Arhiiv February, 2015

Pärnu spordiajaloo päeval kuulati jalgpallureid

Saturday, February 28th, 2015

18. veebruaril külastasid XX Pärnu spordiajaloo päeva jalgpallur Raio Piiroja ja Pärnu jalgpalliklubi naiskonna peatreener Jüri Saar.

Aksel Lau (vasakul) sai 15 jaanuaril 90-aastaseks

Mälestati lahkunuid

Tavapäraselt meenutasid kokku tulnud esmalt eelmisel aastal lahkunud Pärnumaa sportlasi. Nende mälestuseks süütasid küünla Henno Sepp (93) ja Aksel Lau (90). Priit Neeme meenutas igaüht lühikese tutvustusega.

Helmut Hunt (05.10.1932-10.01.2014) harrastas poksi, jalgratast, meelisala oli jalgpall. Ta oli aastatel 1989-2013 Pärnu Jalgpalliklubi president ja Kalevi auliige. Talle omistati Pärnu linna teenetemärk, Vapimärk ja Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärk.

Anne Tohver (13.08.1953-20.01.2014) hakkas ujumist harrastama 1961. a Pärnu ujumiskoolis Heino Kübara õpilasena. Ta tuli vaba- ja teateujumises seitse korda Eesti meistriks ja parandas seitse korda Eesti rekordit. Pärnu Kalevis töötas ujumistreenerina aastatel 1977-1992.

Ilmar Lumiste (16.12.1043-14.03.2014) oli tervisesportlane, kes alustas maratoniga veteranieas. 46-aastasena läbis distantsi ajaga 3:14,29. Neeme sõnul pole paljud Pärnu linna „kõvad“ mehed sellele ligi saanud, mis on visaduse näide. Ta oli tunnustatud mälumängur ja neljakordne Eesti meeskondlik meister.

Priit Neeme

Voldemar Elbrecht (31.08.37-17.03.2014) oli kergejõustiklane, kes 29-aastasena heitis ketast 40,46 m.

Oleg Tammsalu (15.04.1948-25.03.2014) oli korvpallur, mängis Pärnu Kalevis, hiljem KEK-is. Ta oli tagamängija, s.t. mängujuht. Viimati oli noortetreener.

Robert Soakas (23.121933-28.03.2014) sündis Karjalas, elas lastekodus. Ta oli poksija, 52-57 kg. Taipoksis võitis 297 matšist 264 korral.

Annus Kaareste (07.05.1945-06.04.2014) sündis Pärnu-Jaagupis. Kergejõustikutreener ja sporditegelane lõpetas 1971. a Chişinău ülikooli kehakultuuri teaduskonna.

Feliks Valter (19.01.16-30.04.2014) oli teenekas jalgpallur, treener ja spordientusiast. Hüüdnimega Velka oli enne sõda poolkaitsja Pärnu Tervises, sõja järel Pärnu Kalevi liidreid. Treeneritööd tegi Velka üle kolmekümne aasta, viies mitu Pärnu noortemeeskonda Eesti meistriks ja õpetas teiste seas ka Helmut Hunti, Sergei Ratnikovi ja Märt Siigurit.

Karl Teearu (21.11.1949-30.04.2014) oli Metsakombinaadi korvpallur, kes kandis hüüdnime Tank. Massiivse mängijana hoidis ta korvi all „platsi puhtana“.

Anu Tammik (06.11.2055-04.07.2014) oli Kalevi instruktor, spordikoolis õppealajuhataja ja direktor.

Gunnar Talv (14.08.1950-04.07.2014) kuulus võrkpallurina Pärnu Kalevi meeskonda.

Kalle Voolas (08.06.1947-27.08.2014) heitis 1968. a vasarat 47,60, mis oli tubli tulemus. Töötas EKP Pärnu LK instruktorina ja oli VTK komisjoni liige.

Valdur Tamming (08.01.1935-09.09.2014) oli spordiajakirjanik ja sporditegelane. Sportima hakkas keskkoolis Harry Aumere innustusel. Ta oli korvpallis Eesti noorte meistreid ja 1951. a Eesti meistrivõistlustel pronksi võitjaid. Võistles ka käsipallis ja autorallis. Korvpallurina osales veteranide maailmamängudel, MM-il ja EM-il ning võitis 2 kulda, 2 hõbedat ja 3 pronksi. Aastatel 1965-1968 oli ETV ja 1968-1971 Noorte Hääle spordireporter. Ta on olnud Automi tegevdirektor. Aastatel 1999 kuni 2012 oli Eesti Saunaklubi president ja alates aastast 2001 Eesti Spordiajaloo Seltsi liige.

Jalgpallilegendi arvates oli spordiajaloo klubi ees esineda veider tunne kuna tema ajalugu on veel ees

XX spordiajaloo päev kahe jalgpalluri osavõtul

Raio Piiroja on sündinud 1979. a 11. juulil Pärnus. Eesti koondises tegi ta debüütmängu 19-aastasena, kui 1998. a sügisel toimus sõpruskohtumine Armeeniaga. Mäng kaotati seisuga 1:2. Raio Piiroja on tunnistatud korduvalt aasta parimaks jalgpalluriks.

Piiroja rääkis, et tal on kaks isa ja kasuisa on jalgpallitreener. „Võibolla sellepärast hakkasingi jalgpalli lisaks teistele harrastustele mängima.“ Esimeses klassis alustas ujumisega, mida tegi kaks aastat. Proovis ka võrk- ja korvpalli, isegi purjetamist. „Hüperaktiivne, nagu ma olen, üllatasin ühel õhtul trenni minnes vanemaid sellega, et lubasin minna male trenni. Seal ma kaua vastu ei pidanud, mäletan, et Munamäe kõrval need trennid toimusid,“ rääkis Piiroja, kes oma lapsepõlve siinsamas ümbruses ja praeguse nimetusega Vanalinna koolis veetis. Hiljem elas Ülejõel Rohelisel tänaval. Ka maadlustrennis on ta käinud. Meenutas, kuidas kaaslane teda ühel korral maadlustrennist seljas koju vedas, sest keegi olevat tema tossud jalga tõmmanud. Spordisõbrad said pidevalt naerda lustakalt esitatud jutust, mis vaheldus asjalike meenutuste ja naljakate kildudega. „Olen kõike proovinud, ka kergejõustikku, kuhu Ando Palginõmm mind meelitas. Jooksust oli hiljem kõvasti abi.“

Raio Piiroja annab autogramme

„Jalgpalli ajal ei olnud suurt aega ja ega ei lubatudki teiste aladega eriti tegeleda.“ Olin siis juba FC Flooras ja koondises. Eirasin keeldu ja osalesin traditsioonilisel igamehe kümnevõistlusel Pärnus. Tegin hea tulemuse jooksus, mida ka lehes nimetati. Sain tol ajal ca 2000 krooni palka, millest pidin selle tüki eest karistusena 8000 krooni trahvi maksma,“ rääkis külaline ka oma üleastumistest.
„Tegelikult raha polnudki kõige suurem kaotus, elasin spordigümnaasiumis, kus elamine ja söök prii, raha oli teisejärguline. Kartsin, et vaadatakse, et sellest mehest ei saagi asja ja visatakse grupist välja…“

Spordigümnaasiumi ühiselamus elas ta veel paar aastat pärast lõpetamistki. Andrus Värnik oli toakaaslane, kellega Piiroja sõnul polnud igav mitte kunagi. „Tal oli korralik Lõuna-Eesti huumor, kahjuks ta ei teadnud kunagi, millal huumoriga lõpetada. Tegelikult oli ta tõsine mees, kes töötas turvamehena, magas, sõi, tegi trenni, magas ja läks taas tööle, et uue ringiga alustada. Sellises rütmis siis kuni maailmameistrini välja. Ta oli hea poiss. Sellest, mis hiljem juhtus, on kahju.“

„Jaanuar, veebruar, märts, viimati ka aprillis olime alati Küprosel laagris, neli kuud jutti. Mäletan, et laagrisse minnes suutsin rinnalt suruda 35 kg ja kükke teha 65 korda. Kui pandi suured koormused peale, siis tundsin pooleteist kuuga, et keha ei tule järele ja jalad ei kuula enam sõna. Vanemate mängijate käest sain sõimata ja tuju läks alla. Lõpuks läksin ja ütlesin, et minust vist asja ei saa ja mina ei jõua, et äkki saadaks mu koju?“ Piiroja arvas, et kui sel hetkel oleks teda koju saadetud, siis oleks jalgpalliga lõpp olnud.

