Arhiiv August, 2014

Taavi Tammik võitis Tootsis Sookolli jooksu

Sunday, August 31st, 2014

Laupäeval, 30. augustil Tootsis peetud rahvaspordipäeval pandi loodetavasti alus uuele traditsioonile – Sookolli jooksule. Tootsi valla ja Rohelise Jõemaa koostöös korraldatud jooksuga ärgitatakse augusti viimast laupäeva tervist turgutades rabas veetma.

Üldvõitja on Taavi Tammik, kellele Tootsi vallavanem riputab kaela medali ja kingiv suveniirbriketi

 

Eleri Birk valmistub Sookolli jooksuks ja Piret Hallik-Sass, Turundustugi juhataja

Rahvaspordipäeva maskotiks on Sookoll

Sookolli jooksul võis valida jooksu, koeraga jooksu või kõnnidistantsi. Lastele korraldati lühimaa jooksu, täpsusviskeid noolega ja palli heideti Lastefondi Mõmmiku süles olevasse ämbrisse.

Tootsi vald on valinud välja rabas kulgeva trassi. Trassi algus ja lõpp asuvad rabarongiga sõitjate vaateväljas ja nii saab jooksjaid ka rongist jälgida. Sel aastal tuli vihmade tõttu osaliselt läbimatuks muutunud rabarajalt viia jooksurada kõvemale kattele. Raja pehmed lõigud on märgistatud ja saavad järgmiseks aastaks tugevama põhja. Rajale lisatakse juurde pikkustki.

Jooksu võitjad pälvisid karika ja jooksul osalejaid autasustati medalitega järgmistes kategooriates: mehed I-III koht, naised I-III koht, juuniorid (kuni 12 a kaasa arvatud) poisid I-III koht, tüdrukud I-III koht, seeniorid (45+) naised I-III koht ja mehed I-III koht, koeraga jooks I-III koht. Lisaks autasustati võitjaid turbabriketiga.

Ekstreemtantsurühm Viisuke

Tootsi Sookolli jooksu võitis 6 km pikkusel distantsil Taavi Tammik, kes läbis raja 24 minuti ja 13 sekundiga, võttes võimsa vahega esikoha karika. Tammik osaleb ka eelseisval Pärnu Kahe silla jooksul. Teisena lõpetas Veiko Lille ajaga 26.52. Kolmandana lõpetas jooksu kogu raja Veiko Lillega koos jooksnud Vallo Peedu Lubi, kes oli parim ka seeniorite arvestuses.

Naiste arvestuses võttis esikoha Erika Neiman ajaga 32.47, teine oli Ane Mitt (34.07) ja kolmas Kaili Kask (38.34).

Juuniorite arvestuses olid parimad Helen Mändma (32.58) ja Kaarup Kask (38.32). Parim seenior naiste arvestuses oli Juta Mitt (46.56).

Listra naudib oma võistlusklassi võitu

Koeraga jooksu võitis Margus Kask (30.58), kellest Listra jäi siiski pisut tahapoole. Kiiremad kõndijad olid Krista Kerde (47.46), Villem Päri (54.55) ja Anne-Ly Karpenko (55.54).

Jooksurajale minejad küttis kaelamurdvate trikkidega üles ekstreemrahvatantsurühm Viisuke. Lastega mängisid Lastefondi Mõmmik ja Sookoll. Aktiivsemad lastevõistlusest osavõtjad olid AveRiin Pedak, Roger Andreas Sadilov ja Adrian Alger Miil. Kõikidest osavõtutasudest 0,5 eurot läks Lastefondi toetuseks.

Rongisõit lõpetas sportliku päeva

Sportliku päeva lõpetuseks tegid osalised rongisõidu rabasse ja vaatasid üle rongi kõrval kulgeva rabaraja osa. Raudteel on sõitma pandud endisaegne rabatööliste vagun koos „restoranvaguniga“, millega omal ajal töölistele süüa viidi. Nii jooksurada kui raudtee viivad Tootsi Suursoo väljadele 2 km kaugusel olevasse rabakeskusesse, kus toimusid omal ajal turbakogumistööd. Jooksurada kulgeb sealt edasi.

Kalev Kaljuste ja Tatjana Puusepp

Rongisõidul olid kahes vagunis giidideks muuseumi tegevjuht Tatjana Puusepp ja Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste. Tagasisõidul vahetasid reisijad vagunit ja vahetusid ka giidid. Nõnda sai väga asjatundlikku teavitust kohaliku elu kohta mõlemalt oma ala hästi tundvalt inimeselt.

Kellel oli huvi, võis kiigata koos giidiga ka briketivabrikusse rajatavasse muuseumisse.

Tutvumine järgmiseks aastaks paremasse korda tehtava rajaga

Tootsi valla algatuse ja Rohelise Jõemaa koostöös sündinud rahvaspordipäeva sisulise korralduse eest kandis hoolt Pärnu Turundustugi ja projekti veab edaspidigi sama firma juhataja Piret Hallik-Sass, kellel on ka isiklik suhe spordiga nakatavalt eeskuju andev.

Järgmisel aastal toimub Tootsi Sookolli jooks 29. augustil ja poole pikemal rajal.

*

Elo Liiv muinastulede ööl Kabli rannas

Sunday, August 31st, 2014

Elo Liiv

Skulptor Elo Liiv ja tema poeg Uko valmistasid eile õhtul Kabli ranna liival tuleinstallatsiooni jaoks neli kujundit: püstkoja, kala, viikingite laeva ja viietähelise sõna elite. Viimane tähistas Elite kliinikut, kes kujundid muinastulede ööks telliski.

Viiking veetakse veele lähemale

Kell 21.30 süüdati kujundid, lisaks neile veel hulk küünla taolisi pakkusid, mis kõik kaunilt vette peegeldudes Liivi lahe rannariba kaunistasid. Akordioni saatel lauldi ühiselt palju laule. Siiski enamik jäi sõnatult tulede juurde seisma või koguneti väiksemasse omaette seltskonda tillukese tule ümber. Kaugemalt võis näha paistmas teisigi rannaäärseid tulukesi.

*

 

Samal teemal:

Iidetuled Pärnu rannas

Muinastulede ööl musitseerivad õed Triinu ja Anu Taul

Muinastulesid süüdati „Alguse valguses“

Iidetuled eile õhtuses Pärnu rannas

Muinastuled Läänemere ääres

Tunne Kelam oli oodatud Tahkuranda ja Mõisakülla

Saturday, August 30th, 2014

Reedel Pärnumaad väisanud Tunne Kelam külastas Valentina Suviste kutsel Võistes asuvat Mägra talu ja kohtus Uhlapere Seltsimajas Tahkuranna rahvaga. Samal päeval viibis Euroopa parlamendi liige ka Viljandimaal Mõisakülas, kus teda võõrustanud Andor-Olari Ilison võrdsustas oma koolivenda Jüri Kukke Praha üliõpilase Jan Palach’iga.

Tunne Kelam ja Mari-Ann Kelam tervitavad Mägra talu perenaist Valentina Suvistet

Euroopa Liidu kristlikke demokraate, konservatiive ja teisi paremtsentristlikke jõude ühendava Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikme Tunne Kelami huvi Eestimaa erinevate paikade käekäigu vastu on paljude aastate kestel olnud järjepidevalt väga elav.

Mägra talus

Valentina Suviste jõuab palju

Köögiviljakasvataja Valentina Suviste tutvus Mari-Ann Kelamiga lähemalt umbes 4 aastat tagasi Viimsi turul, kus taluperenaine käib kõigil laupäevadel talu saaduseid müümas ja järjekindlalt kutsunud ka oma majapidamist vaatama. GPS-seade juhatas meid vaevata Liivi lahest mõnesaja meetri kaugusele jääva maja õuele.

1200 ruutmeetrit katmikalasid

Perenaine sammus parajalt rutakalt vastu ja ilma vähimagi pidulikkuseta alustas kohe pärast kätlemist töise asjalikkusega oma valduste tutvustamist. Kõigepealt viskas siiski pilgu külaliste jalavarjudele ja lubas majani jõudes jalanõud vett pidavamate vastu vahetada. Päike polnud jõudnud vihmajärgset maad kuivatada, aga sellel maalapil ei tunta veest puudust ka pikal põua ajal.

