Arhiiv May, 2014

Pärnu kolledžis jagati gümnasistidele tunnistusi

Saturday, May 31st, 2014

Mullu jaanuaris Pärnu kolledžis majandus- ja ettevõtlusalaste õpingutega alustanud Häädemeeste ning Pärnu-Jaagupi üldhariduskoolide õpilastele anti neljapäeval kätte kursuse lõputunnistused

Mari Suurväli, ettevõtlusõppe projektijuht

Sirli Friedrichson

Noorte ettevõtluse õppesuuna ettevalmistuskursuse lõpetas 18 Häädemeeste Keskkooli ja Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 11. klassi õpilast. Edukaks täiendkoolitusprogrammi läbimiseks kulus 390 tundi. Projektijuht Mari Suurväli selgitas, et selle ajaga omandasid noored TÜ Pärnu kolledži õppejõudude juhendamisel teadmisi majandus- ja ettevõtlusõppest, majandusarvestuse põhimõtetest, projekti kavandamisest ja juhtimisest, vabaühenduste loomise võimalustest, ajajuhtimisest, eesmärgiseadmisest oma karjääri kujundamisel ja oskusi firmade loomiseks. Kursuse eripära väljendus õpitu kinnistamises läbi praktiliste tegevuste. Õpitud teooriat seostati ümbritseva igapäevase eluga. Toimusid õppekäigud ja vabatahtlikelt saadi kasulikke nõuanded. „Õppetöös on  kasutusel probleemõpe ja praktilised loovtööd, mille abil saavad õpilased ennast proovile panna, tunnetada oma võimeid, arendada ettevõtlikust.“

Henn Vallimäe käes kolležile kingitud Ranne Kuldmaa (12 a) maal Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumilt

Kolledži direktor Henn Vallimäe peab lisaks eelöeldule väga oluliseks avaliku esinemise kogemuse saamist. Seda läheb elus vaja ka siis, kui ettevõtlusega ei soovita tegeleda. Kõigist ei peagi saama ettevõtjat või majandusvaldkonna töötajat. Saadud ettevalmistusest on suuresti abi ka oma koduses majapidamises. „Õpitud majandusteadmistega noored on kindlasti palju ettevaatlikumad ka näiteks kiirlaenude võtmisel,“ tõi Suurväli väga praktilist laadi ja eluliselt olulise näite. Häädemeeste Keskkooli õpilasomavalitsuse president Sirli Friedrichson ütles kõigi õpilaste nimel tänades, et ettevõtluse õppimine on andnud tarkust rahaasju korras hoida, samuti enesekindlust.

Samal teemal:

Pärnumaa üldhariduskoolide õpilased omandavad kindlate valdkondade teadmisi kõrgkoolis

Mari Suurväli: parimate teadmiste ja hariduse nimel pannakse Pärnumaal seljad kokku

Allkirjastati Pärnumaa koolide ja kolledži koostööleping

Objektiivi Ordu fotonäitus „Rabahetked“ Sindis

Friday, May 30th, 2014

Täna Sindi Linnaraamatukogus üles pandud Objektiivi Ordu fotonäitus „Rabahetked“ jääb avatuks kuni juuni lõpuni.

Pärast näituse avamist Sindi Linnaraamatukogus. Foto: Helen Parmen

Kõrgustes turnivad Helle Artel ja Helen Parmen

Objektiivi Ordu on seltskond fotograafiaharrastajaid, kelle omavaheline tutvus sai kunagi alguse Delfi pildiportaalis. Oma fotosid üles laadides hinnati ja arvustati üksteise pilte ja ühiselt õpiti kasutama mitmesuguseid fototöötlemise võimalusi.

2010. aastal jõuti ühise diginäitusega Palamuse Kihelkonnakooli muuseumisse, kus vaatajate ees avanesid Lible sauna tuuningud.

Tuunitakse praegugi, kuid rohkem keskendutakse fotograafiale. Kolmel-neljal korral aastas kohtudes külastatakse üksteise kodukoha lähedal asuvaid vaatamisväärsusi looduses ja inimeste loodud keskkonnas. Vahepeal toimub pidev suhtlemine veebikeskkonnas. Vaimu värskena hoidmiseks annab igal kuul keegi ordukatest mingi kindla teema ette ja ülejäänud tulevad samaga kaasa.

Sindis avatud rändnäitus on kokkuvõte rohketest rännakutest rabades, mis on ordukate seltskonna üks eelistatuimaid pildistamiste paiku. Rändnäitusega alustati tänavu märtsis. Kõigepealt oli näitus Tartus Karlova-Ropka raamatukogus, järgmisel kuul juba Tallinna Foorumi majas. Mais nägid pärnakad näitust Endlas. Sindist liigub näitus edasi Raplasse, Kundasse, Põltsamaale, Keilasse, Jõgevale jne.

Näitusel esineb 18 autorit ja vaatamiseks on väljas 38 fotot. Piltide juures puudub märge autori nime kohta. Suurema huvi korral saab nime ja pildi allkirja teada eraldi lehelt.

