Arhiiv December, 2014

Mõtiskleval vaatel Sindi raekoja tornis

Wednesday, December 31st, 2014

Digitaalne käsitermomeeter näitas tund enne keskpäeva varjus mõõdetud õhutemperatuuriks +4,5°C. Vähesed pilved ei suutnud takistada eredat päiksepaistet ja seniks, kuni mitmekümne cm paksuselt maha sadanud lumi jaksab soojast hoolimata veel Sindi vaadet kaunistada, otsustasin vana-aasta viimasel päeval heita pilk ilusale kodulinnale raekoja torni rõdult.

Sindi raekoja tornis olev kell mõõdab järjest lähenevaid uude aastasse kandvaid tunde

Päris omapäi tavaliselt torni kitsastele treppidele ja tipus olevale redelile ei pääse, kuid linnapea Marko Šorin nõustus abivalmilt võtmekimbuga kaasa tulema ja nii avanes taas suurepärane vaade kaugemale üle puude latvade.

„Aastavahetusega loodetakse ikka, et halb ja ebameeldiv jääb vanasse aastasse meie selja taha,“ mõtiskles Šorin. Samas leidsin, et mööduvas aastas on palju headki, millega tahaks jätkata ka saabuval aastaringil. Muidugi oli linnapeal õigus, et selgelt tulevikku ei oska meist keegi näha ja nii usutakse uude aastasse, mis toovat üksnes head ja vähem muresid. „Nii see on olnud ja jääbki, sest positiivsus annab meile vajalikku energiat edasi elamiseks,“ kinnitas minu kõrval seisev mees, keda olen harjunud tundma põhjalikult kaalutleva inimesena. Temagi loodab, et mitmed suured murepilved maailma kohal hajuvad ja uued perspektiivid on helgemad ning lootustandvamad.

Marko Šorin

Paratamatult ei saanud me ka aasta viimasel päeval mööda poliitikast ja vestlesime sellelgi teemal. „Eestlastel on uuel aastal öelda oma sõna uue Riigikogu koosseisu kujunemises ja siin kohal tuleb ergutada kõiki oma kodaniku kohust täitma. Meie riiki ei vii edasi teadmine, et keegi valimas ei käinud.“ Tõepoolest, jättes kodanikuna oma otsustava sõna ütlemata, võib tulemus osutuda selliseks, mida polegi soovitud.

Muidugi saadavad meid ka uuel aastal erimeelsused, aga küllap tahetakse olla kõigi suhtes samavõrd ka heasoovlikud. Maa peale tagasi jõudes võisime kätlemisega soovida teineteisele kõike kõige paremat ja palju kordaminekuid uuel aastal! Sama siira sooviga tervitab Šorin ka kõiki teisi oma kodukandi inimesi.

*

Peipsiveer ja vanausulised olid koolituspäeva teemaks

Tuesday, December 30th, 2014

Varnja palvela                                                Alatskivi lossi salapäraste uste taga

Loetud päevad enne aastavahetust külastas kõige teadmisjanulisem osa Sindi Gümnaasiumi personalist üht ainulaadsemat paika kogu Euroopas, mida tutvustatakse tunnuslausega “Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri”.

Kolkja külalistele pakutakse kõigepealt teed ja sibulapirukaid

Maitsev tee ja soojad sibulapirukad

Euroopa suuruselt neljanda järve Peipsiveerel kohtuvad eesti talupojatavaga baltisaksa ja vanausuliste kultuur. Eilne päev viis Pärnumaa huvilised kokkupuutesse siiski peamiselt kahe viimati mainitud kultuuriga: Bessonovski sibulasordi aretuse, Varnja palvela ja Alatskivi mõisaga.

Kolkjas

Eestimaa idaserval oli loodusmaastik sama värvitu ja ühetaoliselt valge nagu Sindi lumistelt tänavatelt teele asudes. Seepärast polnud põhjust bussijuhiga pahandada, et teekond kellaajalises arvestuses kavandatust oluliselt pikemaks kujunes. Õnneks jõudis bussirahvas ikkagi tunnike enne päeva pimenemist Kolkja vahele. Ajalooürikutes on asupaika esmakordselt mainitud 1592. aastal. Esimesed starovetsid ehk vanausulised saabusid Peipsi läänekaldale rohkem kui 300 aastat tagasi. Kuulsa peipsi sibula ajalugu ulatub aga üle-eelmisesse sajandisse. Sibulakultuurist rääkis meile väga põhjalikult Konstantin Avvo, keda hüütakse ka Kolkja Kostjaks. Mees ootas koolituspäevale hilinenuid väga kannatlikult ja oli külalistega äärmiselt sõbralik, kui buss viimaks Kala-sibula restorani hoone ees peatus.

Aega viitmata astusime Kostja järel pikal sammul mööda külatänavat, mis lõppes Pauli taluga. Tillukese palkehituse uks oli avatud ja meie saabudes astus taluperenaine tänavale, mille ääres oli laud ja laual haurav samovar. Perenaine asetas lauale korvid sibulapirukatega, mis polnud jõudnud veel vaatamata välisõhu krõbedatele miinuskraadidele mitte kuigipalju jahtuda. Tee oli sedavõrd maitsev, et suhkru lisamine võinuks üksnes maitset kehvemaks muuta.