5 aastat tagasi kaevatud tiigi keskele on jäetudsaareke

Taimede kastmisveega varustab piisava hulga veega oma maa seest välja voolav allikas, mis ei jäta kolme tiiki kuivaks ka kõige põuasemal perioodil. Üks kauni saarekesega tiik kaevati viis aastat tagasi. Niisutamist vajab 1200 m2 klaasi- või kilealust katmikala. Üldse on perel hoonete ümber 2,7 ha maad. Tegelikult on seda palju rohkem. Kõike ei jõua ise harida. Seepärast on 20 ha välja renditud.

Taimed ulatuvad aknast välja

Põllumajandusele pühendus Valentina pärast seda, kui oli 1991. aastal lasteaia kohalt koondatud. Töölt vabastamise valik olevat langenud Valentinale seepärast, et abikaasa Olev on tubli töömees ja nii ei muretsetud lasteaia juhtkonnas nende toimetuleku pärast. Valentina on lätlanna, kes tutvus oma tulevase abikaasaga juba 16-aastasealt Heinastes peetud peol. Tema eesti keele oskusele pole midagi ette heita. Tallinna peda lõpetas kiitusega ja praegugi meenutab vilka liikumisega naine uhke mõnutundega, et eesti keele eksamitulemustes seati teda teistele eeskujuks. Seega siis eestlastele.

Kass ärkab keskpäevasest uinakust

Lapsed käivad nädalavahetustel vanematele abiks, aga väga palju ka ei jõua, sest oma elu tahab samuti elamist. Ivika on Riias eesti keele õpetaja ja Inge Tallinnas inseneri-projekteerija oskustega töötamas. Inge Sirkel-Suviste nimi pole spordisõpradele tundmatu nimi. Näiteks 2010. aastal Austrias Stuhlfeldenis peetud Euroopa meistrivõistlustel vibujahis tuli ta naiste arvestuses Kajamaa Spordiklubi au kaitstes pikavibu klassi võitjaks.

Mari-Ann Kelam ütleb söögilauas tänupalve, milles kiidab ka perenaist

Pole kahtlust, et Suvistel on maatööd rohkem kui küllaga ja paneb imestama, kuidas seda kõike jõutakse. Poolsada õunapuud, marjapõõsaid olevat 700 ringis. Marjade järele olevat viimastel aastatel nõudlus langenud ja marjanoppimise abilisigi nappivat. Sellepärast on otsustatud põõsaid vähendada. Ühel põllul näitab Valentina sigurisalatit, mis sobib suhkruhaigetele. Teise põllu servas kasvab maisi. Valmis herned ootavad korjamist.

Tavatu kujuga tomatid

Tomatid on väga erilise kujuga, mida tavaliselt Eestis ei kohta ja nende kirjeldamine ilma pildita osutub mõnel juhul isegi keerukaks. Valentina käib regulaarselt Lätis Tomati liidu kogunemistel, kus hangib uusi ja põnevaid sorte. Tahkurand on juba ajalooliselt tuntud kurgikasvatuse poolest. Nõuka ajal käidi Leningradis müümas ja konkureeriti Peipsi äärsete kurkidega. Tahkurand ja Peipsi kant ongi olnud peamised kurgikasvatuse piirkonnad Eestis. Olev ütles naljatamisi, et töö hulk ei anna võimalust õlutki juua. Sellest aastast on ta otsustanud merele minekud ära lõpetada.

Hoidiste riiulid keldris

Enne lahkumist palus Valentina külalised tuppa ja pakkus äsja ahjust võetud sooje sarvesaiu, mis krõbeda koorikuga maitsesid eriti hästi. Kohvilauas rääkis perenaine, et on ka õmbleja ja kõik riided õmbles ta oma lastele ise. Teel auto juurde astusime läbi hoidiste hoidlast. Kelder on suur, kõrge ja piinlikult puhas. Mõned kastid olid kõrvale tõstetud. Need minevat vanadekodule. Üle aasta hoidiseid nende peres ei säilitata.

Uhlaperes kõneldi Ukrainast ja venelastest

Uhlapere Seltsimajas küsis Tunne Kelam, kes on tema poolt pildistatud fotol? Selgus, et praegune Eesti Vabariigi president

Uhlapere Seltsimajja sisenedes võttis Kelamit vastu poliitikast huvitatud väike seltskond inimesi ja mõnusalt leegitsev kamin. Jutu teemaks valitud Euroopa turvalisus, Ukrainas toimuv ja mõistetamatu Venemaa arenes kiiresti laiaulatuslikuks vestluseks. Kelami sõnul on seoses Ukrainas toimuvaga hakatud eestlasi läänemaailmas järjest tõsisemalt kuulama. Siiski ilmub ajakirjanduses ka üsna totra sisuga lugusid. Näiteks hiljuti kirjutas New York Times vene vähemuse tagakiusamistest Riias, kus üle poole elanikkonnast on vene keelt kõnelev elanikkond. Millisest vähemusest saab juttu olla? Kahjuks kipuvad endiselt Prantsuse ja Hollandi parempoolsed Venemaad toetama. Mistrali tehing on küll jätkuvalt jõus, aga viimaste asjade käigu valguses kahtleb Kelam väga sügavalt, et see häbiväärne tehing ikkagi lõpuks venelastele kasulikult lõpeb. Küsiti: kas läheb sõjaks? Kelam rääkis, et igal asjal on ka teine pool. Muidugi on Ukrainal venelaste mängule eeliste andmiseks teatav osa. Ukrainas lokkav korruptsioon on asi, mida Venemaa on edukalt oma huvides kasutanud. Loomulikult ei õigusta Ukraina puudused vähimalgi määral venelaste väljakuulutamata sõda nende vastu. Sanktsioonidega hilinetakse.

Viimased lahkujad Uhlapere Seltsimajast

Kui nõuka ajal koondas Venemaa võimu ja raha paigutamine välismaale polnud mõeldav, siis nüüd on teisiti. Koondatakse võimu ja raha kogutakse välispankadesse. Raha paigutamine väljapoole oma riiki näitab tegelikult suurt ebakindlust tuleviku osas. Nafta ja gaasi maardlad jäävad üha kaugemale ning kildagaasi turule tulemine ei tõota Venemaale head majanduslikku väljavaadet. Venemaa pole osanud mõistlikult majandada ja raha paigutada olulistesse investeeringutesse. Seega on Venemaa kergesti haavatav. Venelaste toetus Putinile tuleneb hästi korraldatud rahva lollitamisest. Siiski pole usutav ca 80% toetus nende valitsuse tegevusele ja protsent võib piirneda kusagil 55 ümber. Paljud kardavad ka avalikult oma arvamust väljendada.

Mõisakülas oli peamiseks teemaks Jüri Kukk

Andor-Olari Ilison

Poliitika vallas kaugemasse aega sattusime Mõisakülas. Külla kutsujaks oli Andor-Olari Ilison, kelle peamiseks mureks on oma koolivenna väärikam mälestuse jäädvustamine kodulinnas ja terves riigis. Ilison näitas oma Vabriku tänaval asuva maja õuel kahte eset, mis seotud koolivennaga. Üks oli hüppelaud ja teine omaaegne kits, millelt samuti hüppeid sooritati. Ta ütles, et kes katsub seda kitse, millel Jüri treenis, see on puudutanud ka legendaarset Jüri Kukke.

Kunagise Mõisaküla Keskkooli trepp, millele ka Jüri Kukk pidevalt astus

Mõisakülas sündinud ja õppinud Jüri Kukk väärib Ilisoni arvates samasugust üldrahvalikku austust, nagu Praha Karli Ülikooli filosoofiateaduskonna tudeng Jan Palach. Mäletatavasti süütas noormees 1969. a 16. jaanuaril ennast Václavi väljakul põlema. Sellega soovis ta protestida Nõukogude invasiooni vastu Tšehhoslovakkiasse. Kolm päeva hiljem põletushaavadesse surnud noormees tunnistati Tšehhimaal rahvuskangelaseks. Süütamise asukoht pealinna peaväljakul on tähistatud. Prahas on Jan Palachi nimeline väljak ja kosmoses liigub taevakeha, mille nimetuseks on asteroid 1834 Palach.

