Blogi avalehel

Itaalia reisipäevik (4)

May 29th, 2010

Täna õhtul saatis Sigrid Jamnes Itaalia reisilt viimase kirja, sest peatselt on neid oodata tagasi koju.

Viies päev

suur-uldpiltHommik algas Institoto D´Isruzione Secondaria Superiore „Francesco D´Ovidio“-s kooli ja linna tutvustavate slaidkavadega. Sindi Gümnaasiumi poolt astus üles 8. a klassi õpilane Mart Nõmm. Slaidkava võeti hästi vastu, sest oli huvitav ja haarav.

Hiljem järgnesid mitmed tähtsad vastuvõtud koolis, siis Larina raekojas. Kohtusime Larino linnapea hr Gughielmo Giardioga, poliitikutest spiiker pr Angiola Fusco Perrella ja hr Nicola Occhioneroga, Campobasso haridusameti esindaja pr Oronza Perniola ja Molise haridusametniku pr Maria Ontenucciaga. Kohtumised olid väga Itaalia pärased – presiidiumi laud, mikrofonid, väljendusrikkad kõned, ülevoolavad tänuavaldused jne.

Sindi linnapea pr Anu Vassviki volitusel andsin Larino linnapeale üle kingituse ja pr linnapea kirjaliku pöördumise. Samuti rääkisime võimalusest osaleda septembris 2010 Comenius regio rahvusvahelisel koolitusel Tallinnas. Larino linnapea soovis tihendada suhteid Sindi Ja Larino vahel, et seeläbi luua suuremaid võimalusi ühisteks projektideks. See päev oli väga vastutusrikas. Larino kooli direktor kiitis eestlasi, kes on tema hinnangul väga viisakad ja sõbralik rahvas.

Seitsmes päev

vastuvott-larino-linnapea-juures

Vastuvõtt Larino linnapea juures

Kontserdipäev. Hommikul tutvustas 11. a klassi õpilane Siiri Univer kodutööna valminud filmi teemal Hemingway „Vanamees ja meri „, millele järgnes õpilastevaheline tegelaste ja tõlke võrdlus inglise ja eesti keeles.
Hiljem toimusid kontserdi proovid. Siiani ei ole harjunud kohaliku venitamisega, kuid saame aru, et see kuulub itaallaste elustiili juurde. Kellaaeg on nende mõistes sümboolse tähendusega, asjad loksuvad ise varem või hiljem paika. Kui proovide ajal ka tekkis hetkeline peataolek, andis kontsert kinnituse, et kõik andsid endast parima.

Üllar Kallau

Juba esimeses peatuspaigas lõuna ajal kusagil bensujaamas, kohalike siestat kogedes sain aru, et oleme maal, kus elavad lahedad inimesed, kus elegantse lohakusega lahendatakse juhuslikult ettetulevaid probleeme ja muidugi suure hoolikusega suhtutakse nn. päris elusse. Kontsert oli meil viimase peal, emotsionaalne ja igati korralikult teostatud.
Kristi Rulli: Tore, et pika päeva lõpuks oli nii õpetajatel kui õpilastel veel jõudu ja tahtmist kontserdil endast maksimum anda. Kontserdi finaali positiivne emotsioon korvas kogu eelneva kaose.

Kaheksas päev

altilias

Altilias

Ekskursioon Vana – Rooma linna Altiiliasse. Tegemist oli 2.- 4. saj. rajatud antiikse linnaga, mis kuni tänaseni pole kordagi tühjana seisnud. Hetkelgi elab seal viis peret. Altiilia andis põhjaliku ülevaate Vana – Rooma aegsest linna mudelist. Termidest, basseinidest, templitest jne on säilinud vaid müüri jäänused ja üksikud sambajupid. Õnneks on säilinud väravate kaared ja võlvid, mis annavad tunnistust tolleaegsest suursugususest ja arhidektuuri arengutasemest. Giidi selgitused täiendasid nähtut. Kahju, et seda ei näinud Sindi kooli 10. klassi õpilased – peatükk õpikust.