Samal teemal:

Objektiivi orduga Litoriinamere rannikul

Kuldkinga tabamas

“Objektiivi ordu” Põhja-Eestis

Pärnu taluturul on nüüd ka kohvik

Wednesday, May 28th, 2014

Talunike tulundusühistu avas Pärnu Keskuses olemasolevale müügikohale lisaks ka kohviku, kus pakutakse talutoodangust valmistatud hõrgutisi.

Loe lähemalt siia klikkides

Samal teemal:

Väikesel Pärnu taluturul on suur kaubavalik

Pärnu Keskuses avati taluturg

Aiasaaduste kasvatamine on naljaasi, müümine kunst

Eestlased lambapügamise pealinnas

Wednesday, May 28th, 2014

Golden Shears 2014

Lambapügamise pealinnas.  Fotode autor Priit Neilinn

Iirimaal elav Priit Neilinn kirjutab vahetutest muljetest tema kodulinnas toimunud lambapügamise ja villatöötlemise maailmameistrivõistlustest, milles osalesid ka eestlased.

Priit Neilinn

Tegevuspaik: Gorey väikelinn Iirimaal. On kena maikuuhommik. Väljun oma kodumajast ja asun umbes kümnetuhande elanikuga linnakese peatänavat mööda allapoole kõndima. Suurem osa selle linnakese asukaid pole veel ärganud ja mind ümbritseb imepärane maailm. Kõikide poekeste vaateaknad on iiripärase huumoriga dekoreeritud. Minust vasakule jääva apteegi aknal seisab näiteks imestunud pilguga lamba karikatuur, kes on üleni plaastritega kaetud. Järgmisel poeaknal aga väntab tohutuid kummikuid kandev naine käsidünamoga elektrit, mille abil käivituva masinaga tema mees lammast niidab. Foto on pärit kusagilt kahekümnenda sajandi algusest. Kerkib üles loomulik küsimus: mis on selle kõige põhjus? Miks kõik see kirevus linnatänavatel ning erinevate riikide lipud?

Jah tõesti… 17-25 mail toimuvad siin lambapügamise ja villatöötlemise maailmameistrivõistlused Golden Shears. Linnake on veel poolunes ja ainult tema legendaarne kojamees Jimmy tegutseb juba agaralt, aga kusagil linna servas, seal kus töömehed on juba mitu nädalat tagasi asunud kokku monteerima ’’olümpialinnakut’’, seal ei maga enam keegi. Võistlused on juba ammu alanud, tõsi küll peaaegu et ilma pealtvaatajateta. Nemad tulevad palju hiljem, siis kui uni täis magatud ja lastel kõhud täis söödetud. See on ju perekondlik üritus.

Suundun siis minagi mõni tund hiljem sinnapoole, kuhu maona looklev rahvamass liigub. Mis mulle kohe silma torkab on see, et võistlustelt tulevate inimeste jalanõud on väga porised. Selle põhjust mõistan kohe, kui kohale olen jõudnud ja oma käepaela kümne euro eest välja lunastanud. Müügiputkade ja muude paviljonide vahel kulgevad rajakesed on tõesti tuhandete inimeste poolt väga mudaseks tallatud ja sellele on omalt poolt kaasa aidanud sagedased hoovihmad. Rahva meeleolu see kõik aga ei kahanda, pannakse lihtsalt värvilised kummikud jalga ja pidutsetakse edasi.

Küsin väikesekasvuliselt Uus-Meremaa proualt, et kus ma Eesti võistkonna võiksin leida. ’’Oi, sa pead lihtsalt ringi kõndima ja otsima,’’ kõlab tema soovitus, ’’neil on sinised dressipluusid seljas.’’ Ja mul on õnne! Sealt nad tulevadki…kaks tõelist viikingit pikkade habemete ja lambavillaste kampsunitega. Need kaks hiiglast näevad tõesti väga romantilised välja.

Tohutu suure tsirkusetelgi lähedal, seal kus võistlused ise aset leiavad, on sisse seatud söögikoht. Palun meestel laua taga istet võtta.

’’Kellega on tegu ja mis teid siia tõi, mehed?’’ on minu esimene küsimus. Selgub, et tegemist on härrade Tiit Kaivo (Sireli talu; Harjumaa Kose vald) ja Nils-Naatan Kaivoga (Sireli talu villakoda; Mooste mõis Põlvamaal). ’’Oleme siin tegelikult õppereisil ja meie meeskonda kuuluvad veel Aadam Kaivo (masinpüigamises võistleja) ning Peedo Fiks (sama ala võistleja). Peale selle on meiega kaasas veel härra Kalmer Kivitai ja proua Tiina Kester Saaremaalt, Roosi talust, kes on lambakasvatuse entusiastid ning lisaks veel nende tilluke kaheksa kuud vana poeg Kait Kivitai. Meie reisi finantseerib osaliselt Eesti Lambakasvatajate Selts ja osaliselt me ise.’’

Palun Tiit Kaivol selgitada, kuidas sai alguse eestlaste tee kaasaegse lambapügamise maailma. Tiidu sõnade kohaselt algas kõik juba 2001. aastal, kui Sireli talu rahvas kohtus Tšehhimaal, Euroopa Villaühenduse Konverentsil šotlase Colin McGregoriga, kes oli lahkesti nõus läbi viima esimesed lambapügamiskursused Eestis. Esimeste võistlusteni jõuti aga alles 2008. aastal Norras.