Taastamist väärivad raudtee kasarmute hooned

Ilison sõidutas meid Posti tänavale ja peatus kohas, kus tänaseks lammutatud hoone number oli kuus. Praegu on plats umbrohtu kasvanud ja prahti kasvatav. Sellel kohal asus kahes vahetuses töötav 300 õpilasega koolihoone. Ilison rääkis kavatsusest paik korrastada. Lätimaa poolel asuva naaberlinna Ruijena Kunstikooli direktor Janis Galzons on juba platsile ideekavandigi koostanud. Ilison seisis umbkaudu samas kohas keset umbrohtu, kus võis arvatavalt asuda koolivenna Jüri koolipink, milles ta viimati Mõisaküla Keskkooli tunnis istus ja tutvustas kavandit, mille kujunditeks saaksid olema hoone peauks, ülijärsk trepp, stiliseeritud koolipink ja valgustatud luger, mis loendaks Eesti Vabariigi vabalt elatud päevi.

Kui neist hoonetest saaks tulevikus üleriigiline raudtee muuseum...?

Ilison ei lepi teadmisega, et üks osa eestlasi peab Jüri Kukke rumalaks enesetapjaks rahvuskaaslaseks. Ta väidab, et mõlemad mehed, nii Jan Palach kui Jüri Kukk väljendasid isiklike tegudega sama sõnumit oma rahva ja riigi vabaduse kaitsel.

Ilisoni mõtteis pesitseb soov, et kogu tõe võiks tema koolivenna kohta lahti kirjutada Sofi Oksanen. Samuti on ta oma lootuse asetanud Hardi Volmerile, et filmimees väntaks kõnekaid dokumentaalkaadreid.

Dokumentidega tutvumine

Ilison viis külalised Mõisaküla raudteetehaste hoonetesse ja muu hulgas tutvustas üht mahajäetud saali, kus järgmisel aastal võiks tähistada esindusliku konverentsiga kangelase 75. sünniaastapäeva. Samas hoones tutvustas ta ka materjale, mida oli omal ajal KGB tema enda kohta kogunud ja näitas väheseid Jüri Kukke meenutavaid materjale. Muude dokumentide hulgas jäi silma Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste kõne tekst, mille ta esitas Tartu Ülikooli aulas Jüri Kuke mälestuskonverentsil 2005. a 27. märtsil. „Jüri Kuke surma-aastapäeval on kohane küsida: missugune oli ja on tema tähendus oma ajas, nüüd ja tulevikus? Jüri Kuke teeb eriliseks tema märtrisurm,“ kinnitas Velliste toona ja rääkis sellestki, et Mõisakülla tuleb rajada järk-järgult Jüri Kuke keskus, millest muuseum moodustaks osa. Tuleb koondada dokumente tema ja ta mõttekaaslaste tegevuse kohta. Jüri Kukest tuleks vändata põhjalik dokumentaalfilm ja ka mängufilm. „Mõisaküla tuleb tuua maailma kaardile! Ja maailm tuua Mõisakülla!“ rääkis Velliste 9 ja pool aastat tagasi.

Renoveeritud kirik Mõisakülas

Tunne Kelam ütles, et pingi paigaldamine on hea mõte. Sünniaastapäevaks võiks valmida mälestusplaat märtri kodumajale ja muuseumi asutamiseks tuleb tööd jätkata.

Huvitav oli kuulda Ilisoni mõttealgatust, et Eesti tulevane raudteemuuseum võiks olla Lavassaarest ja mujalt üle riigi koondatud vanadesse raudteetehaste hoonetesse. Mõisaküla muuseumi asutaja oli tema isa Valter Ilison.

Avalikud arutelud riigi rajajate monumendi püstitamiseks Pärnusse

Thursday, August 28th, 2014

Kolmapäeval esines kunstiajaloolane Heie Treier Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avaliku loenguga „Linna skulptuuripoliitika ja esteetika“, milles tutvustati rohke pildivaliku abil paljude maailma linnade monumente. Ettekandele järgnes kuulajatega jagatud mõttevahetus, mis kestis pärast ametliku osa lõppu veel väga pikalt püstijalu ringis vesteldes.

Heie Treier

Kohtumine Heie Treieriga leidis aset Pärnu Linnavolikogu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjoni kutsel. Ettekande eesmärgiks oli kaasa aidata kavandatava riigi rajajate mälestusmärgi võimalikult kõrgetasemelise lahenduse leidmisel. Loengule järgnenud ajurünnaku väljapakutud teema „Missugust linnasüdant soovivad pärnakad näha Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval?“ haaras algselt kavandatud küsimustest palju enamat. Mõttevahetustes osalesid ka nädalaks Pärnusse saabunud tosin Eesti Kunstiakadeemia neljanda kursuse üliõpilast, kelle ülesandeks on soovituste väljatöötamine riigi suurjuubeliks püstitava ausamba jaoks. Kõnelusi juhtis ajutise erikomisjoni aseesimees Mark Soosaar.

Alustades Viinist

Treier keskendus oma ettekandega peamiselt nn poliitilistele monumentidele, kuid peatus peamise paremaks mõistmiseks ka teistsuguse sihitusega kunstiteostel. „Rooma keiser Marcus Aurelius (121-180 eKr) olevat öelnud, et järeltulevad põlved otsustavad, kellele püstitada monumendid,“ nimetas kunstiteadlane ammu kuuldud mõttetera. Praegu peavad pärnakad otsustama, kellele konkreetselt, millisel kujul ja kuhu siis ikkagi lõpuks riigi rajajate auks mälestusmonument püstitada. Sellele küsimusele Treier mingit viidet ei teinud, aga abistas mõtlemisainet pakkuvate näidete varal.

Postmodernistlik monument Viinis

Pärast monumentide püstitamise pikemat mõõna valmis esimene väga hea postmodernistlik monument Viinis 2001. aastal ja oli pühendatud hologausti mälestuse jäädvustamiseks. See on tõsine poliitiline monument. Seina moodustavad tagurpidi riiulisse laotud raamatud. Uksel märkab lingi puudumist. „Kogu rajatis kõnetab külastajat väga sügavalt, mida peab ise kohapeal nägema,“ jutustas Treier.

Kaotatud võidukas Talvesõda

Talvesõja rahvusliku monumendi kavandikonkursi võidutöö tegi Pekka Kauhanen. Foto: Soome Haridus- ja Kultuuriministeerium

Talvesõjas osutas soome rahvas kangelaslikku vastupanu, millega säilitas iseseisvuse vaatamata sellele, et mingist osast territooriumist pidi loobuma. Ajaloo mäletamiseks korraldati Soomes Talvesõja rahvusliku monumendi kavandikonkurss. Võidutöö autoriks tunnistati Pekka Kauhanen ja monument tahetakse avada Helsingi Kasarmitoril järgmise aasta 13. märtsil, et sellega tähistada Talvesõja lõppemise 75. aastapäeva. Eesti jaoks ei lõppenud II maailmasõda nii võidukalt ja jäi pooleks sajandiks võitja riigi haardesse. Siiski ei kaotanud ta okupeeritult riikliku järjepidevust ja võib vähem kui 4 aasta pärast tähistada ühena viiest (Poola, Leedu, Läti, Soome, Eesti) riigist sajandat juubelit.

Värvid kunstis ja poliitikas

Tänapäeval on avastatud võimalus kujutada skulptuure leidlike perfomantsitena, milleks kasutatakse värve. Moskvat tabas suur skandaal, et nende linnas värviti ühe torni tipp võõrastesse värvidesse. Hiljuti juhtus midagi sarnast New Yorgis. Triumfikaartega sillal lehvinud USA lipp asendati ühel ööl valgeks värvitud lipuga nõnda, et USA lipu värvid ja kontuurid paistsid läbi. Hiljem selgus, et teo tegijad olid kaks Saksa kunstnikku, kellel puudus igasugune poliitiline motiiv ja kõike tehti üksnes kunsti nimel. Bulgaarias paikneb üks nõuka-aegne monument, mida on värvitud ja mõnitatud.

