdav osa kandelippude hoidjatest valiti Pärnumaalt. Pärnu linnast oli esindatud Pärnu Vene Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu Ülejõe Gümnaasium, Rääma Põhikool ja Vanalinna Põhikool, Pärnu maakonnast saabusid paraadile Sindi Gümnaasium, Paikuse Põhikool ja Audru Kool. Noorkotkad osalesid Kaitseliidu Pärnumaa malevast ja Lääne maleva Hiiumaa malevkonnast. Kodutütred tulid Pärnumaa ja Saaremaa malevatest ning Lääne maleva Hiiumaa jaoskonnast. Samuti olid esindatud skaudid ja gaidid.

Paraadi ilmestavad Sindi Gümnaasiumi lipud

Vanuseline koosseis oli 13 kuni 20 eluaastat.

Endla teatrihoone poolsele tänava äärele paigutas Sindi Gümnaasium alustele veel 18 oma kooli lippu.

Sirelin Kukk: suured asjad saavad alguse väikestest asjadest

Monday, February 24th, 2014

Tänasel iseseisvuspäeva hommikul toimus Sindis pidulik lipuheiskamise tseremoonia koos Paikuse vallaga.

Sirelin Kukk ja Eneli Arusaar

Sindi Gümnaasiumi, Eesti Lipu Seltsi ja mõlema omavalitsuse ühisel ettevõtmisel rivistus poolsada Sindi ning Paikuse koolinoort suuri lippe hoides raekoja juurde, kuhu kogunesid Eesti Vabariigi aastapäeva tervitama ka Sindi laulukoor, Sindi Gümnaasiumi sõnameistrid, volikogude liikmed, valitsuste juhid ning lihtsad inimesed, kes peavad oma riigi olemasolu tähtsaks.

Eesti asja ajamine on kõigi ühine mure

Sindi linnapea Marko Šorin meenutas tänast päeva 25 aastat tagasi, kui Pika Hermanni torni heisati Rahvarinde eestvedamisel uuesti sinimustvalge lipp. „Eesti riigi iseseisvust veel ei paistnud, kuid jää oli sulama hakanud ning tagasi pöördumist rahvusriigi suunas ei suutnud enam ükski vaenulik jõud ära hoida,“ kõneles linnapea, kelle seisukohalt polevat kaugeltki nõnda, et kellelgi oleks Eesti asja rohkem ajada kui teistel. „Eesti on meie ühine kodumaa ja meil kõigil lasub kohustus elu edasi arendada kõigi ühiseid huve arvestades.“

Šorin leidis, et vangerdused kõrgeimas võimuladvikus ei ole meie kultuurile omane tegevus, mis peaks pälvima rahva palavat poolehoidu. Samuti esitas ta kriitilise märkuse koolide sulgemise paindumatu poliitika kohta olukorras, kus meie õpilaste tulemused on saanud tunnustatud rahvusvaheliselt PISA-testi metoodika alusel. Šorin nõustub Raivo Varega, et vähem kui 20 aastaga saavutas Eesti nii palju, et praeguseks on kadunud kõrged eesmärgid, mille poole püüelda.

Marko Šorin

„Kuid nüüd olekski õige aeg pöörata nägu oma kodanike poole ja seada kogukondlikke, kas või väikeseid, eesmärke. Eesti ühte liitmine ei pea toimuma kabinettides joonistatud kontuurkaartide joonistamise abil, vaid tuleb luua võimalusi paremaks liikumiseks, mitte riigist välja vaid riigis sees. Selleks on paremad uued teed, lasteaia kohad ja kodulähedased koolid.“

Šorin meenutas veel eelmisel päeval toimunud aastapäeva kontsert-aktust Sindi
Seltsimajas, kus saalitäis rahvast üksteisel käest kinni võttes ühiselt
„Balti keti“ moodustas. Ta rõhutas, et tänu selliste sündmuste korraldamisele on aastapäev tunduvalt pühalikum ja aatelisem.