Igikestev sibulakultuur

Konstantin Avvo ehk Kolkja Kostja sibulapõllul

Kaugelt tulnud teeliste esimene maitseelamus sai kohe täiendust sama meeleoluka kogemusega sibulakasvatusest, millest Kostja teadjamehe põhjalikkusega koolituspäeval osalenutele kõneles. Ta viis meid paksu lumevaibaga kaetud lagendiku äärde, kus mehe jutustuse järgi võis aimata sibulapõllu väljanägemist. Kostja käes oli tavatult pika varrega labidas, millega lükkas lume mullalt kõrvale. Külmumata maad väheke kaevates tõstis ta liivaseguse mulla labidal uudistavate pilkude ette ja kõik nägid pinnast, milles õige peipsi sibul kasvab. Kuidas siis vanausulised traditsiooniliselt siiruviirulisi aiasaadusi kasvatavad ja müüvad?

Kevadeti kaevatakse peenrad ümber. Seal, kus eelmisel suvel oli peenar, jäetakse järgmisel aastal peenarde vahele vagu. Kuna vahed täituvad sageli veega, tõstetakse peenrad hästi kõrgele. Peenar aetakse kõrgeks õhutamise tarvis, sest sibulaid ei kasteta mitte kunagi. Sügisel asetatakse peenravahedesse saepuru, prahti, puulehti, varem kasutati ka rohkem sõnnikut. Nende kohale tehakse kevadel kõrge sibulapeenar. Kostja ütles, et sibulate kasvatamisel ja kuivatamisel toimub töö käsitsi. Ei kasutata mineraalväetisi ega putuka- ja umbrohutõrje vahendeid. Putukatõrjet tehakse soolalahusega ja rohitakse käsitsi. Sibulapeenarde äärtele külvatakse ka porgandiseemneid. Nii saab maad paremini ära kasutada. Teadlaste sõnul olevat sellel ka hea putukavastane koostöömõju, sest porgandid peletavad eemale sibulakahjurid ja sibulad pärsivad porgandikahjurite levikut.

Korvis on väga maitsvad sibulapirukad

Kostja sõnul haritakse tänapäeval Peipsi äärsetel maadel üksnes viiendikul sellest alast, millel 30 aastat tagasi sibulaid kasvatati. „Veel lähiminevikus müüsime sibulat Venemaale, peamiselt endise nimetusega Leningradi. Nüüd puudub nii suur turg ja realiseerimine muutunud keerukamaks,“ rääkis suurte kogemustega sibulakasvataja. Kui Kostja sibulatalu saagikust võib olenevalt aastast mõõta koguni tonnidega, siis väikeste kasvatajate saaki arvestatakse nii mõnesaja kiloga. Suved on erinevad ja seepärast võib sibulate üles võtmine toimuda juulis, aga ka hiljem – augustis.

Kuivatamine toimub kindlate reeglite alusel. Esmalt kuivatakse kuni 3 päeva päikese paistel, hiljem paar nädalat saunas 20–30 kraadiga. Niiskuse välja ajamiseks tõstetakse kahel-kolmel korral sama aja kestel soojus kuni 40 kraadini. Kostja jutustusest selgus, et nõnda on vanausuliste saabumisest alates koguaeg ühtviisi sibulatega ümber käidud.

Peipsi sibul on sootuks erinev poolakate sibulast

Kostja näitab peipsi sibula välimust

Peipsi sibul peab võistlema Hollandist, Poolast ja mujalt sisse toodava sibulaga. Pealegi üritatakse teinekord ostjat petta ja müüakse näiteks Poolast ostetud sibulat Peipsi ääres kasvatatud siiruviirulise pähe. Kuidas teha vahet õige ja petukauba vahel? „Peipsi sibul on esmalt kibe, seejärel magusamaitseline,“ ütles Kostja ja võttis ühe väikese mugula näppude vahele, näidates ümmargust ja kuldkollast sibulat, mis võib olla ka pisut lapik. Poola sibul on piklik.

„Peipsi sibul on saanud esimese Eesti toiduainena kvaliteedikava,“ rääkis Kostja, kelle sõnul kinnitas Veterinaar- ja toiduamet mullu Peipsi sibula riikliku toidukvaliteedikava. Sellega määratletakse “Peipsi sibulat” ja “Peipsi tippsibulat”. Lapiku, lapik-ümara või lapik-ümar koonusekujulise tippotsaga mugul kaalub 25-150 gr. Koore värvus on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. Taimede kasvatamiseks kasutatavad seemnesordid on Venemaalt pärinevad “Bessonovski” ja “Jõgeva 3″, mis aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis.

Sihipärane sibulakasvatus sai Peipsi lähedastes piirkondades hoo sisse 19. sajandi keskpaigas pärast seda, kui kohalik rahvas asus kasvatama Penza oblastis Bessonovka külas aretatud sibulasorti, mis kohanes ilma vaevata ja andis püsivates kogustes suurepärase kvaliteediga saake.

Varnja palvelas

Varnja palvela eesruumis

Sibulajutt kuulatud ja väärtuslik toidus kaasa ostetud, suundusime rikkaliku ikonostaažiga kaunistatud Varnja palvemajja. Väliselt jättis punastest tellistest ehitatud torniga hoone siiski arhitektuurilises mõistes pigem kiriku mulje. Viimane kirikuõpetaja lahkus igavikku 8 aastat tagasi ja nüüd toimuvad teenistused ilma õpetajata. Meid võttis vastu kaheksakümne aastane erksa vaimuga koguduse õde, keda üks külastajatest iseloomustas naise silmadest kiirgava sära tõttu tõeliselt siira usklikuna.

