Arhiiv September, 2014

Aldo Kals: amokijooks riigipiiri nimel oli asjatu järeleandmine

Tuesday, September 30th, 2014

Aldo Kals esines mihklipäeval Miina Hindi korraldatud kõnekoosolekul Tartu rahulepingu kaitseks Tallinnas Vabaduse väljakul.

Aldo Kals Toompeal

Lubage rühma tartlaste nimel tänada proua Miina Hinti ja tema sõpruskonda tänase ürituse korraldamise eest Tallinnas Vabaduse väljakul! Teiepoolne kodanikualgatuse korras tehtav selgitustöö Eesti riigi heaks on tänuväärne! Teie eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu Eesti riigi terviklikkust kahjustavale piiripoliitikale.

1991. aastal taastati Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel ja seda kõigis riigi tunnustes, kaasa arvatud riigipiir. Vajalike läbirääkimisoskuste vähesuse tõttu pole aga idapiiri taastamisel edu saavutatud. Taolistel puhkudel minnakse suhete külmutamisele, mis ei muuda olukorda paremaks, kuid pole ka järeleandmine. Enne aastat 2004, see on enne Euroopa Liitu ja NATO-sse astumist, oli fikseeritud ja toimiva riigipiiri iga hinna eest saavutamine oluline. Nimelt oldi arvamusel, et vastasel korral jäävad nende kahe ühenduse uksed meile suletuks.

Tegelikult selgus, et see amokijooks riigipiiri nimel oli asjatu järeleandmine. Õnneks ei läinud 2005. aastal korda Venemaa Föderatsiooniga uue piirilepingu sõlmimine. Pärast seda on aga olnud piisavalt aega, et oma meelt muuta ja jääda 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratletud idapiiri juurde. See riigipiir on kirjas ka EV põhiseaduses ja Tartu rahuleping ise asub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kehtivate lepingute registris. Oluliselt halvenenud rahvusvahelises olukorras on selle kannapöörde tegemine lihtne – Riigikogu ei peaks uut piirilepingut ratifitseerima! See eemaldaks ka ühe olulise julgeolekuriski. Nimelt on üsna hiljuti ajakirjandusse imbunud teade, et 18. veebruaril 2014 allkirjastati ka kahe riigi diplomaatiliste esinduste majade lepingud. Need ei sisalda üksnes saatkonnahooneid Moskvas ja Tallinnas, vaid ka Pirital endises Nõukogude Liidu piirivalekordonis asuvat naaberriigi luurekeskust. Ilmselt jälgitakse sealt ka meie tänast üritust. Kus oli meie ohutunne, kui lubasime sellist keskust oma pealinna? Sellele julgeolekuriskile tuleks kohe lõpp teha!

On päris piinlik, et hiljuti tähistati kärarikkalt Vene vägede lahkumise 20. aastapäeva. tegelikult on nad veel Eestis! Oleme mures, et meie juhtivad poliitikud räägivad kõige kõrgematel foorumitel vahetpidamata riigipiiride puutumatuse ja riikide territoriaalse terviklikkuse teemal. Seda kõike eriti Ukraina näitel. Samal ajal aga ei ainsatki sõna Eesti riigipiirist ega territoriaalsest terviklikkusest. Meie suurematest parteidest on ainsad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eesti Vabaerakond, kes meie territoriaalset terviklikkust kaitsevad! Tunnustus neile!

Tänusõnad ka Eesti Kodanike Komiteede 2 liikumisele, kes seda teemat samuti pidevalt ülal hoiavad ja Tartu rahulepingu eest võitlevad! Loodame, et juhtub sama, mis veetilga pideva langemisega kivile – lõpuks tekib sinna Auk!

Tänasel mihklipäeval lubage oma sõnavõtt lõpetada vanarahva tarkusega – igal oinal on oma mihklipäev!

Samal teemal:

Aldo Kalsi kõne Eesti Terviklikkuse initsiatiivgrupi kogutud allkirjade üleandmisel

Rühma Eesti aasta emade ja isade avaldus

Piirileppe küsimuses avaldasid pärnakad arvamust nii kodulinnas kui Tallinnas

Eesti rahvas, piirilepe ja Põhiseadus?

Ajaloolane Aldo Kals: Tulemas on uus alandav hääletu alistumine

Pärnumaalased käisid pealinnas piirilepingu vastu meelt avaldamas

Tartu rahu äraandmine ja piirileppe tagajärjed

Eestiaegne mees alla ei anna: rahvahääletusel piirileping läbi ei läheks

Kas Eesti−Vene piirikõnelused on nagu lõõtspill, mis kohe alguses võimalikult laiali tõmmati?

Aldo Kals: Eesti ühiskond ei lepi iial nurgaadvokaadi võtetega põhiseadust rikkudes koostatud uue piirilepinguga

Pärnus austati Vabadussõjas langenuid ja muretseti valitsuse tegevuse pärast

Pärnus tähistatakse Tartu rahulepingu aastapäeva, kas viimast korda?

Martensi väljakul tauniti ettevalmistatud piirilepingut

Pärnu Valijate Mõtteklubi teemaks oli riigipiir

Jüri Saar: Esmalt liiduleping, nüüd siis piirileping

W3.ee

Monday, September 29th, 2014

Ikka helistatakse või saadetakse kiri küsimusega, kas mingi konkreetne artikkel on miskipärast maha võetud või koguni avaldamata jäänud. Uudislugu otsitakse Maalehe suurest veebist ja ei leita, sest kõik sinna ei jõua. Uudis on siiski blogis täiesti olemas, aga iseseisvalt ilma Maalehe suure veebi vahenduseta üles ei leita.

Soovitan neile, kes sattuvad internetis ekslema, proovida võibolla pisut lihtsamat moodust kõigi Päärnumaa uudislugude juurde pääsemiseks. Selleks on www.W3.ee. Märksõna ‘kõik väljaanded’ alt saab väikese otsingu järel valida kohe Pärnu Postimehe järel Pärnumaa uudised (Urmas Saard), mille juurest pole raske leida kõigi avaldatud lugude hulgast otsitavat artiklit.

