Arhiiv June, 2014

Nädal algas tantsupeo tantsudele viimase lihvi andmisega

Monday, June 30th, 2014

Reet Juurikas oma lastega Kalevi harjutusväljakul

Haapsalu Linna Algkool kasutab puhkehekte võimalikult aktiivse tegevusega

Andre Laine

XXVI laulupeo ja XIX tantsupeo nädal on alanud. Täna hommikul läksid Pärnumaalt, Pärnust, Haapsalust ja kõikjalt mujalt üle Eestimaa esimesed tantsupeolised Tallinna poole teele. Tervest riigist koguneb pealinna ümmarguselt 10 tuhat tantsijat 654-s tantsurühmas. Kalevi staadioni harjutusväljakule olid täna koondunud viiendate ja kuuendate klasside segarühmad.

Pärnu Ühisgümnaasiumi tantsijad

Teiste hulgas on ka Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilased. Tantsurühma juures oli Reet Juurikas, kes aitas lastel tantsuliselt liikuda vastavalt koreograaf Andre Laine juhistele. Riigi kagunurgast Kanepist tulnud mees pani lapsi tantsuliselt mõistma, et „Karjapoiss on kuningas“. Juurika sõnul on osa lapsi juba teist korda tantsupeol. Eelmisel laulu- ja tantsupeol olid nad esimese klassi õpilased.

Tookordne suure peo elamus ainult suurendas tantsukirge. Kättejõudnud nädalat on Juurika lapsed suure põnevuse ja kannatamatusega juba ammu oodanud.

Sindis peetud automudelismi 12-tunni sõidu võitis Jelgava meeskond

Sunday, June 29th, 2014

Eile kogunes umbes veerandsada Läti automudelismi sportlast Sinti, kus peeti 12-tunni pikkust sõitu. Iga 80 minuti järel tehti üksnes 2-minutilised vaheajad.

Jelgova meeskond, kes võitis Sinidis peetud 12-tunni pikkuse sõidu

Johannes Mets

Parima tulemusega lõpetas Jelgava. Viimastel eelmistel aastatel on olnud võidukas Valmiera võistkond, kapten Andris Tauritis.

MTÜ Sindi Mudelisport juhataja Johannes Mets ütles, et Eestis ei ole seni 12-tunni pikkuseid sõite korraldatud. Seegi võistlus ei olnud Eesti ja Läti vaheline jõuproov, sest kõik 7 võistkonda esindasid üksnes lõunanaabreid. Siiski oli üks erand.

Karmen Mets

Jânis Rage-Ragis palus, et Jõõpre neiu Karmen Mets võistleks temaga samas võistkonnas EuroFon. Karmen oli ka ringide arvult kogu päeva parim. Ta sõitis ühes vahetuses 760 ringi, mida keegi teine ei suutnud ületada. Samas leiab tema vanaisa, Johannes Mets, et neiul jääb veel kogemustest puudu. Liiga palju tuleb ette rajalt väljasõite. Sellele vaatamata kutsus Jânis Rage-Ragis Jõõpre neiu järgmiseks aastaks samale võistlusele Lätti.

Jânis Rage-Ragis tutvustab enne võistlusi ISRA nõudeid

ISRA (International Slot Roaming Agency), ehk Rahvusvaheline Juhtrajasõidu Agentuur on kehtestanud 12-tunni sõiduks kindlad reeglid. Sõidedakse PR-32 mudelitega. Enne võistlusi antakse kõigile võistlejatele võrdsete tingimuste kohaldamiseks uus kere, mootor, veljed, kaks komplekti rehve.

20 senti, mida ükski võistleja oma mudelile ei soovi

Võistluste alguses sõidetakse ühe minuti „lap time“ ajas. Esimene saab õiguse valida rada. Samuti valivad raja ülejäänud vastavalt finišeerumise järjekorrale. Uus radade vahetus toimub igal paariminutilisel vaheajal. Põnevaks muudab võistluse see, et kahele esimesele vaheettappides finišisse jõudnule asetatakse automudelile 20 senti, mis kaalub ca 2 grammi. See on soovimatu lisakoormus, mille vältimiseks püütakse sõita esimestest aeglasemalt. Alles viimases vahetuses sõidavad kõik ilma „autasuta“.

Samal teemal:

Juhtrajasõidu hooaja avavõistlusel Sindis olid Pärnumaa tehnikasportased võidukad

Juhtrajasõidu Karikasarja hooaeg lõpetati Pärnus

Perepäev automudelite juhtrajal

Euroopa koostööpäeval sõideti Sindi automudelismi juhtrajal

Sindi esimesel juhtraja endurol sõitsid soomlased paremini

NEC 2013 esimene võistluspäev lõpetati forellipüügiga

Automudelismi juhtraja Põhja-Euroopa meistrivõistlused Sindis

Jânis Rage-Ragis: Sindi automudelismi juhtrada on Baltimaade parim

Sindis saab olema Baltimaade pikima sirge lõiguga automudelismi juhtrada

Selgusid raiespordi MM-i Eesti koondise liikmed

Sunday, June 29th, 2014

Laupäeva öösel vastu tänast tehti ööklubis Sunset, Pärnu Rannahoones, teatavaks, et septembris Šveitsis toimuvatel raiespordi maailmameistrivõistlustel esindavad Eesti koondist Taavi Ehrpais, Andres Olesk, Sulev Tooming ja juunior Jarro Mihkelson.

Andres Olesk, Valgamaa raiesportlane on üks Šveitsi MM-il osalejaid

Taavi Ehrpais, MM-i koondislane

MM-ile minevad mehed võistlesid eile Paikusel Valgeraba servas ja Pärnu Vallikäärus korraldatud Eesti raiemeistrivõistlustel, kus 35-osalejast asusid kõik neli koondislast punktide üldarvestuse esimeses kolmandikus. Seejuures tuli Andres Olesk 1609 punktiga teiseks, jäädes kõigest 13 punktiga maha üllatuslikult liidrikohale tõusnud Pärnumaa mehest Erik Ristist. Koondisesse arvatud Taavi Ehrpais saavutas 1602 punktiga kolmanda koha. Seitsmendaks tulnud Jarro Mihkelsoni arvestuses oli 1558 punkti. Kaheteistkümnenda koha võtnud Sulev Tooming kogus 1525 punkti.

