Blogi avalehel

Tahkurannas meenutati Konstantin Pätsi ja kõneldi presidendiks olemisest

February 24th, 2012

Traditsiooniliselt koguneti 23. veebruaril taas Tahkuranda Eesti esimese presidendi sünnikohta tähistava mälestusmärgi juurde, et austada valla aukodaniku Konstantin Pätsi mälestust ja teha vääriline avalöök Eesti Vabariigi 94. aastapäeva pidustustele Pärnumaal.


Auvahtkonnas on Kaitseliidu Pärnumaa Maleva Kikepera Malevkond.

Presidendi mälestusmärgi juures seisis auvahtkonnas Kaitseliidu Pärnumaa Maleva Kikepera Malevkond. Uulu Põhikooli 20 koolinoort sammusid sündmuspaigale Eesti Lipu Seltsile kuuluvate kandelippudega, luues sellega erilise pidulikkuse.

Trivimi Velliste esinemine

Avaetteaste tegid läinud aasta oktoobris uuesti laulma asunud Uulu segakoor dirigent Annely Kuningase juhendamisel ja Tahkuranna Lasteaed Algkooli õpilased, kes hoidsid käes sinimustvalgeid käsilippusid.

Annely Kuningas juhatab Uulu segakoori

Avakõne pidas Konstantin Pätsi Muuseumi, Johann Laidoneri Seltsi ja Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees ning Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste. „Tänane vesiselt lumine ja tuisune ilm on meie loodusele sama igiomane nagu hiljuti püsinud väga madalad pakasekraadid. Väärib tähelepanu, et Eesti riigi rajaja sündis ja ka suri harjumuslikult tujukal talve ajal. Selles nägemuses peitub sümboolne tähendamissõna,“ ütles Trivimi Velliste sissejuhatuseks. Sümboolsusega jätkates nimetas ta Eesti esimest presidenti Eesti George Washington’iks. Nimetatud mees on olnud ameeriklaste jaoks märgilise tähendusega sümbol.

Pärnu maavanem Andres Metsoja

Sindi algklasside õpilased räägivad presidendiks olemisest

„Kahe suuruselt võrreldamatu riigi vahel on ühist selles, et mõlemad võitlesid sõltumatuse kätte iseseisvussõjas, mida meie nimetame Vabadussõjaks,“ meenutas kõneleja, kelle mureks on eestlaste vähene arvukus kuigi maa kannaks rahvast kordades rohkem. Võrdluseks Maarjamaaga nimetas ta ligilähedaselt sama pindalaga Taanit, Shveitsi ja Hollandit, kus elab viis, kaheksa või isegi kuusteist miljonit inimest. „Vähem kui seitsekümmend aastat tagasi lahkuti kodumaalt arvukalt selleks, et säästa oma elu. Täna lahkutakse samasugusel hulgal kuid teistsugustel ajenditel. Kas nii saame suuremaks vaimult ja rahvaarvult?“, küsis Velliste selle põhjal.

Sindi algklasside õpilased räägivad presidendiks olemisest

„Vaimu tugevdamiseks tuleb kinnistada mälu ja selle teostamise üheks võimaluseks on aegruumi nähtavate maamärkide püstitamine, nagu seda on George Washingtoni ausammas Ameerikas,“ vastas Velliste enda poolt esitatud küsimusele ja viitas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva saabumisele juba kuue aasta pärast. Seoses eelseisvaga kutsus ta kõiki kaasmaalasi pingutama selle nimel, et 23. veebruaril 2018 pühitsetaks Tallinna südalinnas president Konstantin Pätsi ausammas.

Lilled monumendile

Valla arendusspetslisti Tiiu Sommeri sõnul külastasid Sindi Gümnaasiumi algklasside sõnameistrid eile Pätsi sünnikodu juba kuuendat aastat järjest. Nende õpilaste pidev juhendaja on olnud sama kooli õpetaja Eneli Arusaar, kellel endal polnud võimalik seekord kohal viibida kuid sellele vaatamata tulid eranditult kõik õpilased toime presidendiks olemise teemal mõtete jagamisega.

