Pärnumaa naised Kaidi Lumera, Maie Pitsal ja Ello Jaaniste autasustamisel. Kõik kasutatud fotod on erakogust.

Pärnumaa Naiskodukaitse naised Kaidi Lumera, Maie Pitsal ja Ello Jaaniste olid Läänemaal Tuksis parimate seas väliköögi planeerimisel, välikatla ehituse tundmisel, tule tegemisel, juurviljade puhastamisel, erinevate maitseainete määramisel, looduse tundmisel, esmaabi andmisel ja nutikate abivahendite kasutamisel.

Möödunud nädalavahetusel võistlesid naiskodukaitsjad Läänemaal Tuksis välitoitlustamise erialal, milles Pärnumaa ringkond saavutas esimese koha. Neile järgnesid Sakala ja Harju ringkonnad.

Kaetud laud hommikusöögiks

Pärnumaa naisi on nähtud supikulbiga suures pajas liigutamas ja tõeliselt maitsvat rooga jagamas väga erinevate sündmuste toimumise paikades. Kuid laskem Pärnumaa naistel enestel rääkida. „Igati hakkajad ja tegijad naised, palun küsige ka nende käest,“ ütles NKK Pärnumaa esinaine Ly Eisenschmidt.

Kaidi Lumera liitus ametlikult alles möödunud aasta oktoobris Naiskodukaitsega kuid koos Kaitseliiduga on ta viibinud õppustel ilma liikmestaatuseta juba 1992-st aastast alates. Maal elava inimesena on talle olnud alati meelepärane köögipliidi ääres toimetamise kõrval ka vabas õhus oleva lõkke kohal „nõiakatlas“ toidu valmistamine ja maarohtude kogumine. Kaidi Lumera on läbinud ka kokanduse kursused.

Kaidi valmistab pelmeene

Maie Pitsal on Naiskodukaitse liige alates 2006-st aastast. Kaitseliidu õppustel on temagi huviks püssipaugutamise kõrval toidu valmistamine. Olgugi, et ta pole toitlustamist eraldi õppinud, tuleb ikkagi sellega suurepäraselt toime. Eelmise aasta detsembris toimunud suurõppuse „Orkaan“ ajal valmistas ta koos teiste naistega toitu kolmele malevale, ehk 600-le inimesele. Ka lätlased olid väga rahul eesti naiste valmistatud toitudega. Möödunud aasta Jüripäeval keetis Maie Pitsal Paides hernesuppi ja võidupühal seisis välikatla ääres Tõstamaal. Maie Pitsali igapäevane töö on kalastuseks õnge lantide valmistamine. Vahetevahel käib ta ka ise kalal, mis on toidulauale lisa hankimisel väga kasulik harrastus.

Ello Jaaniste on kaks aastat olnud Naiskodukaitse liige. Erna retkel tuli toitlustada poolt tuhandet osavõtjat. Toris toimunud sõjameeste kokkutulekul oli 1000 suud. Ka tema pole erialana toitlustamist õppinud. Ometi saab hobi korras omandada väga oskuslikke kokanduse kunsti teadmisi ja kogemusi, mille lõpptulemuseks on oivalise maitsega toidud.

Kübarate valik

Ka varem on Pärnumaa naised suursündmustel olnud toitlustamisega abiks. 1999. a Tallinna laulu- ja tantsupeo ajaks pandi kokku naiskodukaitse, kodutütarde, noorkotkaste ühine meeskond ning mindi laulupeolisi toitlustama. 30-kraadises kuumuses keedeti iga päev välikateldes mitu korda tulisemat suppi, mis kõik isukalt ära söödi. Üks suuremaid ettevõtmisi oli 2000. aasta mais toimunud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku laulupäevast osavõtjate söötmine. Pärnu Eliisabeti koguduse palvel ja tellimisel toitlustati välikatlatoiduga 3 päeva kestel peolisi 3 korda päevas. Kogu maailmast kohale saabunud laulupäevalised jäid pakutuga ülimalt rahule. 2001. aastal Pärnus korraldatud Võidupüha paraadi ajal keedeti samuti sõdurisuppi kõigile osavõtjatele ja seda jälgima tulnud linnakodanikele. Kogu toitlustamise töö tegid iseseisvalt ära Pärnumaa ringkonna oma naised. Samal viisil korrati toitlustamist 2008 aastal 23. veebruaril toimunud paraadil.

Eelneva põhjal ei tohi siiski arvata nagu tegeleksid naised Naiskodukaitses üksnes supikulbi liigutamisega.

Kaidi kübaraga

Sellelgi korral lahendati Tuksis teste lähtuvalt Naiskodukaitse baasväljaõppe ainekavast ja elutarkusest. Kuid osati jääda ka täiesti naiselike huvide juurde. Õhtu lõpetati meeleoluka kohtumisega kübarameister Kati Ojaver-Heidemanniga. Metsaköögist väljunud daamid õppisid hooldama kübaraid ja valmistama lihtsaid peakatteid.

„Pärnu Naiskodukaitsjad on arvuliselt kõige väiksem ringkond vabariigis. Aga meie hulgas olevad naised on tõelised isiksused,“ ütleb Eisenschmidt. „Tavaelus töötavad naised väga erinevatel aladel. Vanuselise kuuluvuse poolest ollakse samuti väga erinevad: alates kooliõpilastest kuni väärikas eas daamideni – kuid see ei sega meie ühist tegevust,“ selgitab Pärnumaa Naiskodukaitse esinenaine ja loetleb paljusid tegevusvaldkondi. Ühiselt tehakse sporti orienteerumises, laskmises jm, Värskendatakse teadmisi esmaabi andmises, sidevahendite tundmaõppimises, staabitöö korraldamises, õpitakse tundma organisatsioonilugu, kriisiolukorras hakkamasaamist, igapäeva turvalisust ja loomulikult vahetatakse põnevaid toiduretseptide ning kokkamisnippe. Korraldatakse spordivõistluseid ja matkasid ning osaletakse militaarõppustel.

Võileivatordid

„Võistlustel osalevad need, kes on vabad ja tahavad seda teha. Kedagi väevõimuga ei sunnita,“ kõneleb Eisenschmidt, kes on ise organisatsiooni liikmena leidnud palju uusi tuttavaid ja kellest nii mõnestki on saanud hea sõber. Nendega koos läheb ta julgelt metsa ja omandab uusi teadmisi ka hoopis teistest valdkondadest, millele varem polegi eales tulnud. Vilumusedki on varmad tulema. „Kunagi uue liikmena arvasin teadvat, et kööki katla taha mina ei lähe, aga..“ tunnistab nüüd kogenud esinaine ja jutustab, et tegelikult on katla lähedal kõige mõnusam olla. „Töö on loominguline ja inimesed, kes kõhu täis saanud, muutuvad rõõmsamaks ning jagavad ühiselt omavahel meelelist rahulolu.“

Naiskodukaitse on Kaitseliidu eriorganisatsioon, mille Pärnumaa ringkond taastati 1992. aastal. Naiskodukaitse liikmeskonda võivad neiud-naised kuuluda alates 17-st eluaastast. Väljaõppe saanud naised oskavad orienteeruda, eeskujulikult anda esmaabi ja käsitleda samahästi nii supikulpi kui ka relvi, olles õppustel meestega täiesti võrdväärsed partnerid.

Postitatud Thursday, September 30th, 2010 kell 3:54 pm kategooria Pärnumaa.