Audi 100 rammis Pärnus elektriposte

Monday, September 29th, 2014

Laupäeva öösel vastu pühapäeva, 27. septembril, rammis joobes juht sõiduautoga Audi 100 Pärnus Laial tänaval kolme betoonist elektriposti, millest kaks pikali kukkusid.

Mahasõidetud elektripost Laial tänaval

Kahest mahasõidetud postist jäi kolmas tänu tugipostile püsti, aga vajab samuti väljavahetamist

Lääne päästekeskus sai teate kell 4.14. Päästjad kõrvaldasid auto süttimisohu ja puhastasid sõidutee. Inimesed kannatada ei saanud. Mõõtmistulemusega tuvastas politsei autot juhtinud 20-aastase noormehe ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi 0,77 milligrammi liitri kohta. Juhtum saadeti kiirmenetluse protokolliga prokuratuuri. Kokkuleppemenetlusega määrati purjuspäi autojuhtimise ja liiklusavarii põhjustamise eest karistuseks 480 eurot trahvi, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul. Mees jäeti viieks kuuks juhtimisõiguseta.

Pärnumaa VII Rattaretkel valiti 20 ja 42 kilomeetri pikkuse teekonna vahel

Sunday, September 28th, 2014

Pärnumaa VII Rattaretk

Pärnumaa Spordiliidu korraldusel peeti täna VII Rattaretk, mis pakkus liikumisvõimalust väga erinevatele vanuse-ja sihtgruppidele. Tegemist oli matkalaadse spordisündmusega, mis ei kohustanud kedagi parima aja ja kõrgema pjedestali koha nimel pingutama.

Kärt Jürgens kuuleb, et on võitnud jalgratta

Noormehed abistavad fortuuna leidmisel; nimekirjast leitakse 55 juurest võitja nimi

Kärt Jürgens võidetud rattaga; võidu üle rõõmustavad ka tütred Sirelin ja Sireta

Esimesena lähtekohal kuni 6-aastased tüdrukud

Rahvaspordipäev algas laste startidega Jaansoni raja kesklinna poolse kai juurest. Päevajuht Vahur Mäe täpsustas, et õigem oleks kasutada startimise asemel sõna ‘lähetus’, sest start tähendaks ikkagi üksteisega paremuslikku mõõduvõttu. Kuni 6-aastased sõitsid 400 m ringil ja 7 kuni 9-aastased läbisid 800 m. Kõigile lastele jagati üllatuskingitusi. Lastesõidus osales umbes poolsada last.

Teel pikale või päris pikale distantsile

Keskpäeval lähetati 309 ratturit tunduvalt pikemale teekonnale. Varem Laial tänaval asunud stardikoridor asus nüüd jõe kaldal. Kesklinna sillale joosti silla alt läbiminekuga ja pöördega vasakule, mis häiris liiklust palju vähem. 42 km pedaalimist viis tugevamad Pärnust Valgeranna, Audru ja uuesti Pärnu teedele. Poole lühemal rajal jäädi peamiselt Pärnu piiresse, vaid riivamisi sõideti ka Audru valla teedel, ületati kaht Sauga jõe silda ja kaht Pärnu jõge ületavat silda.

Sõit lõpetati lähtepaigas.

Ehitajate tee kergliiklusteel

Kaks ja pool tundi pärast teele asumist jõudis viimane pikamaa sõitja tagasi. See lubas asuda peavõidu loosimisele. Traditsiooniliselt on pannud igal aastal Hawaii Express välja ratta, mille omanikuks saab loosi tahtel keegi rattaretkele registreerunud osaleja. Kohalviibinute seast leiti väike Taniel, kellel paluti nimetada mingi suvaline arv, mis oleks väiksem osavõtjate üldarvust.

Toomas Kivimägi ei ole puudunud mitte üheltki Pärnumaa Rattaretkelt, kuulen ühelt tähelepanelikult linnakodanikult

Esimesena nimetatud registreerimise numbri juures oli märge, et osalustasu oli küll tasutud, aga kohale polnud retkeline jõudnud. Nii pidi ütlema uue arvu. Tanieli nimetatud 55 juurde oli registreerimislehele kirjutatud Kärt Jürgens, kelle rõõm oli mõistetavalt ülivõrdes kirjeldatav. Kärt Jürgens elab Audru vallas ja töötab Lindi Lasteaed-Algkoolis. Ta ütles, et on rattaretkel osalenud neljal korral. Sedakorda tegi lühemal teekonnal kaasa ka tema tütar Sirelin.

Sõidul äratakse tähelepanu mitmel viisil

Jagati ka väljateenitud autasusid. Maakonnas tunnistati kõige osavõtlikumaks kooliks Kaelase kool. Arvestust ei peeta absoluutarvudes, vaid võetakse kooli õpilaste ja õpetajate tegelikust hulgast protsentuaalselt suurim osalus. Sama arvestuse põhjal oli Pärnu koolidest parim Rääma Põhikool.

Samal teemal:

Pärnumaa rattaretk ootab pühapäeval pedaalima

Laura-Liis naases V Pärnumaa Rattaretkelt koju uue rattaga

Pärnumaa IV rattaretkelt läks Kuldari abikaasa uhiuue rattaga koju

Pärnumaa rattaretkega seonduvad eelteated

Kutse IV Pärnumaa Rattaretkele

Pühapäeval peetud Pärnumaa III Rattaretk on saanud ajalooks

Septembri viimasel pühapäeval peetakse kolmas Pärnumaa Rattaretk

Oore kärestikul lasti Pärnu jõkke paartuhat lõhemaimu

Saturday, September 27th, 2014

Annely Akkermann mõtlikult mittetoimiva Sindi paisu kalatrpi juures

Algatusrühma Sindi pais kutsel kogunes täna mõnikümmend mõttekaaslast Tori vallas asuva Pärnu jõe Oore kärestiku äärde, kus kõneldi poliitikutega, vesteldi lõhejõe haldamisest, lasti vette 2094 lõhemaimu ja anti allkirju Tori-Oore 27. septembri koosoleku resolutsioonile.