„Õnneks vana kogenud treener jagas ära, mis toimub. Andis mulle taskuraha ja rentis auto ja saatis nädalaks mööda Küprost reisima. Puhkuse nädal oligi täpselt see, mida vajasin. Pärast seda hakkas kõik ülesmäge minema. Kolm kuud hiljem laagrist koju sõites surusin rinnalt 100 kg ja kükke tegin kahesajaga. Hüppeline areng oli toimunud ja ema ütles, et ei tunne enam poissi ära. Läksin piitspeenikese poisina ja tagasi tulin juba mehe moodi. Lihastüüp on pigem selline keskmaa jooksja oma. Plahvatuslikku kiirust on vähem. Olen pidanud pidevalt kõvasti tegema kangi ja hüppeid, et hoida plahvatuslikku kiirust ja püsida vee peal.“

Raio Piiroja vestlemas spordisõpradega

Ta rääkis vajadusest pidevalt keha forsseerida, mis on saanud paljudel juhtudel kehaliste vigastuste põhjuseks. „Võibolla ei ole minu keha päris selle ala jaoks loodud, aga tahtmine on olnud seda ala teha. Ühtegi vigastust ma ei kahetse ja midagi taga ka ei nuta, kuigi kaks-kolm viimast karjääriaega on olnud suhteliselt piinarikkad. Suurt armastust jalgpalli vastu enam ei olnud ja pingutasin karjääri nimel rohkem selleks, et raha teenida. Arvan, et seegi käib asja juurde. Pikisilmi ootasin koju tagasi jõudmise aega, et saaks proovida spordialasid, mis on seni keelatud olnud. Jälgisin kogu aeg, millega tegelevad sõbrad, kellega varem võidu jooksin. Kõik teavad Roman Fostit, keskmaa jooksjat Marek Nõmme. Jälgisin nende tulemusi ja mõtetes tegin jookse kaasa.“

Piiroja meenutas: „Mäletan kaheksat kuud Hiinas, kus oli kohutavalt igav. Neljapäeviti saatis Marek meiliga orienteerumiskaardi. Selle järgi tegin Hiinas mõtteliselt samuti orienteerumisneljapäevaku läbi.“

Jalgpalluri unistuseks on joosta maratoni alla kolme tunni. „Tundub, et vorm kestab ja jalad kannavad. Arvna, et saan sellel aastal kõvasti rekordeid ületada.“

„Kui varem olen olnud Tartu maratonil tuhande sees, siis nüüd on isu kasvanud ja lootsin jõuda 500 hulka. Tegelikult oli vorm nii hea, et lõpetasin 179. kohal.“

Piiroja lahkumismäng toimub 31. märtsil, kui Eesti koondis võõrustab A. Le Coq Arenal Islandi rahvusesindust.

Samal teemal:

Pärnu spordiajaloo päeval kuulati muljeid Sotšist

Gerd Kanter osales Pärnumaa Spordiajaloo päeval

Harjumaa aukodanikuks valiti Gerd Kanter

Karl Utsar külastas Pärnu spordiajaloo klubi

Spordiajaloo päev Tammedega

Puhkpilliorkester äratas Sindi linna

Tuesday, February 24th, 2015

Sindis toimus täna hommikul raekoja juures iseseisvuspäeva pidulik rivistus, lipuheiskamine ja rongkäik Sindi koolimaja õuele, kus Krulli kohvik kostitas oma kuludega rahvast saiakestega.

Jannseni aegne Sindi Laulukoor

Vihmasadu ei takistanud päiksetõusu ja Saxoni mängu

Saxon mängib Sindi raekoja juures vara hommikul esimesi äratusmarsse

Samaaegselt päikesetõusuga alustas Kaitseliidu Pärnumaa Maleva puhkpilliorkester Saxon dirigent Kaido Kivi juhatusel mängimist, mis viis täna hommikul ka kõige sügavamalt maganud lähikonna elanikelt une silmist ja andis märku, et nobedamad võiksid kiirustades jõuda veel viimasel hetkel Sindi raekoja tornimasti tõusvat lippu vaatama. Ärksama vaimuga rahvas oli aga juba sel ajal teel pidulikule iseseisvuspäeva tseremooniale, et täpselt kell 07:55 näha sinimustvalge lipu heiskamist. Tornilippu on kõigil aastatel heisanud Mihhail Škljar.

Tähelepanu väärivad mudilased ja maavanem

Kardo Kase, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakona juhatuse liige, kaitseliitlane, Sindi Linnavolikogu liige

Pidulikul rivistusel seisis loendamatu hulk Sindi gümnaasiumi õpilasi oma kooli sinimustvalgeid kandelippe hoides. Paremal tiival asusid Eesti Lipu Seltsi kollase narmaspalistuse ja kuldse kolme lõvi teravikuga esinduslipp, selle kõrval Kaitseliidu lipp koos relvastatud auvalvega. Väljas olid Sindi linna, gümnaasiumi, lasteaia ja seltside lipud. Sindi gümnaasiumi lipu kõrval oli aukohal kooli sinimustvalge esinduslipp, samasugune nagu Lipu seltsil, ainult kuldse munaga varre tipus. Mõlemad esinduslipud kingiti Riigikogu poolt möödunud aasta lipu päeval. Alati on olnud esindatud Sindi Kalju ja Sindi Laulukoori lipp, esimest korda oli rivistusel ka Eesti vanima järjepidevalt tegutseva, 120-aastase Sindi Lasteaia lipp. Varast ärkamist ei pidanud paljuks mitmed kõige pisemadki mudilased, nagu seda tegid nende vanemad. Pärnu maavanem Kalev Kaljuste püüdis iseseisvuspäeva hommikust haarata maksimumi. Pärnus toimus ammuse traditsiooniga riigilipu heiskamine Pärnumaa skautide ja gaidide maleva liikmete osavõtul algusega kell 7:32. Aga ta jõudis ka Sindis toimunud pidulikust sündmusest osa saada!

Saatku edu kõikides ettevõtmistes, mis selle lipu all ette võetakse

Esmakordselt toodi Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisele raekoja juurde Sindi Lasteaia lipp, mis kaunistas eelmisel päeval ka riigi sünnipäeva aktust koduste seinte vahel

Sindi linnapea Marko Šorin julgeb pidada ka Sindis tähistatavat Eesti Vabariigi aastapäeva hommikut juba väljakujunenud traditsiooniks, mis annab tervele pidupäevale hea energia ning tubli annuse patriootlikku emotsiooni. „Uhke on vaadata lehvimas sinimustvalget lippude rivi ja nendele lisaks auväärses vanuses Sindi Laulukoori ning spordiselts Kalju, gümnaasiumi ja lasteaia lippe.

Marko Šorin Sindi raekoja rõdul

Linnapea meenutas, et mullu kevadel gümnaasiumile kingitud piduliku riigilipu pühitsemisel ütles tollane peapiiskop Andres Põder – saatku edu teid kõikides ettevõtmistes, mis selle lipu all ette võetakse. „Need on head soovid ja näitavad, et meie koolinoorte ja nende toetajate varasem panus on juba edukas olnud. Nüüdseks on Eesti lipukultuuri hoidmisse kaasatud ka meie linna lasteaialapsed, kes osalesid oma vanemate ja õpetajatega möödunud suvel lipu päeva pidustustel Pärnus. Mul on väga hea meel, et Sindi noortes on tahtmist ja sädet ja see omakorda annab kindlust tuleviku peale mõeldes. Eestlased olime, oleme ja eestlasteks ka jääme!“ mõtiskles Šorin.

