Blogi avalehel

Viljar naases Paikuse rattamatkalt kahe jalgrattaga

May 23rd, 2009
jalgrattamatk-0562

Viljar Soosalu

Täna ennelõuna paiku kogunes Paikuse Vallavalitsuse hoone juurde 64 ilma tujukust trotsivat jalgratturit, et peale registreerimist võtta rataste alla 26 km pikkune erinevate teeoludega matkarada, mis kulges mööda Raudtee, Jõekalda tee, Puraviku tänava uuselamurajoonide, Reiuliiva karjääri ja Veehaarde tee kaudu Seljametsa-Männituka teeristini pöördega tagasi Paikuse alevikku. Tegemist oli juba 12. rattamatkaga

jalgrattamatk-0172

Ille Riivits

Enne teele asumist kuulati valla kultuuritöö spetsialisti Ille Riivitsa heasoovlikke ja manitsevaid sõnu. „Kõik te andsite allkirja, et tunnete liikluseeskirju, oskate liigelda ohutult ja tervelt tagasi finiššisse jõuda. Kui läheb ratas katki, ei juhtu veel midagi hullu, sest purunenud osa on asendatav, aga kui läheb käsi või jalg, siis pole küll tee pealt võtta uut liigest, et edasi tormata. Hoidke oma tervist, vaadake ringi, olge hästi tähelepanelikud liikluses, sest palju kohti on sellised, kus te sõidate kõrvalteelt välja maanteele,” muretses Riivits suurte ja väikeste jalgrattamatk-0191ratturite tervise pärast. Kihutajaid seevastu hoiatas päris hirmuäratavate lubadustega. Kuna tegemist polnud võiduajamisega, siis ei tohtinud keegi rajalt alla tunni tagasi jõuda. Esimest sõnakuulmatut lubas koguni „premeerida” kasevihaga. Siiski avaldas ta lootust, et nii ei juhtu ja kõigile finiššisse saabujaile antakse esmalt tahvel šokolaadi jõuvarude taastamiseks.

Paikuse vallavanema Kuno Erkmanni jutt oli rattalistele märksa leebem.jalgrattamatk-030 „Rõõm on teid tervitada, halb, et ilm kimbutab. Aastad on õpetanud, et mõnu, mis me saame matkast on palju enam kui kõik need ilmastiku olud,” lausus pikkade matkakogemustega Erkmann, kes viimaks avaldas kindlat veendumust, et üks sõitjaist läheb koju kahe jalgrattaga.

Teele asuti grupiti, et iga grupijuht hoiaks omadel silma peal. Jüri ja Peeter võtsid oma hoole alla lisaks pereliikmetele ka teisi. Siret tõstis käe ja oli valmis väikeste tüdrukute jalgrattamatk-016punti juhtima. Vallavanemale tehti ülesandeks liikuda alguses kõigi ratturite ees, kuni jõutakse remonditavast teeosast mööda siledale asfaldile. Kõige lõpus liikus sinine buss Gunnariga, kes pidi käe lehvitamise korral hädalised teeäärest peale võtma.

Ehkki instruktaaž oli väga eeskujulikult esitatud ja allkirjad hoolsalt paberile kirjutatud, kippus kuuldu juba esimeste pedaalivajutustega paljudel ununema. Minul oli küll kõik ilusti meeles kuni lõpuni, kuid arvasin enesel olevat teatud eriõigused, mis lubabjalgrattamatk-003 gruppidest hooga mööda sõita, et ratas jalale toetada ja siis möödujaist fotojäädvustusi klõpsida. Paraku jäi hoog siiski paljudele kangematele sõitjatele alla ja nii suutsin vaevu kiiruga esimesele suurele ristmikule jõudes ratta tee äärde heita, et tempot tagasihoidvat vallavanemat kaamerasse saada.

Siiski oli pikal teel kümmekond rahulikumat matkalist, kellest vaevata möödusin pärast seda, kui üksikud fotod teel jalgrattamatk-062tehtud said. Enamik rivist aga haihtus juba esimesel pikal sirgel nõnda, et üksikuid eespool liikuvaid ankrumehi võisin vaid silmadega püüda. Kuna suur osa teekonnast tuli läbida kruusateel ja kohati päris kivide vahel ligasel pinnal liikuda, siis õnnestus mul mõned tublid sõitjad isegi selja taha jätta. Tublid olid nad tõesti oma väikestel ratastel, millel hästi kitsad rehvid. Kehvadel teeoludel sain nautida tugevdatud velgede ja laiade rehvidega sõitu. Kuid see, mis andis kruusal jajalgrattamatk-043 poris eeliseid, jättis asfaldil kiiruses soovida. Ja taas pidin endale meenutama, et tegu polnud võidusõiduga vaid rahulikus tempos väntamisega. Kusagil seal trassil oli ristmik, kus võinuks ka lühema tee valida, kuid tahtmine sundis sõitma täispikkuses. Viimane nool Seljametsa teel aga jäi märkamata ja nii oleksin äärepealt mõned sajad meetrid auringi aleviku vahel sõitnud. Finiššis selgus, et polnudki viimane vaid eelviimane. Polnudki kõige halvem jalgrattamatk-021tulemus. Kohvikus ootas soe tee ja suupisted. Saalis oli laud kaetud auhindadega. Esimesena loosis Fortuna peavõidu. Õnnelikuks jalgratta omanikuks sai Paikuse noormees Viljar Soosalu. Kuid auhindu jätkus eranditult kõigile matkalistele. Lisaks veel paberile trükitud kindel dokument, mis kinnitab jalgrattamatka „Tunne oma koduvalda” osalemist 2009. a. 23. mail.

Kes sõiduga end ülemäära ei väsitanud, võis minna veel täiendavalt vigursõidu auhindu noolima.

Suurt abi Pakkus võistluste korraldamisel peale Paikuse Vallavlitsuse ka Hawaii Express, kes tegi auhinna-jalgratta ostuks ja muude jalgratta tarvikute muretsemiseks ülisoodsa pakkumise.

2 vastus “Viljar naases Paikuse rattamatkalt kahe jalgrattaga”

  1. Pärnumaa » Blog Archive » Margo Mihkels lahkus Paikuse rattamatkalt uhiuue jalgrattaga:

    [...] Viljar naases Paikuse rattamatkalt kahe jalgrattaga [...]

  2. Pärnumaa » Blog Archive » Jalgrattapäev Paikusel:

    [...] Viljar naases Paikuse rattamatkalt kahe jalgrattaga [...]

Jäta vastus