Aust aina kiirenevas ja laiali pillutatavas maailmas

Paikuse vallavanem Kuno Erkmann keskendus aastapäeva sõnavõtus aule, mis on sedakorda riigi sünnipäeval taas osaks saanud Pärnumaale. Enamvähem samaaegselt Sindi lipuheiskamisega tõusis sinimustvalge lipumasti ka Pärnu linnas ja koguni Vabariigi Presidendi juuresolekul. Erkmann pidas auasjaks ka Pärnus toimunud paraadi ja õhtul toimuvat presidendi vastuvõttu Pärnu Kontserdimajas. Vallavanem nägi kogu päeva toimuvas ühtlasi ka austusavaldust riigi esimese presidendi vastu, sest eelmisel päeval täitus tema sünnist 140 aastat.

Kuno Erkmann

„Nii nagu ei peatu maailm, nii ei peatu ka meie tööd ja tegemised oma riigi kujundamisel, kaitsmisel ja parematest parimaks ning turvalisemaks kodukohaks muutmisel. Aina kiirenevas ja laiali pillutavas maailmas on meie põlvkondade kord ja kohustus kindlustada Eestimaa ja rahva tulevikku nagu seda tegid 96 aastat tagasi meie vanavanemad, emad, isad – et püsiks eesti rahvas ja Eestimaa ning eesti keel. Jätkugu meil selleks tarkasid tegusid ja kannatlikku meelt ning usku nii endasse kui oma rahvasse,“ oli Erkmanni peamine sõnum, mida jagas kahe naaberomavalitsuse inimestega rõdult tornijalamil, mille ülemises tipus lehvib sinimustvalge lipp.

Vastustega küsimused

Ain Keerup abistab õpilasi

Rõdul seisis ka seltskond Sindi Gümnaasiumi õpilasi, kes õpetaja Eneli Arusaare juhendamisel väitlesid mõtteteravat sõnaosavust kasutades üldarusaadavas mõttevahetuses õnnest, patust, usust, tunnetest ja veel paljust muust, mis kõik mahtus küsimusi ning vastuseid esitades väga ahtalt piiritletud ajasängi. Küsiti: mis on õnn? Õnn on märkamatu pesa rohututi varjus, rõõmus triller sinitaevas, lihtne toidulaud. Samuti küsiti: mis on patt? Patt on süüa purgist mett nii, et teistele ei jää.

Eesti Lipu Seltsi lipud

 

Kes mina olen? Kes meie oleme? Koos teati, et ollakse eestlased, keda liidab Eestimaa ja eesti keel. Öeldi: me elame siin ja meie kodu on siin. Rahvas kuulis lastelt, et usutakse paeste muldade sisse, sest need toidavad ja katavad meid. Ja annavad jõu, mis alati jääb meie hinge ja olemisse.

Veel küsiti: aga meie sõnad ja teod? Osati sellelegi targalt vastata. Samuti teati vastuseid paremate asjade kohta. Isegi tunnete värvi tunti. Avastati, et südametuksedki saavad olla värvilised, täpsemalt sinimustvalget karva, kui mõtleme isamaa riigiks sündimise päevale.

Viimaks küsiti: kas oskame hoida ühte ja minna nii läbi mere…?

Suurte asjade alguses

Kolmanda peakõnelejana valmistas rõõmsa üllatuse Sindi Gümnaasiumi 4. klassi õpilane Sirelin Kukk. Ollakse ju harjunud riigile olulistel tähtpäevadel kuulama tähtsatel ametipositsioonidel asuvaid inimesi või neid, kellel on pikalt eluteelt kogutud vajalikke kogemusi ja mõttetarkust. Sirelin oli oma sõnavõtu hoolikalt kuueteistkümneks punktiks jaotanud, sama hoolikalt puhtas käekirjas paberile kirjutanud ja sinimustvalgetesse värvidesse värvitud papile kleepinud, et tugeva tuule puhudes ükski oluline sõna tema terase pilgu alt kaduma ei läheks. Hiljem rongkäigus koolimajale lähenedes pistis ta selle teksti ootamatult mulle pihku. Esimese asjana tabas mu pilk viimaseid sõnu: „Suured asjad saavad alguse väikestest asjadest!“ Just see tähtis mõte oli mul teda kuulates tuulevihina ja kõlarite hootise undamise tõttu kõrvust mööda tuhisenud.