Kalev Kiisk

Tegusa päeva kordaminekuks panustas suuresti algatusrühma liige Kalev Kiisk, kes lubas oma talu maale toimeka seltskonna ja lõi ka ise koos abikaasaga kõiges innukalt kaasa. Kiisk rääkis, et selles talus on kiiska ja teisi kalu sajandeid enne teda püütud. Ka lõhet ja loodetavasti taastuvad juba lähemas tulevikus lõhe kogusedki kunagiste aegade tasemele.

Selleks aitab kaasa eelmisel aastal alustatud lõhemaimude Pärnu jõkke laskmine. 7. ja 8. oktoobril jätkatakse tegevust Tori valla piirides asuvatel sobilikel kudealadel Oore, Virula, Songa, Levi, Jõesuu kärestikel, kuhu lastakse 68 000 lõhemaimukest.

Resolutsioonile koguti allkirju

Päeva avasõnas ütles algatusrühma liige Raul Sarandi, et vahepealsel ajal, mis on viimasest kohtumisest samas asukohas aastaga möödunud, pole mingit olulist edasiminekut Sindi paisu küsimuses toimunud. Sarandi tutvustas kohalviibinutele ettevalmistatud järjekordset resolutsiooni tõdemusega, et rahvaalgatusrühma organiseeritud rahvakoosolekute osalejate allkirjastatud pöördumised pea 6 aasta jooksul Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Vabariigi valitsuse poole Sindi paisu mahavõtmise taotlusega on jäänud vajaliku tähelepanuta. Vastukirjad on formaalsed, ei enamat.

Raul Sarandi tutvustab allkirjastamisele minevat resolutsiooni

„Meie taotluse peajoon on olnud ja on jätkuvalt paisu sundriigistamise nõue, seejärel selle lammutamine ja looduslähedase kärestikuga asendamine.Koosolekutel on osalenud ka Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad, kohalik linna- ja vallavõim, Riigikogu keskkonnakomisjoni liige. 19. märtsi koosolekul meid toetanud Pärnumaa Omavalitsuste Liit esitas Keskkonnaministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele omapoolse samasuguse sisuga avalduse.

Väsimatu algatusrühma eestvedaja Hans Soll selgitab voblerifüüsikat, mis on Superpunn

Keskkonnaministeeriumi ja valitsuse poliitilise tahte puudumine, juhtivatel ametikohtadel olevate isikute tahtlik pidurdav tegevus paisu sundriigistamisest hoidumisel, selleks seadusandluse mittemuutmine riigistamist võimaldavaks jm, on viinud Sindi paisuprobleemi lahenduse kohtus käimistega teadmata kaugele, EL kehtestatud vastavatest tärminitest mööda.“

Tutvumine resolutsiooniga

Seejärel tehti kirjas teatavaks koosoleku otsus, mis taotleb Keskkonnaministeeriumilt forsseeritult vajalike seaduste muutmise eelnõude välja töötamist ja seadusmuudatuste algatamist, mis keelaks igasuguse paisutamise ja elektritootmise lõhejõgedel ja võimaldaks paisude sundriigistamist. Otsuses viidatakse konkreetselt kahele Veeseaduse paragraafile, samuti Keskkonnavastutuse seaduse ja Kinnisasja sundvõõrandamise seadusele, mis vajavad täiendamist.

Allkiri resolutsioonile

Viimaks kirjutatakse otsuses: „Kui kolme kuu jooksul ei ole Keskkonnaministeerium eelnimetatu heaks samme astunud, kui puuduvad veenvad sellealased tegevused, võtab algatusrühm mõjutusvahendina kasutusele alternatiivsemad meeleavaldusvormid, sh ka eelolevate Riigikogu valimiste kampaanias osalemise.“ Viimane ei tähendavat siiski mitte uue erakonna loomist.

Maavanem mõistab algatusrühma kibedust

Maavanema tavatu kingitus Hans Sollile

Pärnu maavanem Andres Metsoja ütles kommentaariks, et tema ametipositsioonilt ei ole tal võimalik väga midagi ette võtta, aga toetab algatusrühma tegevust. Metsoja pidas kahetsusväärseks, et seni on riik tänase tähtsa probleemiga intensiivsemalt tegelemise asemel eelistanud muud. Näiteks on riik pidanud oluliseks lubada avalikes kohtades alkoholi tarbida, samuti luuakse täiendavaid võimalusi samasoolistele oma elu korraldamiseks jne. Kuna Sindi paisuga tegelemine on tekitanud pidevat pingestatud olekut, mõnikord ka kibedaid hetki või lihtsalt teravaid elamusi, siis otsustas maavanem teha tavatu kingituse algatusrühma peamisele eestvedajale Hans Sollile.

Lühikeste sõnavõttudega esinesid veel Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimees Meelis Kukk, Sauga vallavanem Priit Ruut, ihtüoloogia ja kalanduse teadur Martin Kesler, kes kõik ühes või teises vaates toetasid HEJ rajamise vastast hoiakut ja kalade vaba ülespääsu loomist.

Käsi pulsil

Annely Akkermann ja Ene Saadre, RMK Põlula kalakasvatusosakonna nõunik, kelle sõnul lastakse 8. ja 9. oktoobril veel 68 000 lõhemaimu Pärnu jõkke.

Kuna kutsututest viibis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus töövisiidil välismaal, siis oli ootuspärane, et tema asemel vastaks tipp-poliitikuna paisu puudutavatele küsimustele Riigikogu Keskkonnakomisjoni ja Riigieelarve erikomisjoni liige Annely Akkermann. Seaduseid loova kogu liige uskus, et tänane mõttekaaslaste kogunemine Kiisa tallu tõi kindlasti kõige suuremat kasu Pärnu jõe kalavarudele. Mõne aja pärast märkavad sellest tulu ka harrastuskalamehed ning kalasööjad. „Loodetavasti sirguvad täna vette lastud lõhedest mõned suureks ja jäävad püsivalt Pärnu jõkke elama ning hakkavad edaspidi ise kärestikel kudema.“

Lõhemaimud ämbrisse ja jõkke

Ta ütles sedagi, et kalakaitsjad, nii Riigikogus kui ka Keskkonnaministeeriumis, vajavad kogukonna mõistmist ja toetust. „Kogemused laiast maailmast on näidanud, et kõige parem looduskaitse on kogukonnale toetuv looduskaitse, mis tähendab, et need inimesed, kes seda ressurssi kasutavad, tänasel juhul kalastajad ja kohalikud elanikud, on kõige paremad kalavarude kaitsjad.“ Akkermann tundis head meelt, et Pärnu jõkke kudema siirduda soovivatele kaladele on tekkinud oma ühtne ja hästi informeeritud kogukond, mis ühendab nii kalateadlased ja keskkonnaametnikud kui ka harrastuskalastajad ja kohalikud elanikud.