Mart Nõmm hoolitseb lipuhoidjate eest

Ta jätkas skautide suurepärase mõtteteraga: võtkem müts maha meie mineviku ees ning käärigem käised ülesse tuleviku tarvis! „See meeldejääv fraas võtab ilusasti kokku 97 aastase riigi olemuse ning annab meile selle suure narratiivi, mille puudumist mõned on kurtnud. Me ei pea jõudma viie rikkama hulka, kuid me võiksime jõuda kõige õnnelikemate rahvaste hulka. Siis püsib Eesti rahvas, siis püsib meie riik, kust enam ära ei minda! Siis meil on, mida hoida!“

Mõtestades taasiseseisvunud riiki

Iseseisvuspäeva hommik vihmases Sindis

„Täna tähistame riigi 97 sünnipäeva, millest ca 70 aastat oleme saanud elada enamvähem rahu tingimustes, kuid siiski 51 aastat oleme pidanud taluma võõrriigi meelevalda,“ ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes on ka eelnevatel aastatel head naabrit käinud iseseisvuspäeval tervitamas. „Meid on ikestatud, küüditatud, kollektiviseeritud, püütud ümber kasvatada, aga vabaduse püüdlust ei ole antud raskused meis murdnud. Taasiseseisvumise aja 24 aastat usku, lootust, ootust ja tööd on toonud meid tänasesse päeva.“

Iseseisvuspäeva hommik suunab pilgud tornilipule

Erkmann mõtestas taasiseseisvunud riiki meie ühises nägemises. „Oleme ehitanud oma riiki ja kodusid – külasid – valdu – linnu- maakondi – olenemata kohatud raskustest. Üksmeeles ja entusiasmiga – vaeva ja armastusega. Lootes paremale homsele – lootusega , et meie järglastel oleks ohutum ja parim elupaik ja võimalused enese teostamiseks. Paljud meie vanavanemad ja isad ning emad on maksnud meie tänase vabaduse eest kõrgeimat hinda – oma eludega. Meie ja järgnevate põlvkondade kohustus on hoida meie vabadust ja olla meie eelkäijate väärilised. Vabadus ei ole ja ei tule ega ole tagatud iseenesest – meie kohustus on seda kaitsta oma töö ja meelsuse ning koostöö ja kokkuhoidmise läbi, et säiliks ühtne eesti rahvas, eesti keel, eesti meel ja Eesti riik.

Saxon mängis „Hoia Jumal Eestit“

Headus julgemaks ja tigedus aremaks

Eneli Arusaar Sindi gümnaasiumi õuel

Sindi Gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar asetas sõnalisesse seadesse mõtiskluse oma riigist, seades aukohale inimese. Head mõtted muutusid kuuldavaks Arusaare õpilasteabiga. „Mis siis on see isamaa?“ Vastati küsimustega: „Memme kootud käpikud? Emme kallistus või issi noomimine?“

Eneli Arusaare lapsed esitavad sõnalist mõttepõimingut

Keegi ütles: „Mina usun, et õnn kuulub neile, kes sinililledest heldivad ja keda tähistaevas mõtlikuks teeb. Ja teine tema kõrval usub, et õnn ongi selles, et iseenda tee leiame, et tunda julgeme, et pärast kukkumist tõuseme. Ja siis jäi jälle midagi olulist kumisema: „Su kodu vajab sind ja sina teda, nii kaua, kuni süda jaksab armastada, sa oled olemas, sa oled teel.“ Ja uuesti õnnest: „Õnn on vaadata kõigile silma põlguseta. Õnn on elada sõja ja hirmuta.“ Lõpuks avastasin, et õnn on armastuse parem käsi: „Armastagem üksteist – nõnda headus julgeks saab ja tigedus on arem.“

Enn Vetemaa ja Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast“ helises vihmamärjas õhus Sindi Laulukoori laulusuus Kristel Reinsalu juhatamisel.

Elu kui kümnevõistlus

Urmas Saard meenutas episoodi USA presidendi Bill Clintoni lennureisist Atlanta olümpiamängudele. Ajakirjanik uudistanud , milline oleks tema meelisala. Pikemalt mõtlemata vastanud Clinton: kümnevõistlus! Huvitav ja tähelepanuväärne oli presidendi selgitus sellest, miks just kümnevõistlus. Presidendi sõnul sarnaneb kümnest erinevast osast koosnev spordiala väga meie endi eluga, millest lähtuvad erinevad harud ja millele igaühele tuleks keskenduda võrdse otsusekindlusega.

Omavalitsuse allasutuste ja seltside lipud

Paljud inimesed jagavad oma elu lahtriteks. Inimesed kinnitavad, et tullakse toime üksnes seepärast, et elatakse oma elu erinevates lahtrites nagu töö, kodu, perekond, sõbrad, lõbud, lootused ja truudused. „Siit on lubatud mõttes jätkata presidendi arutlust: kas keskendume sama võrdse otsusekindlusega ka oma riigile, kelle sünnipäeva me täna tähistame. Kas lepime sellega, et asetame Eesti riigi väga ahtasse lahtrisse, kus tal oleks ebamugavalt kitsas üksnes meie liigse hoolimatuse tõttu või avame oma meele, mõtted ja teod riigi hoidmisele nõnda, et meie elu oleks tasakaalustatud kümnevõistluse sarnaselt võrdsetes otsusekindlust nõudvates osades?“

Rongkäigule

Rongkäik on jõudnud lasteaia kohale

Paraadikorraldaja Mart Nõmme juhiseid järgisid kõik rongkäigule asutajad tähelepaneliku kuulekusega ja kavandatud ajalise täpsusega mindi Saxoni marsirütmide saatel 1,1 km pikkusele teekonnale, mis lõppes Sindi gümnaasiumi õuel. Marsilugudeks samad palad, millega raekoja ees alustati: „ „Jää vabaks Eesti meri“. „Enne veel, kui kustub eha“, „Sõdurid“ ja teised lood.

Sindi Laulukoor rongkäigus

Silmist und pühkivad viimased ärkajad piilusid kardinate vahelt, mõned avasid aknad, et kõrgete majade vahel võimsalt peegelduv heli paremini tuppa kostaks. Mõned haarasid videokaamerad ja andsid võimaluse sotsiaalmeedia vahendusel ka teistel sellest elamuslikust sündmusest teada saada, et mitte üksnes Tallinnas, Luunjas või Pärnus ei peeta tähtsaks Eesti Vabariigi aastapäeva.

Saiad liiguvad kohale

Gümnaasiumi õuel võttis tänusõnadeks kõneaega kooli direktor Ain Keerup. Orkester mängis lõpulooks „Congratulations“, millega sooviti Eesti Vabariigile palju õnne! Seejärel pääsesid ka puhkpilliorkestri mängijad teed jooma ja saia kastide juurde. Paraku oli peakorraldaja osavõtjate arvukust väiksemana ennustanud ja nii jäid viimased ilma saiadeta. Aga loodetavasti ei vähendanud see ettenägematus elamust, mida kinkisid Saxoni mängijad, laulukoor, Eneli õpilased, Sindi Gümnaasiumi loendamatu hulk välja toodud sinimustvalgeid lippe ja inimeste rõõmsate nägude nägemine.

Saxon on hea töö teinud

Samal teemal:

Sirelin Kukk: suured asjad saavad alguse väikestest asjadest

Eneli Arusaar: häid tegusid ei tohi kunagi edasi lükata

Kahe omavalitsuse ühine lipu heiskamine

Lipud lehvima Sindi tornist kuni kaugeimate aiaäärsete tänavateni

Eesti on mulgipudru sünnimaa

Monday, February 23rd, 2015

Täna ennelõunal tähistati Sindi lasteaias vabariigi 97. aastapäeva 120 sinimustvalge lipuga, sest just nii vana on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed.

  

Sindi Lasteaed                                                                  Ülle Jantson

Milline on see maa, millele kõige väiksemad ja pisut suuremadki mudilased tugeva häälega laulsid „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“? Pidupäeva muusikalise kujunduse stsenaariumi koostamise eest hoolt kandnud Ülle Jantson sõnastas meie riiki kandvat maad selliselt, nagu Keila Kooli õpilased on mõtestanud Eestit ja eestlaseks olemist: Eesti on laulu- ja tantsumaa; Eesti on huvitav koht, kus saab käia soodes, metsades ja rannas; Eesti on täis värvilisi sügislehti ja valget lund; Eesti on rukkilillede põllumaa; Eestimaa on kahtlemata üks huvitav maa, siin süüakse verivorsti, praetakse hapukapsaid, kord nädalas tehakse sauna ja suvel jaanituld; Eesti on mulgipudru sünnimaa; Eesti on ka miski eestlaste südames, mitte vaid piirjooned kaardil või sõnad paberil; Eesti on nagu kuld – ilus, vastupidav ja kallis.

Kõige väiksemad lasteaiakaaslased Pesamunadest, Tibudest ja Krõllist laulsid laulu „Kodus on nii hea“.

Lapsed Sipsikute ja koolieelikute Nublude ning Naerukildude rühmadest tantsisid Eesti rahvatantsu „Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse“ ja seejärel küsiti kui palju erinevaid sõnu sünnipäevalise kohta armsas emakeeles öelda saaks. Lapsed teadsid öelda: Eesti Vabariik, Eestimaa, kodumaa, isamaa, sünnimaa, Maarjamaa. Puhhid, Mesimumm ja Rõõmuraasud olid õppinud selgeks „Eesti on mu kodumaa“, autor Kersti Kuusk. Lepatriinud, Midrilinnud, Sipsikud, Mürakarud esitasid Katerin Rüütli „Eestimaa“.