Tunnen nüüd huvi, et kui palju selle ala tõsiseid spetse võiks Eestis üldse olla? Tiit arvab, et neid võib olla vast umbes kümne ringis. Silmas on peetud muidugi inimesi, kes on võimelised tipptasemel võistlema. Nüüd küsin ma, et kuidas need inimesed tavaliselt oma leiba teenivad ja kas see on ka rahaliselt tasuv ala?

Tiit räägib mulle, et Eesti lambapügajad tegutsevad peamiselt Soomes, aga mitte ainult. Kõige parema kooli saab muidugi tõelistes lambamaades nagu Austraalia ja Uus-Meremaa. Neis riikides makstakse ühe lamba pügamise eest keskmiselt üks kuni kaks eurot. Skandinaaviamaades on hinnad kõrgemad, üks tõsine töömees võtab päevas ju ette mitusada looma. Seega küllaltki tasuv ala. Need töömehed liiguvadki ühest riigist teise, just sinna, kus just hooaeg on. Peab tunnistama, et tõeliselt põnev elu. Juttu ajades selgub veel, et üks võistlejatest, Aadam Kaivo, on tegelikult füüsikatudeng ja lambapügamine on tema jaoks pigem põnev harrastus. Mõtlen, et on ikka vahva, kui üks inimene nii mitmekülgne on.

Ma ei taha neid tõsiseid mehi väga kaua kinni pidada, tänan ja lasen neil minna oma kannukest iiri õlut maitsma. Ise suundun aga võistlustelki.

Õhk on siin pingest ja lambalõhnast paks. Kommentaatori sõnadevool kirjeldab parima võistleja igat liigutust. Noored tugevad mehed haaravad osava maadlusvõttega lamba, suruvad selle oma põlvede vahele ja mõne hetke pärast on too oma kasukast ilma. Mahaniidetud vill rändab otse Hiinast pärit kokkuostjate kätte. Üldse tõid Iirimaa kaksteist maakonda siia võistluste tarbeks umbes kuustuhat lammast. Tingimusteks on, et loom peab olema ühe aastane ja tal ei tohi olla olnud tallesid. Võisteldakse nii masin- kui käsitsipügamises. Ka pügatavate loomade arv on erinev. Rahvas elab oma staaridele häälekalt kaasa.

Õhtul koju jõudes mõtlen ma, et tegemist võib ju olla alaga, milles Eesti mehed võiksid tulevikus maailmas tõeliselt ilma teha. Mis paneb mind seda uskuma? Me ei kuulu ju hetkel veel eliiti. Eestlastele on spordis alati meeldinud individuaalalad. Me lihtsalt oleme niisugused – üksi öös ja udus… Oleme ka oma olemuselt põllumehed ja ka meie meeste ropsakas jõud ning maadlustulemused panevad samuti niisugusesse tulevikku uskuma. Ja kui me niisuguse entusiasmiga sellel alal edasi tegutseme, siis ei suuda meid miski tippu jõudmast peatada. Üks asi veel: kuulsin nimelt, et lambapügamine pürgib olümpiaalaks ja on võimalik, et juba järgmistel mängudel saab seda jälgida demonstratsioonalana. Eks näe, mis tulevik toob…Igal juhul olin ma üle pika aja jälle oma sünnimaa ja sealsete inimeste üle väga uhke.

Samal teemal:

Eestlased lambapügamise MMil

Impro „Neljas Linn“ Pärnus

Wednesday, May 28th, 2014

Eile õhtul kohtusid poolsada improhuvilist nelja Improkraatia trupi koomikuga hotell Strand kõige kõrgemal korrusel, kus noormehed püüdsid otse laval publikult inspiratsiooni saades improviseerida kordumatuid lavastusi.

Improkomöödia Pärnus, Epp ja Andres

Rauno Meronen

Improvisatsiooniteatrit armastatakse juba pikemat aega USA-s, Kanadas, Lääne-Euroopas, Austraalias ja vähemalt viiel viimasel aastal kogub järjest suuremat tuntust Eestiski. Eile õhtul jõudis mullu jaanuaris kümnekesi tegevust alustanud Improkraatia trupi neljast liikmest koosnev eelsalk Pärnusse, et improvisatsiooni võlusid ka selle linna publiku naerulihastesse süstida. Noormeeste nimed on Rauno Meronen, Silver Laius, Andres Kalle ja Jürmo Mehine. Nende juures on ühine see, et pole üldist akadeemilist näitlemiskunsti õpitud. Samas kinnitatakse improkomöödia iseõppimist Chicagos, Barcelonas, Kopenhaagenis ja Tamperes. Praegu jätkatakse ühiseid õppimisi, harjutamisi ja esinemisi Tallinnas, Tartus, Viljandis ning neljanda linnana soovitakse oma kutsumusega külastada keskmiselt ühel korral kuus ka Pärnut. Sellest ka Pärnu esinemiste nimetus „Neljas Linn“.

Jürmo Mehine

Lisaks sellele, et kõiki ühendab soov tegeleda impronäitlemisega, on igaühe erialased ettevalmistused olnud üsna erinevad. Rauno omandas teadmisi Tallinna Majanduskoolis. Silver on läbinud müügiesinduse ja raamatupidamise aluste kursuse. Andres on saanud Tartu Ülikoolist informaatika teadmised ja omab bakalaureuse kraadi. Jürmo õppis samas ülikoolis infotehnoloogiat ja jõudnud magistrikraadini.