„Eestis elab tuhandeid staroveeretseid. Suurim hulk asub Peipsi kallastel Varnjast Mustveeni. Üheksast kogudusest üks vanimaid ongi Varnja,“ rääkis vana koguduse liige, kes teab hästi kõiki aastaid ajaloost nimetada ja oskab muudki detailides jutustada. Kolkja kogudus asutati juba 1710, sest esimesed vanausulised saabusid Eesti pinnale üsna pea pärast patriarh Nikoni algatatud usureforme ja 1667. aasta Moskva kirikukogu, millega uued õigeusu tavad sisse seati. Uuendustega kaasaminemisest keeldujad tembeldati raskolnikuteks ja asetati karistuseks kirikuvande alla, millest vabaneti alles aastal 1971.

Tohtri kutsega pikalt elatud elus leiba teeninud naisel on vaatamata kõrgele eale säilinud lisaks kadestamisväärsele mälule ka kaunis lauluhääl. Et külalised veenduksid palvela saali heas akustikas, laulis ta arhailises vene keeles ühe jõuluaegse laulu. Ta lubas hoida käes ja lehitseda vanu raamatuid, mida vastavalt igale kuule ette loetakse. Pikemalt jutustas ikonostaažist. Kahjuks on kahel korral palvelasse sissemurtud ja väärtuslikke ikoone kaasa viidud. Mõlemal korral ei õnnestunud vargaid tabada. Viimasel vargusel saeti isegi rauast trellid läbi. Praeguseks on tühjad kohad asendatud kodudest toodud ikoonidega. Samuti on tellitud uusi töid. Hoonet on uuendatud ja kõik jätab hoolitsetud mulje.

Juhuslik vaimulik viisijupike pani mõtlema

Alatskivi loss

Akendest paistva valgusega õhtupimedust kaunistav Alatskivi loss jätab suursuguse mulje. Paljudes tubades liikumine on omamoodi elamus. Keldrikorrusel asuvad käsitöökojad. Külastasime tekstiilikoda ning savi- ja klaasikoda, kus võis osta mälestuseks sealse kandi suveniire.

Alatskivi lossi peasissekäik

Teise korruse külalistubadesse on Alatskivi valla ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga tehtavas koostöös ennast alaliselt sisse seadnud Eduard Tubin.

Lembit Roosimäe proovib klaveri heli

Kammersaalis peetakse loengud ja toimuvad kontserdid. Saalis on klaver, mis kuulunud omaaegsele Eestimaa Kommunistliku Partei juhile ja hilisemale Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehele Johannes Käbinile. Teada on, et juba 17-aastase komnoorena alustas ta Venemaal koos teiste mõtte- ja eakaaslastega muu tegevuse kõrval ka usuvastaste ürituste korraldamisega. Mõneti irooniliselt, kuid ikkagi hinge minevalt mõjus selle teadmise juures see, kui Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe istus viivuks sellele mehele kuulunud klaveri taha ja mängis vana vaimulikku meloodiat „Ma kummardan sind armuvägi“ (sõnad: Gerhard Tersteegen; viis: Dimitri Bortjanski). Laul on ühtviisi omaseks saanud nii ortotoksele kui protestantlikule kirikule ja ühendab erinevaid kultuure ja usulisi kogukondi veel sajandeid pärast laulu loomist.

Pilte lumisest Pärnust

Saturday, December 27th, 2014

Täna päeval mitmeid tunde kestvalt sadanud lumi annab lumepuhastajatele tööd hommikuni. Maanteeameti kodulehel teatatakse, et prognoositavalt tuleb ka saabuval ööl lumelisa.

Täna Pärnu rannas

Friday, December 26th, 2014

Lained peksavad Pärnu rannas vastu jääranti

Lumega kaetud liivaluited Pärnu rannas

Pärnu rannas maa- ja veepiirile tekkinud jäävalli vastu peksvad lained muudavad merevee õhku tõusvateks pritsmeteks. Seal, kus jääsuppi vähem, pilluvad lained ootamatul kokkupõrkel jäärandiga üles ka peent jääpuru. Päikesepaistel toimuv vee ja jää vaheline mänglev liikumine tekitab kauni loodusvaate, mida võib lõputult jälgida. Vahelduseks jääb silm puhkama maalilistel lumega kaetud liivaluidetel.

   

   

   

   

   

Samal teemal:

Esimese adventpüha ennelõunane aeg Pärnus

Talvepildid Sindi-Lodjas

Lumelörts muudab maa valgeks

Lumine Pärnu linnatulede valguses

Piltuudis talvisest Pärnust

Käesoleva talve esimene tõeline talvepäev Pärnus

Saabuva talve ootuse esimene lumi Sindis

Sindi jõulupühade aegses lumes

Lumine kalmistuarhitektuur

Lumi Sindis

Pildigalerii tänasest lumisest Pärnust

Kas talv on saabunud?

Kaunilt valge

Pärnus on lund tosin sentimeetrit alla poole meetri

Töönädal algas kauni ja karge talveilmaga

Pühadekaardid

Wednesday, December 24th, 2014

Häid jõulupühi!

Tänud kõigile pühadekaartide saatjatele, nii paberil kui elektrooniliselt!

   

   

Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu teemaks lasteaiad ja kergliiklusteed

Monday, December 22nd, 2014

Täna kohtusid Pärnu, Sindi, Audru, Sauga, Paikuse ja Tahkuranna valitsuste juhid eesmärgiga reastada projekte, mida soovitakse teostada Eesti Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava põhjal avanevate võimalustega aastateks 2014-2020.