Rodin’i eeskujul Tartus

Monumentaalkunstil jätkates pöördus Treier XIX sajandi teise poolde, kui Prantsuse kunstnik Auguste Rodin, sünninimega François-Auguste-René Rodin (1840-1917) oli omandanud skulptuuride loomisel täiesti uue mõttetasandi. Rodin oli arvatavasti kunstnik, kes esimesena kujutas inimest ühena meie hulgast ja kelle tööd ei sobitunud sellepärast varem valitsenud tavadesse. Rodin voolis inimkeha realistlikult ja kujutas seejuures teda isikupärase füüsise ning iseloomuga, jättes kõrvale igasuguse traditsioonilise allegooria või mütologiseerituse. Rodin nägi inimest ühena meist, mitte posti otsa asetatult teistest kõrgemale tõstetuna. Ta paigutas oma skulptuurid maa peale tavapärases suuruses ja kogu inimlikus olekus.

Eestis võib Tartut pidada teistest linnadest eristuvalt kõige inimlikumaks. „Skulptuure vaadates on Tartu inimese tasandil arvestaja. Näiteks Aili Vahtrapuu skulptuur Vanemuise ees,“ tõi Treier näite. 2005. aasta juunis avatud monument on pühendatud helilooja Eduard Tubina mälestusele. Skulptoriga tegid koostööd arhitekt Veronika Valk ja heliinstallatsiooni looja Louis Dandrel.

Skulptuur õiges suhtes asukohaga

Samas tõi Treier hoiatavaid näiteid sellest, kui hästi valminud skulptuur leiab sobimatu koha sellepärast, et pole peetud tähtsaks arhitekti nõuga arvestada. Lasnamäel, Peterburi teel asub Susi hotell, mille sillutisest paistab välja ainult ülakeha ja peanupp. Juuresolev tekst selgitab: Maailma kõigi aegade parim maadleja Aleksander Aberg (1881 – 1920), kes 17 aasta jooksul seljatas rohkem kui 5000 maadlejat ning ei kaotanud mitte ühtegi võistlust. „Tegemist on Arseni Mölderi hea kvaliteediga skulptuuriga. Aberg oli Lurichi järglane, sama rida võib jätkata sumomaadleja Kaido Höövelsoni alias Barutoni. Aga mis on selle kõige juures valesti?“ küsis teadlane viimaks. „See on õudne ja kohutav, kui ei kaasata arhitekte! Kui võetakse skulptori väga professionaalne töö ja siis need väga sooja südamega patrioodid rikuvad oma tarkuses kõik ära,“ vastas Treier enda poolt tõstatatud küsimusele.

Bratislava skulptuur tänavakaevust väljavaatavast santehnikust

Ta näitas fotot Taipei loomaaiast Taivanis, kus krokodillide skulptuurid asuvad maadligi tänavasillutisel. Bratislava skulptuur tänavakaevust väljavaatavast santehnikust võib möödujale tekitada ootamatul märkamisel humoorikat ehmatust. „Kui need skulptuurid paigutuvad hästi madalale, siis on neil selge mõte olemas, aga Abergi puhul tekitab mõttekus suure küsimärgi.“

Taaskohtumise pühitsemine Laidoneri pere kodukohas Viimsis

Selle kõrval on hea näide tänavu veebruaris Viimsi mõisa pargis avatud Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärk, mille kujundasid samuti Eesti Kunstiakadeemia tudengid. Monumendi “Taaskohtumine” autorid on praegu Pärnus viibivate üliõpilaste kursusekaaslased Juhan Kangilaski ja Maria Freimann. „Kui minna Viljandisse, siis seal on vanamoodne Laidoner hobuse seljas, aga Viimsis on moodne Laidoner koos naisega,“ selgitas Treier.

Hiidlased on tublid

„Ja ennäe, sõidad rattaga mööda teed kuni järsku komistad monumendi otsa… See oli periood, kui Eestis mitte ühtegi monumenti ei püstitatud sellepärast, et raha ei olnud, aga hiidlastel oli,“ jätkas esineja. „Kalju Reitel on kuuldavasti Tauno Kangro õpetaja, kellelt valmis viimase suurema tööna 1991. aastal „Leiger“, mis oli uus algus pärast monumentaalkunsti segaste aegade vahepausi.“ Leiger asetati Kassari Veskimäele 1997. aastal. Pronksi valatud suuremõõduline Hiiumaa müütiline vägilane on oma teel astuv teotahteline, tugev ja pikk mees, aga kivil konutavad mehikesed annavad vastakaid nõuandeid Hiiu-Saare silla ehitamiseks. „Väga suur au hiidlastele!“, ütles Treier huvitavalt ülesehitatud loengut lõpetades.

Kārlis Zāle pärand

Kindlasti pole siinkohal mõeldav kõike kuuldut vahendada ja kõigest ei saanud ajapiiratusel rääkidagi. Mark Soosaar täiendas loengut Riia vennaskalmistu näitega. „Kompleksi autor on skulptor Kārlis Zāle, kelle projekti järgi loodi ka Vabadusmonument Riia südalinna,“ rääkis Soosaar ja rõhutas Zāle erakordset loomingulisust sellega, et monumendil asuv Milda kujutis oli Läti viiese lati peal, praegu ka euromündil. „1936. aastal pühitsetud Riia Vennaskalmistu on I maailmasõja ajal ning vabadusvõitluses langenute puhkepaik. Seal asub Baltimaades suurim maastikuansambel ja suurim skulptuuri ansambel üldse. Võtke aega, sõitke ja vaadake, milline majesteetlik ilu ja rahu,“ rääkis Soosaar.

Riigikukutajatest riigi rajajateni

Mark Soosaar ja Jaan Roosnurm, kes selgitab oma seisukohti monumentidest

Küsimustevoorus sai esimesena pikalt kõnelemiseks sõna Jaan Roosnurm, kes pole rahul Vanas pargis asuva riigikukutajate mälestusmärgiga. Ta leiab, et südalinna park ei peaks olema riigikukutajate rahula ja säilmed tuleks matta kalmistule, kus on vastavalt eestlaste kultuuri arusaamale surnute puhkepaik. Ühtlasi tegi ta ettepaneku püstitada riigi rajate monumentaalteos Rüütli platsile ja pärast valmimist anda kohale Vabaduse väljaku nimetus.

Viljandimaalt, Olustverest pärit kunstiüliõpilane Liis Uustal esines julgete avalduste ja küsimustega. Ta ütles, et juba üritatakse nende tööd mõjutada nõudlike arvamustega ja avaldas kõigi üliõpilaste nimel tahet siiski iseseisvalt soovituslikud tingimused ja kujunduse alused välja töötada. Uustal kahtlustas poliitilisi mänge. Talle polnud ka päris selge, miks Pärnus tahetakse lisaks olemasolevale riigi väljakuulutamise monumendile püstitada veel dubleeriv riigi rajajate monument. Soosaare vastusest selgus, et ta oli seda juba eelmisel päeval tudengitele pikalt ja põhjalikult selgitanud. Komisjoni hinnangul on tegemist täiesti erinevate mälestusmärkidega ja ettevõtmisel puudub poliitiline motiiv.

Komisjoni liige Peeter Saunpere ütles, et tudengid peavad saama täiesti iseseisvalt ilma kõrvaliste mõjutusteta töötada ja seda mõtet toetasid endiselt valdav osa kohal viibinutest.

Keresel puudub male ja isevalitseja väärib austust

Mõttevahetustega jätkati veel tänavalgi

Ajurünnakul juhiti tähelepanu lõpetamata töödele. Üks neist on kunagise Pärnu Poeglaste gümnaasiumi juurde püstitatud Paul Kerese monument. 1966. aastal Mare Mikoff’i loodud büst vaatab endiselt tühja muru enda ees ja linnakodanikud ei mäletagi enam, miks male suurmeister maha vaatab. Töö ootab siiani lõpetamist…

Soosaar tuletas meelde ajaloolist tõsiasja, et Aleksander II oli Venemaa valgustatud monarh, kelle valitsemise ajal said alguse paljud head arengud. Sellepärast vääriks Vanapargi tänava nimi asendamist endisaegsega.