Silver Laius

Kuigi Improkraatia tegelased reklaamivad etendusi eelkõige komöödiatena, siis päris nii see alati ei paista olevat. Olenevalt publiku poolt välja pakutavatest märksõnadest võib teema arendus olla ka väga tõsise sisuga. Naerda saab sel juhul üksnes seepärast, et tõsidus väljendub koomilistes situatsioonides. Rauno kogus juba enne sketšide esitust korvikesesse lipikutele kirjutatud sõnu või lühemaid lauseid, mida hiljem improvisatsioonide ajal esinejate taskutest välja võeti ja nõnda publikult saadud ootamatute märkustega esinemisele vürtsi lisati. Päris kaootiline kogu etenduse käik siiski ei ole ja iga sketš pakub ikkagi võimalust mingile kindlamale teemale kinnistumist, aga edasine asjade käik jääb ometi ette aimamatuks.

Kristofer tegi Improkraatiale ära

Improkraatia tahab võimalikult palju publikuga kahekõnes asuda ja seepärast kutsutakse külalisi ka lausa lavale. Antakse lihtsaid ülesandeid või korraldatakse võistluseid. Näiteks eile õhtul osutus väike Kristofer kõige võidukamaks, võites isegi kolme Improkraatia meest. Päris valusaid naerukrampe pidid vaatajad taluma aga siis, kui lavale paluti naine ja mees vaatajate toolidelt. Kohati oli raske vahet teha, kes olid tugevamad improd? Kas Improkraatia näitlejad Andres ja Silver või publiku seast juhuslikult valitud julged tegijad. Ülesande andsid vaatajad, kes valisid spordi ja täpsustavalt suusatamise. Naljakaks läks lugu sellega, et Andres ja Silver pidid kehastama liikumatuid nukke, keda said liikuma panna üksnes Epp ja Lauri. Viimased võisid nende jalgu edasi nihkuma sundida näiteks põlve löökidega jalgade õndlasse. Käsi liigutati suusakeppide tõugete rütmis samuti teise improviseeria kätepaari abiga. Samuti väänati pea asendit ja kogu keha liikumist, et muuta suusataja vaataja jaoks võimalikult usutavaks. Loomulikult tuli sellest koostööst välja midagi väga naljakat.

Improkomöödia hotell Strand viiendal korrusel

Paljud on näinud telesaadet „Palume lavale“, mis annab küll teatava ettekujutuse improst, aga ei ole siiski paljus teineteisega kattuv. Eriti just selles osas, mis puudutab publiku kaasamist. Etenduse järel rääkisid noormehed, et teiste linnade kogemuse põhjal saab rääkida ka publiku arenemisest, sest üks osa vaatajaist on pidevalt samad inimesed. Nad õpivad laval toimuvaga paremini kaasa minemist ja selliselt kasvab näitemäng hoopis uuele tasandile. Komöödiat ei tekita enam üksinda laval toimetavad näitlejad, vaid sellele annavad tubli lisa ka vaatajad.

Pole siis imestada, kui improvisatsiooniga tegelemisel hakkavad esinema kõrvalnähud, mille eest ka eilne nelik üritas rahvast hoiatada. Tõsiseltvõetavate ohtudena nimetati kõrgenenud kohanemisvõimet ootamatutes olukordades; oskust paremini kuulata ja mõista; enesekindluse suurenemist; uusi tutvuseid ja head tuju, mille hulgas võib naergi hakata sagedamini esinema.

Peeter Nurmik ja Maie Kukk tutvustasid vanu põllutöövõtteid

Sunday, May 25th, 2014

Eile korraldati Pärnumaal Sauga valla Kiisa küla Nurmenuku talus II künnipäev. Põllutöid tegid eesti raskeveo täkk Kuningas ja tema poolvend Kaimar Nurmenuku talust.

Peeter Nurmik ja Maie Kukk ajavad kahekesi vagusid

Enne künnipäeva toimus piirkondlik eesti raskeveo hobuste ülevaatlus. Hobuste hindamise ja esitlemise järel mindi Nurmenuku talu puhkekeskust piirava aia äärde, kus möödunud kevadel künti hobuse jõul ja vanu põllutöövõtteid kasutades tükike uudismaad üles ning pandi seemnekartul mulda.

Igor Mang künnabNurmenuku talu maad

Eile olid taas samad koolitajad, kes mullugi. Peeter Nurmik on kuuekordne Eesti meister sõidu- ja veokatsetes. Maie Kukk on varem Järvamaa kutsehariduskeskuses õpetanud vana põlluharimist. Adraga kündmist said oma käega proovida kõik, kes seda soovisid, mitmed esimest korda. Nurmik hoidis hobust ohjadest. Ka Igor Mang vabastas jalad jalanõudest ja astus adra taha. Mang meenutas atra kätte võttes möödunud aasta septembris Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu maadel peetud Eesti künnimeistrivõistluste raames korraldatud eraldi VIP-ide võistlust, kus tähetark pälvis isiklikus kategoorias meistritiitli. Ta oli ainus, kes vippide esimesel künnivõistlusel traktorile istumisest loobus ja eelistas hobuadraga vagu ajada.

