Arhiiv January, 2015

Austria päevade lõpetamine

Saturday, January 31st, 2015

Täna lõpetati Pärnus eelmisel laupäeval avatud Austria päevad piduliku koosviibimisega Raeküla Vanakooli Keskuses.

Austria päevade lõpetamine Raeküla Vanakooli Keskuses

Austriast islamini

Vanakooli Retrobänd

„Neid kes Austriast teavad, on kindlasti palju. Aga kes ei tea, neid on veel rohkem,“ ütles Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, kui kiitis nädala korraldajaid võimaluse loomise eest tutvuda demokraatliku riigiga, kes saab olla Eestile eeskujuks. Ta kinnitas, et ilma Austria suursaatkonna abistava toetuseta poleks toimunud päevadel olnud sellist kaalu, mida nädalaga kogeti. Sellepärast tänas linnapea ka Austria saatkonda.

Austria päevade lõpetamine tantsuga

Veel küsis Kivimägi arvamust avaldades: „Miks ei võiks riikide nädalate kõrval mõelda ka rahvuste ja religioonide päevade korraldamisele?“ Siinkohal pole mõtet linnapea arvates rääkida ISIS-est (tuletatud inglisekeelsest: Islamic State in Iraq and Al-Sham), aga näiteks islamist, kui ühest suuremast religioonist ja tsivilisatsioonist, mida võiks paremini tundma õppida. Esimest korda rääkis Kivimägi sellest Austria nädala avapäeval Ammende Villas toimunud suursaadiku vastuvõtu ajal Maalehele antud usutluse käigus.

Muusikat ja tantsu

Eestis asuva Austria saatkonna konsul Cornelia Godfrey tänas eesti keeles korraldajaid, toetajaid ja osalejaid.

Austria muusikaga tekitas meeleolu Valter Parve, kes asetas grammofonile vinüülplaate. Samuti tegid muusikat Pärnu Käsikellakooli II klassi ansambel, mida juhatab Helvi Treiblut. Veel esines Vanakooli Retrobänd. Tantsupõrand oli täna rahvarikkam kui esimesel päeval Pärnu Keskraamatukogus.

Sindi osalus tekitas kõneainet

Sindi võimlemisrühma Stella lindikava "Päikesetõus mägedes"

Sindi ANK, mille tööd juhatab Helle Vent, on mitmel päeval mitmesuguste ettevõtmistega Austria nädalal kaasa löönud. Lõputseremoonial esitas Sindi võimlemisrühm Stella lindikava “Päikesetõus mägedes“, mida saatis J. Straussi muusika. Rühma juhendab võimlemistreener Margit Schmidt. Pärast etteastet tunnustas Austria päevade peakorraldaja Piia Karro-Selg Sindi osavõtlikust. Siinkohal on täiesti paslik meenutada kokkuvõtlikult Sindiski toimunut, mis oli Pärnu suurettevõtmise kõrval samuti killuke saja muu tegemise kõrval.

Sindi Avatud Noortekeskuse (ANK) õpilaste vilditud Austria teemalised tööd

Sindi gümnaasiumis toimunud Salzburgi kontserdi järel pakkus Sindi ANK lõõgastavat meelelahutust Austria noortele kõikvõimalike lauamängudega nagu õhuhoki, lauajalgpall, piljard ja lauatennis. Muusikutena prooviti järele noortekeskuse trummid ja kitarrid. Noortekeskuse poolt kingiti külalistele arvutigraafika ringi tehtud märk, mille noored ise märgimasinal valmis meisterdasid. Austria rahval oli huvitav vaadata Sindi ANK-i kahte tuppa üles pandud materjali nende endi maast. Põnevust tekitas austerlastele noortekeskuse mudelautode ringiga tutvumine Pärnu maanteel asuvas hoones, kus said ise autode võidusõidul kätt proovida. Kõigile oli see esmane kogemus. Toimus Austria-teemaline mälumäng „Austria – mägede ja muusika maa”, mille viis läbi Helle Vent. Avatud oli Austria rahvariiete ja lippude viltimise töötuba, mida juhendas piiritu armastusega seda ala harrastav Eve Reinväli. Samuti valmistasid noored väikesi puna-valge-puna lippe, millega tervitati Euroopa keskpaigast saabunud külalisi.

Konsul viis Eurovisiooni võitja pildi kaasa

Nädala raames korraldati Austria teemaline joonistus- ja esseevõistlus. Täna kuulutati välja võitjad. Kuna 2014. a Kopenhaagenis toimunud 59. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Austria esindajana habemega naine Conchita Wurst, siis inspireeris see teadmine joonistavaid Eesti õpilasi ka kõige rohkem.

Cornelia Godfrey, Eestis asuva Austria saatkonna konsul

Konsulit vaimustas Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilase Karl Marten Tamme töö “Conchita Wurst”. Cornelia Godfrey ütles, et tunneb mullust Eurovisioni võitjat isiklikult ja sooviks selle pildi koopiat. Kiiresti lepiti kokku aga nii, et konsul saab originaali, mille kingib Conchita Wurst’ile.

Lisaks nimetatud osalejale tunnustati teisigi joonistusvõistlusest osavõtnuid: Rasmus Ihermann, “Schönbrunni loss”, Sütevaka; Fiona Koso, “Helisev muusika”, Kuninga kool; Mona Saksladu, “Mozart”, Kuninga kool; Richard Karro, “Austria”, Sütevaka; Eliise Koppel „Prints Franz Josep“, Sütevaka.

Kristel Sutt oli ainsa essee kirjutajana kohal

Parima essee kirjutas Johanna Toodu

Esseevõistluse pealkirjaks valiti “Kui ma oleksin austerlane”. Esimese koha võitis Johanna Toodu, teise koha Anneliis Rea ja kolmanda koha Liis-Eleen Kalmer. Tunnustuseta ei jäänud ka Andrea Annus, Johanna Eriste, Ida Maria Orula, Kristel Sutt ja Julius Koppel.

*

Kaheksa päeva pikkune Austria nädal lõpetati tordi söömisega. Tordi läitsid tuld purskama Toomas Kivimägi, Cornelia Godfrey ja Karin Küünarpuu, kes oli Austria nädala idee autor.

Samal teemal:

Salzburgi rahvamuusikuid vaimustas Sindi juhtraja automudelism

Pärnus toimuvad Austria päevad on avatud

Pärnu vana lootsitorn on uuendatud ja avatud

Saturday, January 31st, 2015

Lootsitorni rõdult on põnev vaadata sügavusesse ja kaugusesse

Pärnus Venuse bastioni vallil asuvas torni ja vaaterõduga hoones on ehitaja renoveerimistööd lõpetanud ja eile avati Eesti mereinstituudi kalanduse teabekeskuse kasutuses olev arhitektuuriväärtus täiesti uuenenud kuues.

   

Maja peremees, kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik, tervitab külalisi vahetult enne lindi lõikamist

Euroopa Liidu kalandusfondi rakenduskavas tegutsev üleriigiline Eesti mereinstituudi kalandusteabe keskus alustas lootsitornis tööd 2011. aasta kevadel. Lootsitorni omanik on Tartu ülikool, kelle tellimusel võttis Pärnu REV eelmise aasta mais hoone põhjalikuks remondiks ja juurdeehituse tegemiseks käsile.

Enn Alunurm jätab keskusesse kivikese, millest oleks abi torni edasise viltu vajumise tõkestamiseks

Enamik seinapalkidest oli 19. sajandi keskpaigas ehitatud hoones hästi säilinud ja väljavahetamist ei vajanud, kuid soojustamist vajas 1926. aastal ehitatud torniosa, selgitas projektijuht Enn Alunurm. Tööde käigus leiti ka lootsitorni viltu vajumise põhjus. Kui esialgselt loodeti torn uuesti täpselt vertikaali ajada, siis hiljem sellest mõttest siiski loobuti töö ülemäära suure maksumuse tõttu. Küll aga peatati torni edasine viltu kaldumine ja tugevdati rõdu konstruktsiooni, mis aegade jooksul oli sedavõrd lagunenud, et inimesi sinna ei lubatud. Nüüd võib taas mööda uuendatud treppe tõusta torni tippu.

Jõepoolse valli järsaku servale ehitati kergehitus konverentside pidamise tarvis. Keldris jätkub pärast remonti ruumi mitmetele tööruumidele ja raamatuhoidlale. Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ arhitekt Anne Vaisma tundis head meelt suure kaarakna taastamise üle hoone vallikraavi poolsel küljel. Samuti nimetas ta heaks mõtteks avada keldris üks osa aknaavast sellisena, nagu see alguses ehitusjärgselt välja nägi. Ehitus valmis detsembris, aga mööblit tuli veel oodata. Seepärast otsustati pidulik avamispäev korraldada jaanuari lõpus.

Põllumajandusminister Ivari Padar tõuseb lootsitorni tippu

Umbes 250 000 eurot maksma läinud töid rahastati Euroopa Kalandusfondi vahenditest. Kuna renoveerimine toimus Euroopa Liidu kalandusfondi kaudu PRIA vahendusel ja kutselist kalandust haldab Põllumajandusministeerium, siis tuli täiesti mõistetaval põhjusel lindi lõikamist abistama minister Ivari Padar. Kääridega olid veel abis mereinstituudi direktor Toomas Saat, keskuse juhataja Toomas Armulik ja Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Maja poolt korralikult kilesse mässitud tuura kala

Lint lõigatud, palus Armulik kutsutud külalised välisest jahedusest toasooja kingitusi ja häid soove üle andma, lubades ka omalt poolt vastukingitusi teha. Ministrile, ehitajale ja veel mitmetele teistele suure vaeva nägijatele kingiti Avo Leoki firmamärgiga suur tuura kala.

Vaated lootsitornist

 

Pille Usin: Tori kooli alguseks loeme kihelkonnakooli avamist 140 aastat tagasi

Saturday, January 31st, 2015

Pea kümme aastat Tori põhikooli juhtinud direktor Pille Usin ütleb, et igaühel meist on kooliga oma lugu, mille tundmine on mõtlemapanev ja liigutav. Õpilastega räägiti oma lugusid 23. jaanuaril, täna oodatakse koolimajja vilistlasi.

Tori koolimaja viiekümnendatel aastatel

Tori kihelkonnakooli alusepanija oli Sikana Jaan Tammann. Emakeelse kooli ideest innustatuna ehitas ta oma projekti järgi ja osaliselt ka oma rahaga Torisse uhke koolimaja, mis valmis 1874. aasta lõpuks. Uue kalendri järgi 1875. a 26. jaanuaril alustati vastvalminud kihelkonnakoolis õppetööd 24 õpilasega. Kihelkonnakoolis võis õppida pärast nelja klassi lõpetamist vallakoolis. Esimene koolijuhataja oli Johannes Kuus. Kõige kauem (1890–1918) on direktorina töötanud Mihkel Ollino.

Kahjuks ei ole sõjaeelse Eesti Vabariigi aja kohta koolis ajaloomaterjale palju säilinud. Kooli arhiivis on suur hulk materjale pioneeriajast. Nende põhjal valmistas Evelyn Lillevälja õpetaja Heli Miti juhendamisel uurimistöö „Pioneeriaastad Tori koolis“.