Pealelõunal sõidutati meid maakonna keskusesse Campobassosse. Vastuvõtt raekojas. Istusime meie mõistes volikogu istungite saalis, tutvusime sealse hääletussüsteemiga. Samal ajal filmis meid RAI 3 TV, õpilastelt võeti intervjuusid. Paari tunni pärast näidati lõiku kohalikus TV-s. Pakuti suupisteid ja koolile kingiti hispaania-, itaaliakeelne ajalooline mälestuste raamat, mis tõnäoliselt on Eestis ainueksemplar.

Külastasime kohalikku Savoia teatrit ja arheoloogilist muuseumi. Päev lõppes pühakute festivali rongkäiguga, milles osales umbes 130 kaarikut, mille ette olid rakendatud lehmad ja härjad. Meie saime kaasa elada Alex Feldmanile, kes liikus oma kasuperele kuuluva kaariku järel.

Üheksas päev

Esimene päev kui ei pea kell kuus hommikul tõusma. Jätkuvad festivali pidustused. Lõuna ajal toimus õpetajatel projekti koosolek, kus arutati mis läks hästi, milliseid probleeme peab ennetama, valmistati ette järgmise õppeaasta aprillikuu kohtumist Eestis.

Maia Agar


campobasso-istungite-saal1

Campobasso istungite saal

Lõunasöögi ajal Maria Gracia kodus tulid teemaks itaallaste ja eestlaste toitumisharjumused. Kahtlemata tundus reisi alguses kummaline süüa hommikuks vaid üks magus sai ja tilgake tökatmusta kohvi; lõunaks jälle saia singiga või omletikattega. Õhtusöök seevastu oli niivõrd rikkalik (mitmekäigune), et peale seda oli kohutavalt raske olla. Kui eestlastele on omane süüa korraga ühe einena kartulit, kastet, liha ja salatit, pakuvad itaalased enamuse toiduaineid eraldi: eelroaks vinnutatud vorst ja juustutükid, seejärel pastaroog (tavaliselt lasagne), siis soe liharoog, vahepeal roheline salat (mmmmm, …..kui hea!); külm liharoog; vahelduseks tilgake espressot ja seejärel magustoit – näiteks karamellikreem. Ja nagu sellest veel vähe oleks, tort. Loomulikult kuulub alates eelroast toidu kõrvale vein. Punane või valge – see sõltub maitsest. Meie mõistes sai (valge leib) on kogu aeg laual ja seda süüakse iga toidu juurde.

Omapoolse kingitusena viisime itaalia õpetajatele kaunid korvid eesti toiduga, selgitasime pisut seda toiduvalikut.

Tõiv Tiits

campobasso-teater

Campobasso teater

Kuuldes lõunasöögist Maria Gracia juures, aimas kõht halba, ehk teisiti väljendudes: oli ilmne oht ületoitumiseks. Seepeale otsustasime Üllar Kallauga ka kitarri kaasa võtta, sest paari laulu laulmine on ju ometi mõistetav söögilauast eemaldumiseks. Õnneks olid kitarrikotis ka mõned lauluraamatud, sest teadagi, peast lauldes eestlased esimesest salmist ja refräänist oluliselt kaugemale ei jõua. Korraldasime tillukese improviseeritud kontserdi Eesti, meie arvates, parimate heliloojate parematest lauludest. Loomulikult ühinesid laulmiseks ka teised õpetajad: Sigrid, Maia ja Kristi – sest laulmine on ju loomulik olek! „ Muinaslugu muusikas“, „ Pärnu ballaad“, „ Viljandi serenaad“ ja paljud teised lood Raimond Valgrelt, mitmed laulud Valter Ojakäärult ja Aarne Oidilt muutsid itaallased väga tundeliseks. Peale mõningast hoovõttu otsustas majaperemees Pasquale itaallaste kui laulurahva au päästma asuda, mistõttu Üllar oli sunnitud ilma proovita kitarril ainult itaallastele saatma. Kuna Üllar, minu kui kõrvaltvaataja pilgu läbi, neid Itaalia laule väga mängida ei soovinud – kujunes teadaolevaid teoseid kontserdi lõpupuändiks Eesti rahvaviis „ Laula, laula suukene“ dueti „ Pasquale ja Üllar“ esituses.