Ahelikus seistes läkitatakse lõhemaimud pikale teekonnale

Akkermann peab algatusrühma järjekindlat „käe pulsil hoidmist“ väga tänuväärseks. „Minu jaoks on nad tõelised kodanikuühiskonna esindajad kõige eeskujulikumas mõttes. Nende seisukohad on teaduslikult põhjendatud ja vaimsus kõrge.“ Ta mõistab nende kärsitust: „13 aasta jooksul on praktiliselt tehtud vähe, kuid bürokraatias on siiski pikk samm edasi liigutud. Valminud on mahukad uurimused keskkonnamõjude hindamiseks ja Keskkonnaamet on jõudnud arusaamisele, et ei saa anda luba hüdroenergia tootmiseks Sindi paisul. Eesti Vabariigi Põhiseadus näeb ette õiguse pöörduda kohtusse, kui isik leiab, et tema põhivabadusi ja -õigusi piiratakse. Just seda õigust on paisu omanik kasutanud ja ülejäänud peavad nüüd ootama kohtuveskite jahvatamist, sest me tahame elada õigusriigis.“

Noomitus omanikule

Milliseks hindab Keskkonnakomisjon Keskkonnaministeeriumi panust Sindi paisu küsimuse lahendamisel?

Annely Akkermann ja hüdrobioloog Tauno Jürgenstein on keskendunud väga pikale vestlusele vee-elustiku teemal

„Minu arvates on Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet toimetanud hoolsalt – on hinnatud keskkonnamõjud, on otsustatud hüdroenergia tootmise mittelubamine, on täiendatud seadusandlust. Keskkonnaamet peab kohtuvaidlust avalikes huvides kalavarude kaitse ja kudealade laiendamise eest. Ma pigem tunnustaksin Keskkonnaametit visa edasiliikumise eest ja noomiksin paisu tänast omanikku oma kohustuste täitmata jätmise eest,“ ütles Akkermann, kelle arvates on kohtuvaidluse ainus sisuline mõte eraomaniku hüvitise suuruse määratlemine.

Pilk lõhemaimudele

Ta on kindel, et ühel päeval otsus sünnib, aga see teostuks kiiremini osapoolte kokkuleppel. „Kahtlemata makstakse hüvitis eraomanikule maksumaksja rahast, seetõttu peab Keskkonnaamet olema läbirääkimistes hüvitise üle vägagi kokkuhoidlik.“ Akkermanni isikliku arvamuse kohaselt on paisu hind 1 euro, sest omaniku kohustus on tagada kalade läbipääs kudealadele, mille saavutamiseks tuleks väga palju investeerida. „Kui saab selle kohustuse riigile üle anda 1 euroga, et riik saaks teha kalakaitselised investeeringud, siis minu arvates tuleks omanikul seda teha.“

Olavi Kõrre mängib akordionit, et lõhemaimude teele saatmine lõbusamalt läheks

Akkermann on selgesõnaline Sindi paisul hüdroenergia tootmise vastane ja nõuab kalade kudealadele pääsu tagamist. Kas selleks on Sindi pais vaja maha võtta või rekonstrueerida kärestikuks nii, et teatud maani paisutus säilib, selles küsimuses tal seisukohta ei ole. Lahendus jäägu tema sõnul kohaliku kogukonna ja hüdroinseneride leida.

Looduskaitseliidu kalakaitse Pärnu jõe üksus

Lendõnge lennutamise treening kuival maal

Huvipakkuv oli Akkermanni poolt välja käidud mõte looduskaitse liidu asutamisest. „Idee moodustada vabatahtlike looduskaitseinspektorite organisatsioon, andis mulle paar aastat tagasi üks Võrumaa mees, kes ütles, et ta heameelega sekkuks kui näeb Läti piiri ääres röövpüüdjat või –kütti, kuid tal ei ole selleks vastavat koolitust ega ametitunnistust.“

Lõhemaimud rändavad Oore kärestikku

Idee ei ole maailmas uudne. „On teada, et kõige parem looduskaitse on kogukondlik looduskaitse, mis on ju väga loogiline, et loodust kaitsevad need inimesed, kes selle keskel konkreetselt elavad. Eesti on nii väike riik, et me ei suuda kunagi pidada suurt armeed, ei sõjamehi, päästjaid ega ametnikke. Meie, eestlased, peame väga palju ära tegema vabatahtlikus korras, hoides ennast vormis nii praktilises kui teoreetilises mõttes.“

"Pärnu jõe ääres oli minu arvates just looduskaitseliidu kalakaitse Pärnu jõe üksus," leiab Annely Akkermann, kes kinnitab seda ka Hans Sollile

Akkermann tõi näiteks Päästeameti, kes näeb viimastel aastatel suurt vaeva vabatahtlike päästjate võrgustiku loomisega. „Ma arvan, et nad on ainuõigel teel.“ Akkermann leiab, et Eesti looduskaitse peab kolima paberilt ja kontorist loodusesse ning seda ei ole võimalik saavutada teisiti kui vabatahtliku kogukondliku looduskaitse süsteemsel arendamisel. Täna testisin seda ideed esimest korda avalikkuse ees, sest see seltskond Pärnu jõe ääres oli minu arvates just looduskaitseliidu kalakaitse Pärnu jõe üksus.“

Samal teemal:

Oore kärestikul lasti tänavuaastased viimased 5000 noort lõhet Pärnu jõkke

EEOK esimeest kindral Laidoneri mälestati perekonna kalmul ja teatejooksuga

Friday, September 26th, 2014

25. septembri keskpäeval taaspühitsesid peapiiskop Andres Põder ja Kaitseväe peakaplan Taavi Laanepere perekond Laidoneride uuendatud rahula Tallinna Siselinna kalmistul. Kell kolm lähetati  stardipaugu järel Viimsi pargi rajale XV Kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksu võistlejad, kelle hulgast võitis rändkarika 2. Jalaväebrigaad.