Viktor Kaarneem rääkis jätkuvestluses vajadusest tuua Rüütli tänavale suurem rahvahulk tagasi. Selle saavutamiseks pakkus väga konkreetset abinõu, millega ettevõtjaid motiveerida. Tema sõnul olevat Euroopast piisavalt palju häid eeskujusid võtta. Pärnu peaks oma rendipindasid välja üürima 0 euroga või koguni pisut peale maksma, mis ei tohiks linna rahakotile väga valusalt mõjuda.

Tallinna tudengite kokkuvõtte avalik tutvustus toimub täna, 29. augustil kell 15 taas Uue Kunsti Muuseumis, kuhu jälle kõiki huvilisi oodatakse.

Eesti Kunstiakadeemia neljanda kursuse üliõpilased ja juhendajad

Samal teemal:

Mälestusmärk riigi rajajatele

Ülevaade Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjoni esimeste kuude tööst

Tudengid pakuvad ideid Pärnusse kavandatava riigiloojate monumendi rajamiseks

Erikomisjon külastas vilistlaste Pätsi ja Vilmsi kooli

Pärnus alustas tööd Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjon

Neli meest Kuninga tänava ringile

Hooaja viimasel Pärnu moealleel köitsid tähelepanu käsitsi tikitud mantlid

Wednesday, August 27th, 2014

Suve jooksul on „Pärnu Moodi“ moealleel tutvustatud Eesti ja Pärnu disainerite põnevamat loomingut. Eile õhtupoolikul vaadati kuurordigalerii Central selle suve viimasel Pärnu moealleel sügisesse. Donna Nordica esitles põhjamaisele enesekindlale naisele loodud kauneid kleite ja Liss tõi vaatajateni käsitsi tikitud naiste ja tütarlaste mantlid.

Kuna kahtlaste kavatsustega ilmaolud ei lubanud  vaipa tänavale lahti rullida, leppis ümmarguselt poolsada moehuvilist kuurordigalerii ahtal pinnal ka kitsamates oludes moedemonstratsiooni vaatamisega. Kolmapäevastele moeesitlustele tullakse ka kaugematest Eestimaa paikadest. Näiteks Riina Ruusmaa tuli Tartust, kus ta töötab kutselise kinnisvaramaaklerina ja on juhatuse liige firmas Ruusmaa Konsultatsioonid.

Riina Ruusmaa

„Moedemonstratsioon oli meeldiv ja põnevust tekitav, tegelikult tulin just mantlite pärast, mille vastu on eriti suur huvi. Seni pole ma midagi kuulnud Liss’i mantlitest. Mul on endal väga hea disainer ja õmbleja, kes siiamaani on mulle kõike teinud, aga nüüd tahtsin hoopis teistsugust kogemust saada. Mantlid on väga ilusad ja tikandite poolest huvitava ideega. Täiesti mõeldav, et mõne aja pärast otsustan isegi tellida, sest tikandid on hästi paeluvad,“ jagas nähtust oma muljeid Ruusmaa.

Ta ütles, et lapsed on juba suured, aga sellegipoolest pakkus silmailu ka laste mantlite nägemine. „Varem, kui tütar oli nende laste vanune, polnud selliseid mantleid mitte kusagilt võtta,“ rääkis Ruusmaa siiras vaimustuses mantlitest.

Ruusmaa hinnangul ei ole Donna Nordica kleidid millegiga ülepaisutatud, mis nõndaviisi sobivadki tema valikutega. Kleite demonstreerides öeldi tutvustamiseks juurde, et materjalina kasutatakse looduslikke kvaliteetseid Põhjamaadele omaseid kangaid. Kleidid on loodud iseseisvale haritud naisele, kes armastab kleite. Disainis on püütud leida Eesti naise ühisosa Skandinaavia värvide, lõigete, mustrite, ajaloo, looduse, ellusuhtumise ja identiteedi osas.

*

Samal teemal:

Moealleel „Pärnu moodi“

ERASMUS programmiga samm edasi

Tuesday, August 26th, 2014

Pärnu Nooruse Maja võõrustab 21.-30. augustini toimuval koolitusel üheteistkümne riigi 30 noorsootöötajat, kes tutvuvad mitteformaalse õppimise erinevate võimalustega.

Vitalie Cirhana ja Ieva Grundsteine, õppepäevade korraldajad

Õppepäevadel istutakse ringis Nooruse Maja suure saalis

Tegemist on Euroopa komisjoni poolt rahastatava programmiga ERASMUS pluss, millesse võivad olla kaasatud lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele ka selle ühenduse kandidaatriigid ja naabrus- või majanduspiirkonna riigid. Pärnus osalevad Ukraina, Armeenia, Georgia, Moldaavia, Rumeenia, Türgi, Poola, Austria, Saksamaa, Läti ja Pärnumaa noorsootöötajad. Koolitust viivad läbi Ieva Grundsteine Lätist ja Vitalie Cirhana Moldaaviast, kuid kogu programmi tehnilise ettevalmistuse juhtimise eest on hoolt kandnud Nooruse Maja direktor Uudo Laane.

Uudo Laane, direktor Nooruse Majas ja projekti ERASMUS pluss vedaja

Laane sõnul on varem sarnaseid koolitusi korraldatud kohalikul tasandil, näiteks Moldaavias, veebruaris Georgias. Sealt edasi arenes mõte minna teadmiste ja kvaliteedi osas üle täiesti uuele tasandile ja haarata ühistegevusse võimalikult palju Euroopat. Laane ettevõtmine võitis Nooruse Maja Pärnu Rahvaülikool Euroopa Liidu uue rahastusperioodi esimesse taotlusvooru esitatud projekti „A step forward – training for trainers“, mis lihtsas keeles ära seletatult tähendabki „Samm edasi!“ „Edasimineku muutis kergemaks seegi, et 15 tänase osalejaga olen eelmistes projektides varem kohtunud ja nemad on juba vanad tuttavad,“ rääkis Laane.

Krista Habakukk, atesteeritud arenduskonsultant Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest, on samuti üks koolitusel osalejaid. Tema hinnangul on tegemist tänuväärse ettevõtmisega, mis puudutab väga otseselt noorte tööhõive temaatikat. Koolituse tulemusena saab täiendada ja parandada oskuseid, mis on vajalikud noorte tööturule suunamiseks. Habakukk rääkis sellestki, et tänapäeva noored eristuvad vanema põlvkonna inimestest sooviga paljusid asju eelnevalt katsetada enne kui midagi omaks võetakse.

Nooruse Maja suure saali keskel ringikujuliselt istuvad õppurid alustasid meeskonna komplekteerimisega, õppisid projekte koostama, ühte jalga astuma ja konfliktidest hoiduma või selle puhkedes neid likvideerima. Õpiti tõrjutud positsioonidel olevatele inimestele sõna andma. Kolmel viimasel päeval jõuavad õppurid viimistlevasse faasi. Peatutakse veel mitmetel tõsisemat tähelepanu väärivatel teemadel. Vesteldakse seksi, rassismi ja vähemuse ainetel.

Ieva Grundsteine Kihnu naiste keskel Foto Uudo Laane

Sisutihedad pikad õppepäevad vahelduvad sõnaliste ettekannete ja mõttetegevust harjutavate meeskondlike mängulaadsete ülesannete lahendamisega. Viimaste kasu seisneb Laane nägemuses meeskondliku töö mobiliseerimise võimekuse tõstmises. Näiteks täna hommikul mängiti pangaröövile järgnenud kriminaaluurimist. Menetluse käigus sai iga osaleja enda kasutusse mingi niidiotsa, mida püüti koostööna sobitada teiste valduses olevate kogutud materjalide mosaiiki. Poole tunniga loodigi kuriteost tervikpilt ja tabati süüdlased.