Rahvusvahelises kavas korraldatud raievõistlustel oli viis ala: langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja okste laasimine.

Erik Rist, üllatuslik Eesti meistrivõistluste favoriit

25-aastane Erik Rist ei kuulunud enne võistlusi veel Eesti meistrina suurfavoriitide hulka. Tema võit valitsevate Eesti meistrite ees oli kõigile ühtviisi üllatuslik. Võistlusalade üksikarvestuses läks noormehel kõige paremini puu langetamisel, milles saavutas esimese koha. „Kolm cm läks mööda ja aeg läks ka pisut üle, aga kokkuvõttes oli tulemus mulle endalegi üllatav,“ ütles Rist pärast autasustamist. „Saeketi vahetuses pääsesin samuti poodiumile, kolmandana. Kombineeritud järkamises neljateistkümnes, täppissaagimises 22. Laasimise eel starti oodates võttis jalad päris värisema. Tegin kaks „viga“, mis kohtunike hoolikal mõõtmisel siiski ei osutunud vigadeks. Läks hästi ja jäin teiseks,“ rääkis Rist, kes tundis Vallikäärus kodumaakonna rahva suurt toetust. Rist õpib praegu kahes koolis: Maaülikoolis magistriõppes metsandust ja Tihemetsas, mis kuulub Pärnu Kutsehariduskeskuse juurde. „Ei ole veel tööle jõudnud, aga küll see kunagi tulevikus ka juhtub,“ naeris Rist.

Kirke-Maarja Järvesaar

Pärast mitmeaastast vahet nägi raievõistlustel ka naisvõistlejat. Kirke-Maarja Järvesaar õpib Luua Metsanduskoolis metsamajandamist. Eilne võistluspäev oli tema jaoks esimene taoline suurvõistlus, varem on Järvesaar osalenud kooli kutsevõistlustel. Küsimusele, kas mehetööd tehes on mehed õrnemale sugupoole ka alati varmalt abiks, vastas ta naerul suuga: „Jah!“

Geitlin Sildoja vahetab saeketti ja teda juhendab tema vend Ranet, vahetamise aeg 2,57

Võistluspäeval lehvisid Eesti lipu kõrval mastides ka Soome, Läti ja Leedu lipud. Võistluspäev lõpetati teatevõistlusega. Omavahel võistlesid Luua ja Pärnu, Läti ja Leedu, Eesti ja Soome.

Vallikäärus said vaatajad võistelda ka saeketi vahetamises ja vastata küsimustele. Nii võitsid pealtvaatajadki väärtuslikke auhindu. Loosimisele läks ka väike muruniiduk ja mootorsaag.

Margit Peterson: täna on „Segaverelisel“ sünnipäev

Thursday, June 26th, 2014

Ariel Marksalu ja Margit Peterson

Juhtmõte

Margit oli enne meie kohtumist raamatu ootevalmilt lauale asetanud. Kaanel Ariel Marksalu joonistatud Pent sellise välimusega, kuidas noor hobikunstnik loetu põhjal raamatu peategelast vaimusilmas nägi. Nagu ikka, oskab Margit igat minutit talle antud ajast kasulikult täita. Nii seegi kord. Raamatut avades lugesin esimese asjana kaunis käekirjas kirjutatud pühendust, mis võinuks olla ka juhtmõttena esilehele trükitud: „Sellise maailma oleme me ise loonud!“ Pisikeselt juurde joonistatud naeratav ikoon meelitas järgmisi lehti sirvima, et saada kujundusest üldmuljet.

Hea Tegu hea tegu

Sisuga õnnestus tutvuda juba siis, kui raamat oli kirjastuses Hea Tegu parajasti toimetamisel. Eilsest jutuajamisest nüüd kokkuvõtet kirjutades lugesin facebookist, et „Segaverelisel“ on täna sünnipäev. Raamat ilmus trükist täpselt kuu aega tagasi. Kuulsin Margitilt, et päev enne kuuvanuseks saamist võttis kirjastus käsile järgmise 500 eksemplari trükkimise. Kas „Segaverelisest“ võiks saada bestseller? Sama kirjastus on trükkinud ka kõik Margiti senised luulevihikud ja needki pole jäänud raamatukaupluste riiulitele tolmu koguma. Segavereline on kirjastuse Hea Tegu esimene kõvakaaneline raamat ja köidetud selliselt, et romaani oleks mugav lugeda. Kuid mitte ainult see pole raamatu juures hea. Ka tekst on paarisajale leheküljele paigutatud õhuliselt, mis jätab lugejale piisavalt hingamise ruumi. Raamatut lugemata võib tekkida isegi ennatlik küsimus, kas nii väikese mahuga raamat ikka kannab romaani nimetuse välja? Harjumuspäraselt arvatakse romaanid olevat ikka märksa paksemad ja lehed äärest ääreni peent kirja täis tipitud.

Olles raamatu terviklikult kaanest kaaneni läbi lugenud, imetlen Margiti sõnakasutuse oskust. Ka vähene tekst annab romaani mõõtmed välja. Tekstis puudub tühi sõnade vaht. Lugejat väsitamata lendab aeg käest tegelaste ellu sisse elades ja lugemisele pühendatud tunnid muutuvad märkamatult autoriga kaasa mõtlemise hetkedeks, mis paneb korduvalt ja korduvalt elu üle väga tõsiselt mõtlema.

