Blogi avalehel

Sindis tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva

February 22nd, 2011

Eesti Vabariigi 93. aastapäeva pidulikul kontserdil Sindi Seltsimajas austati täna Sindi linna aastainimest Mihail Šorinit, kõnelesid linnapea Anu Vassvik ja Pärnumaa maavanem Andres Metsoja, kontsertkavaga esines muusik ja helilooja Kait Tamra.

Mihail Šorin on Sindi linna aastainimene 2010


Oma riigi sünnipäeva pidulik kokkutulek avati Eesti hümni laulmisega, mida tegid Sindi Gümnaasiumi muusikud.

Anu Vassviki tervitussõna

„Koosolemise ja koostegemise mõjujõudu ei või üldsegi alahinnata,“ ütles Sindi linnapea Anu Vassvik oma lühikeses tervitussõnavõtus, kui ta meenutas Eesti riigi kehtestamist 93 aastat tagasi keerulistes ja pingestunud ajaloolistes sündmustikes. Vabaduse eest tuleb võidelda järjekindlalt iga päev ja tuleb võidelda ka täna. Anu Vassvik ütles, et talle meeldib Tunne Kelami fraas vabanemisest millegist ja vabanemiseks millegi jaoks. Euroopa parlamendi saadik on öelnud, et kergem on mõista millegist vabanemist kui seda, mille jaoks või missuguse eesmärgi nimel soovitakse vabaneda. Anu Vassvik leiab, et vabadus üksinda ilma vastutuse ja väärikuseta ei annaks inimeseks olemise mõõtu välja. Seega rõhutas ta kolme sõna: vabadus, vastutus, väärikus. Ta soovis, et kannaksime endi ees seisvate tegude eest vastutust – et meie tuleviku Eesti muutuks unistustes ja tegelikkuses järjest lähedasemaks.

Maavanema kõne

Andres Metsoja

Maavanem kiidab noormehi, kes väga ilusasti oskasid hümni kaasa laulda

Vabadusega jätkas ka Andres Metsoja: „Eesti on samaaegselt vana maa ja noor riik. Eestlaste ajalugu ulatub minevikku üle viiekümne sajandi, oma riik ulatub minevikku aastani 1918. Oma iseseisvuse kestel oleme pidanud mitmel korral maailmale tõestama, et meie omariiklusel on elujõudu. Ja me oleme sellega toime tulnud. See on andnud meile võimaluse oma mõtetes küpseda, mõista seda, mida vabadus meile tähendab. Mida tähendas meile vabadus iseseisvumise algusaastail, laulva revolutsiooni ajal – mida tähendab see meile täna!“

Aastainimene 2010 on Mihail Šorin

Caius Vimberg näitab omavalmistatud filmi, mis on Sindis esimene aastainimesest tehtud film


Isa ja poeg, mõlemad võivad teineteise üle uhked olla

Sindi inimesed elavad sündmusele kaasa

Enne aastainimese auavalduse üleandmist näidati paari minuti pikkust filmi, mille Caius Vimberg oma koduste vahenditega oli valmis vändanud. Film näitas lühikesi kaadreid Mihail Šorini lähiaja tegemistest noorte keskel ja intervjuusid inimestega, kes teda hästi tunnevad.

Seejärel saabus kõige pidulikum hetk, kui Sindi Linnavolikogu esimees Aleksander Kask luges ette määruse, millega omistati Mihail Šorinile aastainimene 2010 austav tiitel. Nimetuse teatavakstegemisele järgnes ülipikk plaksutamine, millega kinnitati tehtud valiku õigsust. Õnnitlejate hulgas olid veel Sindi linnapea, Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent ja Sindi Sõprade Seltsi liige Kristiina Sauväli.

Kait Tamra esinemine

Kait Tamra

Otsides õiglust ja õnne, peab Kait Tamra tähtsaks väikseid ning varjus toimuvaid asju, uskudes et kõigel on kõigega seos…. Tema aja ja elu lugu on alguse saanud Võrumaalt. „Kõikidelt elurännakutelt olen alati siia tagasi tulnud,“ jutustas muusik ja helilooja, kes otsib vanavanemate käte soojust kulunud ukselinkidelt, isa lähedust talveöö täiskuu külmas valguses ja ema kui kodu sümbolit!“

Lilled Kait Tamrale

Kait Tamra esitab lisapala

Näib, et Tamra lemmikluuletajad on Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding. Läinud sajandi seitsmekümnendatel oli neil pidevalt oma rahvale öelda midagi sellist, mida oodati ja vajati. Ta ise ütles, et teeb viisi neile värssidele, milles leidub sügavam sõnum hingele ja mõistusele. Kait Tamra puhul võivad meloodia ja sõnum tõepoolest nii ühte sulanduda, et kuulates osutub raskeks vahet teha, kumb kannab suuremat sõnumit – kas viis või sõnad. Tegelikult polegi vahet, sest mõlemad harmoneeruvad rahustavaks olemise hetkeks.

