Blogi avalehel

Talgud Jaansoni rajast Viirani

May 1st, 2010

teeme_ara_logo-1

maitulega-havitatakse-prahti

Maitulega hävitatakse prahti

Teeme Ära kommunikatsioonitoimkonna eestvedaja Anneli Ohvril teatel olid Pärnumaa inimesed üleriigilises vaates kõige aktiivsemad talgukohtadele registreerijad. Pärnumaal moodustati 95 talgukohta, kuhu pani end kirja ca 2 100 inimest. „Kindlasti on neid rohkem, sest paljud on oma tuleku kinnitanud näiteks talgujuhile suuliselt ja nii need arvud ei kajastu registreerunute seas,“ ütles Ohvril eile pärastlõunal. Milliseks kujunes hoogtööpäev täna, sellele püüdsin vastust saada Pärnu jõe ääres. Tutvumiskäiguga alustasin jõe paremkalda Jaansoni rajalt, kust edasi jätkasin Paikuse valla ja Sindi linna territooriumil.

Jaansoni rada Pärnu jõe paremkaldal

juri-jaanson

Jüri Jaanson

Kuna Peeter Prisk ka ise kasutab aktiivse harrastussportlasena Jaansoni rada, siis võttis ta ülesandeks korrastada tee ümbrust ja jõe äärt alates kesklinna sillast kuni Viisnurga hooneteni. Talgujuhi sõnul osales koristustöödel 40 inimese ümber. Lisaks veel lapsi ja päris pisikesi mudilasi. Prisk jäi tulemusega rahule, sest suutis plaanitust rohkemgi ära teha. Et kohale ei tulnud kavandatud 100 inimest, see teda ei heidutanud. Tegelikult tähendas nimetatud arv pigem seda, et tulla võinuks nii palju kui oleks jätkunud soovijaid. Talvega oli kogunenud väga palju olmeprahti, mida koguti kümnete suurte kottide viisi. Hunnikutesse veeti põletamiseks mitmesugust puurisu, mida jää oli kaldale kandnud. Samuti oli väga palju kuivanud oksi ja mahalangenud puutüvesid. Transpordiks kasutati suurt veoautot ja väikest järelhaagist sõiduauto taga. Nimeliselt oleks raske kedagi esile tõsta. Heameel oli näha ka Jüri Jaansonit ennast prahti kogumas. Pildistamisel ütles Jaanson, et mis temast ikka fotografeerida. „Vaat, kui palju on ümberringi ja eriti kõrkjates prahti, pildista seda,“ oli spordiveteran õigustatult pahane. Annely Akkermann aga sattus lausa masuudi sisse, kuid riiete põhjalik määrdumine ei takistanud tal tööd jätkata.

esimesed-kotid-prahti-parnu-joe-aarest1

Esimesed kotid Pärnu jõe äärest

Viisnurga tsehhi aia tagune väljanägemine on mõne päevaga väga oluliselt paranenud ja pole kaugeltki enam võrreldav 10 päeva varem nähtuga. Usun, et seda ei tehtud minu kriitilise märkuse pärast vaid oli juba varem plaanitud korrastada.

Niidu pargi kohal askeldasid mehed raja äärde turnpuude paigaldamisega. Teiste hulgast tundsin ära Pärnu Linnavolikogu esimehe Cardo Remmeli ja Pärnu Keskkonnaameti töötaja Peeter Oja. Ettevõtja Üllar Vaserik oli tulnud pärnakatele appi aga hoopis Rakverest.

Alates 1. maist puhastab Jaansoni rada Paikuse firma OÜ Dairon Pluss. Küsisin, kas vabatahtlikud ei tee erafirma tööd, mis on linnavalitsusega sõlmitud lepinguga neile ülesandeks seatud? Peeter Prisk vastas, et kui linn oleks nõudnud lepinguliselt teenuse osutajalt nii palju hooldustöid, kui tänased talgulised korraga ära tegid, siis oleks see viinud linnakassast taas täiendavaid summasid välja.