Vastavalt Eesti Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale aastateks 2014-2020 toetatakse Eesti suuremate linnapiirkondade arengut prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“ kaudu. Pärnu Linnavalitsuse linnaarengu peaspetsialisti Katrin Alliku selgituse kohaselt rakendatakse selle raames toetusmeedet „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“. Linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia on alus prioriteetsest suunast toetuse saamiseks. Pärnu linnapiirkond saab toetust taotleda 13,9 milj euro ulatuses (+15% omafinantseering). Raha tohib kasutada säästvate liikumisviiside võimaldamiseks ning lasteaia- ja lapsehoiuvõimaluste suurendamiseks.

Ühislasteaed Pärnu lähedastele omavalitsustele

Pärnu Linnavalitsus, Sindi Linnavalitsus, Audru Vallavalitsus, Sauga Vallavalitsus, Paikuse Vallavalitsus, Tahkuranna Vallavalitsus on jõudnud Pärnu linnapiirkonna esindajatena kokkuleppele, et lasteaia ja -hoiu kohtade loomiseks nähakse vajadust rajada Pärnu linna 240 kohaga lasteaed (Raja tänavale) ning 164 kohaga lasteaed/-hoid (Väike-Posti tänavale). Alliku sõnul saavad sellisel juhul linnapiirkondade kohalikud omavalitsused Pärnus lasteaia- või lastehoiukohti.

2. oktoobril lõigati Sindi lasteaia juurdeehituses linti, aga mõeldakse veel täiendavate kohtade vajadusele

Kuna Sindi võimaldas tänavu oma linna lastele 40 täiendavat kohta koolimajas, siis osaletakse 10 lisakoha sooviga ühislasteaia loomisel Pärnusse. ”Juhul kui raha põhitegevustest üle jääb, nii öelda joonealuseks projektiks, siis selleks puhuks oleme esitanud taotluse 15 kohalise lastehoiu loomiseks Sinti,” ütles Sindi linnapea Marko Šorin pärast tänast koosolekut.

Audru soovib 40, Sauga 50 ja Tahkurand 10 kohta ühises lasteaias.

Nimetatud meetmest soovivad Paikuse ja Tahkuranna täiendavate lasteaiakohtade rajamist ka oma valla maadele, milles vastuolu ei nähta. Lepiti kokku, et tuleb kindlaks määrata ka nö ehituse “kohamaksumuse”. Kui keegi tahab teha uhkemat või kellegi lahendus väga kalliks osutub, siis peab ise juurde panema.

Pärnus alustatakse Väike-Posti lasteaiast. Ehitamiseks ollakse valmis juba tuleval aastal. Siiski sõltub õnnestumine sellest kui kiiresti vajalikud määrused vastu võetakse, ilmselt alles märtsis või aprillis. Määruste kinnitamisele järgnevad taotlused, hindamised jne. Nii võib raha eraldamise otsuseid oodata kõige optimistlikumal juhul alles sügiseks.

Kergliiklusteed

Säästva liikumisviisi parandamise projektidest on kõige olulisem rõhk kergliiklusteede, parklate ja parkimissüsteemide rajamisel ning olemasolevate teede rekonstrueerimisel. Vastav soov esitatakse Siseministeeriumile kommentaaride saamiseks. Nõusoleku saamisel suunatakse dokumendid volikogudesse.
Ilmselt 100% omavalitsuste esitatud soovnimekirjast planeeritud kavasse ei jää.

Projektide väljavalimisel on eelduseks olnud see, millised olulised teelõigud veel puuduvad, et tekiks terviklik teedevõrk, mida inimesed saaksid kasutada teekonnal kodu – töö – kool. Kindlasti tahetakse tagada hea ühendus Pärnu linna ja lähivaldade vahel.

Lisarepliigina tähendas Alliku, et uue bussijaama ja ühistranspordikeskuse rajamise kõige loogilisemaks rahastamisallikaks on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme vahendid, mitte linnaline meede.

Oluline, kuid samas kulukas ja keerukas, teema on Pärnus silla ümber toimuv. Ühiselt arutati, et oleks vajalik selline tähtis objekt käesolevas projektis eraldi ära märkida ja vastavatesse strateegiatesse kirja panna. Tõenäosus saada toetust nii kulukale objektile sellest meetmest on väike, kuid samas leiti, et märkimine aitaks ministeeriumit mõista pärnumaalaste tõsidust, millega sillarajamisse suhtutakse.

Sindi soovib esinduslikku väljakut

Sindi linnapea rääkis, et ühise jõupingutuse tulemusena on iga omavalitsus kaardistanud enda kergliiklusteede võrgustiku. „Sindi on linnavalitsuse tasemel kandnud kaardile potentsiaalse võrgustiku, mis koostati tulenevalt elanikkonna liikuvuse vajadustest ning sihiga moodustada terviklik süsteem. Piiravaks teguriks on samas nii olemasolev teede ja tänavate võrgustik kui kinnistute piirid. Samuti on laeks ees rahalised vahendid, mis ühistegevuseks ettenähtud,“ ütles Šorin. Sindi on oma taotlusesse kirjutanud 3,5 km ehitatavaid teelõike ja 1,5 km teelõike, mis vajavad renoveerimist. Veel loodab Šorin joonealusest projektist kõneldes Sindi Gümnaasiumi esise väljaku välja ehitamisele vastavalt valminud eskiisile. Viimast tutvustasid 2 aastat tagasi nimetatud projekti loojad teabepäeval kooli aulas. Tegu on väga nägusa ja väljapeetud projektiga, mille teostumine lisaks olulist aktsenti kooli ümbrusesse.