Viktoria Kaasik adra taga

Nurmenuku talu perenaine Viktoria Kaasik võttis samuti jalad paljaks ja haaras adral sarvist. Temagi on atra juba varem hoidnud. Midagi erakordselt rasket selles töös ei olevat, selgitas Kaasik. Peab vaid mõnd lihtsat töövõtet teadma ja nendega harjuma. „ Künnipäeva mõte ja eesmärk seisneb eesti raskeveo hobuste propageerimises. Neid on juba terve sajand põllutööde tegemiseks sihiteadlikult aretatud. Nüüd peab andma praktilise ülevaate keskkonnasõbralikust majandamisest, mis säilitaks ja arendaks oskust hobustega põllutööde tegemisel ka eestlaste noorema põlvkonna seas,“ rääkis Kaasik, kes kahekesi koos Kukega kartuliseemne maha panid.

Kolmanda abilisega hoitakse hobune vaol

Hobustel puudub suurem põllutööde kogemus, aga sellele vaatamata tulid nad oma ülesannetega kenasti toime. Vagude kinni ajamisel läks siiski vaja veel kolmanda kätepaari abi, et hobune paremini vaol püsiks.

Viktoria Kaasik, tagaplaanil Igor Mang

Samal teemal:

Hobune konkureeris kolhoosiajal traktoriga

 

Seljametsa laata ei kütnud kuumaks mitte üksnes ülikuum ilm

Saturday, May 24th, 2014

Täna peeti Pärnumaal Paikuse vallas XXI Seljametsa külalaata.

Seljametsa XXI külalaat

Laadaplats 21 aastat samas paigas

Punutised Seljametsa XXI laadal

Laadaplats asub ikka endistviisi Seljametsa Lasteaed-Algkooli ja omaaegse Taali mõisa alla kuulunud Pustuski karjamõisa hoonete vahelisel alal. 1911. aastal suurtest maakividest laotud kunagise Pustuski meierei ruumides avati 90 aastat hiljem Seljametsa muuseum, mida tänagi suur rahvahulk külastas, aga sedakorda tuldi ikkagi esmajoones laada pärast.

Laadamõtte tõmbas käima Seljametsa endine koolijuht Harri Timberg 1994. aastal nõnda hästi, et sellesse paika tullakse kokku kaugemaltki kui üksnes omakandist ja lustitakse siis ikka täiega. Esimesest laadast on kujunenud oodatud tava, mis teadvustab sellegi maakoha tähtsust Eestimaa elus. Pidevalt teisenev aeg võib laadamelusse tuua muutuseid, aga kindlasti säilitab ta samal ajal ka midagi tuttavlikult alles püsivat. Viis aastat pärast esimese laada toimumist kandis vallavalitsus kevadise sündmuse rahastamise valla eelarvesse ja sealt alates on Ille Riivits olnud igal aastal igikestvalt eestvedaja ülesannet täitmas.

Vallavanem pingutas kuumaga üle

Pidulik avamine toimus kell 10, kui Peeter Kaljumäe juhtimisel sammusid rahvarõivastes laadalised lava ette ja laulsid “Kungla rahvast“. Päeva juhtis Peeter Kaljumäe ja tema esines päeva jooksul solistina päris mitmel korral. Avasõnaga tervitas laadapäeva algust vallavanem Kuno Erkmann, kes tänas kohal olevaid inimesi selle eest, et on jäänud Seljametsa laadale ustavaks. Vallajuht usub, et laat on kahepoolne, sest laata ei saa ühepoolselt pidada. „Olgu kuum ilm, kuumad ostjad, kuumad esinejad ja kuum laadapäev,“ soovis Erkmann.

Priit Kask

Kontsertkavaga esinesid kohalikud ja ümbruskonna parimad tantsijad, lauljad, pillimehed. Kohal oli kui raudnael ka Sindi mees Priit Kask. Mäletan, et viis aastat tagasi, kui viimati Seljametsa laadal viibisin, kohtasin samuti Priitu. Siis mängis mees akordionit, täna mängis süntesaatorit ja juhatas 8-liikmelist Paikuse valla lauluseltskonda, kellest kaheksa eakamat naist. Kõige vanem üle 80. Lauldi „Väike luiskaja“, „Aidakambri lugu“ ja „Tule jälle“.

Kuu tantsijad

Otse kruusasel lavaesisel tantsisid Paikuse tantsijad rühmast Pastlapael ja Kuu. Imetlesin nende tantsuosavust, sest õhukese tallaga viiskude all võisid väikseimadki kivikesed haiget teha. Siiski ei näinud mitte ühegi tantsija näos vähimatki ebameeldivuse grimassi.

Kuno Erkmann tervitab tublit kaupmeest

Mõne aja möödudes mõistsin, et lahke vallavanem pakkus täna oma heade soovidega pisut üle. Päeva kuumus ja veel kuumem laadamenu sundis korduvalt jäätist ostma ja vahepeal muuseumi seinte vahelt jaheduse hõngu otsima. Muuseumi juhataja Laine Järvemäe tundis külalistes üksnes head meelt ja juhtis põnevat juttu vestes ühe stendi juurest teise ette. Sedakorda oli väljas medalite ja märkide näitus. Nägi valla tuntud inimeste sportlikke saavutusi ja medalite sadu.