Ilma kingituseta

Trivimi Velliste Laidoneride pere rahulas

Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimehe Trivimi Velliste sõnul on rahu ja vabadus teineteise suhtes lahutamatud mõisted. Kumbagi ei kingita ja nende olemasolu pärast peab pidevalt pingutama. „Olümpiamängud kannavad rahuaadet ja Eesti vähejuht sümboliseerib vabaduseaadet. Seepärast kutsub kindrali mälestusele ja olümpia-aatele pühendatud teatejooks looma vaimset pidet ammuste ja praeguste põlvede vahele.“

Tarmo Kruusimäe asetab kimbu IRL rahvuslaste kogu poolt

Laidoner oli rahuaastatel 1924-1931 Eesti Olümpiakomitee abiesimees, viimasel neljal aastal juhtis samuti Eesti Spordi Keskliidu tööd. Samal ajal täitis ka EOK esimehe ülesandeid ja 1934. a sai temast EOK esimees, mis selgitabki legendaarse väejuhi nimelise olümpiateatejooksu korraldamise traditsiooni au sees püsimist.

Mullaks muutunult uuesti koos

Kalli Holland

Kaitseministeeriumi majanduslikul toetusel tegi OÜ Vana Tallinn Kalli Hollandi juhtimisel Laidoneride perekonna matmispaigas väga põhjaliku ennistustöö. Eile tänati tänuväärse töö tegijaid. Taaspühitsemise järel asetati hauale pärg või kimp Kaitseväe, Kaitseliidu, Spordiselts Kalevi, Viimsi valla, Laidoneri seltsi ja IRL rahvuslaste kogu poolt. Mängis Kaitseväe orkester.

Neeme Brus

Kaitseliidu peastaabi major Neeme Brus meenutas hauaplatsil, et tänavu 13. märtsil möödus kindral Laidoneri surmast 61 aastat ja kõneles veidi pikemalt sellele järgnenud sündmustest. 1996. a 5. aprillil teatas Tallinnas asuv Vene saatkond Eesti Välisministeeriumile, et Johan Laidoner maeti kohe järgmisel päeval Vladimiri vangla kõrval asuvale linnakalmistule. 1999. a paigaldati Eesti Kaitseministeeriumi ettevõttel Vladimiri kalmistu väravapostile eesti- ja venekeelse kirjaga Mati Karmini valmistatud Laidoneri pronksbareljeefiga mälestustahvel. Kahjuks polnud võimalik kindrali säilmete Eestisse ümbermatmist korraldada, sest haua täpne asukoht ei olnud teada.

Uuendatud Laidoneride pere rahula

2004. a etendati Rohuneeme kalmistul Viimsi kooliteatri ja tantsulaagri tantsijate ühisetendust, mis tipnes Vladimiri linnakalmistult Laidoneri matmispaigast toodud mulla pühitsemisega. Muld puistati sama aasta 18. septembril kindrali abikaasa ja tema poja hauale. „Läbi mulla, milleks me kõik kord saame, võime me minu arvates öelda, et perekond on siin jälle koos,“ lausus Brus, kes peatus mõtetega ka auväärse mehe sõjaväelisel tegevusel.

Tundmatust alampolkovnikust legendaarseks ülemjuhatajaks

Laidoneride pere rahula pühitsemise talitusel osalejad

Kui 1918. a lõpul Saksa okupatsioonivägede lahkumisel punavägi nende kannul Eestisse tungis, polnud riiki ja sõjaväge õieti olemaski. Algul oli Laidoner operatiivstaabi ülem ja enne jõulupühi määrati sõjavägede ülemjuhatajaks. „Kõrgema sõjaväelise hariduse, suure intelligentsi ja nooruse entusiasmiga omas ta head otsustusvõimet, poliitilist taipu ning silmapaistvat juhtimisoskust vaenlastega sõdides. Tulles tundmatu alampolkovnikuna, tegi ta tõhusat tööd: sisendas väikese Eesti sõjaväkke julgust ning usku enda võimetesse, mille tõttu ainult miljoniline rahvas suutis Vabadussõja viia edukale lõpule palju kordi suurema vastase vastu.“

Eesti Kaitseväe Orkester, dirigent Peeter Saan

1. detsembril 1924 seisis eesti rahvas jälle hädaohus. Siis oli Laidoner taas see mees, keda kutsuti korda ja rahu uuesti jalule seadma. Ülemjuhataja 1924. a 17. detsembri käskkirjaga taastati vabatahtlik kaitseorganisatsioon Kaitseliit. „1. detsember näitas veenvalt, kustpoolt tuleb oht meie demokraatiale ja sellest peale jäi Kaitseliit riigikaitse oluliseks osaks.“

Brus meenutas veel 1934. a 16. oktoobri raadiokõnes öeldud ülemjuhataja sõnu: „Kõigepealt ma kriipsutan alla…; ükski riik, ükski rahvas ei püsi ilma kaitseta…; kui tahame iseseisva riigina elada, siis peame iga silmapilk valmis olema ennast kaitsma. Et ennast kaitsta, selleks on tarvis kõigepealt kaitsetahet, … peab oskama ennast kaitsta ja peavad olema kaitsevahendid, … meil peab olema tahet ja julgust.“ Sõnavõttu lõpetades ei kahelnud Brus selles, et Laidoner oli oma ameti tõttu Eesti okupeerimisel lähenevast ohust hästi informeeritud ja võinuks oma elu päästmiseks õigel ajal kodumaalt lahkuda. „Aga Laidoner sidus oma isikliku saatuse kodumaaga. Ta jäi oma rahva juurde. Sellepärast on kindral ja tema perekond oma kodumaal ja meie südametes ka täna.“

Joosti iseolemise väes

 

Kõige kiirema ringi tegid Tallinna Reaalkooli võistkonna koosseisus Hendrik Kiristaja ja Matthias Rimm