Pildil: Sindi teed meetmesse

Samal teemal:

Marko Šorin: mine Drammenisse

Päev head tegeva jõuluvana Eedu seltsis

Sunday, December 21st, 2014

Jõuluvana Eedu teeb lapsele pai

Neljanda adventpüha eelsel päeval, veidi aega enne keskhommiku lõppemist asutas jõulutaat ennast taas minekule. Vihmasest ilmast hoolimata ootas jõulumeest ja tema ustavat abilist päkapikk Riinat Häädemeeste, Võiste ja Uulu rahvas, kelle lapsed olid juba paar nädalat usinasti kirjutanud saabuvate pühade kingisoove ja neid postitanud selleks puhuks meisterdatud tavatult suurtesse postkastidesse.

Jõuluvana Eedu Häädemeestel

Jõuluvanal päkapikk, kass ja kaks koera

Puhketalu rahu jäi valvama 16-aastane erksa loomuga kodu-nurr Sabiine, keda Eedu ja Riina tahtsid enne lahkumist pisut kaisutada. Aga eakas karvakera ilmutas kassile iseloomulikku iseseisvust ja oli sedakorda hellituse suhtes üpris tõrksameelne. Nähtavasti tundis ennast niigi hästi kõrgel istmel lebades.

Riina ja Eedu sõbrad Triinu ja Junker

Jõuluvana Eedu koduõuel peavad vahikorda Junker ja Triinu. Nemad on Lõuna-Eesti varjupaikadest pääsenud koerad, kes oskavad jõuluvana majapidamises igat hetke lustlikult nautida. Kahekesi teineteisele seltsi pakkudes polnudki nad taadi ja päkapiku kodust väljumise pärast tusased.

Tulipunast kaubikut kaunistavad kirjad teatasid, et Via Baltical liigub Lõuna-Eesti Jõuluvanade Ühenduse jõulutaat ja mõnedki aupaklikumad vastassuunas sõitjad lehvitasid tervituseks. Eedu sai 2005. aastal Norras, Savaleni Ülemaailmsel jõuluvanade kokkutulekul toimunud saani lükkamise võistlusel maailmameistri tiitli ja võinuks eilegi saani tõugates külast külla liikuda. Paraku saab praegu Pärnumaal saani lükkamise meisterlikust näidata üksnes Jõulumäe vähesel kunstlume rajal.

Karu ajab leplikku poliitikat

Karu on Häädemeeste Vallavolikogu esimees Andrus Soopalu

Häädmeestel avati jõuluvana postkast tänavu esimest korda ja seepärast alustas Eedu postituste järele minekut just sealt. Vana Riiga suunduva tee äärde paigaldatud postkasti ei avatud niisama lihtsalt. Postkast kruviti koos teibaga betoonaluse küljest lahti ja mesikäpa jõulises haardes kanti see lähedal asuva muusikakooli õuele. Ilma ütlemata poleks teadnudki, et karu on ühtlasi ka Häädemeeste Vallavolikogu esimees Andrus Soopalu. Karu arust võinuks jõulutaat liikuda juba aegsasti enne mõmmiku talveund või kevade saabudes, aga poliitikuna oli kaunis sõbralik ja enamuse soove arvestav. Pealegi sarnaneb praegune jõuluaegne ilm rohkem viluda jaaniöise ajaga. Võrdlusega nõustus ka Eedu, kelle arvates puudus vaid jaanituli.

Tiia, tiia

Riina võtab Häädemeeste postkastist jõuluvanale saadetud kirjad välja

Kuid sooja tehti Pokumaa tantsuga, mida Eedu oli 29. – 30. novembril toimunud XIV Ülemaalisel jõuluvanade konverentsil õppinud ja nüüd külla minnes ise oskas õpetada. Hoogsas rütmis koogutati ette ja sirutati selga, seejuures lauldi viisijupikest: „Tiia, tiia, oo-oh, tiia, tiia, oo-oh, oo-oh, oo-oh!“ Sellel sügisel toimus Pärnumaalt alguse saanud konverents poolesaja jõuluvana osavõtul Vana-Võrumaal: Pokumaal, Kanepis ja Antslas. Eedu ütles, et kõigist konverentsidest on õppimise mõttes alati kasu. Eks seda kinnitab seegi, et 2008 aastal kuulutati ta Aasta jõuluvanaks. Jõuluvana staaži on tal vaid veidi vähem, kui kodus konutaval Sabiinel aastaid.

Häädemeeste lasteaia muusika- ja liikumisõpetaja Aili Altoja õpetas jõuluvanale, päkapikule ja teistele kohal viibijatele samuti hoogsaid samme.

Peeglist vaatas vastu jõuluvana…

Kuulates, kuidas saada jõuluvanaks

Häädemeeste kultuurikorraldaja käes oli väikese Teedu kiri, milles väga teadmishimuline poiss tundis huvi jõuluvanaks saamise võimaluste vastu. Aire Koop esitas kirjas esitatud küsimusi ja Eedu vastas talle omase põhjalikkusega, et tegelikult oli ta väiksena samasugune paras rüblik, nagu enamik õuele kogunenud tänaseidki lapsi. Aga siis hakkas temagi soovima jõuluvanaks saamist. Nõnda igal päeval peegli ees ennast vaadates avastaski ühel hetkel, et soov oli täitunud. Paljudele küsimustele vastamise järel järgnes kõige pidulikum hetk: Riina pistis oma peenikese käe postkasti avasse, kust kaudu seni olid sõnumid kasti potsatanud. Nüüd õngitses ta terve sületäie kirju välja. Eedu ütles, et need on laste salasoovid, mida teised ei pea teadma. Sellepärast kirju ette ei loe, aga lubas kõigist soovidest teada anda Korvatunturis elavale peajõuluvanale. Tema andvat atestaadi omakorda teistele jõuluvanadele, sest üksipäini kodusid külastama asudes ei jõudvat ta kõigini isegi mitte järgmise kümnendi jõuludeks.