lapsed-abistavadjouvottolmeprugi-kogumineviisnurga-tagune-ala-muutub-ilusamaks

turnimispuude-paigaldamine3turnimispuude-paigaldamine4

„Kalad taevasse“

raul-sarandi-tegeleb-irl-i-noortega

Raul Sarandi tegeleb IRL-i noortega

Jaansoni rajal kohtasin ka IRL-i Pärnumaa piirkonna juhti Raul Sarandit, kes oli parajasti noortega supisöömist lõpetamas, et järgmisena võtta ette viktoriin. Sõin ka ise Koidula Gümnaasiumi noorte valmistatud maitsvat kalasuppi ja kuulasin kuidas nemad „Teeme ära“ üritusel osalevad. Sain teada, et kuigi nad alguses samuti pisut koristasid, panevad nad siiski suuremat rõhku mõttetalgutele. Sarandi avaldas seisukohta, et firma hallataval territooriumil pole mõtet eriti pingutada, sest see on esmajoones Dairon Pluss OÜ töö. Siiski tunnustab ta kõiki neid, kes on rajale appi tulnud. Sarandi ise on seda meelt, et talguid tuleks korraldada püha paikades, kalmistutel ja sellistes kohtades, kuhu väga sageli ei minda.

Paikusel

paikuse-talgulised

Paikuse talgulised, foto autor Heldur Paulson

Heldur Paulson valis koha Pärnu jõe ääres, mis jääb Sindi linna piirile. Vee juurde jõuab Pääsukese tänava ja Kalda tee ristumiskohalt viletsat teed pidi alla minnes. Paulson oli juba kuu aega varem valitud paigas võsa lõiganud. Pärast tööde lõpetamist polnud vaade üldsegi enam võrreldav sellega, mida nägin kaks nädalat tagasi. 8 inimese ja 4 tunniga suudeti ääretult palju. Ilmselt aitas töö tempole kaasa ka parajalt jahe ilm, mis ei lubanud pikalt kusagil seisatuda. Tundes talgujuhi töövaimu ei saanudki kaaslased temast kehvemad olla. Isegi sinised lilled olid puhastatud kraavipervele istutatud. Selle paiga korrastati supluskohaks, et lähedal elavatel inimestel oleks olemas normaalselt korrastatud puhkekoht vee ääres.

supluskohtpuhastatud-kallas

Vaata Paikuse tegemistest pildigaleriid siia klikkides

Kalda ujumiskoht

kalda-ujula-ehitajad

Kalda supluskoha ehitajad

Linnuriigis, Rähni tänava suunal mööda mõttelist joont läbi Mihkel Raju hästi korras hoitud valduse minnes jõuab kaunile jõekaldale, mis oli 17 aprillil üsna looduslik ja inimkätest puutumatu. Täna kella poole kolmeks oli tükike jõeranda muudetud märksa kenamaks. Suured prahikotid ootasid Kalda tee kraavi pervel minema viimist. Ka oksarisu oli hulga tee äärde kantud. Meestel oli käsil hea viimistlusega laua ja pinkide paigaldamine. Talgujuht Anu Juurmann oli reipust ja teotahet täis samasuguselt nagu kõik ülejäänud seltsilised. Viskasid nalja ja andsid tööle pihta. Korraga arvas Juurmann, et kogu meeskond tuleb pildile rivistada ja nii sagi tehtud. Kannatlikult oodati ära ka kaugelt tee äärest tühja käruga tulevat meest, et kõik oma tubliduses pildile pääseksid.

anu-juurmann1auk-valmib-juhendaja-abilprugi-koguminekallas-saab-puhtaks

Surnuka ujumiskoht

ain-parnat

Ain Pärnat

Just nii nimetatakse pisikest „supelranda“, mis asub enne Sindi vana surnuaeda kulgeva sügava kraavi suubumiskohal Pärnu jõkke. Talgujuht Ain Pärnat ütles, et seda kohta on ammust aega kasutatud supluskohana, kuna vool pole väga tugev ja põhigi on veidi sügavam. Ta ei mäletanud, et kunagi varem oleks sarnast suuremat ühist talgut selles paigas toimunud. Siiski oli juba varem savisesse kaldasse vormitud trepiastmed, mis täna uuesti paremaks muudeti. Uuendusena pandi käsipuud. Vaiade vahele kinnitati jämedam kett, millest on mugav kinni hoida, et libisedes ei kukuks. Jalgrataste lukustamiseks kaevati maasse jäme palgijupp, mille küljes on 4 tugevat raudkonksu. Kõrgele kaldapervele paigaldati 2 pinki ja laoti raudkividest tulease.