Olümpiateatejooksu kuulutas avatuks Kaitseliidu ülem brigaadikrindral Meelis Kiili. Jooksmine toimus kindral Laidoneri kunagises kodus, Viimsi mõisapargis, viies erinevas võistlusklassis: kaitseväelased, kaitseliitlased, noorkotkad-kodutütred, skaudid-gaidid, põhikoolid, gümnaasiumid jt. Üksteiselt võeti mõõtu kaheksas teatevahetuses ja iga võistleja jooksis ca 750 meetrit. Kiireima esimese ringi tegi Sisekaitseakadeemia võistkonna koosseisus Martin Meeksa ja Karl-Rauno Miljand  ajaga 4:09.8.  Kõige kiirema ringi tegid Tallinna Reaalkooli võistkonna koosseisus Hendrik Kiristaja ja Matthias Rimm ajaga 4:07.1. Üldvõitjana sai rändkarika enda kätte 2. jalaväebrigaad. Võitjatele riputas medalid kaela olümpiavõitja Erki Nool. Võitjate autasustamisel osalesid veel major Heino Märks, Olümpiakomitee täitevkomitee liige Jaak Salumets Viimsi vallavanem Jan Trei, Trivimi Velliste.

Ühe hinnalise kingitusena said autasustatud raamatu „Iseolemise vägi“ omanikeks. „Lugege seda raamatut, mis on selle maja kunagise peremehe lugu. See raamat on selle maja taastamise lugu ja see on kindrali mälestuse hoidmise lugu. Raamat kutsub lähemalt tutvuma majaga, mille uksed on teile alati valla – nii nagu ka uks Kindral Johan Laidoneri Seltsi, kes aastal 2000 algatas Kindral Laidoneri olümpiateatejooksu iga-aastase tava“ ütles Velliste.

Võistluse peakorraldajad olid Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Spordiselts Kalev, Eesti Kaitsevägi. Abiks oli Kaitseliit, Olümpiakomitee, Viimsi vald, Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum.

2. Jalaväebrigaadiga ühel pildil

Vaata videot

Samal teemal:

Maria ja Johan Laidoneri „Taaskohtumine“

Suve lõppedes tulid Sindi ajaloohuvilised taas kokku

Wednesday, September 24th, 2014

Sindi ajalooklubi uut hooaega avades võeti vaatluse teemaks „100 aastat I maailmasõja puhkemisest“.

Ajalooklubis

Lembit Roosimäe

Täna keskenduti peamiselt dokumentaalfilmi vaatamisele. „Esimene Maailmasõda“ on erakordselt hästi tehtud DVD, mis valmis 2003. aastal. Haruldased arhiivimaterjalid ja täiuslikult tõepärased kaadrid on töödeldud kaasaegse arvutigraafika abil. Kui seni võisime vaadata vanu arhiivilinte ammu möödunud aegadest must-valgetes kujutistes, siis tänapäeval avaneb imetlusttekitav võimalus näha sajanditaguseid sõjasündmusi värvilistena. DVD hoidisele on kirjutatud: „See oli esimene sõda, kus kasutati surmatoovat gaasi, tol ajal ulmeliste koletistena mõjuvaid tanke ning raskekahurväe surmatoovat tulevihma, mis külvas hävingut ja kaost.“

Enne filmi nägemist tegi ajalooõpetaja Lembit Roosimäe mõned sissejuhatavad märkused. Ka filmi vaatamise ajal ütles ta aegajalt üksikuid täpsustavaid kommentaare juurde. Ühe kohalviibinu mõte kuuldust-nähtust oli paralleele vedav tänaste maailmasündmustega: kui diplomaatia jääb nõrgaks või lakkab üldse olemast, siis hakkavad kõnelema sõjariistad. Mitte ükski sõdimine polnud varem maakeralt minema pühkinud peaaegu tervet inimpõlve nagu seda suutis sada aastat tagasi puhkenud sõda.

Pärnumaa rattaretk ootab pühapäeval pedaalima

Wednesday, September 24th, 2014

Pärnumaa Rattaretke 2011 meenutus

Septembrikuu viimasel pühapäeval, 28.septembril, stardib Pärnu Vana silla kõrvalt seitsmes Pärnumaa Rattaretk, tuues sügisest rõõmu tundma mitusada suurt ja väikest rattasõpra.

2014 Pärnumaa rattaretke rajakaart, suurendamiseks mine siia

Pärnumaa Rattaretke 2011 miniretke stardis Audru ringrajal

Pärnumaa Spordiliidu korraldatav sündmus, mis lisaks liikumisrõõmule rõhub traditsiooniliselt ka ohutule liiklemisele, saab lähte ning võtab finišeerujad vastu Pärnus, viies vahepeal osalejad ka Audru valla radadele. Vastavalt enesetundele ja sportlikule vormile on võimalik valida pika, 42km distantsi ning lühikese, 20km sõidu vahel.

Retkelistele pakutakse rajal teed ning ergutatakse meelelahutusega. Lastele on alates kell 10.30 Vana silla kõrval oma sõidud ning need lapsevanemad, kes ise hiljem sõitma siirduvad, saavad varem sportimise lõpetanud pere noorimad jätta turvalisele laste mängu- ja hoiualale.

Kõiki lõpetajaid ootab finišeerudes kuum supp ning mineraalvesi ja võimalus võita loosiauhindu. Üks õnnelik osaleja sõidab traditsiooniliselt koju uuel jalgrattal.

Eelnevalt, kuni 26. septembrini, saab registreerida Pärnu Keskuse infopunktis ning kodulehel www.psl.ee. Mõnevõrra kõrgema osalustasu eest on vabade kohtade olemasolul võimalik end kirja panna ka sündmuse toimumise päeval koha peal.

Detailne info on saadaval juhendis!