Pidu lõpetati ühislaulmisega. „Sindi lasteaia laul“, millele sõnad on kirjutanud Sindi Linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja viisi loonud Sindi Laulukoori dirigent Kristel Reinsalu, algas ja lõppes Jantsoni ksülofoni mänguga, aga laulmise ajal liikusid lauluõpetaja sõrmed klaveri klahvidel.

Viivi Palmissaar ja Marko Šorin

Sindi linnapea Marko Šorin kiitis lasteaialaste imetlusväärselt head hümni laulmist ja lasteaia direktor Viivi Palmissaar kutsus kõiki lapsi koos vanematega 24. veebruari hommikul toimuvale pidulikule lipuheiskamisele raekoja juurde, kus lapsed saaksid taas oma vanematele näidata oma hümni laulmise oskust. Täna lauldi Frederik Paciuse viisil Johann Voldemar Jannseni sõnu väikekandle ja flöödi saatel. Iseseisvuspäeval saadab laulmist Kaitseliidu Pärnumaa Maleva puhkpilliorkester Saxon.

Samal teemal:

Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert Vanalinnas

Eesti Vabariigi aastapäeval antakse Sindis vastus küsimusele: mis on Isamaa

Eesti Vabariigi aastapäeva sündmused Pärnus, Sindis ja mujal maakonnas

Iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine Sindis

Paikuse Põhikool muretses endale 30 sinimustvalget lippu

Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert Vanalinnas

Monday, February 23rd, 2015

Jana Tringi erakool pühitses pühapäeval Eesti Vabariigi sünnipäeva kontserdiga „Kodu“, mida alustati ühislaulmisega „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ja lõpetati 126 esineja eeslaulmisel ja kogu saali kaasa laulmisel looga „Laul Põhjamaast“.

Jana Trink ja mudilased

“Soovisime kodust, muhedat ja sooja kontserti,” ütles Jana Tringi erakooli arendusjuht Heli Tammsalu pärast eile õhtust Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud esimest kontserti Pärnu Vanalinna põhikoolis. “Mul on raske midagi juurde lisada,” sõnas Tammsalu. Polnudki vaja midagi lisada. Eks vahetu emotsioon olegi see, mis kuulamist-vaatamist ja märkimist väärib. Esinejaid koolil ju seinast seina, alustades Pöial-Liisi ja Pöialpoisi pikukestest tüdrukutest ja poistest või siis veidi suurematest, nii umbes kolme-nelja-aastastest mudilastest. Naiskoori Põllepaelad liikmed on nii noored neiud kui juba ema ealiseks saanud noorikud, aga samuti vanaemad.

Vabariigi aastapäeva kontsert Pärnu Vanalinna põhikoolis

Jaana Trink kinkis lilled Kaarit Visnapuule, kes alles eelmise nädala teisipäeval käis kooriproovis ja kolmapäeval teatas rõõmsat uudist. Tublile kooriliikmele sündis tütar. Võibolla saab tema nimeks Liisbet, võibolla muud, seda ei taibanudki kohe uurida. Aga loodetavasti laulab temagi juba mõne aasta pärast omaealistega sama erakooli ridades. “Ka selle äsjasündinud pisipõnni vanaema laulab meie kooris, mis tähendab järjepidevuse jätkumist. Kuni on tugevad pered ja kodud olemas, nii kaua võime olla kindlad, et me jääme püsima,” kinnitas Tammsalu.

Mirell Lank, kellamäng

“Kava lõpus on tänatud inimesi ja asutusi, kes meid toetanud või kenasti vastu tulnud. Mitte kordagi ei tundnud ma, et keegi oleks vastumeelselt aidanud. Kõik olid koostööaldid ja sõbralikud. Pakuti rohkemgi, kui küsisime. Ma olen tõesti neile tänulik,” ei jätnud Tammsalu kasutamata võimalust ikka ja veel kõiki tänada. Lisaks oma inimestele esines külalisena ka suupilliorkester Piccolo, mida juhatab Katrin Kokk.

Elmar Trink, Piccolo suupilliorkestris

Kui suupilliorkester mängis Uno Naissoo lugu „Mu kodu“, oli seda hea kõrvale kuulata ja samaaegselt silmale põnev vaadata ka päris suuri suupille. Sõna kodu esines enam kui kolmandikul lugude pealkirjades: „Kodud kasvavad kodudeks“, E. Niit; „Kodu”, L. Kuningas / T. Voll; „Kodulaul“, J. Viiding / O. Ehala; „Mu kodune maa”, L. Tungal / R. Kõrgemägi; „Eesti on mu kodumaa”, K. Kuusk; „Kodus on alati hea”, A. Röömel; „Koduvärvid”, K. Aavik ja „Mis teeb kodu koduks”, S.-A. Mickelin / R. Kõrgemägi. Üldse oli kavas 23 lugu.

Mudilaste laulustuudio esitatud „Talvine rock” (I. Trull / J. Trump) kiskus publikutki vähemalt mõttes rokkima.

Trummitüdrukud Kristin Põder, Helen Sai ja Stina Rahnel

Ootamatult ja pisut isegi ehmatavalt pakkus kodustele rahustavatele laululugudele vaheldust aula tagumiste ridade vahelt kostma hakanud trummimüdin. Trummitüdrukud Kristin Põder, Helen Sai ja Stina Rahnel marssisid uhkel sammul läbi saali ja rivistusid musta tiibklaveri ette. „Tahan presidendiks” (A. Vallik / S.Kaasik), laulsid mudilaste laulustuudio 2 solistid, mis kiskus märkamatult põsesarnad naeruliselt liikvele.

Laul Põhjamaast on lauldud veel teist kordagi

Enn Vetemaa ja Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast“ tõi lavale kõik 126 esinejat. Abilised hoolitsesid selle eest, et kõigil oleks käes lipuke, mille ühel poolel sinimustvalged värvid ja teisel küljel sinisele taustale kirjutatud Pärnu. „Laul Põhjamaast“ kutsus esile nii võimsa aplausi, et Jana Trink kahtlustas juba rahva nõudmist alustada kontserdiga otsast peale. Õnneks lepiti viimaks siiski vaid laulu kordusesitamisega, sest puupüsti täis saalile lauldud laulud kulutasid hapnikuvarud jäägitult ära.

Samal teemal:

Pärnu emadepäeva muusikakohvikus kuuldi pisikeste ja suurte südamest tulevat õnnesoovimuusikat emadele

Eesti Vabariigi aastapäeval antakse Sindis vastus küsimusele: mis on Isamaa

Sunday, February 22nd, 2015

Eile õhtul Sindi seltsimajas toimunud tavapärane Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus osutus mõneti tavatuks ja senistest eristuvalt ka sedavõrd meeldejäävamaks. Sindi Aasta inimene 2014 austava nimetuse omanikuks sai Eneli Arusaar.

Eneli Arusaart õnnitlevad kõige lähemad inimesed, sõbrad, head kaaslased. Fotol abikaasa.

  

Õnnitlejate seas astub lavale Eneli Arusaare 86 aastane tubli ema. Eneli Arusaar kipub jääma lillesülemite varju, aga õpilased on varmalt abiks, et nende õpetaja taas nähtavaks saaks.

Kõik on oodatud

Traditsiooniliselt sai kõigepealt sõna linnapea, kellel oli hea meel Eesti Vabariigi 97. aastapäeva puhul tõdeda, et õnneks ei pea me praegu vahetult relvaga oma iseseisvust vaenlase vastu kaitsma. „Kuid mida me peame kõik üheskoos tegema, on oma riigi suveräänsuse kindlustamine. Me ei saa loota ainult Euroopa Liidule või NATO liitlastele,“ ütles Marko Šorin ja jätkas vajadusega igalt ühelt antava panusega ning hoidumisest mustade prillidega ringikäimisest.