Liivast mandala

Tavapäraselt kuuluvad taoliste suurte ja palju rahvuseid hõlmavate projektide juurde vastuvõtva maa traditsioone tutvustavad õhtud, aga saavad ka külalised särada enda tavasid ning kultuure tutvustades. Kavas on talendiõhtu, kuid juba võis näha nelja värvilisest liivast mandalat, mis asuvad suure saali erinevates nurkades. Mis on mandala (sanskriti keeles ‘ring’)? „Mandala on nagu buda munkade liivaskulptuur, värvilisest liivast tasapinnaline ja kaduv kunst kuni esimese tuuleni,“ rääkis Laane, kes veel kuu aega tagasi muretses sellepärast, kust hankida vähemalt nelja värvi liiva (kollast, rohelist, sinist, punast) ja palus abi oma facebooki sõpradelt. Mandala pidavat olema inimkogemuses üks suurimaid ajatuse ja kõikehõlmavuse sümboleid, milles väljendub jumalik kord kõiges olemasolevas.

Üheteistkümne riigi noorsootöötajad Kihnu muuseumis Foto Uudo Laane

Kavandatud aja sisse mahtus Pärnu linnaga tutvumine omapärasel viisil. Külalised said kaardi ja orienteerumist hõlbustavad fotod, mille abil liiguti ühest sihtpaigast teise ja lahendati lihtsaid ülesandeid. Eile külastati Kihnut, mis on samuti killuke Eesti kultuurist. Ka päeva valik oli õnnestunud, sest suuremad vihmavalingud asusid peamiselt suvelinna kohal ja väiksematest vihmasabinatest säästis isand Juhus, kes juhatas külalised iga märja piserduse korral kuhugile katuse alla. Laane arvates poleks ka hullem ilm külalisi heidutanud, sest saarerahva elu ja Kihnu vaatamisväärsustega tutvumine lummas väliskülalisi igal silmapilgul sedavõrd, et siinne Balti mere äärne heitlik taevas ei suutnudki enam ehmatada.

Kokkuleppel projekti juhtidega võivad koolitusel viibinud erinevate riikide töötajad selle artikli juures kommenteerida oma emakeeles. 31. augustil saabunud kommentaarid:

I hope that I am not late for sending this mail :) I am one of participants step forward.
“İnsanlar güzeldi, yemekler güzeldi, şehir güzeldi, proje çok güzeldi. Bol öğrenmeli, bol eğlenmeli çok iyi bir projeydi. Canım sıkkın olduğunda hatırlayıp yüzümü gülümsetebilecek bir sürü anı biriktirdim Parnu’da. ”
Istem Gizem Demir from Turkey
Best wishes
Istem Gizem Demir
*
Daniel

Tak, to był wspaniały tydzień z niesamowitą grupą ciekawych ludzi! Dzięki Uudo za to doświadczenie! I do zobaczenia, mam nadzieję!

Samal teemal:

Pärnu linna teenetemärgid Uudo Laanele ja Ulf Ljunggrenile

Vabatahtlikud Makedooniast ja Prantsusmaalt

Homerin Gaétan tuli vabatahtlikuna Pärnusse

55 + vabatahtlikud Eestis ja Küprosel

Floriane tutvustas prantsuse kultuuri

Floriane Rigaud tunneb end Pärnus ja eestlaste keskel väga hästi

 

Mälestusmärk riigi rajajatele

Monday, August 25th, 2014

Pärnu linnavolikogu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjoni kutsel leiab 25. – 29. augustini suvepealinnas aset Eesti Kunstiakadeemia neljanda kursuse üliõpilaste töötuba (juhendaja Indrek Rünkla), mille eesmärk on töötada välja soovitused parima lahenduse leidmiseks, et püstitada riigi suurjuubeliks ausammas meie riigi rajajatele.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Toomas Tammis ja erikomisjoni aseesimees Mark Soosaar vaatlevad Pärnu linnaruumi selle pilguga, mis kuhugile kõige paremini võiks sobida

Trivimi Velliste mõtetega Pärnu linnaruumis

Trivimi Velliste, volikogu erikomisjoni esimees, teatab, et professor Andres Alveri ja emeriitprofessor Veljo Kaasiku juhtimisel tutvutakse eelnevalt Pärnu linnaruumiga virtuaalselt. Esialgseid mõtteid võrreldakse vaatluste ja analüüsiga kohapeal. Tuuakse esile linnaruumi olulisemad parameetrid ja väärtused – skaala, nähtavus (vaadeldavus), kättesaadavus, tseremooniate võimalus, haakuvus igapäevaolukorraga jm.

Töötoa käigus esineb kunstiajaloolane Heie Treier avaliku loenguga „Linna skulptuuripoliitika ja esteetika“, milles esitatakse ulatuslik pildivalik monumentidest paljudes maailma linnades. Loeng toimub kolmapäeval, 27. augustil algusega kell 14 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis (Esplanaadi 10). Loengule järgneb ajurünnak teemal „Missugust linnasüdant soovivad pärnakad näha Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval?“ Ajurünnakut modereerib Uue Kunsti Muuseumi asutaja Mark Soosaar. Kõik huvilised on oma mõtete ja ettepanekutega oodatud.

Töötoa kokkuvõtte avalik tutvustus leiab aset Uue Kunsti Muuseumis reedel, 29. augustil kell 15. Velliste sõnul on taas kõik huvilised teretulnud.

Samal teemal:

Ülevaade Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjoni esimeste kuude tööst

Tudengid pakuvad ideid Pärnusse kavandatava riigiloojate monumendi rajamiseks

Erikomisjon külastas vilistlaste Pätsi ja Vilmsi kooli

Pärnus alustas tööd Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjon

Neli meest Kuninga tänava ringile

Kuu tantsis Tallinnas vihma päiksekiirteks

Sunday, August 24th, 2014

Segarahvatantsurühma Kuu esinemine Tallinnas Raekoja platsil

Kuu Tallinnas Ava Laval

Kui Leino Einer eile poole viie paiku Tallinnas Raekoja platsile püstitatud lavalt kõnelema hakkas ja juhuslikud möödujad hoolimatult silmi taevasse tõstsid, näis lausvihma kohene lõppemine jäävat üsna lootusetuks soovmõtteks. Vihma oli vahelduva rohkusega sadanud juba terve tunni ja keegi enam selle lõppu nagu ei uskunudki.

Pealtvaatajaid vihm minema ei ajanud

Võimenduse vahendusel läbi vihmapladina kõmisenud hääl peatas mõne üksiku niigi märjaks ligunenud jalutaja, aga järgmiste minutite ilmamuutusest teateid siiski ei antud. Selle asemel selgitas päevajuht, et Tallinn polevatki kogu Eestimaa ja selle kinnituseks on tulnud pealinna esinema lõunapoolsed taidlejad.

Eelmisel nädalavahetusel tuldi pealinna Ava Lavale Lääne-Eestist, nüüd Lõuna-Eestist. Ilmakaarte järgi jääb Pärnumaa parajasti kuhugile mõlema vahele nõnda, et sobib nii läänlaste kui lõunamaalastega hästi ühte punti. Iseäranis veel siis, kui Paikuse valda ja Sindi linna esindaval Kuu rahvatantsu ansambli lustilisel rahval lasub vastutusrikas ülesanne hetkega taevas pilvituks keerutada. Kuu kõikvõimalike korralduslike küsimustega tegelev Ege Kukk rääkis, et möödunud pühapäeval samal laval esinemine läinud vaatajatele sedavõrd hästi peale mistõttu kutsutudki selle nädala laupäevaks uuesti tantsima.

Päike võttis võimust teise tantsu lõppedes ja vihmapilved hajusid

Et neid nii kiiresti tagasi kutsuti, pole midagi imestamisväärset. Nende endi enda kohta jutustatud jutt peab vett ja on sulatõsi. „Kuu tantsib hetked jäävaks – meie kuukiired lustitavad ja tantsitavad inimesi tähtpäevadel õdusal talveõhtul, kevadises päiksekullas, suvises kasteheinases ning sügise nostalgias,“ on tantsijad kõnelnud. Kummalisel kombel olen juba korduvalt täheldanud hämmastavat anomaaliat, et mitte üksnes kodukohas esinedes, vaid ka väljapool tantsides keerutavad naiste laiad seelikud tantsuplatsilt pilved eemale.

Etendus on läbi ja nüüd tuleb kiitvaid hinnanguid vastu võtta

Lasin ennastki Kuu segarühma paaride vigurliikumistest tundeelamuslikult kaasa vedada ja tabasin ennast taas Doris Kareva sõnade kütkest:
Luule on keele tants
Tants on keha luule
Keha on keel,
Mida kõneleb kõiksus.
Kuule, tunneta ja näe.

