Eile avati Pärnu muuseumis näitus “Mida kõike küll ei koguta”. Jõuluaegne väljapanek valmis koostöös Pärnu filatelistide klubiga ja selle koostasid filatelist Henno Sepp, kujundaja Jasper Zoova ja Pärnu muuseumi projektijuht Elmar Trink. Näitust näeb kuni 29. jaanuarini.

Sigrid Mäeotsa nukud

Henno Sepp tutvustab toodete etikette

Leo Tammiksaar täiendab vitriini veel ühe pildiga

Esimese korruse saali sisenedes hakkavad esmapilgul silma vasakut kätt jäävad elusuurused nukud. Need tõi näitusele Sigrid Mäeots, kellele lapsepõlve viimane nukk olevat kingitud kümnendaks sünnipäevaks. „Suur saksa puppe on mul veel praegugi alles, läks mööda hulk aastaid kuni järgmised nukud tulid majja juba minu tütardele kingituna,“ tutvustab Mäeots oma nukkude kogumise kujunemise lugu ja tunnistab samas, et kuigi ostis nukkusid lastele, tegi seda tegelikult rohkem enda rõõmuks. Ometi on naisele kõige kallimaks jäänud lapseea viimane nukk, mis pakub seltsi ja rahulolu juba 42 aastat. Tema nukud on varemgi muuseumit külastanud, viimati võttis poolsada nukku kohad sisse septembrikuus. Kogusse kuulub umbkaudu pooltuhat nukku, aga nende vanus pole täpselt teada. Mäeots eeldab, et vanimad võivad olla alates möödunud sajandi kolmekümnendatest aastatest või veidi hilisemast perioodist. Ta on ostnud valdava osa nukkudest vanade asjade poodidest. Mäeotsa hobiks on nukkude meisterdamine ja ta annab uue elu ka päris lagunenud nukkudele.

Ent kogujate hobidel ja nende fantaasialennul pole piire, nii näeb sellel väljapanekul nukkude kõrval veel palju muudki huvitavat.

Lembit Aaste vanaisa sahtel

Helmut Aasamäe kogude keskel

Põnev on vaadata, et Henno Sepp kogub autogrammidega nimekaarte. Iga kaardikese juurde kuulub osake ajalugu. Venekeelse tekstiga visiitkaardid lasid valmistada Georg Otsa sõbrad talle siis, kui oli Venemaal haiglas. „Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Johannes (Ivan) Käbin viibis Tervise sanatooriumis, läksin teda otsima, et saada visiitkaart,“ meenutab Sepp vanu aegu ja seda, et vaatamata julgeoleku valvsale silmale õnnestus tal siiski väärtuslik autogrammiga signeeritud kaardike kätte saada. Sepp on toonud ka Eesti maastikuvaadetega postkaarte, mis valmisid aastatel 1960-1980. Ta ütleb, et on paarkümmend tuhat kaarti ära kinkinud. Üldse arvab ta olevat olnud oma postkaardi kogu suuruseks ca 50 tuhat. Muidugi on Sepp eelkõige suur filatelist. Tema üheks hobiks on markide kinkimine. „Igal teisipäeval olen Pärnu Ühisgümnaasiumis, kus ma kingin õpilastele marke,“ räägib Sepp.

Jaan Moik omab automudelite kogu

Leo Tammiksaare kogu

Mati Aaste vanaisa sahtel sisaldab mitmesuguseid vanaaja pisikesi tarbeesemeid. Helmut Aasamäe suitsumehe kogus näeb vanu portsigare ja välgumihkleid. Kaido Matiisen on välja pannud mutikäbad ehk kalurivõrgu ujukid. Huvitavad on erilise kujuga postkaardid ja postmargid Ühisgümnaasiumi kogust. Janar Tagu kogub logodega pastapliiatseid. Jaan Moik on näitusel veneaegsete automudelitega. Urmas Must eksponeerib läbi aegade trükitud tikutoosi etikette. Leo Tammiksaare kogu teemaks on eesti sõdur erinevates sõdades, vitriinis näeb relvi ja muud sõjapidamise varustust. Näitust tutvustava loeteluga võiks veelgi jätkata, kuid kõige õigem on siiski oma silmaga kõike näha.

Elmar Trink ütles, et käesolev näitus on kaheteistkümnes ja taolisi eksponeerimisi korraldataks vahelduva regulaarsusega kahe kuni kolme aasta järel.

Kõigil laupäevadel kella 10st -13ni annavad kogujad juhiseid ja olulisemat teavet kogumise ja säilitamise kohta.

Postitatud Saturday, November 27th, 2010 kell 9:44 am kategooria Pärnu.