Nüüd oli tänu Sirelini kingitusele jälle kogu tema vaimutöö tervenisti silme ees. Hakatuseks ütleb ta : „Mina armastan Eestit, sest siin on neli imekaunist aastaaega. Olen õnnelik, et siin ei ole tsunaamisid, maavärinaid ja suuri üleujutusi. Veel armastan Eestit, sest minu pere elab siin.“ Aga Sirelin jälgib elu ka kriitiliselt hinnates. Ta ütleb, et Eestis võiksid olla kõrgemad palgad, sest paljud lapsed on näljas ja ilma koduta. Samuti leiab Sirelin, et riik võiks rohkem toetada vanemaid laste kasvatamisel. Sirelin teab, et saab Eesti heaks õppida ja kunagi siia töölegi jääda. „Saan austada oma vanemaid,“ jätkab ta mõttearendust tähtsatest asjadest elus ja säilitab samal ajal huumori meelt, kui lubab isale rääkida naljakaid lugusid. Veel räägib Sirelin Eesti lipust kui kõige kallimast lipust.

Nende lippude lehvides kutsus tema õpetaja Eneli Arusaar rahvast liituma rongkäiguga, mis liikus läbi linna koolimajja. Paljude jaoks jätkus pidupäev Kaitseväe paraadil. Nii Paikuse Põhikool kui Sindi Gümnaasium oli oma esindatusega kutsutud ka Pärnusse paraadile, kus mõlema kooli õpilased hoidsid Keskväljakul seistes koos teiste koolide õpilaste ja noorteühenduste esindustega sinimustvalgeid lippe.

Samal teemal:

Sindis toimub kahe omavalitsuse ühine iseseisvuspäeva lipu heiskamine

Eneli Arusaar: häid tegusid ei tohi kunagi edasi lükata

Kahe omavalitsuse ühine lipu heiskamine

Lipud lehvima Sindi tornist kuni kaugeimate aiaäärsete tänavateni

Pildigalerii: päev enne vabariigi aastapäeva Pärnus

Monday, February 24th, 2014

Enne keskpäeva Pärnus

Paraadi eelprooviks valmistumine ja prooviparaad

Koolinoorte traditsiooniline rongkäik Alevi kalmistu juurest Rüütli platsile

Tahkurannas mäletati esimest presidenti

Saturday, February 22nd, 2014

23. veebruaril möödub 140 aastat president Konstantin Pätsi sünnist ja päev hiljem saab Eesti Vabariik 96 aastaseks. Need kaks sündmust tõid Tahkurannas asuva president Pätsi monumendi juurde hulga külalisi väljapoolt valla piire.

Audru Kodutütred ja Noored Kotkad

Tseremoonia alguseks kandsid Audru Kodutütred ja Noored Kotkad monumendi juurde kümme sinimustvalget lippu. Auvalvet pidas Kaitseliidu Pärnumaa Maleva Kikepera Malevkond.

Uulu segakoor laulis hümni ja teisi isamaalisi laule. Pikema sõnavõtuga esines Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Pärjad asetasid monumendi jalamile Tahkuranna vallavolikogu esimees Argo Mengel ja vallavanem Karel Tölp, samuti Pärnu Maavalitsust esindanud Heiki Mägi, Pärnu volikogu esimees Krista Nõmm, Kikepera malevkond, IRL-i Väärikate klubi esimees Mari Suurväli jt. Sõna sai ka presidendi lapselaps Matti Päts. Tahkuranna Lasteaed Algkooli õpilased esitasid luuletuse „Talvine kodumaa“.

Monumendi juurest lahkudes suunduti külakeskuses asuvasse Tahku Taresse, kus vaadati
Eesti Vabariigi 93-ks aastapäevaks valminud 27 minuti pikkust dokumentaalfilmi “Presidendi Kett”. Filmi kommenteerisid Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste ja muuseumi tegevjuht Elle Lees.

Filmi valmistas OÜ “Miniplast”, käsikiri saadi Peep Pillakult ja Margus Jõemägilt ning teostas Margus Jõemägi. Teksti on sisselugenud Hannes Hermaküla.

Matti Päts

Dokumentaalfilm toob vaatajani Riigivapi teenetemärgi keti – Vabariigi Presidendi ametitunnuse uuestisünniloo aastal 2008. Valitsus otsustas 2007. aastal taastada enne Nõukogude okupatsiooni kasutusse võetud Vabariigi Presidendi ametitunnusena Riigivapi Teenetemärgi keti, mille pidulik üleandmine presidendile oli kavandatud riigi 90-ks juubeliks.