Isaga on kindel tunne

Kriitiliselt tänast suhtumist hinnates leidis linnapea, et järjest vähem hoolitakse vanarahva tarkusest: „Kus viga näed laita, seal mine ja aita!“ Nüüd juhindutakse vastupidisest eeskujust: „Kus viga näed laita, seal mine ja laida!“ Kadumas on rahvast liitvad väärtused ja nii saab ühiskonna tähelepanu näiteks kooseluseadus. Kuid see ei kasvata Eesti majandust, palku ega lisa töökohti juurde. Üle maa kostnud meediakära tekitas vaid vaenu ühiskonnas , arutles Šorin. „Pigem andke oma panus püsivatesse väärtustesse. Olgu selleks siis kasvõi osalemine kultuuri väärtustavate seltside tegevuses. Püsivate väärtuste juurde liidab meid ka 24. veebruari hommikune päiksetõus, kui iseseisvuspäeva piduliku tseremoonia käigus heisatakse Sindi raekoja torni sinimustvalge lipp. Kogu linnarahvas on sinna oodatud!“

Aasta inimene 2014

Linnapea Marko Šorin annab Sille Piiristele üle tunnistuse Sindi kaunim kodu 2014

Linnapea tervitusele järgnes aasta silmapaistvamate kultuuri- ja spordiinimeste tunnustamine. Samuti tunnustati Sindi kaunim kodu 2014 aunimetuse saajat Sille Piiristet. Austust väärivaid inimesi oli sarnaselt eelmistele aastatele tänavugi väga palju. Kuid peatähelepanu pöördus Sindi Aastaˇinimene 2014 nimetuse üleandmisele. Eneli Arusaar seisis pikalt lava külgkardinate vahel ja teda tuli pisut oodata enne kui rahva ette astus. Aga ta ei tulnud üksinda. Teda julgustas suur hulk Sindi Gümnaasiumi õpilasi, kellega õpetajal on pidev side õppimises või kooliteatri näiteringi tegevuses. Arusaar ise ütles, et on lavatagune inimene ja talle ei sobi teiste inimeste tähelepanu.

Eneli Arusaar naerab ennast fotodel

Ka kaamera objektiivi eest oleks ta valmis pigem hoiduma, aga samas jääb leplikult arvestavaks ja austavaks teiste inimeste suhtes, kes talle üksnes head soovivad. Nii nagu Arusaar pikkamööda järeleandlikult soostus lubama väikest fotonäitust läbilõikena oma tegemistest, astus ta viimaks pisut kartlikult ja suure tagasihoidlikkusega viimaste hulgas mõnekümne teda ennast kujutava foto ette, mis olid välja pandud seltsimaja väikese saali seinale.

Foto näituse seinalt Eneli Arusaar proovib oma rammu suure rehvi kallal

Paarkümmend juhuslikku fototabamust kirjeldab Arusaart üksnes tühises murdosas tema tegemistes ja annab vaid aimatava vihje inimese erakordsest pühendumisest õppetöövälistesse tegevustesse, kuhu sagedasti ja esmatähtsalt on kaasatud just õpilased. Mõned pildikesed on huvipakkuvad ka selle poolest, et Arusaar läheb alati ennast ületavalt kõiki raskusi trotsides ette võetuga lõpuni. Ühel fotol näeb teda võimsa veoki rasket rehvi püsti ajamas. Aga autori arhiivis on ka raskete kandamite kandmine ja auto paigalt sikutamine. Väga kõnekas on foto, kus Arusaar pärast rammumehe jõukatsumisi leiab tuge Siiri Univerile toetudes. Teinekord vajab ka õpetaja tuge ja hea, kui seda tuge pakub tema oma kooli õpilane.

Kõik on veel alles!

Sindi Laulukoor

Kontsert-etenduse stsenaarium oli Arusaare koostatud. Pealkirjaks „Mis siis on see Isamaa?“ Lava esise treppidele kogunes Johann Voldemar Jannseni aegne Sindi Laulukoor ja esimesena kõlas Kristel Reinsalu juhatatud „Põhjamaa“. Teisena lauldi „Ilus on ikkagi isamaa pale“, mida kuuleb uuesti juba 24. veebruari hommikul Sindi raekoja ees.

Jelena Kuvšinova elab oma õpilaste esinemistele erilise emotsionaalsusega kaasa, mis julgustab ja innustab esinejaid

Kolmanda loo esitasid juba Jelena Kuvšinova 4. ja 5. klassi õpilastest koostatud ansambli lapsed. Kõlas „Eesti kaart“ ja lava tagaseinale ilmus Eestimaa kaart. Agnese häälel kuuldi sõnu: Peipsi äärest Saaremaani, Läti piirist mereni, igast lapsest punapõsksest kuni suure pereni.“ Jätkas Chätlin: „Kõik see kokku on me kodu, see on meie Eestimaa. Kaardi pealt võib ära võtta, südamest teid kätte saa“.

Sindi iluvõimlejad

Lava täitus Margit Schmidti iluvõimlejate liikumisega. Ekraanile ilmusid uued slaidid. Laval lugesid tekste õpilased. Lasteaia lapsed laulsid Ülle Jantsoni klaverisaatel ja tema õpetatud laule „Eestimaa“ ning „Kaske“.

"Jää vabaks Eesti meri..."

Põnevuse ootus tekkis siis, kui palja jalu astusid lavale mehised Madis ja Kostja: „Ühte laulu tahaks laulda, ühte ainukest, mis kui vägev merelaine kerkiks südamest. Me laulame oma laulu, me laulame püstipäi, me laulame Eesti merest ja mullast ja leivaviljast, mis võrsub Eestimaal. Jää vabaks Eesti meri, jää vabaks Eesti pind“. Lõõtsa ja Kuvšinova poistekoori saatel kaikus „Jää vabaks Eesti meri“. Rahvas vastas sellele saalist nagu murdlainete laksatuste müdina mühinal.

Käntsti ninali matile

Sten ja Sirelin: „Siin väsimatu olgu julgus, ta teod jäävad elama. Lurich tõstis parema käega üles 7 meest ja lasi sillas olles rinnale istuda neljal raskel mehel. Jah, on Eestimaal olnud kanged tegijad. Sa ära ole kurb, sinustki võib meie uus Lurich saada. Sa võiksid ju alustada maadlemisest.“ Ja Kauri Mitt tõigi kõige pisemad maadlejad matile.

Ülle Jantsoni perebänd

Seltsimaja rahvatantsijad ja nende järel Ülle Jantsoni perebänd. Pisikese poisi ja tütarlapse lapselikult vaba olemine vanemate pereliikmete seltsis muutis kuuldud muusikahelid ka vaadeldavaks elamuseks. Väga õnnestunud esinemine.

Sirelin tuleb suure korviga: „Oleks vast mõnusam tunne elada lembel Jamaikal või kus viinapuustmarjad ise mul kuksid suhu, aga näe rannaäär paene, tuhkatriinuks sai minu. Mis maa see on, siin pole ühtki mäge.“

Taavi Toomas ja Melissa Aaslaid esitasid a’capella „Eesti muld ja Eesti süda“.

Tagasi kodus

Ekraanile ilmus video ja musatrackWelcome to Estonia“. Sama tants laval. Mirette, Marko, Ats ja Jaanika vedasid kohvreid enda järel. Kordamööda räägiti: „Kummel, kaev, tuul logistab ämbrit, jalgtee tuppa ja lauta viiv, koer haugub kuudis, pilvede minek, taevas täis valgust ja silmapiir. Kui hea, et kõik on alles.“

Meeldejäänud muusikalised, tantsulised ja sõnalised katked rääkisid meie inimeste minekust, rohkem tundest oma kodumaa vastu ja lõpuks õnnelikust avastusest, et kõik on veel alles.

Eneli Arusaar kantakse tänamisele kätel nagu üldlaulupeo kangelane

Ligemale paar tundi kestnud lavale suunatud tähelepanu lõppes peamiste vaevanägijate tänamisega. Teiste hulgas oli muidugi ka Arusaar. Ei tea, mis toimus tema nime nimetamise hetkel lavakardinate vahel. Kas tõrkus nimetatu sedakorda tõsiselt uuesti lavale ilmumast või ei antudki talle mõtlemiseks aega, aga korraga kandsid kaks tugevat noormeest Arusaare kätel lavale. Saal aplodeeris.

         

           

 

 

 

 

Vaimulike ümarlaual keskenduti kooselule ja piirile

Saturday, February 21st, 2015

18. veebruaril toimus Pärnu Vaimulike Ümarlaua esindajate ja Pärnumaalt Riigikogusse pürgivate inimeste vaheline kohtumine. Kutsutud täisnimekirjaga kandideerivatest erakondadest puudus ainsana Reformierakonna esindatus.

Taavi Tamberg ja Tõnu Kuusemaa

Kohtumist juhtisid Pärnu Vaimulike Ümarlaua sekretär Taavi Tamberg ja Agape kiriku pastor Tõnu Kuusemaa. Keskerakonda esindas Hillar Talvik, IRL-i Annely Akkermann, Vabaerakonda Jaanus Ojangu, Johannes Kass, Enn Rähn, Kadri Jäätma, SDE-d Priit Ruut, Valter Parve, EKRE-t Heldur Paulson, Mart Helme. Lisaks istus ühise laua taga nii usklike kui erakondade poolelt veel teisigi inimesi.