Kuu segarühmale õpetab koreograafiat Kardo Ojassalu.

*

Samal teemal:

Kuu soovib Sindis luua uue naisrahvatantsurühma

Säreveres meenutati Balti ketti

Sunday, August 24th, 2014

„Vabadus on liiga habras, et me võiks endale lubada hoolimatust,“ ütles Riigikogu liige Kaia Iva Balti keti 25. aastapäeva tähistanud Säreveres.

Ülle Välimäe, Türi Kultuurikeskuse direktor, loeb päevakohaseid vahetekste

Ausas ja avatud suhtes liitlastega

25 aastat tagasi läbis Balti kett Säreveret

Keskpäeval tähistati sarnaselt paljude teiste kohtadega ka Säreveres asuva Balti keti mälestuskivi juures 25 aasta tagust ajaloolist suursündmust, kui 675 kilomeetri pikkusel teel moodustasid paar miljonit inimest Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendava inimketi.

Pipi-Liis Siemann, Kaia Iva, Tiina Oraste

Pidulikul sündmusel osales umbes poolsada inimest, kelle hulgas viibisid Riigikogu liige Kaia Iva, Järva maavanem Tiina Oraste, Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, Türi Kultuurikeskuse direktor Ülle Välimäe ja Trivimi Velliste, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees ning Pärnu Linnavolikogu juurde loodud riigi 100. juubeli tähistamise erikomisjoni esimees. Mängis Türi puhkpilliorkester.

Kaia Iva ja Pipi-Liis Siemann asetasid lilled Balti keti mälestuskivi ette. Kaia Iva rõhutas, et kui Balti ketis olime kõrvuti sõprade ja mõttekaaslastega ning lootsime demokraatlike riikide toele, siis pragu on meie kohustus edendada meie enda riigi demokraatiat ning hoida ausaid ja avatud suhteid liitlastega. „Vabadus on liiga habras, et me võiks endale lubada hoolimatust,“ ütles Riigikogu liige.

Vajadus ühtsuse järele

Tiina Oraste kõneles sellest, et 25 aastat tagasi ei julgetud ilmselt veel ette kujutada, kuivõrd võimsaks ja meeliülendavaks ettevõtmiseks kolme pealinna ühendav inimkett võib viimaks kujuneda. Maavanema sõnul muutis Balti kett maailma, ainulaadne rahumeelne demonstratsioon viis kolm Balti mere äärset riiki taasiseseisvumiseni.

„Kui mõtleme ajale 25 aastat tagasi, siis Balti tee ja Balti kett olid toonased märksõnad. Peeti loomulikuks, et kõik lähevad koos, käest kinni.

Tiina Oraste

25 aastat hiljem tunneme taas vajadust ühtsuse järgi, mis aitab raskusi ületada, et ennekõike iseendale ja üksteisele näidata inimlikku tugevust, käia kõhklematult edasi teel, mille oleme valinud. Peame tunnistama, et oleme vahepeal kätest lahti lasknud. Kuid ehk on just see põhjuseks, et ulatada käsi veel tugevamalt, veel selgemalt, veel kindlamalt ning hoida neid sõnumiga: vabadus ja iseseisvus ei ole meile jumalast antud ja see ei pruugi olla igavesti kestev. Me peame selle üle jätkuvalt tõsiselt mõttetööd tegema, aga samas peab see mõttetöö viima konkreetsete tegudeni meie riigi kaitsevõime hoidmisel ja arendamisel. Peame olema targad nii oma igapäevaste otsuste tegemisel ja veel targemad pikemaajalistes,“ rääkis Oraste ja osundas ühele tee servas süles istuvale lapsele. „Vaadake seda armast last siin meie kõrval! Meil kõigil on kohustus ja vastutus anda kõigile neile õnnelik lapsepõlv ja jätkuvalt vaba Eesti riik! Hoiame kokku!“

Fukuyama uskumatu mõtteavaldus

Tasub maha istuda ja mõtelda

Trivimi Velliste juhtis tähelepanu üldteada tõsiasjale, et ajalugu ei saa kunagi otsa. „Ometi oli veerand sajandit tagasi õhtumaa kultuuris kombeks rääkida just nimelt ajaloo lõpust – sellise uskumatu mõtte avaldas Jaapani päritolu ameerika filosoof Fukuyama. Ja põhjuseks uskumatud sündmused: kaua kestnud külm sõda hakkas lõppema ja igaveseks kestma arvatud Nõukogude impeerium ilmutas surmatõve märke. Kulus veel kaks aastat ja kokku ta variseski. Uskumatu sai tõeks,“ meenutas Velliste, kes mäletab oma noorpõlvest väga hästi vanemate inimeste jutte: Eesti ei saa mitte kunagi enam vabaks. Selleks pole maailmas piisavat jõudu. Ees ootab järk-järguline venestumine ja aeglane hääbumine. Pessimism Eesti ja ka Läti ning Leedu tuleviku suhtes oli ühtviisi levinud nii meie maades endis kui ka vabas maailmas, isegi kui võitlust vabaduse nimel jätkati.

Sõprade Hitleri ja Stalini lõksus

Trivimi Velliste kõneleb Särevere Balti keti kivi juures

„Täna, mil peale on kasvanud täiesti uus põlvkond, on põhjust küsida: kuidas see ikkagi juhtus? Kuidas juhtus, et võimatu sai võimalikuks? Kui suur osa oli selles meil endil? Kui tähtis osa oli vabal läänemaailmal, kes ju Nõukogude okupatsiooni ei tunnustanud? Ja viimaks, kui suur osa oli Nõukogude impeeriumi enese sisemisel arengul?“ küsis Velliste ja püüdis ka ise vastata, sest sellistele küsimustele lihtsat vastust ei leidu. Tegurid olid omavahel läbi põimunud ja võimendasid üksteist. Alahinnata ei saa vastupanu, mis algas kohe pärast 1939. aasta salatehingu sõlmimist Kremlis. Vastupanu oli poliitiline ja diplomaatiline – olukorras, mil kolm väikest Balti riiki olid langenud geopoliitilisse lõksu, mida neil oleks olnud äärmiselt raske kui mitte võimatu vältida.

Valiti aja võitmise taktika ja kuu hiljem sõlmiti nn baaside lepingud. Teati, et sõbrad Hitler ja Stalin ründavad teineteist pigem varem kui hiljem. Teati, et suur ilmasõda puhkeb möödapääsmatult ja selle sõja lõpp selgitab riikide saatuse. „Just nii, nagu see oli aset leidnud üks inimpõlv varem – esimese ilmasõja lõpul, mis tegigi võimalikuks Eesti ja Läti riigi sünni ning Leedu riigi taassünni.“

Nikluse, Tarto, Pareki jt teened!

Ülle Välimäe mängib ka orkestris

Velliste meenutas, et Balti riikide vastupanu ei lakanud eales – ei metsas, ei vangilaagris, ei kolhoosipõllul ega kirjanduspõllul. Kõneleja hinnangul oli kuritegelik impeerium rajatud kõikehalvavale hirmule. Inimese eluküünla kustutamine oli vaid ühe suletõmbe küsimus. Selline süsteem tundub tugev ja igavene. Ent see süsteem muutub väga haavatavaks niipea, kui hirm kaob. „Just selle tõttu peame eriliselt hindama meie vastupanuvõitlejaid, kes suutsid hirmu ületada ja hakata vastu – nende vastuhakk tekitas sügavat hirmu süsteemi juhtides kuni Kremlini välja. Nad teadsid: kui rahval kaob hirm, variseb kogu süsteem. Just selle tõttu on Mart Nikluse, Enn Tarto, Lagle Pareki jpt teened meie rahva ja riigi ees palju suuremad kui olema harjunud mõtlema.“

Sügisel seitsekümmend aastat tagasi lahkus kiirustades kodumaalt seitse protsenti meie rahvast. Kui nad poleks läinud, lõpetanuks suur osa nendest Siberis. Minek oli neile valus ja nad lootsid ruttu koju tagasi jõuda. See lootus osutus asjatuks, ent nad ei jätnud võõrsil sinimustvalget lippu unarusse. Välisvõitluse tähtsust laulva revolutsiooni ühe eeldusena oleme ehk ka alahinnanud. Selle mõju vabade suurriikide valitsustele on olnud silmaga nähtav ja Kremlit ärritav, samas ka kammitsev.