Wismari poisid ei hooli vihmast, rahest, ega päikesest

Seljametsa XXI laada laadalised kõrvetava päikese all

Külalisesinejatena lõbustasid rahvast Wismari poisid, kelle esinemiskavas on rohkesti häid ja tuttavaid lugusid nii nooremale kui eakamale kuulajale. Poisid on laval juba üle kümne aasta. Alustati ansamblina No Light Duo, aga 2003. aastal ilmunud plaadi nimilugu „Wismari poisid“ jäi inimestele hoopis paremini mällu ja nii otsustatigi nimevahetuse kasuks. Mehed ise ütlevad: „Tulgu vihma või rahet, Wismari Poistega pidu pidamata ei jäävat!“ Seda enam siis täna, kui kogu päeva ergastas pilvitust taevast paistev päike.

Rammumehed ümber ratta

Peeti maha võistlus “Seljametsa Rammumees 2014“. Samal ajal kui rammumehi kirja pandi, jõudsid Seljametsa Lasteaed-Algkooli õpilased näitemängu ära pidada. Kui vastu tulevate inimeste tulvast püüdsin läbi murda ja see mul hästi ei õnnestunud, mõistsin, et tegelikult on etendus juba läbi ja mina jälle millegist väga toredast ilma jäänud. Toimus ka heategevusliku loteriiga laadaoksjon, mille tuluga toetatakse koduvalla toidupanka.

Kõike ei suutnudki haarata

Nagu tavapäraselt eelmiseid laatasid jäljendades, kaubeldi tänagi metsasaaduste, istikute, taimede, aia- ja tööriistade, vanavara, joogi, toidu-, tööstuskaupade ja muuga. Vanakraami kaupmees, muheda jutu ja viisaka olemisega, uuris, kas minu kaamera ka tema jutu peale võtab? Ei võtnud. „No siis võib julgelt tema vana kaamera ära osta,“ soovitas vanahärra. Nagu tõestuseks, et tema kasutu kraamiga ei kauple, pani suupilli suule ja lasi polka viisi lendu. Keegi noorem aednik selgitas, et kodus puudub sobiv võimalus tomatitaimede ette kasvatamiseks ja kiitis kogemustega kasvatajat, kellelt on varemgi laadal taimi ostnud. Üks lillemüüja oli sedavõrd tagasihoidlik, et kiitis rohkem teiste kui enda kaupa. Ometi olid tema kevadlille taimed täiesti usaldusväärne ja väärt kaup.

Tibud oksjonile

Üldse olid müüjad väga lahked. Esimene proua kiitis nii veenvalt enda valmistatud ahjuõuna sinepit, et viimaks nõustusingi maitsma. Sinep, mis sinep, tulitas keelel ja kurgus nii kaua, kui järgmise leti ääres seisev noor preili pakkus mitut sorti mett. Pohla õitest mesi tegi hetkega suu magusat täis ja pärnaõie mesi ainult kinnistas magusat tunnet suus.

Ille Riivits on laatade korraldamisel alati suurt ettevalmistavat tööd teinud

Kolmanda leti juures pakkus Seljaku talu perenaine Annika Põltsam lopsakalt kasvavat ja kauni rohelise värvusega rohtu. Nüüd kahetsen kiiret edasi minekut, sest kasuliku murukarva rohu nimetus läks meelest ja ei mäleta sedagi, milleks hästi soovitatud taim kasulik on. Ei jää muud üle, kui oodata järgmist Seljametsa laata ja taas kohale minna, mitte oodata järgmise viisaastaku möödumist.

*

Täiendav pildigalerii sellest, mis paari tunniga laadal tuuritades veel silma hakkas.

Samal teemal:

Seljametsal peeti laata

Lipu seltsi osalusel sinimustvalge lipu sünnipäev kolmes linnas

Thursday, May 22nd, 2014

Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepääl

Tänavu 4. juunil möödub 130 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepää kiriklas. Lisaks on sel aastal teisigi lipuga seonduvaid ümmargusi tähtpäevi. Eesti lipu päeva hakati tähistama riikliku tähtpäevana 10 aastat tagasi. 2004. aastal asutati Tartus ka Eesti Lipu Selts, kes püüab vastavalt oma võimalustele abistada lipukultuuri edendamist seal, kus tema panus on oodatud, aga algatab ka ise mitmesuguseid ettevõtmisi.

Lipu seltsi liikmed Trivimi Velliste ja Vaabo Kalbus lipu päeva tähistamisel Sauga alevikus

Tänavu korraldab lipu selts seoses kolme ümmarguse tähtpäevaga piduliku konverents-aktuse Põltsamaa Kultuurikeskuses, kus Trivimi Velliste ja Urmas Saard tutvustavad Eesti Lipu Seltsi eesmärkki ja mõtet, Küllo Arjakas räägib Eesti lipu loost läbi ajastute ja Tõnu Tannberg teemal „Eesti ühiskond 19. sajandi viimasel veerandil“. Ettekannete vahel musitseerivad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Põltsamaa Muusikakooli noored. Pidulik sündmus toimub koostöös Põltsamaa Linnavalitsusega, kes on seni ainsa omavalitsusena seltsi liige. Ka Pärnus on ettevalmistamisel Eesti lipu 130. aastapäeva tähistav konverents, mis toimub mõnevõrra tavapärasest konverentsist eristuvas formaadis 31. mail, kogunemisega kell 11.30 raehoone saalis.