Uueks juubeliks valmistudes võttis huvijuht kõik materjalid kokku, usutles ka kunagisi pioneerijuhte ja nüüdseks on valminud kooliajaloo põhjal ettevalmistatud programm „Pioneeriaastad Tori koolis“. Kava sisaldab pioneeriaastatele iseloomulikku: rivivõistlusteks valmistumist, lõkkeõhtut, sanitaarõppust, vanapaberi ja -metalli kogumist, püramiidide õppimist ja sportimist, kohtumist sõjaveteraniga, pioneerilaulude laulmist, rännakmarssi ja pioneerilaagrit kohalikus kaasikus.

Õpilastele on see põnev rännak aega, mil õppisid nende vanemad ja vanavanemad, õpetajatele ja koolitöötajatele pakkus etenduse vaatamine palju äratundmisrõõmu. Programm lõpeb rõõmsa hõiskega: „Ja siis tulid Balti kett ja öölaulupeod!“, mis kõiki nostalgiameenutustest meeldiva äratundmisega äratab.

Praegu õpib Tori koolis 165 õpilast, neist 88 poissi ja 77 tüdrukut, töötab 24 pedagoogi ja 7 koolitöötajat.

Õppimiseks, õpetamiseks ja töötamiseks on kujundatud väärtuspõhised eesmärgid. Taas on kasutusel kaks mõistet: õpetamine/õppimine ja kasvatamine/kasvamine. Kasvatust mõistetakse kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd.

Esimeses kooliastmes õpetatakse valikainena arvutiõpetust (informaatika), mis jätkub ringitööna 7. klassis. Kolmandas kooliastmes korraldab Tori põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Juhendaja abil alustatakse selle koostamist 8. klassis ja tööd kaitstakse 9. klassis. Loovtöö edukas kaitsmine on põhikooli lõpetamise üks tingimus.

Tori Põhikool 2014 a kevadel. Foto erakogust

Parimat uurimistööd premeeritakse alates 2010/11. õppeaastast Juta Musta nimelise stipendiumiga. Stipendiumifondi on loonud vilistlane Aadu Must.

2014/15. õppeaastast käivitus teises kooliastmes robootikaring, mis on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega.

Poiste tööõpetust nimetatakse nüüd tehnoloogiaks ning tüdrukute vastav aine on käsitöö ja kodundus. Ei ole enam piirangut, et poisid peaksid valima tehnoloogia ja tüdrukud käsitöö ja kodunduse. Iga õpilane saab valida ühe nendest ainetest. Kuna seni on valik olnud traditsiooniline, vahetavad kevadveerandil poisid ja tüdrukud uue õppekava täitmiseks tööõpetuse tunnid: poisid teevad toitlustamist kodundusklassis ja tüdrukud osalevad tehnoloogiaõpetuses, tutvuvad puutööga.

Viimasel kolmel aastal on 7. klassis korraldatud ainetevaheline ühisprojekt, kus moodustatakse meeskonnad kohviku korraldamiseks ja meisterdamise töötubadeks. Projekti kulminatsioon on ülekooliline sõbrapäeva tähistamine kohviku ja meisterdamistubadega.

Muusikaõpetuses on lisandunud pillimäng: esimeses-teises kooliastmes väikekannel ja kolmandas kooliastmes kitarr. Väikekandle õppimist alustatakse 1. klassis ringitunnis ja see jätkub muusikatunnis. Kitarri algõpe on lülitatud 7. klassi muusikatunni programmi. Kui õpilastel algteadmised olemas, saab jätkata vastavates huviringides.

Hindamise sisu on uue õppekavaga muutunud. Kui seni käsitleti hindamist mõõtmisena, siis nüüd õpilase arengut ja õppimist toetava tegevusena. Juurde on tulnud uue mõistena kujundav hindamine ehk õppimist toetav hindamine. Alates 2011. aastast pannakse kokkuvõtvaid hindeid kaks korda aastas, jõuludeks ja kevadeks.

Alates 2007. aastast töötavad koolis abiõpetajad, kelle töökohustuste hulka kuulub haridusliku erivajadusega õpilase individuaalne juhendamine paralleelselt klassi õppetööga. Samuti töötab koolis logopeed.

Igal õppeaastal on üks koolisisene suur projekt, mille eesmärk on eri õppeainete kaudu keskenduda ühele teemale: 2007/08 oli projekt ”Kooliolümpia”; 2008/09 Ökokrati loodusprojekt ”Müra pole muusika”; 2009/10 ”Kultuurilooline Tori”; 2011/12 „Kooliolümpia“; 2012/13. „Tori kauniks“ pälvis valla tasandil aasta 2013 noorte teo tiitli ja äratas tähelepanu ka üleriigilisel tasandil; 2013/14 projekt oli „Liikumine ja tervis“.

Kool peab oluliseks oma koduvalla kultuuriväärtustega tutvumist, loodusharidust ja isamaalist kasvatust. Igal kevadel on koolis matkapäev, mil külastatakse kultuuri- ja loodusobjekte koduvallas kas jalgsi, jalgrattal või kanuudega vett mööda liikudes.

Osaletakse Tartu Ülikooli teaduskooli tegemistes. Eelmisel õppeaastal korraldasid noored teadurid koolis füüsika-, sel õppeaastal bioloogia õpikodasid. Tehakse loodusõppepäevi, mil kogu koolipere külastab riigimetsa majandamise keskusi ja osaleb õppekavaga haakuvates loodusprogrammides.

Pille Usin oma kooli esindusega lipuspaleeris

Toimuvad lipukoolitused, osaletakse jüripäeval Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku juures lipuspaleeris. Riigi iseseisvuspäeval liigub traditsiooniliselt õpilaste, õpetajate ja vallajuhtide lippudega rongkäik Tori kalmistule, kus süüdatakse mälestusküünlad ja kõneldakse Torile olulistest inimestest. Õpilaste ja õpetajate esindus süütab mälestusküünlad kooli sünnipäeval kunagistele koolitöötajatele.

Pille Usin mõtestab kooli eesmärgilise tegevuse sõnadesse, et iga õpilane ja õpetaja ütleks uhkusega: „Ma õpin ja töötan Toris!“

Samal teemal:

Kolmele Tori Põhikooli õpilasele Juta Musta nimeline stipendium

Vabadusristi Vendade päevad enne Nõukogude okupatsiooni

Friday, January 30th, 2015

Kesknädalal, 28. jaanuaril räägiti Sindi Ajalooklubis II Maailmasõja eelsetest Vabadusristi Vendade päevadest, millest tegi põgusa ülevaate Lembit Roosimäe ja viimasest Pärnu-Sindi kogunemisest rääkis üksikasjalikumalt Marko Šorin.

Vabadusristi Vendade päeval  Sindis

„Alanud aasta esimeseks teemaks valiti Vabadusristi Vendade päevade põhjalikum tutvustamine sellepärast, et Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond soovib käesoleva aasta lipu päeva tähistamise siduda 75 aasta möödumisega viimasest kokkutulekust Pärnus ja Sindis, mis toimus vahetult enne Nõukogude okupatsiooni algust Eestis,“ selgitas Sindi linnapea Marko Šorin, kes on samaaegselt nii Lipu seltsi liige kui ka ajalooklubi üks vedajatest.

Esmalt rääkis Lembit Roosimäe tutvustavalt Vabadusristist ja seejärel peatus üldsõnaliselt kõigil kaheteistkümnel VR päeval.

Vabadusristist üldiselt

Lembit Roosimäe

Vabadusristi algne nimetus oli Vabaduse Rist (VR), mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenete autasuna.

Vabadusristil on kolm liiki: sõjateenete eest (I liik), isikliku vapruse eest (II liik) ja tsiviilteenete eest (III liik). Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Ajaloolase Hannes Walteri kirjutise “Põlvkonnad vabadusvõitluses” hinnangul sai Vabadussõja kestel VR keskmiselt iga viiekümnes võitleja, iga kolmas üliõpilane ja iga kaheksas õpilane. Umbes 2000 Eesti kodanikule annetatud VR said autasu 600 kooliõpilast ja 150 üliõpilast.

VR väljaandmine lõpetati Riigikogu seadusega 1925. a juunis. Viimased ristid anti välja 1.detsembri mässu mahasurujatele. Uuesti tohib VR välja anda alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest riigis ja Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul.

Varem on ajalooklubis käsitletud Sindiga seotud Vabadusristi kavalere.

Viimane Vabadusristi kavaler lahkus aastal 2000

Karl Jaanus (10. 11. 1899 – 6. 10. 2000) oli viimane Vabadusristi kavaler, kes meie hulgas elas. Ta läks reamehena 1919. a jaanuaris 3. jalaväepolgu koosseisus punaste vastu rindele ja osales lahingutes Viljandimaal, Valga all, Võrumaal, Petseri ümbruses. Vabadusristi sai Jaanus Landeswehri sõjas, täpsemalt Võnnu lahingu luurelkäigul üles näidatud vapruse eest Üksküla (Ikšķile) juures 1919. a 29. juunil. Jaanuse sajandal juubelil anti kangelasele uus Vabadusrist, sest enne küüditamist peidetud Vabadusrist oli kaotsi läinud. 23. juunil 2000 avati mehe sünnitalus Jaanuse auks juubelikivi.

Vabadusristi kavaleride austamiseks hakati tähistama Vabadusristi päeva, mis algselt kattus autasu asutamise kuupäevaga. Kuna see ühildus iseseisvuspäevaga, otsustati Vabadusristi aastapäeva tähistada alates 1931. aastast 3. jaanuaril. Aastast 1934 võeti Vabadusristi aastapäevaks Taevaminemispüha, mida tähistatakse liikuva pühana mais.

Esimesest kaheteistkümnendani

Esimene VR päev toimus Narvas 23. ja 24. juunil 1923. Peakorraldajaks oli 1. diviisi ülem kindral A. Tõnisson. Tutvuti Viru väerinnal toimunud lahingute paikadega. Referaatidega esinesid lahinguväljadel kindralid A. Tõnisson, O. Heinze ja J. Laidoner, kolonel G. Leets, kolonelleitnandid A. Balder ja J. Kurvits. Kokkutulekul osales umbes 150 VR kavaleri.

Teine VR päev korraldati 1930. a 28. ja 29. juunil Petseris ja Irboskas, mis praegu jäävad idanaabri okupatsiooni tsooni. Ettekannetega Irboska minevikust, kuid põhiliselt Vabadussõja lahingutest esinesid kindralid J. Laidoner ja H. Kurvits, kolonelleitnandid O. Luiga ja J. Unt, majorid J. Preisberg ja P. Villemi, samuti kapten J. Sööt. Päeva üldjuhiks oli 2. diviisi ülem kindral N. Reek. Osa võttis umbes 300 VR kavaleri.

Kolmas VR päev peeti 1931. a 5 juulil Viru rannikul, keskusega Kundas. Kõrvuti üldise olukorraga  Virtsu rindel jaanuaris 1919 pöörati erilist tähelepanu selleaegsetele dessantoperatsioonidele. Kohal viibisid ka 15 Vabadussõjaaegset Soome vabatahtlikku eesotsas kapten Tanno Hildéniga. Üldse võttis päevast osa 425 VR kavaleri.

Neljandal VR päeval viibiti Tartus ja selle ümbruses. Avati Tähtvere mälestusmärk. Toomemäel pidas ettekande „Eesti sõjaväeosad ja Tartu kaitse aastal 1704“ prof. H. Sepp. Päeva üldjuhiks oli 2. diviisi ülem kindral N. Reek. Osa võttis 600 VR kavaleri.