Silva Sikk

Kinkisime perele Eesti raamatu ja pereisa sattus sellest tõelisesse vaimustusse. Eriti huvitasid teda pildid paekivist ja Eestis asuvatest paljanditest, sest ta on hariduselt geoloog.

Kümnes päev

termoli-vanalinn

Termoli vanalinn

Õpetajatele vaba päev. Õpilastele päev peredega. Sõitsime Larinost umbes 20 km kaugusel asuvasse Termoli linna, mis asub Aadria mere ääres. Ilm oli suurepärane ja meil oli võimalus päevitada rannas ning supelda meres. Lapsed koos oma sõpradega nautisid samuti rannamõnusid.

Tegime ekskursiooni Termoli vanalinna, kus oli tüüpiline Itaaliale omane arhitektuur,armsad kitsad tänavad ja mere kaldale ehitatud kindlus. See päev aitas ennast pikaks kodusõiduks ette valmistada, sest juba järgmisel päeval kell seitse hommikul alustame kodusõitu.

Kojusõit

Nii nagu tulleski oleme teel kolm päeva. Esimese päeva õhtuks jõuame Austriasse, Klagenfurti, teise päeva õhtuks Poola, Nadarzini ning kolmanda päeva hilja õhtul koju, Eestisse, Sinti. Loodame väga, et Poola suuremad maanteed on läbitavad ja me ei jää vee vangi.

Järgnevalt õpilaste mõtteid Itaaliast, „kasuperedest“

termoli-vanalinn-2

Termoli vanalinn

Itaalia kultuuriga oli väga põnev tutvuda. Kombed on väga erinevad: toas käiakse kingadega, hommikusöögiks on põhiliselt midagi magusat, itaallased ei söö toitu selleks, et kõhtu täita, vaid nad armastavad süüa. Neil on väga palju vaba aega, kuid alati kiire, kellaajal puuduks justkui tähendus. Sport ei ole populaarne, põhiliselt käiakse sõpradega väljas ja mängitakse arvutimänge. Koduloomadeks on põhiliselt kilpkonnad ja papagoid, kuid enamikel nad puuduvad. Liiklusmärkidest kinni ei peeta, need oleks nagu moe pärast tee ääres, turvavöid kasutatakse harva. Itaalia on väga mägine maa, veekogusid ja metsa on vähe. Vesi on selge ning päike on tunduvalt intensiivsem kui Eestis. Itaallased pole kadedad. Suhtlemisel nad žestikuleerivad palju, tervitatakse põsemusidega. Itaallased on väga religioossed. Traditsioonid on pühad, neid kantakse edasi mitmeid sajandeid. Pered on väga kokkuhoidvad ja suhtlemine on vahetu ning emotsionaalne. Oleme väga tänulikud kasuperedele, et nad meid võõrustasid ja meile oma hingesoojust pakkusid.

Ühinen laste arvamusega, mis puudutab nn „kasuperesid“ ja loodan, et järgmise aasta aprillis, kui meil itaallasi võõrustada tuleb, suudame omalt poolt samaga vastata.

Samal teemal:

Itaalia reisipäevik (3)

Itaalia reisipäevik (2)

Itaalia reisipäevik

Sindi Gümnaasiumis esitati kontsertkava, millega minnakse Itaaliasse

Sindi Gümnaasiumi Comenius-projekti meeskond sõidab Larinosse

Jäta vastus