Pliiats noore kunstniku käes täiendab teksti

Ariel Marksalu ja Margit Peterson eilsel kohtumisel Piano kohvikus

Sõnade ahmimisele vahepalukesteks on Ariel Marksalu joonistanud pliiatsit ja kustukummi tarvitades lisaks kaanepildile veel kümme pilti. Ariel on lõpetanud Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi ja õpib praegu Tallinna Ülikoolis dirigeerimist. Ainsa neiuna mängib ansamblis POSÕ. Sellele tähtede kombinatsioonile annab meie vestlusega veidi hiljem liitunud Ariel mitmeid huumoriga küllastatud nime sisu tutvustusi. Margit on elanud samas alevis, Lavassaares, kus Ariel sündinud. Nad on ammused head mõttekaaslased, kuigi vanusevahe umbes kahekordne. Kunstniku talendi avastas Margit neiu juures mitte palju aega tagasi. Raamatu illustreerimisel pole oluline üksnes pildi tegemise oskus. Tähtis on ka autori mõtte täpne tabamine, et seda võimalikult üheselt üle kanda pildi sisse. Margiti sõnul on see tal kohati ka erilise telepaatilise sidemena õnnestunud. Oma sõnade kinnituseks väitis Margit, et Raimondi voodielamus Vivianiga meenutab kunstniku poolt kujutatud kehas ja näos talle ammusest ajast üht väga konkreetset meest. „Olin seda pilti esmakordselt vaadates täiesti šokis,“ tunnistas Margit ja palus selle pildi kindlasti sisse panna.

Ariel ei ole joonistamist õppinud, küll selgub jutuajamisest, et tema emal on käsitöölist kunstimaitset. Võibolla seepärast, et puudub klassikalise joonistamise tehnika kogemus, valmivad Arieli pildid n.ö. tagurpidi tehnikas. Ta ütles, et portreede puhul alustab alati silmadest ja mitte näo proportsioonide paika panekust. „Silmad on hinge peegel ja seepärast alustan kõige tähtsamast,“ selgitas Ariel, kes ei pea vajalikuks ka kõige sügavamaid intiimseid hetki selgitada vaatajale robustselt toorel viisil. Ta suudab sama mõtte ka hoopis teistsuguses pildis ühemõtteliselt edasi anda. Ja see meeldibki kõige rohkem Margitile, sest raamatu keskseks eesmärgiks pole lugejas seksuaalseid kirgi äratada, vaid kirjeldada elu sellisena nagu me seda oma ümber päev päeva kõrval kohtame. Seksuaalsusel on seejuures määramatu jõud meie elu sageli suunata nõnda kuidas ise ei tahaks.

Märkamatud märgid ei jää siiski märkamatuks

Põnevalt konstrueeritud romaanipikkune jutustus ei ole Margiti sõnul raske mõttetegevuse tulemusena valminud fantaasialend. „Olen kohtunud väga paljude inimestega. Romaanis moodustavad kuuldud killukesed tervikliku mosaiigi sellest maailmast, milles me elame. Kirjutama asudes teadsin eesmärki, aga mitte seda kuidas sündmustik täpselt kulgema hakkab. Igal kirjutamise päeval sain teada, kuidas edasi. Minu ülesandeks on olnud peamiselt kirjutamine, mitte järgnevate arengute nuputamine,“ kirjeldas Margit oma romaani kujunemise lavatagust tausta.

Vaatamata ennast unustavalt kaasa elama kutsuvale lugemisele märkasin mõningaid märke, mis võinuks hoolimatuma lugemise korral ka märkamatuks jääda. Need märkamised ei toimunud kummalisel kombel mitte peategelase juures, vaid teiste oluliste romaanitegelastega. Alles pärast poole romaani läbilugemist tabasin Viviani mõtiskledes küsimast: „Mida ma siin elus nii valesti teinud olen?“ Ilmselt oli sellise tõdemuseni jõudmine autori poolt ajastatud taotluslikult nii nagu tegelikus elus. Küsimus esitatakse ikka suure hilinemisega ja siis, kui kuidagi väga kitsaks läheb.

Olin läbilugenud kolmveerand raamatut, mida võinuks võrrelda tinglikult ka sama pika elutee läbimisega meile antud elust. Alles siis võttis Alain taskust piibli, väikese mustade kaantega raamatu, pani käe sellele ja palus mõtteis perekonnalt andeks. Valede tegude äratundmisele jõudmiseks kulub sageli väga pikk tee. Või kui seda teataksegi, siis viivitatakse selle tunnistamisega lubamatult kaua. Hea kui üldse jõutaksegi andestuse otsimisele. Samas oli vapustavalt hea teada, et noor perepoeg suutis isa vigu lepitada mõistva suhtumisega. Taas sooja jõudu eneses tundev Pent ütles oma väikestele vendadele elutargalt: „Me kõik teeme elus vigu. Uskuge!“ Ja lõpuks, üsna viimastel lehekülgedel mõistab Viviangi valusat kogemust: „Eks oleme mõlemad ju tegelikult patused, kes vähem, kes rohkem.“

Õnnelennul märgist mööda

Mälu värskendamiseks googeldasin sõnal ‘patt’. Algteksti mõistes on tegu märgist mööda laskmisega. Lihtsamini selgitatult on patt eksimus. Just need eksimused, mis sageli näivad paljutõotavad, ahvatlevad, kiremöllu tekitavad ja pilvedesse tõstvalt naudidavatena, võivad mingil hetkel osutuda mõrumaitselisteks eluviljadeks, millest otsitakse väljapääsu või lepitakse olevaga.

Margit on kirjeldanud paljude elude sasipundart väga teravate tähelepanekutega ja ilma inimeste viletsust osatamata jäänud üksnes vaatlejaks, keda saadab pidevalt väga eluterve mõistmine.

Samal teemal:

Margit Petersoni “Segavereline“ vajab veel 500 eurot

Türkiiskivikesega „Veerekese Pääl“

Margit Peterson „jalgrattal“ „Veerekese Pääl“

Õitsvate pärnade alleelt avali aegadesse

Kaanest kaaneni tutvus Margit Petersoniga

Lipu selts pidas Pärnumaa valitsuste- ja koolijuhtidega nõu

Thursday, June 26th, 2014

Täna toimus nelja Pärnumaa omavalitsuse juhtide ja koolijuhtide tasandil kohtumine Eesti Lipu Seltsi tegevjuhiga, et arutada järgmise õppeaasta võimalikke ühistegemisi.