Viies VR. päev leidis aset Viljandis 6. augustil 1933. Viljandi lossi minevikust jutustas praost  Vestrén-Doll. Avati mälestusmärgid Soomusrongide divisjoni ülemale kapten  A. Irvele  ja Saksamaal langenud sõduritele. Päeva üldjuhiks oli 3. diviisi ülem kindral G. Jonson. Osa võttis 550 VR kavaleri.

Kuuendale VR päevale koguneti Tallinna 1934. a 10. mail. Seoses VR XV aastapäeva tähistamisega toimusid ulatuslikud pidustused. Suurejooneliste paraadide ja vastuvõttude vahel kippus ära lahustuma juba tavaks kujunema hakanud VR vendade päev, mille lahutamatuks osaks pidi olema Eesti vabadusvõitluse ajaloos tähtsate lahinguväljade külastamine koos vastavate ettekannete kuulamisega. Siiski otsustati ka pealinnas korraldatud pidustustega kaasnenud VR kavaleride üleriigiline kokkutulek arvata eelnenud väljasõidupäevadega ühte ritta.

Seitsmenda VR päeva asukohaks valiti 1935. a 7. juulil Võru, Kubja, Mõniste, Haanja. Paljud lubasid kaasa võtta ka oma pojad.

Kaheksas VR päev toimus 1936. a 28. juunil Tapal. Tutvuti Tapa ja selle ümbruse lahinguväljadega. Külastati Udriku VR vendade kodu, kus elasid 11 VR kavaleri, neist 4 perekondadega. Üldjuhiks oli 1. diviisi ülem kindral J. Kruus.

Üheksas VR päev korraldati 1937. a 4. ja 5. juulil Saaremaal, kus peamist tähelepanu pöörati saarlaste XIII sajandi muistsele vabadusvõitlusele. Kuressaares toimus VR vendade paraad, mille võtsid vastu kindralid J. Laidoner, J. Soots, G. Jonson ja kohalik maavalitsus. Hiljem esines M. Tuisk ettekandega 1917. a lahingutegevusest Saaremaal. Päevast võttis osa umbes 350 VR kavaleri.

Kümnes VR päev toimus 1938. a 12. juunil Valgas. Asetati nurgakivi kavandatavale Paju monumendile. Kokkutulekul osales 600 VR kavaleri koos 100 pojaga. Kutsutud oli ka arvukas Paju lahingus osalenud Soome vabatahtlike veteranide delegatsioon. Päeva üldjuhiks oli kindral J. Kruus.

Üheteistkümnes VR päev peeti 1939. a 11. juunil Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Orul. Kindral A. Traksmaa ja major Paurmann esinesid ülevaadetega taandumislahingutest 1918. a detsembris ning võitlustest Kõrve kõrtsi juures. Päeva üldjuhiks oli 1. diviisi ülem kindral A. Pulk. Osavõtjaid oli 960, kellest 140 VR kavaleride pojad.

Ajaloolist materjali vähevõitu

Kaheteistkümnes VR päev toimus 1940. a 16 juunil Pärnus ja Sindis. Sellest andis ulatuslikuma ülevaate Marko Šorin, kes esmalt siiski tutvustas Lipu seltsi Sindi osakonna algset kava siduda sinimustvalge lipu sünnipäeva tähistamine 4. juunil 75 aastat tagasi toimunud suursündmusega Pärnus ja Sindis. Mõtteliselt saaksid Eesti lipu sünnipäeval VR kavalerid austusega mälestatud riigi võimsama sümboli nimel. Kahe sündmuse omavahelise ühendamise idee algataja oli Lembit Roosimäe, kes õpetab Sindi Gümnaasiumis ajalugu ja ühiskonnaõpetust ning on samuti Lipu seltsi liige ja ajalooklubi vedaja.

Šorin ei leidnud 12. kokkutuleku kokku mitte palju märkmeid, aga üht ja teist siiski leidub. Kirjalike mälestuste vähesust selgitas ta olukorraga, et juba olid baaside lepinguga Eestis Nõukogude väed sees ja tegelik riigi okupeerimine alanud. „Mitu meie diplomaati olid juba käinud Moskvas erinevaid väljapressimisi kuulamas ja olukord Eesti iseseisvuse ümber muutunud väga ärevaks.“ Samal ajal kirjutasid ajalehed juba meeleavaldustest „Nõukogude võimu toetuseks“. Mõisteti, et iseseisvus ei pruugigi enam väga pikalt kesta. Sellele kartusele lisas kinnitust seegi, et VR kavaleride kokkutulekule oodatud kindral Laidoner jäi vaatamata algsele kokkuleppele siiski tulemata. Juba paar päeva enne 16. juunit kirjutati lehes, et Laidoner tuleb üksnes juhul, kui ta tulek pole millegipärast takistatud.

VR kavalerid supluslinnas

Sindi ajalooklubi kuulajad aasta esimesel klubiõhtul

Pärnu Päewalehes, 18. juunil 1940, avaldatud artikli põhjal sai Šorin midagi siiski ajaloohuvilistele edasi anda. Päevast, mis oli pühapäev, võttis osa 800 VR kavaleri, lisaks sadakond sõjasangarite poega. Kogu Pärnu linn oli hõivatud selle päeva korraldamisega. Soodsalt mõjus korraldusele ka hea ilm. Esmakordselt toimus kokkutulek supluslinnas, mida nüüd nimetatakse suve pealinnaks. Sangarid ja nende pojad tõi juba varahommikul kohale kaks erirongi. Rongide saabumist tervitasid puhkpilliorkestri helid. Keskjuhatuse esimees ja päeva peakorraldaja kindral Jaan Soots saabus erirongil koos oma osakonna liikmetega. Vaatamata pikale sõidule ei esinenud väsimuse märke ja jällenägemise rõõmus kallistati endisi võitluskaaslaseid.

Pärast saabumist rivistuti Brackmanni tänavale, kust orkestri saatel liiguti Vabaduse väljakule, mis asus Kaitseliidu hoone ja kunagise kaubanduskooli esisel alal. Gaidide ja kodutütarde rinda dekoreerisid valged maikellukesed. Pärast pidulikku ülesrivistust saabus kell 9 kindral Jaan Soots, kes tervitas VR kavalere. Sõjasangarid vastasid tervitusele müriseva häälega: tervist, härra kindral! Siis pidas Soots lühikese kõne, mille järel mängiti hümni. Edasi ütlesid tervitusi ja soovisid päevale head kordaminekut 4. diviisi ülem, maavanem ja linnapea. Pidulik rivistus lõppes paraadmarsil defileega Sootsi ees. Edasi suunduti Endla teatrihoone aeda, kus linnapea pakkus hommikueinet. Aias moodustasid lillepeenrad vabadusristi kujutise. Kohvi serveerisid Naiskodukaitse piigad. Sõjamälestuste vestlusteks jätkus kohvijoomise kõrvalt aega umbes tunnike. Samal ajal asetasid kindralid Kruus ja Soots Pärnu Alevi kalmistul asuva Vabadussõjas langenute mälestussamba ette pärja. Vallikäärus kuulasid kavalerid linna ja kuurordi ajalugu.

VR kavalerid Sindis

Marko Šorin, Sindi ajalooklubi ja Eesti Lipu Seltsi liige, räägib Vabadusristi Vendade päevast Pärnus ja Sindis

Päeval kella poole ühe ajal sõideti erirongiga Sinti. Rong oli erakordselt pikk, tervelt 33 vagunit. Sindis korraldati väga suurejooneline vastuvõtt. Linn oli täies lipuehtes ja jaama lähedale püstitati auvärav. Auvalves seisid jällegi kodutütred ja gaidid. Kindral Sootsi tervitasid samas linnavanem ja vabriku esindaja. Ajalehest võib lugeda, et kogu Sindi linna rahvas olevat sündmust vaatama tulnud. „Kui kavalerid orkestri saatel läbi linna jalutasid, olid teed mõlemalt küljelt paisutatud inimmurruga,“ kirjutas leht. Liiguti koolimaja juurde, kus Sindi laulukoor esines paari tervituslauluga. Õpetaja Paigaline andis ülevaate linna ja vabriku arenguloost. Edasi siirduti ringkäigule linnaga tutvuma. Vaadati paisu ja käidi ka vabriku hoonetes, kus selgitusi jagasid vabriku esindajad. Šorin rõhutas, et Sindit külastades on kindlasti alati käidud vaatamas ka paisu, kui üht peamist vaatamisväärsust. Pärast ringkäiku paluti kavalerid vabriku parki, kus lauad olid kaetud kõigile osalejatele. Pärast einet sõideti tagasi Pärnusse ja juba samal õhtul lahkuti koduteele.

Veel selgus ühest teisest lehest, et VR kavalerid saatsid tervitustelegrammid Vabariigi Presidendile ja sõjavägede ülemjuhatajale. Selline tervituse saatmine oli Šorini sõnul tol ajal traditsiooniline viisakuse avaldus riigi esimestele juhtidele, millega sooviti oma ettevõtmist ka rohkem riiklikult tähtsustada.

Samal teemal:

 Asutatud Lipu seltsi Sindi osakonnal on tahe austada Vabadussõja sangareid

Sindis läks tuliseks väitluseks SA Pärnumaa Turism küsimuses

Thursday, January 29th, 2015

Eile, 28. jaanuaril pidas Pärnumaa Omavalitsuste Liit üldkogu istungi Sindis, kus SA Pärnumaa Turism tegevusest informatsiooni jagamine kasvas üle pikalt kestvaks väitluseks erinevaid huve kaitsvate osapoolte vahel.

POL-i liikmed suunduvad Sindiga tutvumisringile

Sindi Muuseumiga tutvumine

Pärnumaa omavalitsuste juhid tegid enne üldkogu päevakorra juurde asumist põgusa tutvuse linnaga, külastasid lasteaeda, muuseumit ja Sindi paisu.

Meeldiv kogemus Sindi Lasteaiast

Viivi Palmissaar, Sindi Lasteaia direktor, tervitab POL-i liikmeid

Sindi Lasteaia direktor Viivi Palmissaar tutvustas Eesti vanima järjepidevalt tegutseva, 120-aastase, lasteaia praegust tegevust ja külaliste lahkudes andis kõigile kaasa raamatu „Sindi Lasteaed läbi sajandite“, mis valmis asutuse juubeliks mullu kevadel. Omavalitsuste juhte hämmastas, et Sindi Lasteaias rakendatakse esimest aastat laste kiusamisevastast projekti. Palmissaare sõnul ei tähenda see seda, et lasteaias esineks laste omavahelist kiusamist. Pigem on tegemist ennetava meetmega. Kasulik oli kuulda sedagi, et Sindi muukeelsetele lastele hakatakse eesti keelt väga varakult õpetama ja tegelikult eelistab enamik muukeelseid vanemaid suunata lapsed kohe eestikeelsetesse rühmadesse.

Raamat Sindi lasteaed läbi sajandite kaasa

Üldkogu esimees Meelis Kukk märkis, et Sindi inimestele on muidugi meeldivad ka teenuse hinnad, mis on 3 kuni 5 % miinimum palgast. „See on ikkagi väga soodne lapsevanema jaoks. Samas oli näha, et lasteaia juhtkond suhtub väga tõsiselt ja hoolivalt oma kogukonna lastesse, kogu teenuse pakkumisse.“ Paraku ei võimaldanud limiteeritud aeg teha tutvust majaga pikemalt. Kuid igati tänapäevane õpi- ja mängukeskkond avaldas külalistele muljet selletagi.