Abiks Korvatunturi peajõuluvanale

QR-koodiga varustatud jõuluvana isikutunnistus

Eedu on üks neist ustavatest atesteeritud jõulutaatidest, kellele võib usaldada laste kingituste kätte toimetamise. Punakuue rinnale kinnitatud jõuluvana isikutunnistusel on olemas kõik vajalikud andmed, dokumendi kehtivusajaks on märgitud 2090. Kaardil on olemas koguni QR-kood (Quick Response Code), mis võimaldab kõige olulisema teabe jõuluvana kohta skaneerida taskutelefoni.

Jõuluvana Eedu kallistus ja kingiks suusamüts

Enne, kui Korvatunturis laste soovid teatavaks saavad, kinkis Eedu suurest kingikotist kõigile lastele suusamütsi usus, et tali taeva ei jää. Jõuluvana kingikotti toetas JYSK. Riina jagas suurest korvist kompvekke. Samal ajal kanti õuele tee ja maiustustega kaetud laud. Üldse oli Eedu ja Riina arvates kõik väga eeskujulikult hästi nende vastuvõtuks korraldatud. Eespool nimetatutele kuulsid tänusõnu ka Tiina Murulauk ja Külli Strandberk, kes olid samuti abiks.

Võlulumi sulas taevas ära

Võistes

Järgmisena peatuti Võiste rahvamaja juures, kus oli vähem lapsi ootamas. Ilmselt suurem vihmasabin jättis mõnegi märjakartlikuma lapse jõuluvana möödumist läbi akna piiluma. Võiste postkasti ei hakatud kuhugile edasi kandma ja avati sealsamas. Akutrelli läks tarvis postkasti küljeukse avamiseks. Selleski kastis oli hulga kirju. Veendumaks, et Riina midagi postkasti ei jätnud, ronis üks poistest postkasti tagumise seinani ja kontrollis päkapiku hoolsust.

Joosep võitis loosiga tervele perele priipääsme Estoonia veekeskusesse

Kõige õnnelikum oli kindlasti väike Joosep Toots, kellele naeratas loosiõnn. Tema võitis endale ja oma perele päevase Estonia veekeskuse tasuta külastamise õiguse. Ka Võistes sammuti kätest hoides vihma käes ja tantsiti laulu saatel „Tiia, tiia, oo-oh…“ Ühel pisitütrel oli Eedule isiklik soov, et saaks endale uue tita. Teised lapsed igatsesid lund. Nii siis üritaski Eedu lund võluda oma võlukepiga. Peaaegu see isegi õnnestus, aga igal katsel pidi jõulutaat tunnistama ilmataadi kangust ja kahetsusega ütlema, et kõik lumehelbed sulasid enne nähtavasse kaugusesse langemist lihtsalt vihmapiiskadeks. Mõnikord polegi Eedu võlukepi abil ilmataadiga vägikaika vedamisega jännanud. Näiteks ühel Issanda aasta jõulukuul kallutas ta Pärnus terve koorma lund Rüütli platsi rohelisele murule, millest lastel oli üliväga hea meel.

Uhlapere hoonet ehtis kolm jõulupuud

Uhlapere maja ees lüüakse Eeduga patsu

Uulu külal on vanust vähemalt pooltuhat aastat, kui arvestada selle kandi esmamainimist 1514. aastal. Seega oli tänavu väga ümmargune juubel. Iidse Uulu külaelu ergutamiseks loodi MTÜ Uhlapere Selts. Neli aastat tagasi alustatud vabatahtlikku tegevust veavad juhatuse esimees Aina Henning ja liikmena Anu Kersalu. Ligemale poolesajast liikmest moodustavad kaalukeele peamiselt naised, aga kaasa löövad ka mehed. Peeter Henning oli mees, kelle initsiatiivil valmisid jõuluvana postkastid Tahkuranna valla külades. Uhlapere seltsi tegevusega on 4 aastat toetatud ka jõuluvana Eedu heategevuslikku ettevõtmist Võistes ja Uulus.

Aleks Janson saab võtta isa ja ema kaasa Estonia veekeskusesse

Uuendatud Uhlapere rahvamaja ees säras sama uhkelt kaunistatud kuusk nagu majas sees kaks jõulupuud. Postkast asus maja ees ehitud kuuse all. Selleski postkastis polnud vähem kirju, kui eelmistes. Vihm enam ei kimbutanud ja jõuluvana järel astuti lompide vahel kuivemat jalgealust otsides pikemat ringi. Suuremat sooja saadi jällegi Pokumaa tantsu vihtudes. Uhlapere maja perenaine Anu Kersalu oli kaminasse ja ahju tule teinud. Toasoojas oli muidugi kõige parem jõuluvana lustlikku ja kohati uskumatut kuid ikkagi põnevat juttu kuulata. Soojas toas olid ka lapsed sõnakamad, aga võibolla hoopis andekamad. Kõigil olid pikad luuletused peas ja üks tütarlaps koguni laulis nagu tulevane ülitäht. Loosimisele läks teinegi Estonia veekeskuse priipääse. Selle omanikuks osutus Aleks Janson, kelle ema töötab kiirabi tohtrina ja isa juhib kiirabi autot.