Ameeriklaste sõnumid nõrgestasid venelasi

Balti keti mälestuskivi Säreveres

Me ei saa kunagi teada, kas Nõukogude Liit oleks viimaks ikkagi – igal juhul – kokku varisenud. Päris iseenesest ei juhtu siin ilmas midagi. Tänu peame avaldama president Ronald Reagani tähesõdade programmile, mida Kreml võttis meie õnneks väga tõsiselt ja kraapis kokku oma viimased kopikad, et ameeriklastega võidu joosta. Valge Maja algatus osutus Kremli viimaseks kirstunaelaks.

100-aastase riigi kogemus

Tänapäeval on kombeks rääkida vanadest ja uutest demokraatiatest. Ühed püüavad teisi õpetada. „Eesti ei ole uus demokraatia. Eesti Vabariik saab peagi 100-aastaseks. Selle sünnijärgne põhiseadus oli maailma üks demokraatlikumaid. Eesti Vabariik ei lakanud kunagi olemast, isegi kui ta oli võõra sõjaväe hõivatud, isegi kui tema juhid ja suur osa kodanikest olid mõrvatud.

Eesti lugu ei ole mingi teisejärguline ega alamõõduline lugu. See on kestmise lugu kõige raskemates oludes.“ Velliste peab väga tähtsaks, et oma lugu osatakse, suudetakse ja tahetakse ise jutustada. Ei saa jääda lootma, et keegi teine jutustaks meie lugu maailmale. „Oma riigi suure sünnipäeva puhul peame avaldama täit austust selle riigi kunagistele rajajatele, isegi kui neil inimpõlv hiljem ei õnnestunud ära hoida selle riigi langemist varjusurma. Nad tegid, mis nad suutsid,“ rõhutas Pärnu Linnavolikogu juurde loodud riigi 100. juubeli tähistamise erikomisjoni esimees.

Autogramm Türi vallavanemalt

Ta pöördus kõigi heade kaasmaalaste poole teatega, et uus vabaduse põli kestab juba 23 aastat, mida on rohkem kui eelmine kord. „Peame küsima, kas ikka oskame oma vabadusega mõistlikult ümber käia. Süngetel külma sõja aastatel tundsime hirmu oma rahva vaikse hääbumise pärast. Ajaloo paradoks on aga selles, et omariiklus iseenesest ei taga meie püsimajäämist. Me peame seda ka ise tahtma ja selle nimel iga päev pingutama. See ei ole ainult valitsuse asi, see on kogu riigi asi. Riik – see oleme meie!“

7% pluss 7%

Teemat jätkub vestluseks veel pärast ametliku osa lõppemistki

1944. aasta süngel sõjasügisel lahkus Eestist 7% rahvast, sunnitult. Viimastel heaoluaastatel on lahkunud just samasugune arv kaasmaalasi. Velliste küsis: kas samuti sunnitult? „Kas oskame hinnata seda maad, mis on jälle 23 aastat vaba olnud? Kas teame, et 40 % sellest on kaetud metsaga ja 20% soode ja rabadega? Et meil on neli aastaaega, et meil on vaikust ja puhtust, aga pole liivatorme, ega maalihkeid, pole lumelaviine ega suuri üleujutusi, pole maavärinaid ega orkaane. Kuid meil on palju puhast õhku ja puhast vett. Ja vaikust! See on esivanematelt päritud luksus. Kas taipame, kas oskame ja tahame seda hoida? Või jookseme siiski virvatulede järele?“

Tallinnast Vilniusesse teel olevad mees ja naine, kes seisid ka 25 aastat tagasi Balti ketis, peatusid nüüd Särevere mälestuskivi juures

Velliste soovib ja loodab, et meie hulgas oleks täna neid, kes 25 aasta pärast ikka seisavad selle sama kivi juures ja jutustavad uuele, veel sündimata põlvkonnale meie Eesti lugu: „Lugu, mida meil pole mitte kunagi vaja häbeneda. Lugu, mille üle me oleme uhked koos oma vendade ja õdede lätlaste-leedulastega.”

Balti teel

Enne kivi juurest lahkumist rääkisid Tallinnast tulnud mees ja naine, et võtsid nõuks 25 aastat pärast Balti keti toimumist uuesti läbida kogu ajaloolise teekonna kuni Vilniusesse välja.

Samal teemal:

Kuidas sündis Balti keti hümn “Ärgake, Baltimaad!”

Andrus Öövel: miks on Eesti piirivalve viimase viie aastaga maatasa tehtud?

Balti keti otsuse langetamist tähistava mälestusmärgi avamine lükkub edasi

Pärnus tähistatakse Balti keti korraldamise otsuse 25. aastapäeva

Sindis peetud Rahvarinde kontserdil kingiti Edgar Savisaarele labidas

Heidi Vellend: „Mis on Eesti diplomaatia kõige suurem võit?”

Paikusel oma reilender

Thursday, August 21st, 2014

Täna täienes veebisait You Tube looga „Paikuse reilender“, mis peaks eelkõige Paikuse valla rahvast rõõmustama.

Muusika ja sõnade autor on Sulev Helin, kes ise kitarri saatel ka laulab. Sulev on üks neist poolesajast Eesti vabatahtlikust, kellele president Toomas Hendrik Ilves andis 2006. aastal Mustpeade Majas tänutäheks aasta vabatahtliku aukirja ja rinnamärgi. Tookord pälvis Karksi valla mees tänu ja avalikku tähelepanu sellega, et pakkus suure pühendumusega lastele võimalust saada tasuta muusikalist õpet. Ta juhendas kahte lasteansamblit, õpetas lapsi pilli mängima, koos musitseerima ning laulma.

„Hetkel Sulev ei tegele laste muusikalise harimisega, aga õpetamine on tal jätkuvalt veres, olgu siis pallimäng või kalapüük,“ räägib tütar Ulla Helin-Mengel. „Tal lapsemeelselt hea klapp lastega. Nüüd on talle hakanud meeldima muusikaliste lugude tegemine,“ jätkab Ulla, kes paar aastat tagasi palus isa, et ta teeks oma tütretütrest laulu. Vanaisa Sulev võluski äsja sündinud Eliise lauluks, aga lubas, et „Lugu vanaisalt“ jääb sellega esimeseks ja viimaseks looks. Päris nii see ei jäänud ja mullu jaanuaris kõlas järgmine pala. Siis juba Häädemeeste rahvalt tellitud laul „Häädemeeste serenaad“.

Nüüd tegi Sulev tütrele järgmise järeleandmise, kui Paikuse alevis elav Ulla palus tema armsaks saanud kodukohast laulu meisterdada. Ulla ise on rahvatantsuansambel Kajakas ja Pärnu Rääma Põhikooli paljude rühmade juhendaja. Küllap seepärast Sulev valiski tantsulise laulu. Reilendereid on palju ja erinevaid, miks mitte siis Tarvastu ja teistele lisaks veel Paikuse reilender. Jääb vaid oodata, et Ullalt tuleb ka „Paikuse reilenderi“ tantsuseade.

Sulev Helin. Foto: erakogust

1.Oled sina linnast Tori poole teel
pikki Pärnu jõge üle Reiu vee
Oled sina linnast Tori poole teel
peagi paistab kodukoht Paikuse
R;:Jookse,jookse hüppa ,teisipidi ka
hüppa ja jälle sa keeruta
Jookse , jookse hüppa teisipidi ka
ikka hüppa ja jälle sa keeruta
2. Siin on Linnuriik ja kollane pood
roheluses rohkesti lapsi igal pool
Siin on Linnuriik ja Politseikool
sellest omakandi tantsu-laulu lood
R:; Jookse jookse….
3.Paikuse paik, kus parim elada
Postipaunast võid ka seda lugeda
Paikuse paik, kus parim elada
reilendrit sa ikka keeruta
R:; Jookse jookse…

Lugu kuuleb siia klikkides