Kunagisest vabrikule kuulunud paisust on saanud suur küsimärk

Kuno Erkmann Sindi muuseumi krooni all

Sindi muuseumit külastades nimetas Kukk mäluasutuse tegevust kogukonna lugupidamiseks oma mineviku vastu. Kuuldes, et omal ajal andis Sindi vabrik neljandiku Pärnu linna eelarvest, mõistsid valitsuste juhid kuivõrd tõsise tootmisega omal ajal tegemist oli.

Sindi pais osaliselt jäätunud

Sindi pais on väikelinna elanikele sümboli väärtusega rajatis ja vee langemine muidugi kõigile vaatajatele põnev elamus, aga paljude arvates siiski ajale jalgu jäänud tülikas looduse reostaja, millel mitte mingisugust funktsioonaalset tähendust enam polevat. „Seda nii kaladele kui ka takistusena ujuvvahendite liikumisele Pärnu jõel,“ selgitas Kukk. Huvitav oli seejuures Sindi linnapea Marko Šorini märkus, et paljud POL-i liikmed polevatki varem paisu oma silmaga näinud, aga ometi saatsid nad kunagi toetuskirja paisu lammutamiseks.

Marko Šorin Sindi paisu juures lõhet ületamas

Tookord Sindi linn selle märgukirjaga ei ühinenud.

Kuid ühiselt lõunatati Krulli kohvikus, mis pälvis möödunud aastal Aasta ettevõtte aunimetuse. „Toidud olid hästi maitsvad ja siseinterjöör väga huvitav, hoopis teistmoodi koht,“ võttis Kukk mitmete teistegi külaiste kogetu lühidalt kokku.

Priit Ruut, Sauga vallavanem

Kuna vaatamistest saadi päris palju teavet, siis mõned kavandatud külastused jäid ära. Nii ei jõutud muusikakooli ega koolihoone ühes tiivas asuvatesse uutesse lasteaia ruumidesse. Ära jäi ka Marko Šorini ettevalmistatud ettekanne Sindist üldisemalt.

SAPT kerkis ootamatu pingsusega esile

Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup kingib äsja ametisse nimetatud Pärnu maavanemale Kalev Kaljustele teetassi, millel kooli loosung Oskused ja teadmised annavad vabaks

Sindi Gümnaasiumi aulas peetud üldkogu istungil oli päevakorras POL-i esindaja nimetamine SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse nõukogusse, põhikirja kinnitamine, selle aasta kalenderplaani ja eelarve kinnitamine. Neli esimest punkti ei tekitanud eriti palju arutlust, küll aga informatsioon SA Pärnumaa Turism (SAPT) tegevusest, SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja
Arenduskeskuse juhtimisstruktuurist ning tegevuse laiendamisest turismi valdkonda. Peamine väitlus koondus siiski SAPT-i teemale.

Meelis Kukk, POL-i üldkogu esimees

„EAS on vähendanud SAPT-i rahastamise mahtu ja nüüd tekitabki selle mahu täitmine diskussiooni vajadust, et leida ratsionaalsemaid lahendusi. Tähtis on turismi tugifunktsiooni säilimine, aga igat asja võib mitut moodi teha,“ rääkis Kukk. Tema arvates jõutakse lähiajal kindlasti selliste lahendusteni, mis võiks kõiki osapooli rahuldada. „Nii turismiettevõtjaid, nii tugitegijad ja ka kohalikke omavalitsuseid. Muidugi ei ole sellised lahendused kohe varnast võtta, aga selleks ongi diskussioonid ja mõttevahetused vajalikud,“ selgitas Kukk, miks infominutid täna kõige pikemaks teemakäsitluseks kujunesid ja andsid põhjust tavatult elavaks mõttevahetuseks. Kukk lisas, et kindlasti ei olnud tänane diskussioon punkti panek. „Sellised asjad, mis võivad tähendada muudatusi, tõstavad alati adrenaliini ja lisavad pingeid, aga ega selles midagi iseäralikku polegi.“

Kalev Kaljuste

Selle teema käsitluse ajaks jõudis kohale ka Riigikogu liige Annely Akkermann, kes on olnud Sihtasutus Pärnumaa Turism nõukogu liige loomisest alates, sealjuures viimased 5 aastat nõukogu esimees. Sihtasutus asutati POL-i poolt 2007. aastal ja siiani on sihtasutuse tegevuskulusid kaetud maakonna omavalitsustelt kogutud toetustest ning turunduskulusid taotletud EAS-i eelmisel Euroopa Liidu programmiperioodil läbiviidud programmidest.

Annely Akkermann

Akkermann ütles, et SAPT otsib uut toetuspunkti. Ta arvab, et sihtasutus Pärnumaa turism liigub lähiaastatel Pärnu linna rüppe, sest Pärnu on edu korral suurim võitja ja ebaedu korral suurim kaotaja. „90% sadadest miljonitest eurodest on ikka päris suur raha ja ei ole mõtet lasta sellel voolata mõnda teise linna, kus esialgu tekivad töökohad ja hiljem liiguvad tööealised inimesed,“ leidis Akkermann.

*

 

Samal teemal:

Marko Šorini vahetud muljed Lätis Rakaris toimunud Pärnumaa Omavalitsuste Liidu seminarilt

Pärnu rannaniidule ehitatakse matkarada

Tuesday, January 27th, 2015

Mai lõpuks valmib Pärnu Linnavalitsuse tellimusel Pärnu rannaniidule 600 meetri pikkune matkarada koos vaatetorniga.

Matkarada kulgeb Tervise Paradiisi tagusel rannaniidul

Kaarel Piho, OÜ Vaivundamendi tootmisjuht

Töödega alustati möödunud aasta novembri keskpaigas. Geodeetide suvisele pinnase sondeerimisele ja raja kulgemistee maha märkimisele järgnes vaiade rammimine, millega tahetakse lõpetada käesoleva nädala jooksul. 11. jaanuaril 150 cm üle keskmise veetaseme tõusnud merepinnas täitis ehitusala tavalisest märksa sügavama veega, mis peatas ajutiselt vaialuse tegemise. OÜ Vaivundamendi tootmisjuht Kaarel Piho ütles, et alates eilsest jätkatakse vaiade rammimist uue hooga. Märjemal pinnasel aitab tööd teha VKHT OÜ multifunktsionaalne amfiibmasin Truxor. Vesistes oludes kasutatakse ka laiemate lintidega ekskavaatorit.

Raja joonis

Jäiselt puhuva meretuule eest viivuks sooja autosalongi istudes laotas Piho suure ehitusplaani roolirattale, et tekiks parem pilt tulevasest rajast. Valmivale rajale pääseb Side tänava ja Ranna puiestee kokkupuute kohalt. Lisaks pääseb rajale surfi teenindushoone juurest ja veidi Raeküla poole liikudes ka päris veepiirilt.

Jää pressib vaiadele peale

Viimases pealeminekukohas on jää juba ühe vaia viltu lükanud ja rüsijää suurema pealetungi korral purustaks vääramatu loodusjõud veel mitu vaia. Piho ütles, et sealne ots kavatsetakse algselt planeeritust veidi teistsuguseks teha. Loperguselt ellipsi kujulisele matkaringile rammitakse umbkaudu 400 kolme erimõõtu sügavimmutatud palkidest vaia. Kõvasse pinnasesse peab vai kinnituma 1,3 m sügavuselt. Ühe vaia kandevõime peab olema 4 tonni.

Vaiade rammimine nüüdisaegse tehnika abil

Kahe meetri laiune matkarada kulgeb aeglase tõusuga Raeküla suunas kuni umbes 4 meetrini. Seal on 6 meetri laiune lühem ala, mille nurka püstitatakse vaatetorn. Varem on Pärnu rannaniidul valminud üks vaatetorn Raeküla all ja teine Mai rajooni kohal. Veel varem ehitati vaatetorn ka Vana-Pärnu rannaniidule. Arvestusega absoluutse nulli kõrguselt (keskmine meretase) on vaatetornil kõrgust 7,4 meetrit. Vaateplatvormile, mis hakkab paiknema lõugase kohal, lubatakse korraga kuni 30 inimest.

Hannes Kõva, H&T Maja OÜ juhatuse liige

H&T Maja OÜ on alustanud firma De Visu OÜ alltöövõtjana juba tee pealisehituse tegemist. H&T Maja OÜ juhatuse liige Hannes Kõva ütles, et nende teha on kolmandik rajast. Kaks kolmandikku jääb firma Terrat AS teha. Nemad ehitavad ka vaatetorni. Kõva sõnul on peamine ehitusmaterjal küll puit, aga näiteks jalutustee külgpiirded tehakse kuumtsingitud võrgust. Rajale ehitatakse 6 istumiskohtadega taskut.

H&T Maja OÜ töömeeste käes edeneb ehitamine silmnähtaval kiirusel

Samuti paigutatakse lõugaste ja rannaniidu elustikku kirjeldavad tahvlid. Umbes sarnased, nagu praegugi võib näha raja alguses Side tänava otsas.

Matkaraja projekteeris RTG Arhitektid OÜ. Rajatise ehitamist toetatakse Euroopa Komisjoni LIFE+ programmist, mis on linnalehmade projekti osa. Selle kogumaksumus on 208 000 eurot.

Matkaraja väljaehitamisele järgneb rannaniidu lõugaste taastamine.

Samal teemal:

Pärnu rannaniidule lisandub kaks vaatlustorni

Pärnu rannalehmade saaga on lõpusirgele jõudnud

Oodatud Šoti mägiveised jõudsid Pärnusse

Linnalehmad kutsuvad: tulge appi!

„Linnalehmade“ saabumine viibib

“Linnalehmad” sai heakskiidu

Salzburgi rahvamuusikuid vaimustas Sindi juhtraja automudelism

Monday, January 26th, 2015

Salzburgi rahvamuusikud Austriapäevade külalistena Sindi Gümnaasiumis

Pärnus toimuva Austria nädala kolmandal päeval andis Salzburgi muusikakooli ansambel Sindi Gümnaasiumi aulas kontserti, seejärel lõõgastuti Sindi Avatud Noortekeskuses, kuid kõige suuremat elevust tekitas käe valgeks tegemine Sindi automudelismi juhtrajal.

Salzburgi noored Sindi automudelismi juhtraja ääres

Rupert Pföss, Elke Krahm ja Ulrike Baumann ei suuda enam naeru pidada, kuna lõputult lauldava laulu sõnad osutusid ette laulmisel sedavõrd naljakaks

Ulrike Baumann tutvustas enne kontserti Salzburgi muusikakooli, kus saab õppida kõikvõimalikke instrumente. Kooli suurus on Eesti olusid arvestades hämmastav. Bauman ütles koolis olevat ca 10 tuhat hinge. Võrdluseks, et Sindi linnas on pisut üle 4 tuhande elaniku. Kontserdil esitati Austria rahvusmuusikat erinevatest piirkondadest. Aga tegelikult polevatki see muusika mõeldud kontserdi jaoks. Austrias esitavad nad seda muusikat lokaalides või kohvikutes toimuvatel pidudel, kus mängitakse tantsuks. Ansambli noorim liige on 9-aastane tuuba puhuja.