Priit Ruut, Enn Rähn, Kadri Jäätma

Vaimulikud olid omalt poolt sõnastanud aruteluks kolm põhivaldkonda. Esiteks: Väärtused, väärtuskasvatus ja nõrgemate kaitse. Küsiti kuidas käituda edasi kooseluseaduse rakendamisel? Teiseks: Sõnavabaduse tagamine ja solvamise piiramine ning vihakõne seaduse temaatika. Samuti riigi ja kiriku lahutatus ja koostöö ning usuvabadus. Kolmandana leidis käsitlemist julgeolek. Sellesse käsitlusse haakus rahvusriik, demograafia, rahvuste läbisaamine, piirilepingu temaatika, immigratsiooni ja integratsiooni küsimused ühiskonnas. Tunti huvi, millal peaks Eesti vastu võtma Euroopa sotsiaalharta punktid?

Tõnu Kuusemaa tutvustas esmalt mõningaid kristlastele üldomaseid seisukohti, millest üks olulisemaid on kooseluseadusega kaasnev. Kuusemaa väljendas end Piibli põhjal hõlpsasti arusaadavalt ja ütles, et abielu on Jumala palge ees liit mehe ja naise vahel. Üldiselt andsid peaaegu kõik kohalviibinud vastuvõetud seadusele üsna kriitilise hinnangu. Üksnes Priit Ruut oli pigem selle poolt kui vastu. Ta leidis, et kõik on võrdsed ja seadus ei võtvat mitte kellegilt midagi ära. Ruut tunnistas, et ei ole juriidikas asjatundja, aga usub, et seadus reguleerib varalisi suhteid ning seaduse mõtet tuleks säilitada. Annely Akkermann vaidles vastu, et see seadus ei reguleeri midagi. Valter Parve ei nõustunud samuti sellega, mida Ruut arvas. Esile tõsteti juriidilist hambutust.

Akkermann ütles, et kuulub Eesti Apostlikku Õigeusu Kirikusse. Ta muretses eestlaste sekulariseerumise pärast. Akkermann tõi näiteks muret tekitavaid näiteid inimestest, kes lasevad ristida oma lapsi erinevates kirikutes tegemata vahet näiteks luterliku või õigeusu kiriku vahel. Vanemad ei mäleta isegi, millises kirikus on saadud leeritatud ja ristitud, rääkimata siis vähimastki kristlike põhitõdede tundmisest. Ometi rajaneb Euroopa kultuur suuresti just kristlikule arusaamale, millele toetusid ka omaaegsed Euroopa Liidu asutajad. Akkermann väljendas seisukohta, et kristlus, kirik ja ristimise sakrament ei ole lihtsalt meie elu kaunistavad ehisasjad, vaid midagi palju enamat elamise püsiväärtuste hulgas.

Akkermanni seisukohalt on kooseluseadus praak, mida ei saa parandada. Talviku hinnangul tuleb seadus tagasi võtta. Kass ütles, et abielu on liit mehe ja naise vahel. Riigikogu võtku seadus tagasi. Seadust ei toetanud ka Helme ja Paulson.

Jooep Tammo (vasakul)

Vaimulike poolelt võttis kooselu seaduse teemal pikemalt sõna Pärnu Immaanueli koguduse pastor Joosep Tammo, kes on osalenud pikka aega erinevates ülesannetes Eesti Kirikute Nõukogu töös. Tammo kinnitas, et kooselu seadust hoiti Ansipi valitsemise ajal 8 aastat kalevi all. Tema sõnul olevat Ansip korduvalt kinnitanud, et seni kui tema on peaminister, seda seadust käsile ei võeta. Tammo ütles, et kõik selle seaduse taga olevate inimeste nimed on teada. Ta näeb selle seadusega kaasnevat julgeolekuohtu, sest seaduse rakendamine on vesi Putini veskile, mille taha koondub slaavi õigeusklik kogukond.

Piirilepingust kõneldes leidis Talvik, et see tuleks sõlmida koos Tartu rahu säilimise kindlustamisega. Akkermann palus esmalt Helmel, kui piirileppe eksperdil, asja selgitada. 1995. a juhtis piirileppe küsimuses Eesti poolel tööd Raul Mälk ja Mart Helme kuulus sellesse komisjoni. Akkermann tundis huvi miks on diplomaadil kahepalgeline nägu. Siis võis piirilepet toetada, aga nüüd mitte. Helme vastas, et diplomaatial ongi selline nägu, sest erinevatel aegadel on isesugused olud ja võimalused. Siis oli ohus NATO-sse ja Euroopa Liitu pääsemine. Nüüd ollakse sees ja Helme seisukohalt puudub vajadus ilma midagi vastu saamata loovutada Eestile kuuluv territoorium venelastele. Paulson ütles, et EKRE-sse kuulub 7609 liiget ja enamus on vastu piirileppe sõlmimisele praegusel kujul.

Johannes Kass

Julgeolekust kõneldes leidis Talvik, et oluline on olla siin elavate muukeelsete suhtes usaldusväärne. Talvik kinnitas, et alates Rahvarinde loomisest saadik on ta säilitanud venelastega usaldusliku suhte. Helme ütles, et venelased austavad teda selgete ja järeleandmatute seisukohtade tõttu ka siis kui ei taheta diplomaadiga nõustuda.

Kuna varajasem kogemus puudub, siis oli ümaralauas murekohaks Vene gümnaasiumi õpilaste üleviimine Koidula gümnaasiumisse. Kuidas kohanevad täiesti teise kultuuritaustaga õpilased teistsugusesse keskkonda sattumisel?

Ümarlaua lõppedes lootsid vaimulikud, et kohtumisest oli kasu ja kõigi edasine tegevus võiks olla Jumalale meelepärane!

Samal teemal:

Rein Kilk sai teada ühesendise olemasolust

Jaanus Männik viibutas koosoleku juhataja haamrit kõige rohkem Mart Helme suunas

Pärnus väideldi elamumajanduse teemal

Küsimused valijale enne valimisi?

Eesti Vabariigi aastapäeva sündmused Pärnus, Sindis ja mujal maakonnas

Friday, February 20th, 2015

Iseseisvuspäeva hommikul Sindi raekoja ees

Tahkurannast Alevi kalmistule

23.veebruaril kell 10.30 toimub Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestamine Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba juures.

Iseseisvuspäeva eelse traditsioonilise rongkäigu algus Alevi kalmistult

Päeva teises pooles, algusega kell 16.00, asetatakse pärjad Vabadussõjas langenute ausamba jalamile Alevi kalmistul. Sealt algab rongkäik, mis liigub mööda Riia maanteed Rüütli platsile, kus kõlab orienteeruvalt kell 17.00 Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendilt Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilase Julius Koppeli esituses Iseseisvusmanifest ning päevakohase kõne peab sama kooli õpilane Johanna Toodu.

Iseseisvusmanifesti lugemine Rüütli platsil

Rongkäik liigub seejärel Vabaduse parki, kus toimub Kaitseliidu Pärnumaa Maleva pidulik rivistus II Maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestusmärgi juures. Malevapealik annab kaitseliitlastele kätte tänukirjad, medalid ja allohvitseride auastmed.

Õhtul toimub Pärnu Kontserdimajas Pärnu linnapea, maavanema ja POL-i juhatuse esimehe Eesti Vabariigi 97. aastapäeva pidulik vastuvõtt, kus antakse üle Pärnumaa vapimärgid ning Pärnu linna vapimärgid.

Päikesetõusul Rüütli platsil

Lipp Rüütli platsil

24. veebruari päikesetõusul toimub traditsiooniline pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia, kell 7.32 Rüütli platsil, Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi juures. Pärnus on traditsiooniks saanud, et riigilipu heiskavad Pärnumaa Skautide ja Gaidide Maleva liikmed. Sündmusel osalejaid tervitab maleva esindaja. Üritusel esinevad Mihkel Lüdigi nimeline Meeskoor ja Pärnu Kunstide Maja poistekoor dirigent Evelin Mei juhatamisel, kes esitavad ka Eesti Vabariigi hümni.

Sindis toimub traditsiooniline iseseisvuspäeva lipuheiskamine

24. veebruari hommiku korraldab Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond koostöös Sindi Linnavalitsuse ja Sindi Gümnaasiumiga raekoja ees piduliku tseremooniaga lipuheiskamise.