Samal teemal:

Laura-Liis naases V Pärnumaa Rattaretkelt koju uue rattaga

Pärnumaa IV rattaretkelt läks Kuldari abikaasa uhiuue rattaga koju

Pärnumaa rattaretkega seonduvad eelteated

Kutse IV Pärnumaa Rattaretkele

Pühapäeval peetud Pärnumaa III Rattaretk on saanud ajalooks

Septembri viimasel pühapäeval peetakse kolmas Pärnumaa Rattaretk

Vastupanuvõitlemise päeval nägi Velliste meie nõrkust liigses pragmaatilisuses

Tuesday, September 23rd, 2014

Eilsel vastupanuvõitluse päeval süütas EELK peapiiskop Andres Põder Haapsalu Toomkirikus 16 küünalt, et mälestada riigi viitteistkümmet kõrgeimat aukandjat, kellele polnud saatuse poolt antud loomulikku surma ja üht, kellel oli õnn lahkuda oma maiselt rännakult vaba inimesena vabal maal.

Põgari palvemajas laulab isamaalisi laule Ridala Põhikooli lasteansambel, juhataja õpetaja Anne Pääsuke. Foto erakogust

Kas neid küünlaid on vaja?

Esmakordselt läitis peapiiskop küünlad 8 aastat tagasi Tallinna Toomkirikus. Seejärel on ta koos abilistega süüdanud 16 küünalt Tallinna Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani kirikus, Narva Aleksandri kirikus, Pärnu Eliisabeti kirikus, Viljandi Jaani kirikus, Kuressaare Laurentiuse kirikus ja nüüd kaunist traditsiooni jätkates Haapsalu Toomkirikus.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel alustati vastupanuvõitluse päeva Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures, kus kõnelesid kaks ajaloo elavat tunnistajat. Heli Susi ja Agu Kull olid 70 aastat tagasi üsna noored, aga oma perekondliku päritolu tõttu asusid ajalookeerise kõige olulisemate sündmuste keskel.

Kirbla kirikaias anti au Läänemaalt pärit riigipea kohusetäitjale professor Jüri Uluotsale.
Tema kalmule asetasid pealinnast saabujate kõrval kimbud ka kohalik maavanem ja vallavanem. Mõeldi professor Uluotsa vapratele võitluskaaslastele Põgari palvemajas. Möödaniku riigimehi austasid lauluga Ridala põhikooli õpilased.

Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste on kõigil aastatel pidanud vastupanuvõitlemise päeva kõne. Nii tegi ta seda ka Haapsalu Toomkirikus, kus küsis: „Kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata?“ Ta vastas veendunult: „jah, see on vajalik, sest need küünlad on  meie ajaloomälu!“

Sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornis

Velliste meenutas, et 70 aastat tagasi rebiti Pika Hermanni tornist sinimustvalge lipp ja asendati veripunase plaguga. Samal päeval pidas Otto Tiefi juhitud legendaarne Eesti Vabariigi valitsus  Läänemaal, Ridala kihelkonnas, Põgari palvemajas oma viimase istungi, et seejärel lahkuda kodumaalt ja jätkata võitlust välismaal. Selle valitsuse oli moodustanud 4 päeva varem Jüri Uluots, kes ime kombel pääses Stalini hakklihamasinast. Vastavalt 1938. aasta põhiseadusele asus Jüri Uluots viimase seadusliku peaministrina automaatselt Vabariigi Presidendi ülesannetes. Ta moodustas uue, seadusliku valitsuse, et rõhutada riigi kestvust mitte ainult de iure, vaid ka de facto, aga ka jätkamaks tegeliku vastupanu juhtimist.

Maailma olemus püsib muutumatuna

„Maailma olemus ei muutu mitte kunagi, isegi kui tööriistad või sõjariistad muutuvad. Vanasti hävitati vaenlane sõjanuiaga, nüüd piisab klahvile vajutamisest. Aga asja olemus ei ole muutunud,“ kinnitas Velliste, kelle hinnangul on Looja Maarjamaad hoidnud ja andnud väga head, parajad elutingimused. Siin ei ole liiga palav ega liiga külm, niiske ega kuiv, puuduvad maavärinad, lumelaviinid, orkaanid, sagedased suured üleujutused. Kuid siin on palju puhast õhku ja magedat vett, veelgi rohkem kergelt soolast vett, palju metsa, sood, raba, vaikust, põldu ja karjamaad. „Eestis ei ole kitsas, kui me vaid ise oma elu üksteise jaoks kitsaks ei tee.“

„Seitse aastakümmet tagasi lahkus 7 % selle maa rahvast. Viimase kümne aasta jooksul, mil meie piirid on valla ja vabadus saavutanud ülima astme, on lahkunud samasugune osa meie rahvast. Kas nad on põgenenud? Nii nagu põgeneti seitse aastakümmet tagasi, et päästa oma elu!?“ Velliste sõnul on see valus ja raske küsimus, mida ei saa jätta esitamata. „Vabadus ja kitsikus! Sellele ei osanud me mõelda veerand sajandit tagasi, kui unistasime oma riigist tegelikkuses, kui Laulev revolutsioon oli jõudnud haripunkti, kui Eesti kodanikud moodustasid komiteesid, et valida oma ajutine esinduskogu – Eesti Kongress, mille kokkuastumisest möödub kevadtalvel 25 aastat.“

„Mida me oleksime saanud tookord paremini teha? Mida saaksime praegu paremini teha? Kirjanik Jaan Kross juhtis juba eelmise sajandi lõpukümnendil meie tähelepanu ühele olulisele tõsiasjale – Eesti igapäevakeelest on kadunud sõna „ligimesesarmastus“. Ma usun, see sõna kõlab endiselt pühakodades. Kuid sel juhul tuleks pühakodasid sagedamini külastada!“

Sidusaine tugevuses

Mälestushetk Põgari palvemaja ees, kus Otto Tiefi valituse mälestustahvli kõrval kõneleb Trivimi Velliste. Foto erakogust

Velliste näeb meie nõrkuse olevat liigses praktilisuses: „Õigemini pragmaatilisus. Me arvame, et tehnilised leiutised toovad viimaks lahenduse kõikidele muredele. Aga sõjanuia asendamine arvutiklahviga on tõendanud, et nii see ei ole. Meie hinge kõige keerukamad vajadused ei lahene tehniliselt. See tõde kehtib ühtaegu iga üksiku inimhinge kui ka kogu rahva hingeelu kohta. Kui rahva hinges ei ole ühendavat jõudu, kõikeliitvat väge, on see rahvas nagu koorem liivaterasid, mida isegi kerge tuuleiil jaksab pillutada. Ja sinna kaovad ka meie 7 %.“