Lipu sünniloo etendus Põltsamaa linnas aastal 2009

4. juunil etendub Põltsamaa linnas lavastus „Lipu sünd“, mida esitavad Põltsamaa Kultuurikeskuse näitlejad, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi laulukoorid ja orkester. Tänavatel liikudes ja lipu sünnilooga seotud hoonete juures peatudes mängitakse näitemänguliselt läbi sinimustvalge lipu sünnilugu. Ühe stseeni toimumispaigast järgmisesse kohta minnakse rongkäigus lippude lehvides läbi kesklinna. Lavastuse käigus avatakse Beermani lipuväljak. Etendus lõpeb kunagise kihelkonna kooli juures.

Õpetaja Eve Oro juhendamisel õmblesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 9D tüdrukud 12 lippu, et igal lennul alates esimesest klassist kuni viimaseni oleks oma lipp. Kolme värvi kangad lippude õmblemiseks kinkis lipu selts, sest tegelikult on sellel koolil juba väga pikk lippude õmblemise traditsioon. Needki lipud osalevad rongkäigus.

Lipp Pika Hermanni tornis

Alates 2005. aastast on Eesti Lipu Selts ühiselt Eesti Kooriühingu ja Riigikogu kantseleiga korraldanud igal 4. juuni varahommikul pidulikku kolmevärvilise lipu heiskamist Pika Hermanni torni. Käesolev aasta saab Toompeal olema erilisem sellepärast, et Riigikogu esimees kingib seltsile esinduslipu, mille varre tippu ehivad kuldsed kolm lõvi. Veel kingib Riigikogu sarnased narmaste ja kuldse paelaga lipud kahele üldhariduskoolile: Sindi Gümnaasiumile ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumile. Sellega hindab riik väga kõrgelt kahe kooli panust sinimustvalge lipukultuuri kasvatamisesse. Lossi platsile on püstitatud telk, kus inimesed näevad ekraanilt peamiselt lipu seltsi viimaste aastate tegevust kogu riigi ulatuses.

Paikuse Noortekeskuse noored Rüütli platsil 2012 a 4 juunil

Veidi lühemat aega on lipu selts korraldamas meie trikoloori sünnipäeva tähistamist Eesti Vabariigi sünnilinnas Pärnus. 2008. aasta 4. juunil tõi selts Rüütli platsile 90 normaalmõõtmetes kandelippu, millega märgiti riigi vanust. Järgmisel aastal tõi selts välja 125 lippu, et sellega tähistada sinimustvalge lipu juubelit. Käesoleva aasta 4. juuni õhtul algusega kell 18.00 kaunistab Rüütli platsi 130 kandelippu, mida hoiavad koolinoored, Kaitseliidu algorganisatsioonide liikmed, koorilauljad ja tantsijad nii Pärnu linnast kui maakonna kaugematest nurkadestki.

Pajo trükikoja tegevjuht Karmen Vesselov ja juhiabi Kadri Rea annavad valminud trükised lipu seltsile üle

Eesti Lipu Selts teeb koostööd üle riigi mitmete koolide, kodanikeühenduste, organisatsioonide, omavalitsuste, Riigikantselei ja ettevõtjatega. Lipu päevade tähistamist Pärnu linnas korraldab selts aastaid koostöös Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Väärikate klubi, Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Pärnu linna ja trükikojaga Pajo. Seltsil on kujunenud tavaks tänada ja austada oma koostööpartnereid. Käesoleval aastal tänatakse ja austatakse väärtusliku klaaspüstiga kolme abilist: Pärnumaa Kaitseliidu Malevat, Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse liiget Mari Suurvälja ja Mart Nõmme. Nende austamine toimub Rüütli platsil.

Fred Kaas, Kaitseliidu Pärnumaa Malev ja Heldur Paulson, lipu päeva rivistuse peakorraldaja, kavandavad 4. juuni rivistust

Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi trepil võtavad sõna Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu Linnavolikogu esimees Krista Nõmm ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste. Esineb Marje Pajula dirigeerimisel EELK Pärnu-Jakobi koguduse naiskoor ja Rein Vendla juhatatav puhkpilliorkester. Tseremooniat juhib Birjo Piiroja. Toimub kõigi platsile toodud lippude õnnistamine.

Vaimulikud Eesti lipu 125 sünnipäeva tähistamisel Otepääl, esplaanil lipu seltsi liige Tiit Salumäe

Taoline rohkete lippude õnnistamine ei ole Pärnumaal esmakordne, sest näiteks Kilingi-Nõmmes õnnistati 160 Saarde kihelkonna talu lipud Kaitseliidu Saarde Malevkonna 10. aastapäeva pühitsemisel juba enne suure sõja valla pääsemist. Nüüdki võivad inimesed tulla oma lippudega. Nii on andnud lisaks 130-le suure lipu kandjale endast märku Eesti vanim järjepidevalt tegutsev Sindi Lasteaed. Sügisel kooliteele asuvad lapsed tulevad 120-aasta vanuse lasteaia nimel tervitama 130-aastast Eesti lippu. Kaitseliidu Pärnumaa Malev on esindatud ühe kompaniiga.