Edwin Eylandt (8 kl) palus Karin Küünarpuu tantsule

Kuna publiku seast vabatahtlikult tantsima ei mindud, siis astusid austerlased lavalt maha ja ei andnud armu isegi mitte linnapeale ja kooli direktorile. Siiski väärib kiitust Sindi Gümnaasiumi 8. klassi õpilane Edwin Eylandt, kes ei kartnud sügavalt kummardada Karin Küünarpuu ees, et teda tantsule paluda. Karin Küünarpuu on Raeküla Vanakooli Keskuse töötaja, kelle mõtte algatusest sündiski Pärnus toimuv Eesti esimene Austria nädal. Aasta tagasi alustas Austria päevade ettevalmistustega aga vabatahtliku abilisena.

Salzburgi noormehed lustivad Sindi Avatud Noortekeskuse ees

Enne viimast kontserti Pärnu kolledžis võimaldati külalistele vahelduseks esinemistele lõõgastavat meelelahutust. Sindi Avatud Noortekeskuses võõrustas kaugeid külalisi juhataja Helle Vent. Kõigile kinnitati rinda spetsiaalselt selleks kohtumiseks valmistatud märk, mis tehtud samas keskuses. Seejärel võis erinevates saalides valida mõnd meelistegevust, kas piljardit, lauatennist, lauamänge mängides või muud tegevust proovides. Prooviti noortekeskuse trumme, klaverit ja teisi instrumente. Haarati kõike, et ennast hästi tunda.

Salzburgi noormeeste käes on mudelautode juhtpuldid

Edasi sõideti Sindi automudelismi juhtrada uudistama. Enne kohale minekut polnud austerlastel päris head ettekujutust, millega tegu. Kuid uksest sisse astudes avanenud vaade suurele ringrajale pani kõiki üllatusest tugeva häälega hüüatama. Palju näinud austerlased vaimustusid väikeses linnakeses nähtust nii põhjalikult, et ei hoolitud ajalimiidist ega vajadusest pisut varem järgmisse kontserdi paika jõuda. Taheti oma käega juhtida automudeleid rajal, kus on peetud Eesti, Baltimaade ja Põhjamaade meistrivõistluseid, rajal, mille headust on katsunud ja kiitnud koguni maailma tipud. Kätt valgeks sõites edenes küll liikumine üsna teokiirusel. Suurem aeg kulus sellele, et raja ääres seisjad rajalt välja sõitnud masinaid teele tagasi paigutasid. Aga see ei vähendanud põnevuse õhinat ja nii asetati tahtejõud tõsisele proovile, kui pidi suure vastumeelsusega lõpuks automudelismi majast lahkuma, et hilinemata kolledži publiku ette jõuda.

Salzburgi rahvamuusikud Sindi Gümnaasiumi peaukse ees

Samal teemal:

Pärnus toimuvad Austria päevad on avatud

Pärnus toimuvad Austria päevad on avatud

Sunday, January 25th, 2015

Salzburgi muusikakooli esinejad avavad Austria päevad

Kuni jaanuari lõpuni kestvad Austria päevad avas eile Austria suursaadik Eestis T. E. Renate Kobler Pärnu Keskraamatukogus, kus toimus Salzburgi muusikakooli kontsert ning Peter ja Regina Riederi graafikanäituse avamine.

Ulrike Baumann                                                                                                       Elke Krahm

Taaskohtumine

Raamatukogu klaasseina taga valitseb talv

Taas võisid inimesed Pärnust ja Pärnumaalt öelda. „Liebe Schüler und Schülerinnen aus der Musikscule Salzburg!“ Mullu aprillis väisas Austria Salzburgi linna muusikakooli kitarristide rühm Pärnumaad klassikalise kitarrimuusika päevade raames. Nüüd saabuti teises koosseisus, aga kontserti juhatanud õpetaja Elke Krahm oli juba eelmisest kevadest tuttav. Elken ütles, et nende muusikakooli ei tulda õppima mitte üksnes Salzburgist, vaid kogu ringkonnast.

Suursaadik austab eesti keelega Eesti riiki

T E Renate Kobler, Austria suursaadik Eestis

Kontserdi alguses tervitas suursaadik Renate Kobler saksa keeles lisaks Salzburgi muusikutele ka Peter ja Regina Riederit, kes tõid oma graafikanäituse Pärnusse, aga siis kõnetas ta juba pärnakaid väga selgesti arusaadavas eesti keeles. „Mul on au ja rõõm avada Austria nädal Eesti suvepealinnas Pärnus koos korraldajatega, kellele ütlen suur tänu! Suursaadik meenutas, et kohe pärast Eesti iseseisvumist tunnustas tema maa Eesti Vabariiki. Eesti ja Austria kahepoolsed suhted on väga head ja koostöö laiapõhjaline, hõlmates tihedat läbikäimist nii poliitilistes suhetes kui ka majanduse, hariduse ning kultuuri vallas. Austria saatkonna avamisele Tallinnas 1997. a järgnes nende sidemete edasine süvendamine kogu Eesti ulatuses, sealhulgas Pärnus, rõhutas Renate Kobler.

Ta ei jätnud märkimata, et Pärnus on toimunud arvukalt Austria kunstnike üksik- ja grupinäitusi. Näiteks tõi suursaadik Hans Sisa maalid, Salzburger Art Mix ja muud. Samuti nimetas suursaadik filmiõhtuid, kontserte solistide ja tuntud dirigentide osavõtul. Ka kõigi Balti riikide saksa keele õpetajate konverents, millel esinesid Austria lektorid, toimus Pärnus.

Austria päevad saavad avatuks tantsitud

Suursaadik pidas tähtsaks mainida sedagi, et tänavu 1. jaanuaril täitus tema riigil 20 aastat päevast, kui ühineti Euroopa Liiduga. „Meil on hea meel jätkuvate suurepäraste suhete üle teiste liikmesriikide, sealhulgas Eestiga.“ Tervitussõnavõttu lõpetades kutsus Renate Kobler osa saama mitmekesiselt rikkalikust Austria nädala kavast, tõstes esile Salburgi koori esinemist, Peter ja Regina Riederi kunstinäitust ja Thea Karini fotode väljapanekut.

Meri kadus mäe sisse

Peter Rieder

Seejärel andis suursaadik sõnajärje üle Peter Riederile, kes nimetas raamatukogus avatud näituse pealkirjaks „Kui meri kadus mäe sisse“. Paneb imestama, kust selline idee ja pealkiri? „2011. aastal paluti Regina Riederit, minu abikaasat, teha näitus kultuuripealinna Tallinna jaoks Eesti Rahvusraamatukogus. Kultuuripealinna teema oli „Lugusid mere äärest“. Meil tekkis austerlastena kohe küsimus, et mida sisemaal merega peale hakata? Aastasadu tagasi oli ka Austrial meri, aga me ei tahtnud seda vana teemat üles kaevata. Salzburgis ringi jalutades nägime kivitreppide sees kivistisi. Salzburgi lähedal on punast ja valget marmorit. Kaevandustes näeb marmori sees kivistisi jääajast, kui Salzburg asus veel mere põhjas. Sellest leidsimegi enda jaoks teema mere kadumisest mäe sisse. Tekstid kirjutas Austria kirjanik Valter Müller.“ Näitus on olnud üleval peale Tallinna, Rakveres, Tapal, Salzburgis ja Saksamaal Passaus ning Brandenburgis. Siiski on praegune näitus sellisel kujul esmakordne, sest esimesest rändnäitusest pole enam kõiki töid alles. Sama pealkirjaga näituse jaoks valmisid täiesti uued tööd. Suursaadik täiendas Riederit mõttega, et kunstnikud ja kultuuri loojad on suuremad saadikud kui saatkonnad erinevates riikides.

Piia Karro-Selg oma kaasaga tantsupõrandal

Peter Rieder ütles, et nädala jooksul saab tutvuda ka Austria kohviku kultuuriga, mis kuulub maailma kultuuripärandi nimekirja. Thea Karin teeb sellest filmiõhtu. „Juba nimetatud Müller on selline mees, kes kirjutab oma raamatud kohvikus. Kuigi tema raamatuid ei ole eesti keelde tõlgitud, oli kirjanik Eestit külastades meeldivalt üllatunud paljude eestlaste saksa keele oskuse pärast. Samuti hindab Müller eestlaste kohviku kultuuri.

Salzburgi muusikud

Rahvamuusikud mängisid ja tantsisid rahvalikke palasid. Kõlasid meilegi tuttavad polka ja valsi viisid. Lauldi naljalugusid, nagu „Naise jaht“, aga ka kohvikumuusikat. Võeti üles lõputu laul, mida tavaliselt laulavad mehed naistele, aga sedakorda seadis aeg esinemisele piirid – kuigi oleks tahtnud neid veel pikalt kuulata. Silmale oli põnev vaadata poiste nahkseid põlvpükse ja kauneid naiste ning tütarlaste rahvarõivaid. Tantsupõrandalale haarati ka suursaadik, vabatahtlikult läksid tantsima Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja ja Austria päevade peakorraldaja Piia Karro-Selg koos kaasaga. Peter Rieder võttis tantsule Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Ela Tomsoni.

Ela Tomson rääkis oma erilisest suhtest Austriaga, mida ta väga armastab ja on palju kordi ka seda maad külastanud. „Meie jaoks on tuntud Austria uusaasta kontsertid Viinis, Strauss, valss ja suusakuurordid,“ ütles Tomson. „Aga see maa avab ennast veel palju suuremas ilus ja kultuuri külluses.“

Marumägi

Airin Pikk, oma vanuseklassi meister

Samal ajal Austria päevade avamisega Keskraamatukogus kerkis Martensi väljakule teisaldatav suusahüppemägi – Marumägi. Julgeid huvilisi juhendasid instruktorid ja näidishüppeid tegi 11-aastane Airin Pikk Elva suusaklubist. Hüpetega alustas ta juba viieselt. Tehvandil sooritab ta hüppeid 90 meetri mäelt. Airini isiklik rekord on poolsada meetrit, olles sellega oma vanuseklassi Eesti meister. 2013. a oli Airin Fis Schüler cup võitja Saksamaal.

Suursaadik ja Ka Bo Chan kõnelesid eesti keelest

Peter ja Regina Rieder Ammende Villas

Õhtul toimus suursaadiku vastuvõtt Ammende Villas, kus oli võimalik suurepärase inimesega ka vahetult kohtuda. Ta ütles, et on oma peres teist põlvkonna diplomaat ja peab ametist tulenevalt austavaks kohustuseks osata selle riigi keelt, kus ta parajasti töötab. Nii suudab ta suhelda juba kuues keeles. „Väga hea kui keeleõppega alustatakse lapseeas. Mina olen kasvanud kolmekeelses keskkonnas. Iseasi on muidugi see, kas kuuluda romaani keelkonda või õppida hoopis teise keelerühma kuuluvat keelt, milleks on ka eesti keel.“

Mirva Helske teeb publikule sügava kummarduse

Kontserdil mängis Mirva Helske klaveril ja laulis kontratenor Ka Bo Chan. Laulja ei üllatanud kuulajaid mitte üksnes imepäraselt kõrge hääleulatusega, vaid ka vigadeta eesti keele oskusega. Kindlasti on heale keeleoskusele mõju avaldanud 17 aastat Eestiga kohanemist. Ta elab Tallinnas Nõmmel õnnelikult koos eestlannast abikaasaga ja kasvatab viit last. Abikaasa nimi on Maila. Ka Bo Chan ütles, et emakeelena kõneleb ta hiina murret, mida nimetatakse kantoni keeleks. Naljatades lisas juurde, et kuna on sündinud Hongkongi saarel, peab ta ennast põliseks saarlaseks ja „võtab mõnuga“! Ta tunnistas, et eesti keel pole muidugi mitte kergemate killast, aga kõik raskused on ületatavad. Samas tulevat kasuks hiina keele oskus. Vaatamata häälikumärkide suurele erinevusele on hiina ja eesti keele struktuur äärmiselt sarnane, mis teeb siinse riigikeele omandamise hiinlase jaoks palju hõlpsamaks.