Tahkuranna Lasteaed Algkooli õpilased

1938. aastal valminud Riigivapi Teenetemärgi kett, mis sai Eesti Vabariigi presidendi ametitunnuseks, viidi Nõukogude okupatsiooni käigus Venemaale, kus röövitud ehe asub ebaseaduslikult Moskvas Kremli Relvapalatis. 96 tahklihvis briljandiga ümbritsetud 9-karaadise punase rubiini ja kolme 5-karaadise heleda sinisafiiriga kaunistatud presidendi kett sisaldab üle 413 grammi puhast kulda.

Samal teemal:

Tahkurannas tähistati riigi 95. aastapäeva

Tahkurannas meenutati Konstantin Pätsi ja kõneldi presidendiks olemisest

Mälestushetked Konstantin Pätsi mälestusmärgi juures

Tahkurannas toimus Konstantin Pätsi sünniaastapäevale pühendatud mälestustseremoonia

Konstantin Pätsil on sünniaastapäev

Kätlemine Paikuse rahva vastuvõtul

Saturday, February 22nd, 2014

Paikusel lõpetati töönädal reede õhtul toimunud Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistava piduliku vastuvõtuga vallamajas, kus vallavanem Kuno Erkmann tervitas kõiki kutsutuid isikliku käepigistusega.

Kätlemistseremooniat korraldati käesoleval aastal teist korda, sest möödunud aastane esimene katse jättis kõigile kohalviibinuile väga hea mulje, mida sooviti ka edaspidi kogeda. Vallas leitakse, et isiklik käepigistusega tervitus pole vabariigi aastapäeval üksnes riigi presidendi eesõigus, vaid seda võib teha ka kõikjal mujal omavalitsustes. Pealegi pääsevad presidendi vastuvõtule vaid väga vähesed valitud. Tervitamas pidanuks olema koos vallavanem Kuno Erkmanniga ka volikogu esimees, aga ootamatu takistuse tõttu pidi sedakorda Erkmann kutsutute kätt suruma kahekordse tugevusega.

Kui mullu üllatas külalisi maha laotatud pikk punane vaip, siis tänavu jätkati uute meeldivate üllatustega. Lauad ja toolid olid kaetud kaunilt õhuliste maani ulatuvate valgete katetega, mis andsid ruumile eriliselt piduliku ilme.

Tervituskõnes rääkis vallavanem sellest, et soovides jõuda vabamaailma riikidega võrdväärsele tasemele on läbitud möödunud aastaid spurtides. Erkmann ei salanud, et inimestel on ka õigustatud rahulolematust. Kuid pidev spurtimine polegi mõeldav ja nii ei pea mitte keegi vastu. Vahepeal tuleb ka jõuvarusid säästa ja keskenduda nö. treeningule. „Me peame rohkem hakkama arvestama oma tegelike ressurssidega, mis on meie võimalused. Ühiselt tuleb saavutada kokkulepped edasimineku suundades ja prioriteetide osas,“ arutles Erkmann, kes usub, et paljud probleemid leiavad juba iseenesest lahenduse, kuid samas sõltub hea tulem ikkagi üksnes meist endist.

Kuninglik Kvintett

Pärast vallavanema tervitussõnavõttu esines Eesti Rahvusmeeskoori lauljatest koosnev Kuninglik Kvintett, mis loodud juba 1991. aastal, kuid kandis alguses nime P.E.H.K Projekt. Ansambel võitis kohe asutamise aastal Grand Prix Tartus korraldatud vokaalsolistide ja -ansamblite festivalil Valgre`91. Mehed ütlevad, et laulavad kõigis erinevates stiilides, mis mahub Biitlite ja Gregooriuse koraalide vahele. Paikuse rahvas kuulis erinevatele vanuselistele seltskondadele sobivat ja naljatlevat laulu peamiselt a cappella esituses, korra ka klaverisaatel. Head tuju tekitasid „Miki merehädas“, „Karulaane jenka“ ja kõik ülejäänudki palad. Oluline koht on lauljate esinemiskavas ka Raimond Valgre muusikal.

Samal teemal:

Paikusel tervitati ettevõtjaid, ametnikke ja volikogu liikmeid