Priit Kask ja Rein Laos vaatavad ettevalmistavalt kontserdi toimumise paiga hindava pilguga üle

Rüütli platsi rivistumisele järgneb rongkäik ranna kõlakotta, kus toimub poolteist tundi kestev kontsert. Esinevad kuni 130 Pärnumaa ühendkoori lauljat ja Kuu rahvatantsu nais- ja segarühmad, kokku ümmarguselt 150 esinejat. Vahetekste loeb näitleja Rein Laos. Kontserdi peakorraldaja vastutust kannab Priit Kask, keda abistavad oma valdkondades Kuu tantsurühmade juht Ege Kukk ja kunstiline juht Kardo Ojassalu, koorijuht Kristel Reinsalu.

Ege Kukk mõõdab esinemisala mõõdulindiga

Rein Vendla puhkpilliorkester esineb ka kõlakojas. Laulud „Õrn ööbik“ ja „Kodumaa“ on repertuaaris ühislaulmiseks koos kuulajatega. Ühislaulmise tekstid on kavalehel, mille trükkimise kulud kandis Pajo trükikoda. Pajo on aastaid lipu seltsile tasuta trükkinud ka plakatid ja kutsed, mis rahalises vääringus teeb väga suure toetussumma. Ka kõlakojas esinejad ja korraldajad ei ole vähimatki honorari küsinud. Seepärast väärivad väga paljud lipu päeva tähistamist ettevalmistavad ja läbi viivad inimesed erilist lugupidamist. Loodetavasti hindavad nende panust ka pärnakad, keda oodatakse arvukalt Rüütli platsile ja kõlakotta.

Samal teemal:

Velliste kutsub Rüütli platsile viissada aastat järjest

Pärnus tähistatud lipu päev päädis Tõnis Mägi esinemisega Vallikäärus

Kui Sinu naabrimajal ei lehvi lipupäeval trikoloor, siis astu julgelt ligi…

Pärnu on Eesti lipukultuuri suunanäitaja

Galerii: Lipu päeva tähistamine Pärnus

Sindis vähendatakse Kalamaja tee kallet

Wednesday, May 21st, 2014

Kanali kohal tõstetakse teed 1,16  meetrit

Kalamaja tee uuendamise järel jääb kaldeks 6,68%

„Esimene kolmandik Kalamaja tee-ehitusest on valmis,“ selgitas tänases vestluses Sindi abilinnapea Rein Ariko. Teekalde vähendamise vajadus tõusis teravamalt päevakorda 2010. aastal, sest eriti talvistes tingimustes oli AS Sindi Lankat teenindavate suurte veokite liikumine liialt järsul teel oluliselt rasekndatud. Teed uuendatakse 260 meetri pikkusel lõigul.

Vabriku kanali truubi kohalt tõstetakse teetammi 1,16 meetrit. Kui varem oli teekalle 11%, siis ehituse valmides jääb kaldeks 6,68%. Uuendatavale teele kantakse kaks kihti freesitud asfaldipuru, mis omakorda pigitatakse ja kaetakse graniitkillustikuga. Kahe kihiga graniidiga pindamist ei tehta siiski mitte kohe, vaid antakse aega tee loomulikuks vajumiseks. Mustkattega tee annab ehitaja tellijale üle kuu lõpuks. Täies mahus peavad tööd tehtud saama augustis. Ehisusprojekt on läbinud Nordecon AS kontrolli, millega kinnitatakse ettevalmistatud projekti vastavust etteantud nõuetele.

Ehituse peatöövõtja on Lemminkäinen Eesti AS, kes vastas väljakuulutatud riigihankele parima pakkumisega. Kui eeldatav projekti maksumus oli 83 820 eurot, siis hanke tulemusena langes summa 64 428 eurole. Sellest tasub EAS 85% ja ülejäänu jääb linna kanda.

Sindi Linnavalitsus sõlmis Lemminkäineniga lepingu 2. mail ja töödega alustati 8. mail.

Samal teemal:

Kalamaja teeolud paranevad

Eilne hoone jäänuste varing Pärnus võib veelgi jätkuda

Wednesday, May 21st, 2014

Kalamehe 5 majavare on tänaval liikujatele endiselt ohtu tekitav

Tui tänava poolne külg

Lääne päästekeskuse pressiesindaja teatel said päästjad eile õhtul kell 20.50 väljakutse Pärnu linnas Kalamehe tänavale, kus varem põlenud hoone oli varisenud osaliselt tänavale. Päästjad sulgesid ohtliku ala lindiga, mis täna hommikuks oli aia juurde kokku keritud. Tui tänav oli risust puhastatud. Tui ja Kalamehe tänava nurgal asuvat hoonet pildistades võis näha, et Kalamehe tänava poolsel küljel võib veel varisemist toimuda, sest osaliselt on välissein tugevalt väljapoole kaldu.