Ka Bo Chan, kontratenor

Hämmastava häälega laulja alustas ja lõpetas lauluga Ave Maria. Neist esimese autor on Camille Saint-Saëns ja teise looja Heinrch Marschner. Veel olid ettekandel Händel, Schubert, Shopin ja Mahler. Ka Bo Chan on õppinud laulmist USA-s, aga aasta enne lõpetamist kohtus ta Veljo Tormise ja Hirvo Survaga. „Olin tolleaegse koori õpilasdirigent, kui sain Tormiselt kutse tulla õppima Surva juurde. Sellepärast otsustasingi 1997. aastal tulla Eestisse,“ Ka Bo Chan lõpetas muide lisaks muusikalise hariduse omandamisele 3 aastat tagasi ka finatsjuhtimise eriala õpingud. Kuid muusikaliselt täiendab ennast praegu magistratuuris. Äri ja majandus? Ka Bo Chan vastas, et ka muusikas tuleb teada, kuidas äri aetakse! Ta lisas, et lapsedki on musikaalsed, tütar õpib viiulit, aga kõige nooremal, nelja ja poole aastasel meeldib isa eeskujul väga laulda. Laulmine tuli isegi enne rääkimist.

Toomas Kivimägi näeks tulevikus ka islami kultuuri tutvustavat nädalat

Austria suursaadik Eestis T E Renate Kobler tervitab Sindi ANK-i juhatajat Helle Venti

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi jagas kahte mõtet. Esmalt rääkis ta emotsioonidest. „Kui mina oskaksin sama hästi Ka Bo Chani emakeelt, nagu tema oskab minu emakeelt, siis ma peaksin ennast geeniuseks,“ jätkas Kivimägi imetlust, mida koges hiinlase juures. „Pean seda suureks asjaks, kui maailma teisest nurgast tulev inimene peab oluliseks rääkida ühe väikese rahva keelt.“ Kivimägi hindas ka mehe suurepärast esinemist ja sedagi, et hiinlane tõi Austria hilisromantismi helilooja Gustav Mahleri loomingu eestlastele lähemale. „Hästi soe ja südamlik tunne jäi hinge,“ tunnistas Kivimägi, kelle arvates teame Austriast päris palju, aga teisalt ka üsna vähe, võrreldes näiteks Soome, Rootsi või Norraga.

Sindi linnapea Marko Šorin jätab täiskarsklasena Austria veini maitsmata ja lepib alkoholivaba joogiga

„Austria on kindlasti riik, mida peaksime paremini tundma. Selles mõttes tahan väga kiita Raeküla Vanakooli Keskust, kes on selle nädala peamisi vedajaid. Läbi selle tuleb Austria kõige odavamalt meile koju kätte.“ Ta tunnistas paarikümne aasta tagust teadmatust, kui veel ei teadnudki õieti empaatia sisulist tähendust. „Aga aastatega see võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi on pidevalt suurenenud – maailmas, kus vastuolud pidevalt ägenevad kuni sõdadeni välja. Ma arvan, et üks võti lahendusteks on empaatia omamine. Igal rahval on tegelikult oma põhjendus kõigile tegemistele. Parim viis rahus elada on tunda ja teada, miks teised rahvused nõnda mõtlevad või käituvad.“

Toomas Kivimägi näeb vajadust ka islamit tutvustava nädala järele

Austria on loomulikult väga kultuurne ja tsiviliseeritud riik oma rahvaga, aga maailmas on veel palju teisigi, vestles Kivimägi viivuks villa küdeva kamina lähedusse istudes ja lasi mõtetel koguda. „Siitsamast intervjuust sinuga tekkis mul mõte, et võibolla peaksime isegi tegema ühe islami nädala, et õppida tundma ka seda religiooni, mõistmaks paremini nende mõtteid ja käitumisviise. Empaatia tekkimiseks on vaja õppida enda jaoks teadvustama teisi, ühes kommete ja tavadega,“ lausus Kivimägi.

Pärnu Nokia

Salzburgi muusikud Ammende Villas

Esimese päeva sündmuste kava oli muidugi märksa mahukam ja valikuid, kuhu minna, mida vaadata või kuulata, palju rohkem. Laupäevast laupäevani kestvaid päevi täidab sadakond ettevõtmist või paika, kuhu kindlasti tasuks minna. Täpsema loetelu tutvustamine läheks lootusetult raskeks, aga iga huviline leiab talle sobiva külastuspaiga Raeküla Vanakooli Keskuse kodulehelt. Karro-Selg ütles, et Raeküla Vanakooli Keskus korraldab sarnaseid päevi viiendat korda. Varem on nende korraldada olnud Saksa, USA, Itaalia, Briti päevad. Tuleval aastal tahetakse jõuda Jaapanini ja ülejärgmisel korral teha Läti päevad. Karro-Selg ütles, et kindlasti on ka Kivimägi mõte kaalumist väärt ja miks mitte edaspidi mõne islami riigi kultuuri tutvustada. Üks korralik Vene nädal võiks samuti olla väga tore ja kasulik ettevõtmine, leidis Karro-Selg.

Piia Karro-Selg, Austria päevade projekti juht

„Austria päevadeks hakati ettevalmistusi tegema aasta tagasi, kui Karin Küünarpuu selle mõtte välja käis. Pärnus alustati taoliste teemapäevade korraldamisega 2008. aastal ja mina ütleks, et tegemist on Pärnu Nokiaga, mis teeb selle linna palju mitmekesisemaks. Kui Itaalia nädal välja arvata, siis on kõigil kordadel ka väljapoolt tuldud oma maad esindama. Minu kiitus nendele, kes entusiasmiga kaasa tulevad. Need mittetulundusühingud, kes esimese asjana küsivad raha, lõpeb meie jutuajamine koostööst väga kiiresti. Oleme samasugune MTÜ ja meilgi pole raha mitte kusagilt võtta. Teeme kõike ühiskondlikus korras ja fanatismist aetuna.“

Pärnus on ka varem erinevate riikide nädalaid korraldatud

2014 – Briti päevad, lähemalt:

             Tagasivaade Briti päevadele

             Briti päevad lõppesid keili ja Reet Kromeliga

             Jaak Känd brittide muinasjuttudega Sindis

             Briti päevad Pärnus ja Sindis

2013 – Iiri, Suurbritannia

2012 – Tššehhi, Itaalia

2011 – Soome, Ameerika Ühendriigid

2010 – Saksamaa, Islandi, Gröönimaa, Fääri saared, Leedu, lähemalt:

             Pärnus meenutati 13. jaanuarit Leedu ajaloos

             Arturas Valiauga Pärnus

2009 – Rootsi, Norra

2008 – Portugal

Jüri Saar rääkis slaavi-kristliku tsivilisatsiooni lähedusest islamiga

Friday, January 23rd, 2015

Jüri Saar, kriminoloogia professor

Professor Jüri Saar tutvustas eile Pärnus Rahva Raamatu kõrval asuvas Piano kohvikus oma raamatut „XXI sajandi väljakutse: tsivilisatsioonid, kultuurid, väärtused“.

Tsivilisatsioonid, kultuurid, väärtused pakkusid Piano kohvikusse kogunenud inimestele elavat huvi

Üle paarikümne aasta kuritegevust käsitlevas teaduses töötanud Jüri Saar rääkis, et viimati ilmunud raamatu koostamise juurde jõudis ta juhuslikul viisil. „Tahe tutvustada erinevaid tsivilisatsioone laiemale ringile huvilistele sündis sellest, et hakkasin kirjutama üht erialast raamatut kuritegevuse ja kultuuri omavahelistest seostest,“ selgitas teadlane. Teda huvitas küsimus, miks on kuritegevus ühes kohas karistatav kuni surmanuhtlusega, teises kultuuriruumis oleks see täiesti ennekuulmatu tegu? „See oli minu lähtekoht ja tundsin, et pean selle kaudu liikuma sügavuti erinevate kultuuride poole. Kogutud materjalide rohkus võimaldas aga kirjutada lisaks algselt kavandatule veel hoopis teist teemat puudutava raamatu.“

Kriminoloogia professor Jüri Saar esitleb oma uut raamatut, mis võrdleb kolme suuremat tsivilisatsiooni

Raamatu põhisisu keskendub väärtustele. Kust need väärtused tulevad, mida ei saa eksportida, müüa, peale suruda? Saar kinnitab, et väärtused lähtuvad religioonidest. Samas lisas juurde, et see pole tema originaalne avastus. Suur hulk antropolooge ja kultuuriteoreetikuid on seisukohal, et väärtuste allikas on religioon. Kuna religioonid on erinevad, siis pole ka väärtused kõigis kultuurides ühesugused. Tänapäeval puutume tihedamalt kui kunagi varem kokku erinevate arusaamade ja kultuuridega.

„Üks lemmikautoreid, kellelt olen palju inspiratsiooni saanud, on Harvardi ülikooli teadlane Samuel Huntington, kes sündis 1927. aasta kevadel New Yorgis ja suri 2008.“ Huntington oli ametilt politoloog ja juba 1990-ndate alguses esitles arusaama, et pärast külma sõja lõppu satub maailm täiesti uude olukorda. Enne seda oli maailm jagunenud enamvähem kaheks. Ühel poolel asusid kommunistid sotsialismi leeri ja Nõukogude Liiduga, teisel poolel kapitalistlik maailm, USA ühes oma liitlastega. Külma sõja lõppedes kõneldi võimalikust võistlemise lakkamisest, aga tegelikult tekkisid uute piiridega vastandumised. Huntington kuulutas tsivilisatsioonide ajastu tulekut. Ta rääkis, et järgnevad tsivilisatsioonide põrkumised hakkavad määrama tulevaste asjade käiku. Ometi kaotas Huntington vahepeal oma populaarsust. Tundus, nagu ei peaks tema jutt paika, kuid nüüd meenub tema nimi taas sagedamini.

Jüri Kask ja Margit Peterson on ühed huvilised mitmekümnest inimesest, keda tsivilisatsioonid rohkem huvitavad

Teatud jaotuse järgi liigitatakse 7 tsivilisatsiooni. Saar vaatleb neist kolme suuremat: lääne-kristlikku, slaavi-õigeusklikku ja islamit. Kuidas need omavahel hakkama saavad, määrab ka Eesti käiku. „Iseseisvuse taastamine 1991. a tähendas meie jaoks liikumist ühest kultuuriruumist teise,“ osundas Saar, kes võrdleb tsivilisatsioone mõneti tektooniliste laamadena. „Omal ajal peeti Saksa geograafi Alfred Wegener’i juttu hullumeelseks, et maakera sisemus võiks koosneda mingitest hiiglaslikest plaatidest, mis pidevas liikumises üksteist nügivad. Tänapäeval võetakse seda teaduslikult tõestatuna.“

Raamatut „XXI sajandi väljakutse: tsivilisatsioonid, kultuurid, väärtused“ lugemisel ilmneb hämmastav slaavi-õigeuskliku ja islami hoiakute sageli esinev sarnasus, mis olevat professorit ennastki üllatanud. „Kirjastuses oli raamat juba poolteist aastat valmis, trükkimine viibis kuni eelmise aasta sügiseni. Seega polnud veel tänane Ukrainas toimuv kohale jõudnud. Nüüd teame, et tšetšeenid sõdivad Ukrainas kahe slaavi vennaskonna vahelises heitluses islamistidena venelaste poolel ja kiidavad Allahi nime.“ Põhijäreldusena tuleb pidada Venemaa ja islami omavahelist lähenemist läänemaailmale hoiatavaks märguandeks.