Kujundliku pildina kirjeldas Velliste esiisade tarkust kasutada katedraali ehitamisel tugevaid kive ja nende sidumiseks sama püsivat lubimörti. Head ühiskonda võrdles ta katedraaliga, mille püsivus tagatakse õigesti valitud sidusainega. „Eesti ühiskonna suurim mure pole mitte eurode arv ühe inimese kohta, vaid sidusaine tugevus inimeste vahel. Kuidas see imepärane aine jälle kätte leida, vaat see on küsimuste küsimus!“

Väärikas riik

Velliste kordas Haapsalus varemgi korduvalt räägitut sellest, et eestlased asustavad väga vana rahvana siinset maad vähemalt viis tuhat aastat ja paljud suurrahvad on meie kõrval uustulnukad. Siiski ei pea ta kõige tähtsamaks rahva vanust, vaid rõhutas, et meie riik pole hilistekkeline algaja. „Riigi 100. sünnipäevale vastu liikudes oleme moraalsed ja vaimsed tänuvõlglased selle riigi rajajatele, kes said omal ajal hakkama uskumatuga, millest 19.sajandil oli unistanud hullumeelsena tundunud luuletaja Juhan Liiv. Ei Peterburis, ei Pariisis ega Berliinis peetud sellist asja võimalikuks. Ometi sai võimatu tegelikkuseks ja eestlased riigirahvaks, peremeesrahvaks omal maal. See on privileeg, millest unistavad mitmed meist arvukamad rahvad. Me peame seda mõistma ja seda kingitust hoidma ja kinnitama kindla, selge häälega oma tänuvõlga – ennekõike nendele, kelle auks siin pühakojas põlevad täna kuusteist küünalt.“

„Me peame kinnitama oma tänuvõlga selle riigi rajajatele ausammaste püstitamise ja auraamatute trükkimisega – olgu siin Haapsalus, kus kõige esmalt kavatseti see riik välja kuulutada, või Pärnus, kus see riik kõige esmalt välja kuulutati. Või pealinnas, kus seni puudub avalik mälestusmärk Eesti Vabariigi esiväljakuulutajale – Päästekomitee esimehele. Riigi suurjuubeliks tuleb auvõlad lunastada!“

Samal teemal:

Mälestatakse riigivanemaid-riigipeasid

Trivimi Velliste vastupanuvõitluse päeva mälestuskõne

Riigivanemate mälestusjumalateenistusel kõneles Trivimi Velliste

Trivimi Velliste kõne Eliisabeti kirikus

Riigipeade mälestusjumalateenistus Narva Aleksandri Suurkirikus

Riigivanemate mälestusjumalateenistus Tartus

Mälestatakse riigivanemaid-riigipeasid

Sunday, September 21st, 2014

Uudist on täiendatud

Tänavusel vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril möödub 70 aastat Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist Põgari palvemajas Läänemaal.

Heli Susi 22 septembril 2012 Tallinnas Metsakalmistul nimeta haudades puhkavatele Otto Tiefi valitsuse liikmetele ja kõrgetele riigiametnikele mälestusmärgi avamisel

Kell 10.30 toimub Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures mälestustalitus, kus seitsme aastakümne tagust meenutavad elavad tunnistajad Agu Kull ja Heli Susi.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel sõidetakse seejärel Läänemaale. Kirblas prof. Jüri Uluotsa kalmul antakse au toonasele riigipea kohusetäitjale ja valitsuse moodustajale. Edasi liigutakse Põgari palvemajja, kus laulab Ridala põhikooli lasteansambel.

Keskaegses Ridala kirikus süüdatakse küünlad.

Haapsalu Toomkirikus esineb kõnega Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste ja EELK peapiiskop Andres Põder süütab 16 nimelist küünalt

Kell 18 algab Haapsalu Toomkirikus traditsiooniline Eesti riigivanemate mälestusjumalateenistus, kus EELK  peapiiskop Andres Põder süütab taas 16 nimelist küünalt – ühe iga manalas viibiva riigivanema-riigipea mälestuseks. Kõnelevad Lääne praostkonna praost assessor Tiit Salumäe ja K. Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenivad organist Lia Salumäe, solist Martin Karu ja klaveril Sirje Kaasik.

Eesti Endiste Metsavendade Liidu (EEML) sekretär Heiki Magnus ja EEML juhatuse esimees Arnold Ojaste (endine metsavend, 14 aastat) Pildistatud Vigala Maarja kirkus, 2014 aasta Raplamaa ajaloopäeval Foto erakogust

Eesti Endiste Metsavendade Liidu (EEML) sekretär Heiki Magnus annab toomkirikus üle EEML III klassi teeneteristi EELK peapiiskopile Andres Põdrale. „Olen ammu oodanud seda päeva, et see teeneterist just Haapsalu toomkirikus üle anda. EEML on saanud aastate jooksul teha märkimisväärset koostööd luterliku kirikuga, korraldades mälestuspäevi, paigaldades mälestustahvleid metsavendadele ja kaitseliitlastele/ohvitseridele vastupanuvõitluse mälestuse jäädvustamiseks,“ ütles Heiki Magnus, kes on Läänemaal toimuva ajakava kokkuseadja. Heiki Magnus asetab Läänemaa rahva nimel ka maavalitsuse pärja Otto Tiefi kalmule.

Vastupanuvõitluse päeva ilmestavad liputoimkondade ja orkestrimuusikaga Kaitseliidu Tallinna ja Läänemaa malev. Läänemaal jagavad selgitusi ajaloolased Küllo Arjakas ja Mati Mandel.

Tänavu 14. augustil möödus Otto Tiefi sünnist Rapla kihelkonnas 125 aastat.

Samal teemal:

Trivimi Velliste vastupanuvõitluse päeva mälestuskõne

Riigivanemate mälestusjumalateenistusel kõneles Trivimi Velliste

Trivimi Velliste kõne Eliisabeti kirikus

Riigipeade mälestusjumalateenistus Narva Aleksandri Suurkirikus