Pärnumaa omavalitsuste esindajad

Lipu seltsi kutsel osalesid nõupidamisel Audru, Paikuse, Sindi ja Tori esindajad. Kohtumine toimus Paikuse vallamajas ja peamisteks teemadeks valiti kolm põhilist tegevussuunda: lipu hoidmise kogemuse omandamine, õppepäevade korraldamine ja lipukultuuri edendamisele kaasa aitavate noorte ning taiskasvanute motiveerimine väga erinevates vormides. Tõdeti, et Eesti lipp pole üksnes emotsionaalselt ühtekuuluvust väljendav sümbol, mida tuleb austada ja väärikalt kohelda. Mitte keegi kohalviibinuist ei vaielnud vastu seisukohale, et Eesti lipp on koguni üks oluline kodaniku moraalse hoiaku kujundaja oma riigi suhtes ja seega ka tugev riikliku julgeoleku pant meie kõigi kätes.

Audru Põhikool, Paikuse Põhikool, Sindi Gümnaasium ja Tori Põhikool on Pärnumaal püüdnud olla lipukultuuri kasvamises edumeelsemad. Vahetati kogemusi ja räägiti sellestki, et võrreldes täiskasvanutega on õpilasi märksa kergem kaasata lipuga seotud toimingutesse.

Õppepäevadest kõneldes peeti vajalikuks kutsuda järgmise õppeaasta alguses Pärnumaale Tallinna 21. Kooli liputoimkond ja inspitsiendigrupp, kes tutvustaksid oma pikaajalise tegevuse kogemust. Kevadel külastasid Paikuse ja Sindi koolid Tallinna 21. Kooli. Saadud muljete rohked elamused tekitasid õpilastes soovi taaskord kohtuda. Samas avaldati soovi jätkata õpilaste motiveerimist väljasõitudega mõnesse pealinna huviväärsesse paika. Valikutena esitati Stenbocki maja, Toompea lossi ja Riigikogu külastamist, samuti Vabariigi Presidendi Kantseleid. Peeti oluliseks ka Lipuvabriku külastamist. Senised väljasõidud on täitnud kaht eesmärki: põneva paiga külastamine ja ühine õppepäev mõnes koolis.

Omavalitsuste ja koolide esindajad otsustasid, et sarnaselt tänasele kohtumisele peaks vähemalt kord aastas ka tulevikus pika laua taga kohtuma. Osavõtjate hulk ei ole piiratud ja asjast huvitatud omavalitsused ning koolid võivad edaspidi endast märku anda.

Samal teemal:

Ümarlaua teemaks oli Eesti lipp

Võidupüha paraadilinn Valga järgmise päeva meenutuses

Tuesday, June 24th, 2014

Tänavu möödus Vabadussõja pöördelistest Paju ja Võnnu lahingutest 95 aastat. Eile Valgas toimunud Eesti ja Läti ühise võidupüha paraadi korraldamises leppisid kahe riigi presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Andris Bērziņš juba aegsasti kokku ja nii kujunes sellest Kaitseliidu ning Zemessardze ühine kaitsetahte väljendus.

Toomas Hendrik Ilves ja Andris Bērziņš

Kahe presidendiga paraadil

Võidupüha paraad korraldati 1999. aasta järel Valgas teist korda. Paraadi rivistusel osalesid Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste üksused kõrvuti Läti kaitseväe ja Zemessardze esindatusega. Samuti olid kohal Ameerika Ühendriikide kompanii ja Vabadussõjas meie liitlastena võidelnud Soome, Taani, Rootsi ja Ühendkuningriigi liputoimkonnad.

Rivis seisjaid oli umbes 1300 ümber. Võidupühale ja Eesti-Läti relvavendlusele pühendatud paraadi tervitasid ühiselt Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Läti president Andris Bērziņš.

Tinglikult võiks öelda, et ka Eesti Lipu Selts oli vippide keskel ja riigi juhtkonna selja taga esindatud. Seda siiski üksnes 15 sinimustvalge lipuga, mis lisas toimunule värvi juurde.

Väljavõtteid Toomas Hendrik Ilvese kõnest

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves

Sinimustvalgete lippude taustal mõjus seekordne president Toomas Hendrik Ilvese sisukas kõne eriti mõjusalt esile kerkivana. Tänavu möödus 95 aastat Eesti võidust Landeswehri üle. „See oli Võnnu lahing. Cēsu kaujas,“ rõhutas Ilves, kes osundas vajadusele nimetada Landeswehri ja Punaarmeed õigete nimedega. „Nende hulgas olid impeeriumi taastajad, rüüstajad, terroristid. Kui mõistame, et just võit nende üle oli võidupüha olemus – kui mõistame, mille vastu eestlased ja lätlased siin Lõunarindel võitlesid – siis mõistame ka seda, kui vähe on maailm 95 aastaga muutunud.“

Presidendi sõnul pole vaja elada illusioonides. „Kadunud on need julgeoleku alustalad, millele oleme koos oma liitlastega 23 aastat toetunud. Meid rahustati kogu aeg, et maailm on muutunud, et Euroopas ei annekteerita territooriume, ei minda sõjaliselt kallale. Tuleb välja, et ikka minnakse, et ikka okupeeritakse ja annekteeritakse.

President nentis, et toores jõud, jõhker omavoli, valedega summutatud ebaõiglus ehk räige
propaganda ja tõe moonutamine – kõik see, mille vastu noor Eesti Vabariik pidi viis põlvkonda tagasi võitlema, pole kuhugi kadunud. „Mida näeme tänapäeval Ida-Ukrainas, nägi Eesti rahvas ise 1940. ja 1919. aastal.“ Ilvese hinnangul on meie esiisade ja -emade sajanditagust vaprust märkiv võidupüha kaugelt sisukam kui pelk jaaniõhtu sissejuhatus. Ta ütles, et Eesti on rahu igavesse püsimisse alati suhtunud eluterve skepsisega.