Sindi Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe on Jüri Saarega hea sõber juba Paikuse erikutsekooli ajast saadik

Üks tuntumaid vene geopoliitilise doktriini viljelejaid Aleksandr Dugin räägib venelaste oma tsivilisatsioonist, aga pannes tähele mõlemat Venemaaga peetud Tšetšeenia sõda avastame kummalise asjaolu. Tšetšeenias sõdis Venemaa separatismi vastu, mille esimesel korral venelased kaotasid. Teise sõja lõppu on raske dateerida, aga tegelikuses on tšetšeenid kindlustanud endale sisuliselt erikorra. Kui läänes ei mõisteta kohut Jumala nimel, siis islami õigus on siiani lahutamatult seotud püha õigusega, mis toetub Koraanile. Šariaat, mida nimetatakse ka islamiseaduseks, kehtib vääramatu õigusena Putini Venemaa koosluses asuvas Tšetšeenias. Alles hiljuti protesteeriti Groznõis 300 tuhande inimese osavõtul Muhameedi pilapiltide vastu. Arengud naabruses on meie jaoks mõtlema panevad.

Elmo Joa, Pärnu Rääma Põhikooli direktor

Saar esitas veel mitmeid huvitavaid näiteid slaavi-kristlikust sarnasusest islamiga ja teineteisele lähenemisest, millest kõige parema pildi saab ikkagi raamatut ise lugedes. Aga siinkohal veel mõned näited. Korruptsioon on ühiste ressursside kasutamine isiklikes huvides. Läänes rikub see normaalset arengut ja tekitab ebaausat konkurentsi. Läänele võõrast võimudistantsi, kus ülemus on alluvatest hästi kaugel ja lähemal jumalale, kohtab nii islami ühiskonnas kui ka slaavi-kristlikus võimuhierarhias. Iraagi diktaator Saddam Hussein pidi võimule jäämiseks kindlustama ennast tugevalt oma klanni inimestega. Kunagine Moskva linnapea Juri Luškov oli mõjuvõimas koos naisega ja mitte keegi ei öelnud halba sõna seni, kuni ta hakkas oma tegevusega endast kõrgemalseisjate suhtes liialt piire ületama.

„Natuke meenutab sama asja ka Tallinna linnas toimuv. Savisaar on poetanud mõtte, et meie inimesi ei huvita mitte niivõrd kui palju keegi kedagi petab; selle asemel tahetakse transporti, sooja vett, tänavad lumest roogitud ja liivatatud oleksid jne.,“ tõi Saar näite korruptsioonist siitsamast Eestist, mis asub Narvast algaval Huntington’i poolt määratletud slaavi-kristliku ja lääne-kristliku tsivilisatsiooni piiril. Saar lisas juurde, et tõenäoliselt ei andnud Savisaar endale aru, mida ta selliselt, võibolla ka tahtmatult väga ausameelselt, välja ütles.

Ivo Ilmsalu tahtnuks professoriga veel pärast kohtumist väga pikalt vestelda, aga teisedki ootasid, et Jüri Saar leiaks nendegi jaoks aega

Ajaloos leidub huvitavaid paralleele. „Kahel korral on Euroopal olnud islamiga tõsiseid probleeme. Viimati türklastega. Võibolla ootab meid nüüd ees sama mure kolmandat korda. Peame olema tähelepanelikud ja jälgima, kust kaudu uus arvete klaarimine meieni jõuab,“ võttis Saar üle tunni kestnud esinemise kokku. „Põhitõde seisneb selles, mida me endast arvame. Kui selge ja tugev on meie enda arusaam. Välised väljakutsed annavadki selleks võimaluse ka paremini endas selguseni jõuda. Kindlasti peab lääs olema meelekindlam.“

Samal teemal:

Juhan Parts: sõda ei tule, kuid Venemaa laguneb

Ants Laaneots tutvustas Venemaa taotlusi

Euroopa Liidu noorima peaministri nägemus riigi sajanda juubelini

Thursday, January 22nd, 2015

Peaminister Taavi Rõivas vestles eile Pärnu Tervise konverentsikeskuses Väärikate ülikooli kuulajatega sellest, milliseks peaks Eesti muutuma aastaks 2018.

Stenbocki maja Toompeal

Kuhu jõuda?

Taavi Rõivas

Alates aastast 2012 oli Taavi Rõivas sotsiaalminister, kelle president mullu 26. märtsil kinnitas Eesti peaministriks. Sama ootamatu kui oli toona tema tõusmine valitsuse juhiks, osutus üllatuseks ka eilne esinemine Pärnu väärikatele. Tegelikult pidanuks kava järgi esinema Rein Lang, aga kuulajad jäid väga rahule ka asendusesinejaga. Olles pidevas kahekõnes sadade kuulajatega, kõneles peaminister lähema kolme aasta nägemusest. Kuid alustas isiklikust tõdemusest ja kinnitas veendunult, et poleks häbi kiita ka varajasemaid valitsusi.

Viimase kümnendi majandusnäitajate põhjal näeb majanduse mahu kahekordistumist. „Teistel Euroopa riikidel on keskmiselt ainult 20% . Palgad on kasvanud 1009 %, samas Soomes või Rootsis 30 kuni 40 %. See on minevik ja praegune palgatase meid ei rahulda. Mahajäämust Soome ja Rootsiga pole kerge tasa teha ja vahe püsib ka täna. Majanduskasv peab jätkuma.“

Enamvähem samaaegselt koos Läti, Leedu, Soome, Poolaga saab 2018. aastal ka Eesti 100-aastaseks. Nii nagu praegu on Läti Euroopa Liidu eesistuja maa, varem Itaalia, Kreeka jt., saab juubeliaastal Eesti sama austava ülesande ja kohustuse. „Kogu Euroopa ja terve maailma pilgud on siis meile pööratud. Saabuv 2018. aasta on siis mõtteline joon sellest kuhu tahame jõuda.“

Poolteist last pole piisav

Mitte ainult kasvav majandus pole oluline, veelgi suurem tähtsus on kasvava rahvaga riigil. „Poolteist last peres. Kas see on piisav, et jääda püsima tuhandeks aastaks? Minu asi pole öelda Katile ja Matile, et nende peres võiks olla kolm last. Minu ja valitsuse asi on luua eelduseid lastele.“ Tartus ja Tallinnas on mure lasteaedadega kõige suurem. Rõivas tõi näite enda kogemusest. Tema 5-päeva vanusele lapsele lubatud järjekorras kolmesajandana arvele võtmisel saada lasteaiakoht alles 7 aasta pärast. Pärnus on märksa parem. Rõivase arvates peaks riik omavalitsustele õla alla panema.

2018. a on Eesti majandus veerandi jagu suurem. Keegi olevat andnud nõu panna majandus kasvama, mille peale peaminister vastas: „Tere hommikust! Nii lihtsalt asjad ei käi. Riiki ei kasvatata, aga saab luua eelduseid: näiteks soodsa maksukeskkonna kujundamisega.“

Mitte kõik töölt kõrvale jäänud pole töövõimetud

Eestil on kasutamata ressursse tööealiste inimeste näol. Ta rääkis ümmarguselt sajast tuhandest töövõimetust pensionärist, kellest osa võiksid tahte korral töötada. „Enamik luu või liigeste haigustega, ärevushaigustega, kõrgvererõhu tõvega. Sajast tuhandest kaks kolmandikku ei tööta, aga kolmandik tahaks tööd teha. Seda on Pärnu linna jagu inimesi, kes räägivad töövõime halvenemisest, aga tahavad töötada. Nende jaoks tuleb luua vajalikke tingimusi.“ Rõivas tõi näiteks 4 aastat Riigikogus töötanud Pärnu mehest, kelle keskkõrva sisse asetatud vidin võimaldab töötada üle keskmise võimekusega väga edukalt. Varem olevat tema võimekus küündinud umbes 400 % kanti! „Kui inimesel endal on tahet ja motivatsiooni, on võimalik abivahenditega aidata. Väidan, et riik peab appi tulema.“

Noortele tööd

Taavi Rõivas saabub Väärikate ülikooli auditooriumi ette

Sama puudutab teisigi ühiskonnagruppe, kes tulevad õpingutest. „Kas kohe võetakse plaksutades tööle? Ei võeta. Infotehnoloogias ja tervishoius on teisiti ja tuntakse tööjõust pigem puudust. Siis võetakse koguni koolipingist.“ Enamasti siiski ei võeta ilma töökogemuseta tööle. Tekib nõiaring, sest ilma tööta ei saakski kogemust omandada. Suurbritannias aitab riik inimesi tööle, luues praktika kohti ja makstes osa ise kinni. Saalist võttis väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli sõna ja ütles, et meilgi on see võimalus olnud. Peaministergi kinnitas, et Eestis on asi poole parem. Aga see pole veel ideaal. Tehnikumi lõpetajatele on tööpuudus väga suur. Rõivas ei teadnud täpselt, kuidas ja kui palju praegused seadused võimaldavad noori tööle rakendada, aga tema ise alustas kümneselt tööga. Ta müüs ajalehte Eesti Ekspress. Toona oli praktikale pääsemine lihtsam, arvas Rõivas.

Tänapäevane tehnoloogia võimaldab Peipsi lüpsikutest kordades suuremat tootlikust

Peaminister julgustas ka pensionieelikuid jätkama tööd õpitud erialadel vaatamata tehnoloogia uuendustele, milleks tuleb uusi teadmisi omandada. Ekraanile ilmus number üks üheksa nulliga.
Miljard eurot Euroopa raha, mis suunatakse lisandväärtuse suurendamisega tootlikkuse kasvuks. „Mitme lehmaga Leida Peips toime tuli? Tal tuli 20 kuni 40 lehma päevas lüpsta,“ teadis Rõivas nimetada, kuid tunnistas samas, et on Õismäe paneelmajas kasvanud ja seal polevat lehmi näinud. Saalist arvati, et Viljandi näidissovhoosi lüpsifarmi sotsialistliku töö kangelane toimetas umbes 100 lehmaga. „Võime selle numbri välja otsida, aga see ei ole nii hirmus tähtis,“ sekkus Rõivas ja selgitas, et Peips kasutas lüpsikut, mille peale saalis võttis võimust heasüdamlik naer. „Jään lolliks, et ei tea midagi. Lüpsikuga suudab mitukümmend korda rohkem,“ Rõivas naeris rahvaga lõbusalt kaasa ja tunnistas, et pole kordagi ise lüpsnud.

„Käisin 5 aastat tagasi Raplamaal, kus rumeenlanna suudab lüpsta 800 lehma. Raiküla farmer on investeerinud uude tehnoloogiasse ja lüpsikarusselli suudab opereerida ainult 1 inimene. Väätsal on 2200 lehma, neli inimest. Tähtis on investeerida nutikasse tehnoloogiasse.“

Teine näide põlevkivist. Eestis saadakse elektrit põlevkivist. „Investeerides samasse kivisse oleks võimalik võtta kasumlikust ka kolm korda rohkem. Mitte elektrit, vaid õli tootes.“

Taristud

Taavi Rõivas Väärikate ülikooli juhatuse liikmetega

Ühendustest kõneldes asub ajalooline kaupmeeste Pärnu teel, kuhu tuleb uus raudtee. Eesti saab ühendatud Euroopa pealinnadega. Pärnust jõuab kolmveerand tunniga Riiga või Tallinna. 2018. a ei ole Rail Baltic veel valmis, aga ehitus jõuab faasi, kus raha on olemas ja eeltööd tehtud.