Eneli Arusaar iseseisvuspäeva hommiku jalutuskäigul ühes oma õpilastega

Igale Sindis tähistatavale iseseisvuspäevale on Eneli Arusaar kirjutanud stsenaariumi, millele riigi sünnipäeva hommikul oma kogukonna tähelepanu juhtida. „Sedakorda küsitakse ja vastatakse: mis on isamaa… ja vastuseks on, sina, inimene,“ rääkis Arusaar õige pisut sellest, millest tema õpilased jutustavad.

Esmakordselt mängib raekoja juures Kaitseliidu Pärnumaa Maleva puhkpilliorkester Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel. Kogunemine algab veerand tundi enne kaheksat. Rivistuvad Sindi Gümnaasiumi õpilased, kes hoiavad oma kooli sinimustvalgeid kandelippe. Lisaks neile on esindatud seltsid oma lippudega. Kohal on ka Kaitseliidu Pärnumaa Maleva lipp ja saatetoimkond. Kell 7.55 heisatakse tornilipp. Esineb Jannseni aegne Sindi Laulukoor. Esimesena võtab sõna Sindi linnapea Marko Šorin. Järgmisena tervitab naabrit Paikuse vallavanem Kuno Erkmann. Päevamõtte esitab Urmas Saard, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees.

24. veebruari rongkäigu teekond Sindis, suurenda kaarti pildile klikkides

Raekoja ees toimuvale tseremooniale järgneb rongkäik umbes 1,1 km pikkusel teekonnal. Kooliõuel ütleb Sindi Gümnaasiumi direktor lõpusõna ja samas pakutakse kõigile osalejatele teed ja saiu, mida Krulli kohvik pakub rahvale tasuta. Raekoja ees jagatakse väikseid sinimustvalgeid lippe. Viimasega seoses on Lipu seltsil palve, et võetakse kaasa eelmistel aastatel kingitud lippe, et jätkuks ka neile, kes varem pole saanud.

Vabaduse pargis ja jumalateenistusel

II Maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnuile

Pärastlõunal kell 13.00 toimub Pärnus pärgade asetamine II Maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestusmärgi jalamile Vabaduse pargis.

Toris kell 14.00 toimub Eesti Vabariigi 97. aastapäeva jumalateenistus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus ning pärgade asetamine ausambale.

Pärnu ja Sindi linnavalitsused kutsuvad rahvast Eesti Vabariigi aastapäeval, pärnakaid ka sellele eelneval päeval heiskama majalippe.

Samal teemal:

Pildigalerii Kaitseväe paraadist Pärnus

Lipu selts tõi Pärnu paraadile 154 suurt sinimustvalget lippu

Sirelin Kukk: suured asjad saavad alguse väikestest asjadest

Tahkurannas mäletati esimest presidenti

Kätlemine Paikuse rahva vastuvõtul

Manifesti ette lugemisega ennetas Paikuse Pärnut

Pille Tahker: mida teha, et meie kõigi unistuste Eesti ja tegelik Eesti muutuksid aina sarnasemaks?

 

Keskkonnakaitse põhiprobleemid Eestis ja Pärnumaal osutusid komistuskiviks valimiste valvurile

Thursday, February 19th, 2015

Eile rääkis Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele keskkonnakaitse põhiprobleemidest Eestis ja Pärnumaal, mida paar tundi hiljem Alari Rammo käsitles Eesti Rahvusringhäälingu telesaates Ringvaade lähenemisena haavatavale vanurite grupile.

Annely Akkermann tuleb Tervise keskuses toimuvale Väärikate ülikooli loengule ilma valimisreklaamita

Enne Väärikate ülikooli loengu algust vahetavad Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja endine Pärnu abilinnapea mõtteid saabuva iseseisvuspäeva teemal

Üsna juhuslikel asjaoludel sisenesin  Pärnu Tervise kultuurikeskusesse Annely Akkermanniga üheaegselt. Akkeramann saabus esinema vastavalt mullu sügisel Väärikate ülikooliga kokkulepitud esinemiskavale. Mina tulin seepärast, et istuda pressile eraldatud kohale ja kirjutada nähtust-kuuldust kokkuvõttev ülevaade. Vanusepoolest võiksin olla ka üks Väärikate ülikooli tudengitest, aga ei ole ülisuure hulga huvitatute tõttu sellesse nimekirja mahtunud.

Keskkonnakaitse põhiprobleemid Eestis ja Pärnumaal

Vaatamata sellele, et mul on aastaid üle 60, ei ole ma veel kordagi taibanud ennast pidada vanuriks. Millegipärast tõrkus keel isegi saja-aastast August Puustet nimetama vanuriks, kuigi tulenevalt kõrgest east olnuks see täiesti loomupärane. Veel tunamullu suvel sammus ta 4. juunil Pärnus Rüütli tänaval sinimustvalget lipukest hoides kõigi teiste pidupäevalistega ühte sammu. Mullu jaanuaris lahkus ta igavikuteele, aga kõndis lõpuni sirge seljaga Pärnu tänavatel ja osales järjekindlalt Väärikate ülikooli loengutel. Tema mõistus töötas ülimalt selgelt ja mälu ulatus võrdväärselt hästi nii kaugesse aega kui lähiminevikku.

Keskkonnakaitse põhiprobleemid Eestis ja Pärnumaal

Alari Rammo eksitas telesaate vaatajat üsna paljude asjadega ja mitte positiivsuse suunas. Rammo ütles, et väidetavalt on Väärikate ülikoolis kuulajaid sajast paarisajani, jättes mulje nagu oleks tegemist hõlpsasti haavatava vanurite grupiga. Telesaates esinemisest võib järeldada, et Rammo vahendas üksnes ühelt inimeselt saadud eilset infot, mida ei pidanud vajalikuks kontrollida väga hõlpsasti kasutatavate tänapäevaste kommunikatsioonivahenditega.

Keskkonnakaitse põhiprobleemid Eestis ja Pärnumaal

Tegelikult on saalis istekohti 288, lisaks sellele istutakse kohtade puuduse tõttu kõrval asuvatel treppidel, seistakse uksel ja kuulatakse loengu ülekannet fuajees. Kui projekti rahastamine oleks suurem, jätkuks kuulajaid paar korda enam. Nimetada peamisi kuulajaid 50+, 60+, 70+ jne. labaselt lihtsalt kergesti haavatavaks vanurite grupiks, on noore mehe poolne kõrk ülbus. Ilmselt puudub valimiste valvuril vähimgi aimdus selle suure õpihimulise seltskonna tegelikust võimekusest.

Keskkonnakaitse põhiprobleemid Eestis ja Pärnumaal

Paljudel noortel on probleemiks pikemate tekstide hetkeline meelde jätmine ja üldistavate analüüside tegemine, veel vähem suudetakse kaugelt üle tunni jälgida väga spetsiifilise sisuga teemasid. See eeldab head vaimset ettevalmistust, vastasel korral jääb inimene juba esimesel paarikümnel minutil lihtsalt tukkuma. Aga, et paremaid kohti saada, tullakse juba pool tundi või koguni tund enne algust kohale. Toolilt kukkumata istutakse ligemale paar tundi paigal ja mõeldakse teraselt kaasa. Tegemist on arvestatavalt suure hulga ja paljude kogemuste ning teadmistega inimestega, keda Rammo jutt niisama hõlpsasti haavata ei suudaks, hoopiski mitte latataraga eksitada.

Keskkonnakaitse põhiprobleemid Eestis ja Pärnumaal

Annely Akkermann ei alahinda Rammo poolt haavatavaks vanurite grupiks nimetatud väärikat seltskonda eakamaid inimesi. Vastupidiselt mõnelegi teisele kogenenud poliitikust esinejale ei üritanud ta mitte kordagi oma ettekandesse kiiluda valimisloosungeid ega tutvustanud IRL-i valimisplatvormi. Ta ei jaganud nänni ega ennast tutvustavat kirjandust.

Keskkonnakaitse põhiprobleemid Eestis ja Pärnumaal

Rammo teadis õigesti, et Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli on IRL-i liige, aga ilmselt ta ei tea, et loengutele kutsutavate inimeste nimekirja koostab paljudest inimestest koosnev apoliitiline töögrupp vastavalt kuulajaskonnalt saadud ettepanekutele. Need ettepanekud ei ole olnud avalikkuse eest varjatud ja kui Annely Akkermann leiti olevat kõige sobilikum inimene kõnelema keskkonna teemal, siis on sellel küll väga vähe ühist valimispropagandaga, mille kohta Rammo ütleb: ei ole ilus.