„Minevik on meid ettevaatlikuks teinud.“ Ta selgitas praegu toimuvat: „Tuleb välja, et meil ongi revanšistlik, revisionistlik naaber, kes ei arva, et 25 aastat tagasi vabanenud rahvaste kehtestatud Euroopa kord peaks kestma; kelle emissarid kuulutavad, et sallivus olla dekadents, ja et liberaalne demokraatia, nagu meie seda mõistame, on vaid Lääne tsivilisatsiooni omapära. Taas räägitakse impeeriumist!“

Üksused siirduvad kaitseväelisel jalutuskäigul mööda Kesk ja– Raja tänavat ja Rigas ielat Lugažu parki

„Ukraina sündmused tõestavad Kaitseliidu vajalikkust. Ukrainas hakati vabatahtlike kaitseüksusi looma, neid välja õpetama ja varustama alles siis, kui vägivald oli juba mõnda aega valitsenud. Eestis aga asutati Kaitseliit pärast seda, kui nähti Esimese Maailmasõja demobiliseeritud tsaariarmee sõdurite omavoli Lätis. Et seesuguseid asju Eestis ei juhtuks, loodigi Kaitseliit. Just Kaitseliidu vaba tahe on see, mis võimalikku agressorit heidutab.“

President jagab võidutuld maakondadesse

Presidendi nägemuses seisneb Ukraina peamine õppetund Eestile küsimuses, millele iga rahvas ja ühiskond peab vastust otsima iga päev. „See küsimus kõlab: kas meie elukorraldus, meie vabadus on kaitsmist ja ohvreid väärt?“

Meie laiuskraadi ilma ja poliitika muutlikus

Äkiline paduvihm

Kui kogu paraadi aja püsis Kesk tänava kohal ilm sajuta, siis vahetult peale piduliku rongkäigu lõppu tõusis ootamatu tuul ja taevast „valati ämbritega vett kaela“. See oli nagu sümboolne võrdluspilt loodusest, kui äkki võivad muutused tabada ka poliitilisel ja sõjalisel maastikul meie inimeste maad. Need, kes ei kiirustanud jalamaid Kesk ja– Raja tänavat ning– Rigas ielat Lugažu parki, kus mõlema riigi üksused veelkord üles rivistusid, pääsesid piiriületusel võimsast rahepeksust. Õnneks möödusid kurjad pilved kiiresti ja päike soojendas taas rahvast, kes oli väga suurel hulgal sedakorda piirilinna kogunenud. Kohalike sõnul ei mäletatudki, millal viimati nii palju inimesi korraga Valgas viibis.

Paraadi lõppedes pakuti Eesti-Läti piiril Raja tänava ja Rigas iela ühinemiskoha lähedal sõdurisuppi. Ühel pool teed oli Kaitseliidu katel ja teisel pool teed Zemessardze naiste korraldatud toitlustamine. Samas Konnaoja kaldal oli avatud sõjatehnikanäitus.

Kahjuks selgus hiljem, et paljud polnud kuulnud Lugažu pargis toimuvast rivistusest kogu vajalikku teavitust. Näiteks arvasid isegi Naiskodukaitse liikmed, et toimub üksnes jalutuskäik Valka. Pärast räägitud jutustustest selgus, et lätlaste korraldatud paraadrivistus oli samuti muljetavaldavalt hästi korraldatud. Seal nägi ka rohkelt Läti lippe.

Samal teemal:

Jüri Trei: kuidas taastati Võnnu võidusammas

Eesti Vabariigi sünnilinnas Pärnus läideti võidutuli

Lätlased olid kolmandal Pärnumaa Võidupüha maratonil võidukad

Monday, June 23rd, 2014

Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli

Võidupüha eelsel päeval süüdati Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus mälestustuli, mis toodi teatejooksjatega Pärnusse ja saadeti Kindral Johan Laidoneri Seltsi liikmete ning Pärnu noorkotkastega Valga linna, vahepeatustes tervitati tuld Kilingi-Nõmmes, Karksi-Nuias, Tõrvas. Mälestustule liikumise oluliseks osaks oli maraton, mille võitis Valdis Nilovs ja naistest jooksis parima aja Maris Tamm.

Maratoonareid saadavad teele lippe kõrgel hoidvad Tori lauljad, tantsijad, õpetajad

Pühapäeval peetud Võidupüha maraton tõi kokku 540 erinevas eas spordisõpra. Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku juures asuva Püha Jüri monumendi kõrvalt startinud jooksjaist läbis maratoniraja 134 maratoonarit, Paikuselt alustatud poolmaratoni distantsi võttis ette 197 jooksjat ja 25 käimisretkelist. Rüütli platsil korraldatud lastejooksudel osales 184 väikest sportlast. Maratoni korraldamist abistasid 160 vabatahtlikku. Toris, Sindis ja Pärnus Rüütli platsil ilmestasid maratoni jooksu ja innustasid maratoonareid 80 lipu seltsi ja Sindi Gümnaasiumi sinimustvalget kandelippu. Toris hoidsid lippe Tori valla lauljad, tantsijad ja Tori Põhikooli õpetajad. Sindis tervitasid jooksjaid lippudega Sindi Gümnaasiumi 5. ja 6. klassi õpilased.

Valdis Nilovs

Valdis Nilovs on pärjatud tammepärjaga, kuid hoiab visalt ka finišilinti, mida ei soovi enam käest anda

Valdis Nilovs palub peakohtunikku, et finišilint maratonivõitjale loovutatakse

Eesti Sõjameeste Pärnumaa ühenduse poolt välja pandud unikaalse rändkarika sai aastaks enda valdusesse ülekaalukalt ajaga 2:41.6,7 võitnud lätlane Valdis Nilovs, kes oli tänavu kevadel ka Vändra maratoni võitja. Tema võitu olid juba varem ette ennustanud peakohtunik Priit Neeme ja sündmuse projektijuht Vahur Mäe. Fikseeritud aeg märgiti uue rajarekordina. Võimalik, et aja paranemisele aitas kaasa seegi, et muudetud rajalt kadusid kaks tõusu sildadele.

Valdis Nilovs Sindis

Kuid Nilovs jättis teised jooksjad endast kaugele maha juba pika teekonna esimesel kümnel kilomeetril. Siis oli tätlase edumaa mulluse võitja Indrek Ilumäe ees umbes pool kilomeetrit. Paikusele jõudes kasvatas Nilovs vahemaa kusagile kilomeetri ümber. Vahetult peale finišit antud usutluses ütles Nilovs, et esimesel distantsipoolel tundis end väga mugavalt. „Üksi joostes ja kaasvõistlejate innustuseta teisel poolel kiirus langes,“ tunnistas maratoni võitja. Tundes esikohast meeletut rõõmu palus Nilovs põlvili laskudes peakohtunikult luba võtta sinimustvalge finišilint endaga trofeena kaasa. Alguses oli Priit Neeme nõutu ja ei osanud ootamatule palvele vastata, kuid autasustamisel pani selle ikkagi Nilovsile kaela.