Asutatud Lipu seltsi Sindi osakonnal on tahe austada Vabadussõja sangareid

Friday, December 19th, 2014

Lõppeva aasta viimase kuu 9. päeval asutati Sindis Eesti Lipu Seltsi esimene piirkondlik osakond terves riigis.

Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna asutajad

Loodud osakond on loogiline jätk edukalt toiminud Lipu seltsi, Sindi Linnavalitsuse ja Sindi Gümnaasiumi vahelisele koostööle, mis sai erilise hoo sisse 2010. aastal. Eesti lippu väärtustav sisuline töö algas Sindi inimesi kaasavalt aga aastal 2007 ja kõik asutajad on erinevatel aegadel liitunud aktiivselt Lipu seltsi tegemisi toetavatesse ettevõtmistesse juba ammu enne liikmeks astumise sooviavalduse esitamist.

Kuna osakonna asutajate liikmeskonda kuuluvad volikogu liige, linnapea, kooli direktor, kooli majandusjuhataja, algklasside õpetaja, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, siis on oma valdkondi hästi tundvate inimeste näol tegemist läbilõikeliselt isikutega, kelle hea ühistegevus suudab tekitada Sindi kogukonnas täiendavat positiivset sünergiat. 18. detsembri koosolekul vaadati ühiselt üle järgmise aasta töökava peamised lõigud ja juba jaanuaris asutakse vastuvõetud otsuste raames tegutsema. Esialgse kava järgi pakutakse välja tosin või pisut enam suuremat ettevalmistust nõudvat ettevõtmist.

Tuleva aasta 16. juunil möödub 75 aastat viimasest suurest ülemaalisest Vabaduse Risti vendade (tolleaegses kõnepruugis) kokkutulekust Pärnus ja Sindis, mis toimus vahetult päev enne Nõukogude Punaväe sissetungi Eesti Vabariigi pinnale. 1940 aasta pöördelise suve ajalehed ei kajastanud Vabadussõja kangelaste suurt kogunemist mitte eriti palju. Kuid 18. juunil ilmunud Pärnu Päewaleht midagi siiski kirjutas. Sellest saame teada, et erirongidel saabus Pärnusse umbes 800 sangarit, kelle auks heisati Pärnu ja Sindi majadel sinimustvalged lipud. Saabuma pidanud kindral Laidoner jäi mõistetavatel põhjustel küll tulemata, aga see ei vähendanud sündmuse tähenduslikku sisu. Teda asendas kindral Jaan Soots. Sündmusterohke päeva ühe osana külastati ka Sindit, kuhu sõiduks haagiti veduri taha 33 reisivagunit.

Pärnu Päewaleht kirjutas, et Sindis korraldati sõjasangarite auks suurejooneline vastuvõtt. Jaama lähedale püstitati auvärav, mille juures seisid spaleeris kodutütred ja gaidid. Kindral Sootsi tervitasid linnavanem ja vabriku esindaja. Linn ja jaam olid lipuehtes. Kui Vabaduse Risti kavaleride ülipikk rivi orkestri saatel läbi linna koolihoone juurde sammus, tervitas tänavate äärde kogunenud rahvamurd oma kodumaa sangareid. Koolimaja juures tervitas külalisi Sindi laulukoor ja õpetaja Emil Paigaline tegi lühikese ülevaate Sindi vabriku ja linna arenguloost. Koolimaja juurest siirduti jalutuskäigule linna. Vaadati paisu ja vabrikut. Ringkäigu järel palus vabrikuvalitsus külalised laudadesse, mis olid kaetud vabriku pargis.

4. juunil tahab Lipu seltsi Sindi osakond ühildada lipu päeva tähistamise tolle mälestusväärse sündmuse meenutamisega ja korraldab koostöös linna erinevate asutuste, Kaitseliidu ja teiste organisatsioonide ning kodanike ühenduste kaasamisega mõjuvõimsa ürituse. Lipu päev kui riigi võimsaimale sümbolile pühendatud tähtpäev annab kahtlematult mõjusa põhjuse austada inimesi, kes kõige ennastsalgavamalt on sõdinud vabaduse tuules lehviva sinimustvalge lipu nimel.

Balti Karikasarja lõpetamine Sindis

Tuesday, December 16th, 2014

Balti Karikasarja 2014 lõpetanud Sindi ringiraja ääres

13. detsembril toimus Sindis Balti Karikasarja viimane etapp juhtrajasõidus. Enamus võistlejaid tulid treeninguteks kohale juba reedel ja harjutamine kestis hilise ööni, nagu tavaliselt. Sel etapil oli kavas kolm klassi: ES-32 (väike eurosport); F1-32 (vormel) ja ES-24 (suur eurosport). Laupäeva hommikul sai veel pool tundi harjutada ja kell 9.00 anti esimene start.

Läti võistleja Janis Šneiders sõitis kõige kiiremal mudelil ES-24 välja parima aja

Jânis Rage-Ragis

ES-32 klassis arenesid sündmused rahulikult ja paremusjärjestus kujunes alljärgnevaks: 1. Jânis Rage-Ragis Lätist; 2. Raivis Jansons Lätist ja 3. Dovydas Katkus Leedust. Kokku osales selles klassis 24 võistlejat. Parima eestlasena oli Karmen Mets 7. Kaiar Tammeleht pidi tehniliste probleemide tõttu leppima täieliku ebaõnnestumisega.

Klassis F1-32 osales 25 võistlejat. Ka siin kulges võistlus rahulikult ja paremusjärjestus oli järgmine: 1. Jânis Rage-Ragis; 2. Janis Nabokins ja 3. Raivis Jansons. Parima eestlasena oli Kaiar Tammeleht 12. Selles klassis ebaõnnestus täielikult Karmen Metsa sõit.