suplemise-koht-on-savisel-pinnaltreppjalgrataste-lukustamiseks-paigaldatud-postistepingid

Sindi laululava

peeter-pohonin

Peeter Põhonin

Peeter Põhonini sõnul oli laguneva laululava korrastamisel abiks vähemalt 40 kätepaari. Laululaval kasutati tööriistana elektrilist löökvasarat, aga üks väike poiss kandis õlal ka suurt varreotsas olevat vasarat. Kallakul olevad publiku kohad puhastati prahist samblast, mis oli kogunenud betoonrajatisele. Graffiti maalingud lava tagaseinal kaeti värviga. Laululava kõrval olev suur oksakuhi põletati ära. Muret teevad selle haokuhja juurde kokkuveetud autorehvid, klaas, mööbel ja muu kodu sisustus. Sinna on aastaid toodud külmikuid, pesumasinaid ja kõik seda, mis tänagi silma hakkas. Pole häbenetud isegi visiitkaarte rämpsu juurde jätta. Peeter Põhonin rääkis, et selle aasta jaanituli soovitakse üle pikkade aastate jälle laululava juures korraldada.

vasar-olalmees-lookvasaragakarugaenne-koristamist

Wiira ujumispaik

arno-tanav-saab-samuti-tanukirja

Arno Tänav saab samuti tänukirja

Viira ei kuulunud varem Sindi linna koosseisu ja seepärast on viirarahva identiteedi tunnetus märgatav. Kella kahest polnud enam Viira ujulas talgulisi näha, aga tööd oli sealgi tehtud. Kaks istepinki poolkaarjalt jõekaldal meelitavad sagedamini tulema nautima Pärnu jõe kauneid vaateid. Teisel pool jõge asub 8 kuni 10 tuhat aastat vana Pulli asulakoht, mis kutsub kaugete eellaste elamise ja iidsete aegade üle mõtisklema. Lisaks pinkide paigaldamisele riisuti sealgi prahti ja värske känd kõneleb mootorsaega töötamisest. Kodulehel oli talgujuhiks registreeritud Arno Tänav.

viira-ujumiskoha-pingidviira-talguliste-uhispildi-autor-on-este-maidle2

Sindi linnast üldiselt

mari-suurvali-votab-talguliste-uldarvu-kokku

Mari Suurväli võtab talguliste üldarvu kokku

Kuigi tutvumisteekonnaks oli valitud Pärnu jõe kallasrada, väärib viivuke enam tähelepanu kogu Sindi linna talgutel osalemise aktiivsus. Anneli Ohvril tõstis Pärnumaa kõrval esile ka Sindi linna, kus 4300 elaniku juures osutus talgutele registreerinute suhtarv märkimisväärselt kõrgeks. Sindi talgute koordinaator Mari Suurväli luges päeva lõpuks kokku 186 töötegijat. Ka sellele numbrile tuleb lisada registreerimatuid tegijaid. Näiteks Pärnu mnt. 55 elanikud tegid kõvasti tööd kogu majarahvaga, et Sindi Gümnaasiumi naabruses olevat õueala korrastada ja anda vaatele parem väljanägemine. Imetlust ja austust väärib Raja Šorin, kes polnud end kuhugile registreerinud, aga puhastas  ja kobestas J. C. Wöhrmanni puiestee kõrval oleval haljasalal kümnete lilleistikute vahelt mulda. Üllatusena kohtasin ka üht talgulist Inglismaalt, kellega mõne sõna vahetasime. Tema nimi on Stewert Toop. Jõeäärsel teekonnal jäi nimetamata Sindi kalmistutel tehtud töö, sest nemad töötasid tänase asemel juba eile. Jõest eemal, Lanksaare raba serval oleval Rabaääre metsapargis on Mari Suurväli eestvedamisel aastaid loodusrada rajatud ja hooldatud. Tänagi tehti seal hulga tööd ära. Samuti tehti tööd Sindi Gümnaasiumi korrastamisel, sulev-salm-andrus-lehes-ja-marju-varblane-sindi-raekoja-rodul2mida juhtis Mart Nõmm. Üldse oli Sindis registreeritud 7 tööpaika. Linn oli illustreeritud suurte „Teeme ära“ teole kutsuvate plakatitega. Tööpäeva lõpul jagati tublimatest tublimatele tänukirju.