Indrek Ilumäele näidatakse aega

Teisele kohale finišeerus ajaga 2:43.53, 2 Indrek Ilumäe ja tegi sellega isikliku rekordi. Kolmandaks jooksis tulemusega 3:01.44,8 Lauri Valdmaa. Naistest kaitses eelmise aasta esikohta üldarvestuses 16-ndana lõpetanud Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi esindaja  Maris Tamm, aeg 3:20:31,8. Ajaga 3:22.36,3 ületas finišijoone Mari Boikov ja kolmandana lõpetas naiste arvestuses Venemaa jooksja Tatjana Sviridova, tulemuseks 3:24.24,1.

Maris Tamm on naiste arvestuses parim

Paikuselt Reiu Puhkekeskuse kõrvalt startinud poolmaratoni distantsil võidutses samuti lätlane. Gunars Kegis lõpetas ajaga 1:17:38,8. Teiseks tuli Reget Roomet, aeg 1:20:55,3. Pjedestali kolmanda astme koha võitis Ahto Tatter tulemusega 1:22.13,7.  Naistest oli poolmaratoni rajal ajaga 1:35.33,3  kiireim Pille Rooks. Teise koha haaras Õnne-Liina Jakobson (1:36.14,3) ja kolmandaks jäi Merle Lilleoru (1:36.39,8).

Helerin Roosileht ja Helin Kask tõrvikukandjatena stardis

Pärnu jõe kaldal maratoonaritele antud kahuripauguga läkitati samaaegselt teele ka Pärnumaa noored teatejooksjad, kellest esimestena jooksid rajale Tori Põhikooli vilistlased Helerin Roosileht ja Helin Kask. Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli toodi Rüütli platsile, kus tule võttis vastu Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste. Enne teele asumist tervitas ta maratoonareid ja tule toojaid.

Trivimi Vellistelt võtab tuld Saarde vallavanem Andres Annast, et küünal asetada Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile

Laidoneri seltsi abistasid tule viimisel Noored Kotkad Pärnu Ühisgümnaasiumist, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumist ja Sütevaka Humanitaargümnaasiumist. Sama päeva õhtul tegi tuli peatuse Kilingi-Nõmmes, Karksi-Nuias ja Tõrvas. Õhtul anti tuli hoiule Valga Jaani kirikusse.

Täna hommikul süüdati neli erinevat tuld ühes suures tõrvikus Valga Vabadussõja mälestusmärgi juures. Koos mälestustulega ühildati muinastuli, laulupeotuli ja Läti tuli. Pärnu noorkotkad hoidsid mälestusmärgi juures ka Valga Linnavalitsuse sinimustvalgeid kandelippe.

Neli tuld saavad ühiseks võidutuleks

Täiendav pildigalerii Torist läbi Sindi, Pärnu, Kilingi-Nõmme, Karksi-Nuia, Tõrva Valgani:

Samal teemal:

Võidutuli ja mälestustuli on erinevad mõisted

Võidupüha maratoni mälestustule teekond algab Torist

Teise Pärnumaa võidupüha maratoni võitja on Indrek Ilumäe

Võidupüha maraton on osavõtjate arvult riigi kolmas maraton

Esimese võidupüha maratoni võitis Kristo Reinsalu

Algas registreerimine Pärnumaa Võidupüha Maratonile

Võidupüha maratonist sünnib Pärnumaal uus traditsioon

Võidupüha maraton läbi Pärnumaa

Võidutule teekond Tallinnast – Tartusse 22. juunil

Võidupäeva eelne päev Toris

Galerii: Võidutule teekond Torist Tallinna

VÕIDUTULE TERVITUS 2009

Suvi tuli Pärnusse 13-kraadise jaheduse ja rahesajuga

Saturday, June 21st, 2014

Täna kell 13.51 algas kalendri järgi suvi ja sel ajal Pärnu Kontserdimaja rõdul toimunud piduliku sündmuse käigus sai Pärnu taas suvepealinna tiitli endale. Suve avamise sündmused käivad käsikäes veefestivali “Watergate” ettevõtmistega.

Eile õhtul jõudis Tallinnast Pärnusse suvetuli, mille võttis Vallikääru veelaval Tallinna väravate juures vastu linnapea Toomas Kivimägi ja süütas sellega Watergate festivali veemängude tule. Tuli jääb põlema festivali lõpuni.

Koit Toome ja Getter Jaani

Eile hilisõhtul toodi vaatajateni videoprojektsioon-valgusetendus. Ainulaadne etendus projitseerus Vallikääru muldvallidele ja jutustas Pärnu Vallikääru kujunemise loo. Valgusetenduses nägi varjuteatrit, kaasatud olid Pärnu Jahtklubi jahid ja tekitati erinevaid valgus- ning tuleefekte. Etendust korratakse veel täna õhtulgi.

Täna lõbustasid Pärnu Keskuse ja kontserdimaja vahelisel alal lapsi klounid Piip ja Tuut, toimusid võistlused ja mängud. Lastekooriga esinesid Koit Toome, Getter Jaani ja Venno Loosaar.

Kümmekond minutit enne astronoomilise suve algust korraldati kontserdimaja rõdul, Pärnu Keskuse poolsel küljel, suvepealinna tiitli pidulik üleandmine. Suve puhusid avatuks Pärnu Noorte Puhkpilliorkestri trompetistid. Pärnu on Eestimaa suvepealinn 1996. aastast, tänavu anti see nimetus 19. korda ja tiitli tõi kohale pärispealinn Tallinn. Pidulikul tseremoonial andis kevadpealinna Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann valitsussaua esmalt Tallinna linnasekretärile Toomas Sepale, kes seejärel ulatas selle edasi Pärnu linnapeale Toomas Kivimägile.