Keskkonnakaitse põhiprobleemid Eestis ja Pärnumaal

Tegemist on elukestva õppega, mida viivad läbi oma ala asjatundjad – täpselt samamoodi nagu õppeasutustes õpetavad oma ainet valdavad õpetajad. Ka need õpetajad, kes kandideerivad Riigikogusse ja võivad oletuslikult valimiste toimumise ajal mõjutada õpilaste orientatsiooni poliitilisel maastikul.

Annely Akkermann ootab rahulikult millal võib alustada ettekandega ja ei kasutagi ooteaega valimismaterjalide jagamiseks või valimiseelseks kihutustööks

Leian, et antud juhul pingutas valimiste valvur Rammo oma valvuri agaruses pisut üle. Soovides Annely Akkermanni pihta sihtida tulistas ta hoolimatult trobikonna haavleid hoopis olematut vanurite gruppi silme ette manades väga arvuka väärika seltskonna sekka.

Arvamusloo kõrval olevad tekstidega fotod peaksid ilmekalt kirjeldama loengu sisu ja andma mõista, et ettekande eesmärgiks ei saanud olla katse läheneda haavatavale vanurite grupile, kelle mõistmine on töntsiks muutunud ja kerge saak seetõttu kuhugile liimile vedamiseks.

Samal teemal:

Annely Akkermann loenguga Väärikate Ülikooli ees

Enno Allik isikunäitusega esmakordselt Pärnumaal

Wednesday, February 18th, 2015

Enno Alliku kunstniku  tööd on koduvald hinnanud Karksi valla Vapimärgi vääriliselt

Eile avas maalikunstnik Enno Allik oma isikunäituse Paikuse vallamajas.

Ratsuritähed ja Paikuse kirjadega särgid tänuks näituse toomise eest Paikusele

Enno Allik, "Vaade Pärnu jõele"

Kuigi Enno Allik pole varem Pärnumaal oma isikunäituseid korraldanud, on Karksi-Nuias elav kunstnik siiski juba 7 aastat tagasi endast Pärnusse märgi maha jätnud. 2007. a augustis korraldas E-Kunstisalong Pärnu maalimise päeva, millel osales ka Allik. Praegu asub üks selle kunstisündmuse maalidest Pärnu Linnagaleriis. Maali nimetus „ Tuhat ja üks suvitajat Pärnu rannas“ peidab endas salapära, millele ilma autori selgituseta vaataja ei tuleks. Sellel pildil on ka kunstnik ise koha sisse võtnud.

Mõningate vimkadega maale on ta hiljemgi loonud. Näiteks tunamullu jõulukuu teisel poolel ja eelmise aasta algul jäädvustas ta Mustlat ja selle ümbrust piltidele, mis tekitasid samuti elevust. Paaril maalil tekitavad vaatajas imestust ja toovad muige põskedele vimkadega pildikesed. Tähelepanelikult silmitsedes võis ühel pildil märgata tornis kükitavat päkapikku, teisel juhul ka jõuluvana jalutamas.

Enno Allik, "Märtsipäike", 2012

Ärgitamaks näituste külastajates suuremat huvi tema tööde vastu on autor sageli maalinud väljapaneku asukoha ümbrust. Näiteks Abjas, Mõisakülas, Viljandis, Tartus, samuti lõunanaabrite juures. Paikusest küll sedakorda maale ei märganud, aga juba eemalt vaadates paistis kätte Pärnu motiiv. Maalil „Vaade Pärnu jõele“ kõrgub veel suur sadamakraana, mis nüüdseks juba ammu utiiliks muudetud. Loomulikult tekitas see eeskätt pärnakates täiendava annuse põnevust, mis sundis süvitsi teisigi maale uurima. Pärnu ainetel on temalt ka maal „Pärnu pärnad“.

Enno Allik oma isikunäituse avamisel Paikusel

Kõige meelepärasemad tööd on tema jaoks figuraalkompositsioonid, portreed, lillemaalid ja maastikumaalid. Aga juba noores eas õnnestusid ka pilapildid. Mõnda aega oli Allik seepärast kaastööline oma kodukandi kriitikalehes Nuiamees.

Maalikunstnik sündis 1936. aastal Viljandimaal. Karksi-Nuias on ta elanud kogu pika elu. Maalimist õppis ta aastatel 1978 kuni 1985 Silvia Jõgeveri juhendamisel Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppes. Vabakutselise kunstnikuna asus ta väga aktiivselt maalima alates aastast 1988. Kuid harvem oli ta ka varem üksikuid pilte loonud. Üllatav oli kuulda, et selle ajaga on ta suutnud maalida umbes 7000 maali. Mõnel päeval on kunstnik merd vaadeldes maalinud isegi viiele lõuendile. Hiljem kodus on ta neid siiski veel viimistlenud.

Enno Allik tervitab näituse külalisi šampusega ja kostitab suupistetega

Enno Alliku esimene näitus avati 2008. aastal Kuressaare Ajamaja galeriis. Järgnevalt on tema isiknäitused toimunud mitmel pool mujal Eestis, samuti väljapool riigipiire Lätis, Soomes, Saksamaal, Rootsis. Viimases riigis koguni juba kolmel korral. Kõige rohkem on siiski Soomes käidud. Alliku rääkis, et soomlastega tekkisid suhted seoses Halliste kiriku taastamisega tänu Kalev Raavele.

Paikuse valla kultuuritöö spetsialist Ille Riivits ja kunstniku andega ajakirjanik Annika Põldsam ütlevad Enno Alliku näituse avamisel kiitvaid hinnanguid

Paikusele näituse avamist uudistama tulnud Annika Põldsam oli nähtud töödest vaimustuses: „Need maalitud lilled ju täiesti lõhnavad! Kas siis ei tunne?“ Kunstniku Paikusele kutsunud Ille Riivits ütles, et tema kodus on juba mitu Enno Alliku maali. Abikaasa Andres Riivits kiitis koduseinale riputatud Alliku maali, mis kujutab Karksi-Nuias asuvat Peetri kirikut.

Maalid väärivad jäädvustamist

Enno Alliku kunstniku  tööd on koduvald hinnanud Karksi valla Vapimärgi vääriliselt.

Enno Alliku jälgedesse on astunud ka tema poeg Enn Allik, kes on kunsti õppinud Tartus ja fotograafiat Moskvas.

Paikuse näitus jääb avatuks umbes paariks kuuks.

Vähesele lumele vaatamata said vastlad peetud

Tuesday, February 17th, 2015

Vastlapäev Sindis

Sindi Seltsimaja eestvõttel korraldati täna seltsimaja lähedal lõbus vastlapäev, kuhu kogunes mõnikümmend last.

Pipi Pikksukk trallitas täna rohetaval murumäel, mis pole veel nii vanaks saanud, et Sindi elanikud oleksid seda mingi nimega nimetama hakanud. Väga nappide lumevarudega Sindis on raske leida pikemat liurada, kus vanarahva kombel pikemat liugu lasta. Aga Pipi ühe sellise koha leidis ja lapsed mäele kutsus. Mille peal liugu lasta, sellele polnud lapsed mäele tulles eriti mõelnud ja leidsid, et püksiriie on selleks samuti päris sobilik. Pipi oli siiski palju taiplikum ja laotas kilekotid istumise alla. Tema oli ka see, kes asetas lapsed pikas rivis nõlvale istuma ja siis andis korralduse laskumiseks. Vaatamata klaassiledale jääle ei tahtnud siiski pikk istujate rivi niisama lihtsalt liikuma minna. Suure punnitamise ja koogutamise tulemusena hakkas viimaks ka lasteahela viimanegi ots liikuma ja maailma kõige aeglasemal käigul jõuti lõpuks isegi päris alla välja. Kõik see Pipi juhatatud toimetamine tegi aga lastele väga-väga palju nalja ja lõbust ei tundnud puudust vist mitte keegi.

Seltsimaja seina ääres ootasid Krulli kohviku leemekulbi liigutajad aega, millal vastlatrallil paus tehakse ja trallijate tühjaks trallitud kõht ajab kogu rahva hernesuppi sööma. Muidugi kuulusid päeva juurde ka vastlakuklid, mida kohviku peremehe Urmas Varrise sõnul küpsetati eelmisest õhtust saadik esimese hooga kolm tuhat tükki. Krulli kohvikule tasus söömisega käivet teha, sest juba iseseisvuspäeva hommikul tahab firma rongkäigust saabujaid kostitada tasuta saiakestega.

Samal teemal:

Lapsed lõvidega Reius

Varajased vastlad

Täna on vastlad

Fotomeenutus vastlatrallist, mis peeti Sindis juba laupäeval

Saugas peetakse vastlatralli

Sindis tähistatakse vastlapäeva