Liidrina sõitnud Kaiar Tammeleht pidi 40 sekundit enne lõppu toimunud kokkupõrke tulemusena tekkinud tehnilise rikke tõttu leppima 2. kohaga

Viimasena võisteldi ES-24 klassis. Siin püsis võistluses esikoha pärast pinge õhus lõpuni. Kuna Janis Nabokins oli tugevamatest varem oma etteaste ära teinud, siis otseselt rajal konkurents ei kajastunud. Seda näitas võistluste tabloo. Tugevamate grupis oli Kaiar Tammeleht alguses tagasihoidlikult 3.-4. kohal, kuid mida lõpupoole, seda paremaks Kaiari seis läks ja viimaseks sõiduks oli ta juba liider. Paraku on võistlus lõppenud siis, kui ruuduline lipp langeb. Umbes 40 sekundit enne võistluse lõppu sattus Kaiari mudel kokkupõrkesse, mille tulemusena said vigastada juhiku harjased. Nende korrastamine võttis niipalju aega, et etapivõit jäi ühe ringi kaugusele! Pettumus missugune, kuid staažika sõitjana oli Kaiar mõne minuti möödudes juba oma elemendis tagasi. Lõplik paremusjärjestus selles klassis: 1. Janis Nabokins Lätist; 2. Kaiar Tammeleht Eestist ja 3. Raivis Jansons Lätist. Karmen hõivas 11. koha. Osales 24 võistlejat.

Karikasarja üldarvestuses kujunes paremusjärjestus alljärgnevaks:

Janis Nabokins Lätist

Klassis PR-24: 1. Simas Nemira Leedust; 2. Janis Šneiders Lätist ja 3. Ugis Viksne Lätist. Parima eestlasena oli Kaiar Tammeleht 4. Klassis ES-32 kujunes paremusjärjestus alljärgnevaks: 1. Janis Nabokins Lätist 2. Raivis Jansons Lätist ja 3. Jânis Rage-Ragis Lätist. Eestlastest oli Kaiar Tammeleht 6. ja Karmen Mets 11. See oli Karmenile ka kõige edukam klass Balti Karikasarjas. Paremusjärjestus klassis F1-32: 1. Janis Rage Ragis; 2. Janis Šneiders ja 3. Raivis Jansons. Parima eestlasena oli Kaiar 5. Kõige lõpuks paremusjärjestus ES-24 klassis: 1. Janis Šneiders Lätist; 2. Simas Nemira Leedust ja 3. Janis Nabokins Lätist. Parima eestlasena oli Kaiar 4. Karmen hõivas selles klassis 15. koha.

Balti Karikasarja lõpetanuid ootas Sindi seltsimajas pidulik vastuvõtt

Karikasarja pidulik lõpetamine koos autasustamisega toimus Sindi seltsimajas. Sõbralikus õhkkonnas meenutati möödunud hooaja õnnestumisi ja põrumisi. Auhinnad jagas kätte Sindi linnapea Marko Šorin. Seekordsed auhinnad olid välja mõeldud väga originaalselt. Need olid Sindi raja profiili kujutisega ja meeldisid autasustatutele väga. Lahkudes sooviti üksteisele edu järgmiseks hooajaks!

Samal teemal:

Juhtrajasõidu karikahooaeg lõpetati Sindis

Esimest korda automudelismi MM-il võistelnud Pärnumaa noored „kilbiga ja kilbil“

Sindis peetud automudelismi 12-tunni sõidu võitis Jelgava meeskond

Juhtrajasõidu hooaja avavõistlusel Sindis olid Pärnumaa tehnikasportased võidukad

Juhtrajasõidu Karikasarja hooaeg lõpetati Pärnus

Perepäev automudelite juhtrajal

Euroopa koostööpäeval sõideti Sindi automudelismi juhtrajal

Sindi esimesel juhtraja endurol sõitsid soomlased paremini

NEC 2013 esimene võistluspäev lõpetati forellipüügiga

Automudelismi juhtraja Põhja-Euroopa meistrivõistlused Sindis

Jânis Rage-Ragis: Sindi automudelismi juhtrada on Baltimaade parim

Sindis saab olema Baltimaade pikima sirge lõiguga automudelismi juhtrada

 

Lähenevad tormiiilid manitsevad ettevaatusele

Friday, December 12th, 2014

Pärnu Linnavalitsus palub elanikel püsida tormi ajal kodus, parkida sõidukid aegsasti puudest ja pargialadest eemale ning vaadata kriitilise pilguga üle oma kodumaja ja selle ümbrus, et öised tuuleiilid majapidamist kahjustada ei saaks.

Mullu 29. oktoobril Pärnus

Meenutus eelmise aasta 29. oktoobri hommiku tuulejõust

Keskkonnaagentuuri Riigi ilmateenistuse prognoosi kohaselt on eeloleval ööl oodata kogu Eestis tugevat tormituult. Laupäeva hommikul puhuvad tuuleiilid rannikul 20-25, puhanguti 30, Saaremaal, Hiiumaal ja Liivi lahel kuni 35 meetrit sekundis, sisemaal on puhanguid 15-20 meetrit sekundis. Tihe sadu läheb Lääne-Eestis üle vihmaks, Kesk- ja Ida-Eestis jätkub intensiivne lume- ja lörtsisadu. Pärastlõunal saartest alates tuul nõrgeneb ja sadu hõreneb.