Oma tervitussõnavõtuga läkitas Kivimägi Tallinnasse Toomas Sepaga sõnumi, et käesoleval suvel on Pärnus päevitamine tasuta. Linnapea meenutas, et veel aasta tagasi haigutas kontserdimaja ja parkimismaja vahel suur auk, kuid tänaseks on saanud seesama täisehitatud ja korrastatud paik eeskujuks paljudele teistele ettevõtjatele. Samas kõrval on valminud Lai tänav ja Pärnu jõe vasakkaldal kahe silla vaheline kergliiklustee. Sõnavõtu lõppedes jälgis linnapea Pärnu Keskuse kohal kõrguvat suurt kella ja luges: „10…3, 2, 1.“ Täpselt minutilise täpsusega lasi ta lendu suure hulga heeliumiga täidetud palle.

Suve avamise järel kiirustati 8 minutit hiljem algavale tasuta kontserdile Vallikääru. Kontserdiga tähistati suve algust, kümne aasta jooksul läbi viidud Pärnu Veeprojektide lõppu ning Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse kuulumise 10. aastapäeva. Esinesid Koit Toome, Getter Jaani, Ott Lepland ja Birgit Õigemeel. Korraldajaks olid Euroopa Komisjoni esindus Eestis, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Pärnu linn. Samuti on korraldajaks veefestival Watergate. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm kinnitas, et Euroopa Liidu abiga on Eesti veemajandus täiesti uuele tasemele jõudnud ja paljudes kohtades ka joogivee kvaliteet: „Meie veemajandusse on investeeritud sadu miljoneid eurosid ja neist märkimisväärne osa Pärnusse ja Pärnumaale.“

Kontserdiga paralleelselt toimusid vallikraavi teisel kaldal muud tegevused. Neli erakonda vedasid köit. Tublisti sikutasid Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond, aga kõige kõvemaks osutus IRL. Pärast jämedate raheteradega vihmasadu sulpsasid jahedust põlgavad ujujad vallikraavi vette ja ujusid 400 meetri pikkusel distantsil. Veetemperatuuri mõõdeti kõigest 12 kraadi. Kahe päeva sündmustest saab täieliku ülevaate siia klikkides

Samal teemal:

Fotod: Suvepealinna tiitli üleandmise pidustused

Suvepealinna tiitel saabub Pärnusse patrull-laeval Ristna

Pärnus heisati suvepealinna lipp ja avati Rannapark

Sindi Gümnaasiumis kuldmedaleid rohkem kui mullu

Friday, June 20th, 2014

Täna kirjutasid Sindi Gümnaasiumi lõpetanud Lisette Kandima ja Simone Põder oma nime kooli auraamatusse. Abiturientidele antud kuldmedal ja kooli „rinnanõel“ on suur tunnustus väga eduka õppetöö eest.

Simone Põder, Dajana Raab (kes lõpetas eelmisel aastal kullaga) ja Lisette Kandima

Linnapea Marko Šorin õnnitleb Lisette Kandimad

Sindi Gümnaasiumile oli tänane päev ajalooline, sest varem pole samal õppeaasatal kahte kuldmedalit välja antud. „Hetke rikastab teadmine, et kuldmedali väärilised on nii statsionaaris õppinud õpilane, kui ka mittestatsionaaris õppinud õpilane. Need on Lisette Kandima ja Simone Põder,“ ütles gümnaasiumi direktor Ain Keerup. Mõistetavalt tunneb direktor statsionaaris õppijaid paremini ja seepärast püüdis ta iga lõpetanut mõne lausega iseloomustada.

Simone Põder võtab vastu kuldmedali

„Lisette jääb meelde oma õiglustunde poolest. Kui vaja, oli valmis kaitsma ka klassikaaslasi, kas või õpetajate eest. Teda jagus sõna otseses mõttes igale poole. Unikaalne inimene, kes tuleb kohale ka siis kui on haige või üldse ei viitsi. Viimati oli ta tähelepanu keskpunktis 4. juunil, mil võtsime Tallinnas Toompeal koos vastu Riigikogu poolt kingitud Eesti Vabariigi paraadlipu. Ka täna on tal raske märkamatuks jääda,“ iseloomustas Lisettet kooli direktor.

Põnev oli kuulda algklasside õpetaja Eneli Arusaare meenutust sellest, mida Lisette neljandas klassis endast rääkis. Arusaare kinnitusel lubanud ta juba siis õppida ainult viitele.

Dajana Raab ja Ain Keerup

Lõppsõnas jagas Keerup veel oma viimaseid soovitusi: „Ükskõik kui andekaks, targaks, ilusaks ja rikkaks te ka ei saaks, ärge kunagi unustage oma sõpru ja lähedasi. Olge nende jaoks sama lihtsad, vahetud ja kättesaadavad, kui te olite seda kooliajal.“

Möödunud aastal lõpetas kuldmedaliga Dajana Raab, kes pole oma kooli ja õpetajaid unustanud. Täna tuli ta tänaseid kullaga lõpetanuid õnnitlema ja rääkima, kuidas läheb. Hea oli kuulda Dajana suust sõnu, mis kinnitasid tema soovide täitumist. Peagi saab ta minna õppima Türki.

Helen Lehtmets

Huvipakkuv on teada, et pärast 9. klassi lõpetamist Sindi Gümnaasiumis jätkasid Karl Vaba õppimist Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ja Aneth Lvovs Pärnu Ühisgümnaasiumis. Tänavu lõpetasid nemadki medalitega: Karl Vaba sai hõbeda ja Aneth Lvovs kulla. Sellised näited kinnitavad, et tõsiselt õppida soovivad noored saavad Sindi Gümnaasiumis omandada täiesti arvestatavalt head haridust, mille baasil võib edukalt jätkata ka teistes koolides.

Sandra Siil ja Mart Nõmm

Jättes Pärnu linna eraldi arvestusse, sai Pärnu maakonna üldhariduskoolides ühtekokku 8 lõpetanut kuldmedali ja kaks hõbemedali. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis õppisid kuldmedalile Triinu Ots, Helen Sepp, Lii Zerel, Janne Tikko ja Reelika Tõnisson. Tõstamaa Keskkoolis sai kuldmedali Maret Palusalu. Vändra Gümnaasiumi abituriendid Kristel Veersalu ja Paula Värva tunnistati hõbemedali väärilisteks.