Autogramm CD-le

Saabuva Eesti riigi sünnipäeva puhul alustas ta Hando Runneli sõnadele loodud lauluga: „See ongi ju mu kodu / siin ongi mu elu ja sugu / mu ajalugu“. Mõnus oli kuulda järgnevalt puhtas võro keeles lauldud laulu sellest, kuidas ajalugu on meie rahvast laiali paisanud. Jaan Kaplinski on kirjutanud värssides kodust, 70-te aastate alguse mõtetest, mida siis vähe usuti ja kuhu oleme nüüd jõudnud. Neidki sõnu laulis Tamra enda poolt viisistatutena klaveri taga istudes.

Hando Runnel on luuletanud värsiread pealkirjaga „Mu juurde kummarda“, mis viimati avaldati luulekogumikus „Videvik“. Sellele luuletusele lõi omal ajal viisi vara lahkunud Sindi muusik Valdur Prenge. Nüüd tuli ilmsiks, et Kait Tamra on samuti sama luuletuse viisistanud, pealegi üsna samasuguses meloodilises tonaalsuses. Huvitav kokkusattumus oli selleski, et just täna on Sindi muusiku Valdur Prenge 60. sünniaastapäev. Võibolla sellepärast laulis ta kohe järgi ka sünnipäeva laulu. Jaan Kaplinski laul tõi aga uuesti mõtetega ühiskonna, riigi ja rahva argipäeva juurde tagasi, kui kõlasid sõnad: „Ilus on ikkagi isamaa pale kui pühkida kõik mis on vale…“ Lisaks kõlas veel teisigi lugusid, mis olid kaunis hääletämbris ja klaverisaatel lummavad ja kuulajat ennast unustama sundivad. Loomulikult paluti peale kontserdi viimast pala veel üht lugu.

6 vastus “Sindis tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva”

  1. Helle Vent:

    Oli meeldiv, hästi organiseeritud isamaaline üritus ja ka rahvast oli Sindi kohta päris palju. Tänud korraldajatele!

  2. vanaema:

    Nõustun Hellega – oli väga pidulik ja isamaa sünnipäevale kohane üritus! Taas kord oli meie klubis kena ja uhke olla! Eluaegse sintlasena tunnen rõõmu ka selle üle, et fuajee on nüüd viimastel aastatel saanud uue kaasaegse näo. Unistan edasi: saaks ükskord ka selle suure saali korda… ja siis veel tähtsam – maja fassaadi ja välisilme. Kunagi ikka! Aga eilse kontsertaktuse korraldajatele tänu ja kiitus igatahes! Ilusat vabariigi aastapäeva kõigile!

  3. paul:

    Väga meeldiv üritus! Ei olnud sellist palagani nagu eelmine aasta.Härra Saard võiks ainult pildistada kuidagi nii, et rahvast ei häiriks. See hakkas küll segama, aga muidu kena pidu.Aitäh linnavalitsusele!

  4. to paul:

    Ah, et eelmine aasta oli palagan??? Müts maha meie linna istegevuslaste ees!!!
    http://pilt.delfi.ee/album/165883/ Vähemalt väike mälestus on Teist alles.

  5. Aino:

    Ainuke palagan eelmisel aastal oli volikogu esimehe sõnavõtu algus,kes ütles pidulikku kontserti avades,et kaks blondiini on nüüd laval (täpsed sõnad).Laval olid tema ja pr.linnapea.Seda taset annab tõesti ületada.

  6. vanaema:

    Tänu siinsele viitele “käisin” ka praegu veel tagasi eelmise aasta iseseisvuspäeva peol. Kus see palagan seal olema pidi??? Kontsertkava oli kokku pandud taidlejate esinemistest – SUUREPÄRANE LAUSA! Meie väikese linna kohta nii palju erinevaid kollektiive ja tegijaid, selle üle saab vaid ainult uhkust ja rõõmu tunda. Aga sel aastal oli siis jälle sedapidi. Ega alati ei peagi ühte moodi olema. Mõne koha pealt mul, vanal inimesel, veel hea mälu ka: mullu oli peojärgselt rahulolematust siiski mõnede korralduslike küsimuste ümber (las need siinkohal jäävad…) Ehk me, tagasihoidlikud sintlased, polnudki nii nõudlikud, et oleks kõik pidanud nii suursugune olema. Nüüd mõned uuemad nüansid: pokaalid, volikogu esimehe ja linnapea vastuvõtt juba trepil. Kontserdiosa sisutas nüüd külalisesineja, kelle kava ehk oleks võinud isegi sutsuke lühem olla. Ja mulle ikka meeldis klubi Priit ka kangesti:))) Jõudu Sulle!

Jäta vastus