Pärja asetavad Tahkuranna Vallavolikogu esimees Kalmer Metsaoru ja vallavanem Karel Tölp

2.A klassi Siim-Kaspar Kollamaa ütles, et kui tema oleks president, võtaks vastu tähtsaid otsuseid ja külalisi. Samas oleks nii naljakas, et kahe lause ütlemise järel kajaks terve Eesti naerust. „Tahaksin, et inimesed hakkaks tegelema põllumajandusega. Eestis peaks olema rohkem tööstusi, siis ei peaks mina ja minu sõbrad välismaalt tööd otsima minema. Praegu olen ma 9-aastane Siim ja mulle ei meeldi, kui mind narritakse.“

Pätsi monumendi juures

„Presidendina oleks mul päris oma teater, kuhu kutsun need inimesed, kellel pole raha teatris käia. Soovin, et igal inimesel oleks oma roosiaed ja teeksin seaduse, et emad ja isad ei tohiks oma lapsi maha jätta, vaid hoolitseksid nende eest. Minu maja oleks roosa ja kõik mu toad oleks barbisid täis. Olen 9-aastane tüdruk ja mulle ei meeldi hall värv,“ ütles Sirelin Kukk 2.A klassist.

8-aasane Kristiin Jefimov aitaks vaeseid inimesi ja ostaks neile sooja toitu. „Siis saaksid ka nemad rõõmsad olla nagu mina. Mulle ei meeldi lollitada.“

Andres Metsoja asetab pärja Pärnu Maavalitsuselt

Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius

„Presidendina õpetaksin inimestele seda, et nad prügi maha ei viskaks. Minu riigis oleks kõigil hea. Tõstaksin palka, et laste emad ja isad ei peaks välismaale raha teenima minema. Minu issi töötab Soomes ja mina olen kurb. Lapsed ei peaks vanemate pärast nii palju muretsema. Praegu olen 9-a ja mulle meeldivad kaisuloomad,“ ütles Annabel Vilgats 2.A klassist.

2.A klassis õppiv Martti Šorin teeks presidendina sellise seaduse, et kodutud saaksid tasuta öömaja näiteks linnavalitsuses ja vanad inimesed saaks tasuta vanadekodus elada. „Praegu olen Martti ja mulle ei meeldi, kui ma halva hinde saan.“

3.A klassis käiv Aleks Davõdov teeks presidendiks saamisel kõik inimesed õnnelikuks. „Ma paneksin kõik kodutud hooldekodusse, sest mulle ei meeldi, et inimesed on palja taeva all. Ma olen Eesti jaoks kõigeks valmis!“

Jaan Roosnurm ja Mari Suurväli esiplaanil

Anni Rumberg 2.A klassist hoolitseks selle eest, et maalt ei kaoks ära lasteaiad ja koolid; inimesed elaksid maal ja kasvataksid loomi, teravilja ja juurvilja. „Praegu olen väike tüdruk ja mulle meeldivad heasüdamlikud inimesed.“

2.A klassi Eliis Sillaots leidis, et president olla on väga raske. See on suur vastutus. „Mina teeksin nii, et ei oleks ainult väga rikkad ja väga vaesed nagu praegu on, et inimestel pole isegi raha toitu osta.“

Esiplaanil Eduard Rajari

Roode-Marie Proover 2.A klassist: „Kui mina olen president, on riigis rahu. Ma ei peaks ennast teistest inimestest tähtsamaks. Ma aitan neid, kellel abi on vaja. Kõik pered, kellel on palju lapsi, saaksid minult palju kommipakke. Mulle meeldib oma kodu ja unistan oma toast.“

2.A klassis õppiv Fred Hussar Soovib, et inimestel oleks rohkem võimalusi puhkamiseks ja veel rohkem aega oma pere jaoks. „Olen 9-aastane ja mulle ei meeldiks, kui minuga midagi halba juhtuks.“

Aga Konstantin Päts on ise on öelnud järgmist: “Kui rahvas hoiab kokku, jääb Eesti püsima…”

Lühikeste sisukate sõnavõttudega esinesid veel Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius ja Tahkuranna volikogu esimees Kalmer Metsaoru. Tiiu Sommer oli väga tänulik IRL-i Väärikate klubile ja selle juhile Mari Suurvälile, kes toob igal aastal Pärnust oma aatekaaslasi 23. veebruaril Pätsi monumendi juurde. Nii pärnakate kui Sindi koolinoorte transpordi eest on aastaid hoolt kandnud Heldur Paulson.

Samal teemal:

Mälestushetked Konstantin Pätsi mälestusmärgi juures

Tahkurannas toimus Konstantin Pätsi sünniaastapäevale pühendatud mälestustseremoonia.

Konstantin Pätsil on sünniaastapäev

Jäta vastus