Tutipäev Sindi Gümnaasiumis
April 25th, 2012
Täna toimus Sindi Gümnaasiumis abituuriumi viimase koolikella päev, millesse mahtus tutipäevale omast mõnusat tutitamist, aktuse pidulikkust, kasulikult meeldejäävat tegevust ja ülemeelikut vallatlemist.
Sindi Gümnaasium
Pärast pihlaka istutamist ühispildil
Aituriendid tulevad aulasse
Täpselt kell 12.30 sammusid abituriendid esimese klassi õpilaste saatel eeskujulikus rivis läbi koridori, kuhu olid teineteisele poole seina äärde rivistunud õpetajad ja juba 3 minutit hiljem algas koolimaja aulas aktus muusikalise elavuse, piduliku tõsiduse ning väga asjaliku naljatlemisega. Aktuse järel istutati Kooli parki pihlakas.
Abituriendid tulevad
Küsijad mehed nõuavad vastuseid
Kooli lõpetajatele esinesid esimese klassi õpilased, samuti olid etteasted 11. klassilt ja abiturientidelt endilt. Esmaspäeval algavate eksamite eelkatsena tuli abiturientidel vastata küsimustele, milleks vajati nii teadmisi kui loomupärast nutikust. Vastamise ajaks lahutati neiud ja noormehed eraldi seltskonda ja kumbki osapool võis näidata oma paremust lihtsamatest lihtsamate küsimuste vastamiseks, mis siiski olid osavate peade poolt kavalalt altminekule suunatud. Näiteks: mitu sünnipäeva on statistiliselt keskmisel inimesel tema elu jooksul; kas Eesti Vabariigi seadusandlusega on mehel lubatud abielluda lese õega jne?
„Hommikul vara, vastu koidupäikest me rõõmsalt kooli läksime, koolipäev on uus… Kuskil tagapingis, Jane Helin naeravad, Helin nagu kala vees…;“ Sellise pikalt jätkuva lauluga kõnetasid abituriendid üksteist kordamööda iseloomustades.
Neidude kord vastata
Direktor Ain Keerup ütles abiturientide poole pöördudes, et tänasest muutub nende elus väga palju. Elukogenenult küsis ta: „Millised tunded valdavad inimesi erilistel ja keerulistel eluhetkedel?“ Ise sellele vastates ütles Keerup, et väga segased tunded: „Raske on määrata kohta oma elus.“ Samas tuli ta noortele appi ja soovitas plussid ning miinused paberil eraldada nõnda, et edaspidi eluteed jätkates parimaid valikuid otsides uutes oludes iseendaga toime tulla.
1. klassi esinemine
Esiplaanil: õpetaja Maia Agar hoiab kirja ja kapslit, mis peatselt leiab koha pihlaka juure all
Õpetaja Maia Agar luges lausete haaval ette 55. lennu vannet, mida 15 lõpetajat kordasid: „Mina Aniita, Helin, Valeria, Karmen, Kardo, Kerli, Märten, Aron, Indrek, Mario, Peep, Jane, Reti, Andren, Andres annan vande, et…“ Nende samade õpilaste endi poolt koostatud tekstis öeldakse järgmist: „Sõltumata sellest, et olen vanuse poolest juba täiskasvanud, säilitan ikkagi vähese lapsikuse, kuid luban, et ei näri enam küüsi, ei näpista oma sõpru tagumikust, ei sikuta enam kedagi patsist. Luban, et austusest oma õpetajate vastu kasutan alati nendelt omandatud teadmisi. Kaotan ära mõõdulindi vaid selleks, et rakendada matemaatikas õpitut ning igaks juhuks loen uudiseid punane pastakas käes, et parandada trükkimisel tehtud vigu ning lõpetuseks luban, et mis iganes mu elus ka ette tuleb, kõnnin ma alati pea püsti ning selg sirgelt oma unistuste poole ja olen uhke, et olen Sindi Gümnaasiumi vilistlane. Tõotan!“
Loetud tekst asetati kapslisse, võeti labidad ja kastekann ning suunduti kooli kõrval olevasse parki. Kardo on aedniku kutset kodus juba maast madalast õppinud. Seepärast haaras ta esimesena labida ja selgitas kuidas pihlakas tuleb mulda istutada. Ent esmalt asetati kapsel kirjaga augu põhja.
Pärast aktust kooliõuel veelahingus
Rääkimata ei saa jätta ka voolavat vett, mis seljal kantavast paunast voolas veepüstolisse ja sealt kaaslaste riietele. Lõbus tegevus saatis kogu päeva koolimaja õuel ja isegi ruumides, mille pärast täna ükski õpetajatest ei pahandanud. Naeratati mõistvalt isegi siis kui täna veel koolitüdrukud avatud kraani all veega täidetud õhupallid keset põrandat kogemata puruks tegid. On ju tutipidu.
*
Ain Keerup, Viivi Palmissaar ja Naima Soosaar jälgivad pihlaka istutamist eemalt