Ekraanile joonistus Eesti kaart noolte ja valgete juttidega. Küsimus, millega tegu? Erinevate oletuste seast koorus ka õige vastus: elekter. „Äkki saab viie välja kirjutada,“ naljatles peaminister, kellel oli tõsine tahtmine paremaid vastajaid ka tõepoolest tunnustada. Kaks kõrgepinge liini ületavad Soome lahte ja kaks suunduvad Läti poolele. Tinglikult Venemaa poolele minev jõuab samuti Lätti. Kui midagi juhtub Eestis, siis teame, et on piisavalt head ühendused põhjas ja lõunas. Elektrivõrguhaldur Elering avas eelmise aasta oktoobri lõpus Tallinna lähedal Kiisal 250-megavatise võimsusega avariireservelektrijaama (AREJ), millega kindlustati ühendust. „Tänu ühendustele on elektrihind madalam, kui suletud ringi korral. Eestis on juba elekter odavam võrreldes Läti ja Leeduga.“

Sama lugu on gaasiga. Praegu on toruühendus Lätiga, loodetavasti lähitulevikus saab see olema ka Soomega, et mitte sõltuda ainult ühest allikast, mis tuleb Venemaalt.

Endine sotsiaalminister on tegelenud palju tervishoiuga

Perearsti juurde minek peab paranema. Aastal 2018 on Pärnus kaks perearstikeskust: kesklinnas ja haigla juures. „Väga hea idee, ütlevad perearstid,“ vahendas peaminister, kellele ütle Suurväli vahele, et kõik ei ela ainult linnas. Veel lubas Rõivas selle märkuse peale pisut Kilingi-Nõmmele, kus natuke rohkem inimesi. „Terviseamet peab tagama, et arst reaalselt maapiirikonnas olemas oleks, samuti apteek. Aga katsu sa näiteks Kablisse meelitada apteeki tegema. Kui tehakse suure apteegi linna, peaks kohustama tegema filiaali ka maa kohta.“

Rõivas tahtis jätkata küsimusega, mida me kõige rohkem kardame? Kuid Suurväli soovinuks kuulda rohkem regionaalpoliitikast. „Kui lastel koole ei ole, mida me sinna apteeki teeme? Räägime sellest kah,“ tegi Suurväli ettepaneku.

Setumaa rahvas kasvab!

Regionaalpoliitika juurde pöördudes ütles peaminister, et maailm on muutunud väiksemaks mitte kilomeetritelt vaid tundidelt. „Autode lisandumine suurendab distantsi. Mõned peavad isegi Pärnut Tallinna tsoonis olevaks.“ Hiljuti Setumaal käinud Rõivas avastas, et Setumaal on rahvaarv hakanud kasvama. „Küsisin, mis seda põhjustab? Vastati, et neil on säravate silmadega inimesed, kes kirjutavad projekte ja inimesed tulevadki. Ega peaminister saa öelda, kuhu midagi tuleb. Tuleb kohapeal läbi rääkida ja otsustada. Ilma kohalikelt küsimata ei saa teha Pärnumaal ainult üht omavalitsust.“

Printsi kogemus julgustab

Olemaks valmis kõikvõimalikeks stsenaariumiteks on vaja kahte sammast. „Prints Henry, tegelik nimi passis hoopis teine ja pikem (toimetaja märkus: Suurbritannia ja Põhja-Iiri prints Henry Charles Albert David Mountbatten-Windsor) ütles, et Eesti sõdur on maailma parim. Prints ise oli koos meie meestega võitlemas ja seepärast teadis seda oma kogemustest.“

Teisena on vaja tagada parim varustus. „Otsustasime aprillis osta hollandlastelt 113 miljonit eurot maksma läinud 44 jalaväesoomukit, millega esimene jalaväebrigaad jõuab tipptasemele.“ Kolmandaks on tankitõrje, sest Eesti idapiiri taga asub suures koguses tanke. „Üsna nutikas ost, et neil ei tekiks mõtetki siiapoole liikuda. Tankidest tehakse saepuru! Tunnustan eelkäijate Ansipi juhitud valitsuseid!“

Eesti panustas riigikaitsesse absoluutnumbrina rohkem kui Läti või Leedu. Leedus elab üle 3 miljoni inimese, meil ca 1,3 miljonit. „Oleme NATO liige üheteistkümnendat aastat. Narva, Tartu, Kuressaare on sama palju NATO, nagu Pariis või New York. Et olla tugevad, vajame liitlasi.
Pärnu paraadile saabusid hävitajad Leedust. Nüüd on meil oma tiivulised Ämaris. Miks nad mullu 24. veebruaril Pärnu kohale hilinesid? Samal ajal paraadiga tõusid ilma sisse lülitamata transponderiteta lennukid õhku, mida pidi minema tuvastama. Seda tehakse ka 100 km kaugusel piirist,“ rääkis Rõivas, kelle seljataga vahetusid kaadrid Ämari lennuväljast ja seejärel ilmus ekraanile suures plaanis USA helikopteri Black Hawk.

Infrapunakardinad piiril

Taavi Rõivas Väärikate ülikooli toimekate abilistega

Eesti idapiir muutub kõige kaasaegsemaks piirilõiguks Euroopa Liidu välispiiril. „Mitte rohelised mehikesed, vaid salaalkohol ja salasigaretid on asjad, mille eest tuleb Eestil ennast kaitsta. Mitte aiaga, vaid tehnoloogiliselt. Infrapunakardinad lasevad hiire läbi lipsata, aga kobrast mitte.“ Saalist küsiti: kust see piir tuleb? „Mööda kontrolljoont. 93 % kattub tulevase piiriga. Ratifitseerimise järel muutuvad sakid sirgemaks. 7% tuleks pärast ratifitseerimist muuta. Ma ei tea, kas me saame ratifitseeritud? Kindel piir on suurem väärtus, kui jääda ratifitseerimist ootama.“

Pärast 65 minuti pikkust esinemist lubas Rõivas esitada küsimusi ükskõik mille kohta

Küsiti riigireformi kohta? Rõivas küsis vastu, mis juhtub Riigikogu koosseisu vähendamisel? „Pärnumaa saaks hakkama kui kaoks kolmandik kohtadest, alles jääks ca 5 kohta. Aga näiteks Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa? Küll ei taha, et Hiiumaa jääks päris ilma esindajata.“

Tore, kui riiki juhib idealist

Härra selgitusel kestvat olukord, kus 42 tuhandel ruutkilomeetril on kolm Eestit: Riigikogu 101 liikmega; Tallinn 450 tuhande elanikuga ja Eesti, mida juhib riigi valitsus. „Sotsministrina olite idealist. See on tore, kui riiki juhib idealist, aga ei pea olema erinevad Eestid,“ avaldas saalist küsimust esitanud härra oma arvamust. Rõivas vastas, et isegi Skandinaavia riikides või Šveitsis on probleeme. „Mina ei ütle, et nüüd tuleme ja teeme kõik teisiti või, et varem oleksid eelkäijad midagi väga valesti teinud. Esimest korda ajaloos toetas meie valitsus lastetoetust mitmekordselt. Oleme hästi kaitstud. Muidugi, kaugel sellest, et Eesti on valmis ideaalühiskond.“

Eston Kohver – kui palju peaminister teab või saab öelda? „Väga hästi öeldud, kui palju ma saan öelda. Väga kahetsusväärne juhtum. Väga raske loota, et Venemaal õiglast kohut mõistetakse. Venemaa ei ole õigusriik. Tean, et professionaalid tegelevad sellega, aga detailidest ei saa ma kõnelda.

Esimestena uut uudist kuuldes

Pensioniaastad? „See puudutab minu vanuseid või nooremaid, sest valdav enamus on oma aastad kogunud. Asendasime aastad pensioniosakuga. See aastate teema võiks olla maas. Kes töötavad kauem, on pension oluliselt suurem. See on põhjendatud. Pensioni baasosa, 40 %, on kõigil võrdne . Pensioni tõus sellel aastal tõenäoliselt 6,3%, üle 375 euro. Kuna sotsmaks tuleb loodetust suurem, võib seegi näitaja osutuda tegelikust suuremaks. Olete esimesed, kes seda uudist kuulevad.“ Plaksutamine. „Ei, ei, seda ei ole mina teinud ainuisikuliselt. Ärge uskuge poliitikuid, kes ütlevad et nemad on teinud.“

Islamistid Eestisse?

Välistööjõud? Kas õpime teiste kogemustest, et islamiste ei võtaks sisse, et mitte olla ohus nagu Prantsusmaa?

„Neljakümnendatest on Eestisse sisse rännanud küll ja veel enam, aga mitte islamiste. Ei näe kolmandate riikide immigrantide survet. Surve võib tekkida Ukrainast, kust tullakse Eesti sugulaste juurde. Tullakse hävitatud Donetskist, Luganskist. Tohutus koguses kaugetest riikides tulevaid immigrante pole ette näha. On erialasid, kuhu võetakse talente Harvardist või mujalt, millele ei ole vastu. Tegelikuklt on meie oma 45 tuhat valmis tööd tegema.“

Mari Suurväli

Mari Suurväli: „Meil on omal ka ressurssi. Hea meelega suur hulk töötaks ja töötavadki. Alustasime Hõbejuus nimetust kandvate õpikodadega. Valitsus saaks toetada. Pension ei ole mingi õnnepidu. Loome mikroetevõtet. Selleks vajame koolitust. Peale heaks kiitmise vajame riigilt ka toetust.“

Rõivas kiitis mõtte väga heaks. „Oli aeg, kui kuuekümneviieselt saadeti töölt pensionile. Tänapäeval ei tolereeriks mitte keegi sellist teguviisi. Isegi Eroopa tipp-poliitikud jätkavad tööd kõrges eas.“ Näiteks võib tuua oma Eestist kasvõi Tunne Kelami.

Samal teemal:

Juhan Parts: sõda ei tule, kuid Venemaa laguneb

Ants Laaneots tutvustas Venemaa taotlusi

Priit Neilinn: minus on kaks kolmandikku eestlast ja üks kolmandik iirlast

Pärnu Väärikate ülikoolis algas uus õppeaasta

Väärikate ülikoolis seisti minutilises vaikuses

Kaja Kallas rääkis eetikaga arvestamisest poliitikas

Erki Bahovski kõneles kuulajatele viiskümmend kuni sada

Väärikate Ülikoolis kõneldi avanevast elektriturust

Trivimi Velliste rääkis saja-aastasest Eesti riigist

Kuidas supelsaksad Pärnu vallutasid?

President Toomas Hendrik Ilves esines Pärnumaa väärikatele

Ilm, ilmastik ja kliima oli Andres Tarandi vestluse teemaks Pärnu Tervise kultuurikeskuses

Hardo Aasmäe esines taas Pärnu Väärikate Ülikoolis

Annely Akkermann loenguga Väärikate Ülikooli ees

Siseminister esines Pärnu Väärikate Ülikooli kuulajatele

Toomas Kivimägi esines Väärikate ülikooli kuulajate ees