Samal teemal:

Dajana Raab lõpetas Sindi Gümnaasiumi kuldmedaliga

Aldo Kalsi kõne Eesti Terviklikkuse initsiatiivgrupi kogutud allkirjade üleandmisel

Friday, June 20th, 2014

Täna toimus Eesti Rahva Muuseumi näitustemaja saalis 2005. aastal Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitava piirilepingu vastu Eesti Terviklikkuse initsiatiivgrupi poolt kogutud allkirjade hoiule andmine Eesti Rahva Muuseumile. Allkirjade üleandmise sündmusel kõneles Aldo Kals, kelle sõnavõtt on siin täies mahus äratoodud.

Aldo Kals Lossi platsil Tallinnas

Suur tänu Eesti Rahva Muuseumile võimaluse eest anda pidulikus õhkkonnas muuseumile säilitamiseks üle tähtsaid ajaloodokumente. Need sisaldavad 2005. aastal Eesti-Vene kavandatava piirilepingu vastu kogutud 13032 protestiallkirja! Kindlasti kasutavad tulevased isamaalised juristid ja poliitikud neid süütõendina nende vastu, kes uut piirilepingut sõlmides ja ratifitseerides ilmselgelt rikkusid Eesti Vabariigi põhiseadust ja territoriaalset terviklikkust.

Eesti Vabariigi olemasolu on ajaloo ime ja meepott igale eestlasele ja Eestit austavale muulasele. Vanasõna ütleb, et tõrvatilk võib kogu meepoti ära rikkuda. Selleks tõrvatilgaks on juba 20 aastat taganemine Eesti Vabariigi põhiseadusest ja riigi territoriaalsest terviklikkusest.

Olgu öeldud mõned sõnad piirilepingu aastatepikkuse saaga kohta. Meie põhiseaduse tegijad nägid ette probleeme ida suunal ja kirjutasid põhiseadusesse targu sisse Tartu rahulepinguga määratletud idapiiri. Ometi on seda põhiseaduse pügalat nurgaadvokaadi võtetega suudetud olematuks teha.

Aastatel 1991-1994 oldi Eesti territoriaalse terviklikkuse küsimuses õigel teel. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel ja see käib ka riigipiiri kohta.

Siis astusime allakäigu trepile, mille esimeseks astmeks oli loobumine oma rahvusvaheliselt tunnustatud seaduslikust territooriumist. Jutt on suuremast osast Petseri maakonnast koos maakonnalinnaga ja kolmest Virumaa vallast koos Jaanilinnaga. Loovutatud ala on Saaremaa suurune ja 5% kogu Eesti pindalast. Asjatundjate arvates on selle väärtus vähemalt triljon eurot. President Arnold Rüütel on seda rahanumbrit koguni mitmuses öelnud!

Allakäigu trepi järgmiseks astmeks oli loobumine Tartu rahulepingust seeläbi, et olime nõus maaloovutuseks vähimagi vihjeta meie põhiseaduse koostisosale, Tartu rahulepingule. Kui me ise ei austa Tartu rahulepingut, miks peaksid seda teised tegema?

Meie riigiisad arvasid teadvat, et de facto piirilepingu puudumine on takistuseks astumisel Euroopa Liitu ja NATO-sse. Seetõttu oli piirilepingu amokijooks ehk iga hinna eest sõlmimine kuni 2004. aastani nende seisukohalt mõistetav. Tegelikult sellist nõuet polnud. 2004. aastal võinuks rahumeeli aja maha võtta ja kokku lugeda tuulde loobitud miljoneid kroone, mida raisati Eestile kahjulikele piiriläbirääkimistele. Teisisõnu võinuks oskuste ja võimete puudumisel jätta hüvasti idapiiri teemaga ja küsimus paremate aegade saabumiseni külmutada.

Selle asemel me aga astume allakäigu trepil järjest sügavamale. Uute astmete täpseid nimesid me hetkel ei tea, aga nende ühine nimetaja on „kaasmaalaste ebavõrdne kohtlemine”. Sellesisulisi etteheiteid me kuuleme Brüsselist ja mujalt pidevalt. Kogenud poliitikud on hoiatanud, et allakäigu trepp viib kuristikku, kus juba olime.

Palume setudelt andestust, et me pole Eesti Vabariigi Petseri maakonna taastamiseks suutnud midagi ära teha. See võla- ja süükoorem on üsna ränk – oleme kaasosalised setude genotsiidis. Me pole aidanud setusid, et neil oleks ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga tagatud voli oma põlisele asualale. Nõndanimetatud reaalpoliitikal pole kohta meie elus, kui selle hinnaks on setu hõimu reetmine! Täna, täpselt üheksa aastat tagasi tegi seda meie Riigikogu. Oleks vaja, et see ei korduks!

Tänan 2005. aasta allkirjade aktsioonis juhtivalt tegutsenud Erwin Parit, Ilmar Vananurme, Mart Niklust, Osvald Saskot ja väga paljusid teisi vabatahtlikke! Kõik see toimus kodanikualgatuse korras nende poolt, kes valutasid südant Eesti riigi territoriaalse terviklikkuse pärast.

Samal teemal:

Rühma Eesti aasta emade ja isade avaldus

Piirileppe küsimuses avaldasid pärnakad arvamust nii kodulinnas kui Tallinnas

Eesti rahvas, piirilepe ja Põhiseadus?

Ajaloolane Aldo Kals: Tulemas on uus alandav hääletu alistumine

Pärnumaalased käisid pealinnas piirilepingu vastu meelt avaldamas

Tartu rahu äraandmine ja piirileppe tagajärjed

Eestiaegne mees alla ei anna: rahvahääletusel piirileping läbi ei läheks

Kas Eesti−Vene piirikõnelused on nagu lõõtspill, mis kohe alguses võimalikult laiali tõmmati?

Aldo Kals: Eesti ühiskond ei lepi iial nurgaadvokaadi võtetega põhiseadust rikkudes koostatud uue piirilepinguga

Pärnus austati Vabadussõjas langenuid ja muretseti valitsuse tegevuse pärast

Pärnus tähistatakse Tartu rahulepingu aastapäeva, kas viimast korda?

Martensi väljakul tauniti ettevalmistatud piirilepingut

Pärnu Valijate Mõtteklubi teemaks oli riigipiir

Jüri Saar: Esmalt liiduleping, nüüd siis piirileping