Enne lahkuminekut toimus väike simman raehoone ees, kust hommikul piduliku lipuheiskamisega alustati. Raehoone rõdul mängis ja laulis ansambel „Umbes-Kombes“. Marju Varblane Tartust mängis viiulit, Sulev Salm Viljandimaalt mängis soolokitarri ja Andrus Lehos tõmbas lõõtspilli. Kõik liikmed on ka head vokalistid.

Täiendavad fotod pildigaleriisse

talgud-sindi-gumnaasiumi-juuresparnu-mnt-55-elanikudpuhkehetk-jaansoni-rajalpoisid-on-juba-tublisti-tood-teinud-jaansoni-rajal

risu-saagimisega-kulub-saekett-margatavaltseda-meest-kiidetijuri-jaanson-votab-ules-viimse-purukorkjate-seest-on-tulikas-koristada

enne-talguliste-tulekutjooksmine-tostab-samuti-toonust-nagu-koristustookoorma-mahalaadimineirl-i-noored-jaansoni-rajal

heldur-paulson-enne-talgute-algustpuhastatud-sindi-laululavatalgulised-sindi-laululava-juuressorteeritult-transpordi-ootel

juhiseid-saamaspuidukaitsega-voopaminesindi-raekoja-esineassortii-lisaks-tanukirjale

jaak-suurvali-vaarib-tunnustusttanu-tehtu-eesttanudtanud-stevertile

tanukirja-andminetoo-kiidab-tegijatvaljateenitud-kallistusaitah

tanud-koos-kallistusegatalgujuht-aivar-parnat-saab-tanukirjapuhkus-peale-tood-ja-simmani-ooteltalgulised-sindi-raekoja-esiselpeale-tood-maitseb-toit-hastiraja-sorin-puhastas-peenrad-wohrmanni-puiesteelraja-sorini-puhastatud-peenar

Täiendatud järelkajastuse põhjal

peeter-pohonin-tanukirjaga„Omaltpoolt arvan, et oli igati vahva üritus ja inimesed ütlesid, et kui on veel vaja , oleksid nad nõus appi tulema. Oli tunda, et kohalviibijad olid tulnud korrastama seda paika oma südame sunnil ja nad olid seda hetke juba kaua aega oodanud,“ kirjutas Peeter Põhonin, kes pani samuti mõned omatehtud pildi üles aadressil: http://nagi.ee/photos/peeterpo/

heldur-paulson

Paikuse volikogu liige Heldur Paulson saatis meiliga kirja, milles ütles, et hea on vaadata ja lugeda, et nii palju tublisid inimesi oli talgutel. Ka tema pani omatehtud fotod internetti teistele vaatamiseks: http://nagi.ee/photos/satimees/sets/262503/

helen-parmen-ja-helle-artelOma pildistamistest 1. mail andis märku ka Helen Parmen, kes fotografeeris koos Helle Arteliga. Neid fotosid näeb kahel aadressil:

http://pilt.delfi.ee/album/173039/

http://prussa88.magix.net/


Este Maidle kirjutab, et talguteema on natuke juba vanaks saanud, aga saadab siiski ka Viira ujumiskoha piltide aadressi. Parem hilja kui mitte kunagi! Tänud Estele. Viira ujumiskohal tehtud talgutest saab fotosid vaadata siia klikkides

Vaata samuti:

Pärnumaal on talguliste aktiivsus kõige suurem

Sindi koolimaja ümbrus muudab väljanägemist

Jüri Jaansoni rada ootab inimesi koristus- ja korrastustöödele

Pärnu jõe kaldad muutuvad üha enam korrastatuiks

Talgud Paikuse ja Sindi piiril Pärnu jõe ääres

Rabaääre metsapark ootab töökäsi, harrastussportlasi ja loodushuvilisi

4 vastus “Talgud Jaansoni rajast Viirani”

  1. Raja:

    “Vikade” parandus: ei istutanud Raja lilleistikuid, vaid puhastas peenrad kasvama hakanud umbrohust ja kobestas mulla tärganud tulpide vahelt, et siis õigel ajal oleks sinna hea suvelilli istutada. Kahjuks pean märkima, et väga palju tulbisibulaid on lihtsalt kadunud. Muidugi teeb ka talvekülm oma töö, aga suurem kadu on millegipärast just peenarde äärtest. Ju siis kellegi koduaias nad oma õied lahti löövad. Talgute kohta veel seda, et see on üks väga kiiduväärt ettevõtmine! Lugedes praegu Urmase ülevaadet paneb imestama, kui palju sai ära tehtud selle päevaga. Nii võiks saadagi need koostegemised harjumuseks. Kui on eestvedajaid, küll siis ka kaasatulejaid leidub. Ja, Urmas, mis imeväel Sina küll igale poole jõuad?! Tore, et meil Sindis selline kiirreageeriv ajakirjanik olemas – kohe on uudised kajastatud.

  2. Samblamees:

    Aga Sindi Gümnaasium?
    Seal ju pidavat ka midagi toimuma…

  3. Merle:

    Toimus-toimus ja siin on pilte ka viimases galeriis, gümnaasiumi punane sein on taustaks.

    Talgulisena võin öelda, et gümnaasiumi territooriumil oli töökäsi ca 45 inimese jagu. Kõpitseti rehadega, koristati linna katlamaja tagust (kuuldavasti oli kutsutud ka katlamaja töötajaid – keda siiski näha ei olnud), ehitati uus kaugushüppekast, pügati staadionit ümbritsevat hekki, langetati mõned vanad-haiged-kõverad puud või oksad, korrastati kraavikaldaid ja veel nipet-näpet. Oli vanu ja noori, kõik olid reipad ja rõõmsad ja tegid viilimata, mida vaja. Talgujuht Mart Nõmm oli igati asjalik ja tänud talla ürituse sujuva koordineerimise eest. Eeskujulike töötegijate ridades võis näha gümnaasiumi direktorit ja huvijuhti ning SK Kalju presidenti.

    Täpsustuseks, Urmas Saard kajastas nähtut piki jõe kallast.

  4. elektritsaabtasuta.blogspot.com:

    Talguid võib pidada iga päev…
    Suve jooksul peetakse talguid kümneid kordi savi ja põhumajade ehitamiseks.

    P.S.
    Talgud ei tähenda vaid koristustöid !!!

    Vanast ajast saati on talguid peetud majade ehitamiseks.
    Külarahvas tuli kokku ja ehitas noorele perele talu.

    Ka tänapäeval talgute mõte seisneb selles,et noor pere saaks omale kodu ilma pangalaenuta.
    Näiteks,talgute abil ehitatakse savi või põhumaju,nonde ehitusmaterjalidele kulub vaid kakskümmend tuhat krooni.

    http://et.wikipedia.org/wiki/Talgud

    Talgud on talupojakultuuri ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus.

    Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga.

    Eestis on siiani tuntud ehitus- ja veotalgud, kartulivõtutalgud, laevaveeskamistalgud. Talguid loodusalade hooldamiseks korraldavad regulaarselt Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Eestimaa Looduse Fond.

    Eestis on siiani tuntud ehitus- ja veotalgud, kartulivõtutalgud, laevaveeskamistalgud. Eestis on siiani tuntud ehitus- ja veotalgud, kartulivõtutalgud, laevaveeskamistalgud. Eestis on siiani tuntud ehitus- ja veotalgud, kartulivõtutalgud, laevaveeskamistalgud. Eestis on siiani tuntud ehitus- ja veotalgud, kartulivõtutalgud, laevaveeskamistalgud.

Jäta vastus