Blogi avalehel

President Toomas Hendrik Ilves esines Pärnumaa väärikatele

September 14th, 2012

President Toomas Hendrik Ilves pidas 12. septembri pärastlõunal Pärnus hotell Strand konverentsisaalis Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli neljanda õppeaasta avaloengu teemal „E-riik. Eesti.“ Ligemale poolesaja kuulaja hulgas oli vanim osavõtja August Puuste, kes saab novembris 98 aastaseks.

Presidendi kõrval Väärikate ülikooli vanim tudeng August Puuste, kes saab novembris 98 aastaseks

Pärnus neljandat õppeaastat jätkavasse Väärikate ülikooli on algavaks loengutesarjaks end kirja pannud 481 õppurit, kellest ligemale neljandiku moodustavad uued teadmishuvilised inimesed.

*

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi tervitus

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi

„Kui vaim on virge, siis me saame elus palju paremini hakkama,“ ütles avapäeva tervitussõnas Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja õnnitles tudengeid, kes on saanud sisse vaieldamatult kauneima nimega ülikooli. „Kui Eestis muretsevad mitmed ülikoolid kohtade täitmata jäämise pärast, siis mina muretsen sellepärast, et varsti pole Pärnu linnas saali kõigi tudengite ära mahutamise jaoks,“ jätkas Kivmägi ja tunnustas tundmatuks jäänud inimest, kes mõtles välja Väärikate ülikooli nimetuse. „Parimat lugupidamist ja tunnustust teie vanuses inimestele on raske linna arengusse tehtud panuse eest välja mõelda,“ kinnitas linnapea.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktori Henn Vallimäe sõnavõtt

Enamik kuulajaid istub toolidel juba pool tundi enne lagust

Kommi tüdrukud kostitavad saabujaid

Pärnu kolledži direktor Enn Vallimäe ütles tervituseks, et Tartu Ülikoolil on rahvusülikoolina kanda eriline roll Eesti kultuuri- ning haridusmaastikul. „Muu hulgas edendab Tartu Ülikool eesti keele ja kultuuripärandi säilimist, samuti riigi arengut. Teeb koostööd teiste ülikoolide ja kogu ühiskonnaga, luues tingimusi rahvusvaheliseks koostööks ja elukestvaks õppeks, kujundades üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke,“ esitas Vallimäe väljavõtteid Tartu Ülikooli seadusest. Ta ütles, et Pärnu Väärikate ülikooli näol on tegemist Eestis ühe ainulaadseima elukestva õppevormiga, kus on ühendatud osalejate särasilmne õpihuvi ümbritseva keskkonna muutustega kursis olemiseks, esinejate ja korraldajate vabatahtlikkus ning ülikooli poolne ühiskonna teenimise missioon. Vallimäe sõnul on Väärikate ülikooli õppurite väljalangemise protsent oluliselt väiksem võrreldes teiste ülikoolide samade näitajatega. Lektoriteks kutsutakse oma valdkonna tippspetsialistid, kes näitavad üles koostöövalmidust ja ülimat heatahtlikkust.

Pärnu Ühisgümnaasiumi laulusolistid Arabella Saks ja Jaana Jurtšenkova esitasid kumbki ühe laulu, mida saatis klaveril nende õpetaja Evelin Mei.

Arabella Saks ja Jaana Jurtšenkova

Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvese loeng e-riigi teemal

President loobub maisustustest

„Elukestev õpe on laialt levinud termin, mille puhul ei tunta sageli ära selle sisu, aga uuringutest tuleb välja, et vaimne trenn on sama oluline kui füüsiline treening. Mida rohkem harjutad oma keha, seda tervem oled ja mida rohkem treenid ajusid, seda parem on mõtlemise oskus,“ ütles Väärikate ülikooli auditooriumi ette astunud president Ilves sissejuhatava mõtte sellest, et uute teadmiste omandamise kõrval hoiab õppeprotsess ka eakamaid inimesi endist viisi trimmis ja vormis.

Hümni laulmine

Väärikate Ülikooli projektijuht Mari Suurväli

Esimese õppepäeva teema juurde asudes kõneles president sellest, et tema enda mõtlemine e-riigi loomisest sündis veel enne Eesti riigi õiguste taastamist ajal kui olukord oli 50 okupatsiooni aasta tulemusel üsna nukras seisundis. „Selle ajaga jäime väga paljust arengus maha. Saksamaal, Soomes, Rootsis ja mujal vabas maailmas ehitati erinevaid taristuid, sildasid, teid, hooneid. Kõigele sellele järele jõudmine võtab väga palju aega, aga ma nägin, et tark infotehnoloogia kasutamine on asi, kus me kõik – nii Saksamaa, Skandinaavia, Poola ja teised riigid alustavad samast kohast,“ nägi president võimalust asuda Eestis ühes kiiresti arenevas valdkonnas võrdsele positsioonile teiste arenenud maailma riikidega.

President peab loengu e-riigist

Kui temast sai 1993. aastal Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, siis ei kasutanud veel selle riigi välisministeerium oma arvuteid nii edumeelselt nagu seda tehti Eestis. Näitena kirjeldas president suhtlust Eesti Välisministeeriumiga Interneti vahendusel, aga USA ametnikele pidi ta samal ajal endiselt saatma fakse. Tol ajal oli väga vähe riike, kus kasutati diplomaatias või suhetes oma kodanikega nüüdisaegset infotehnoloogiat. „Samal ajal lugesin läbi infotehnoloogia vastase hoiakuga Jerey Rifkin’i raamatu „Töö lõpp“, mis on paar aastat tagasi tõlgitud ka eesti keelde,“ meenutas president, kelle sõnul pani just see raamat mõnede kujukate näidete põhjal teda nägema Eesti eeliseid tänu eelkõige oma väiksusele. „Kuulen inimesi sageli kurtmas, et meid on liiga vähe. Ameerikas on 300 miljonit inimest, Venemaal 140 miljonit, Hiinas on 1,3 miljardit, meid kõigest 1,3 miljonit, teiste sõnadega elab Hiinas iga eestlase kohta 1000 hiinlast. Kuid meie väiksus, mille üle Rifkin kurtis, on meile hoopis võimalus. Meie võime siin teha asju lihtsamalt ja mitte kannatada oma rahva vähesuse tõttu,“ selgitas president, kes peab meie funktsionaalsuurust rahva arvukusest isegi tähtsamaks.

„Ideest, mida me töötasime välja koos praeguse haridusministri Jaak Aaviksooga, sündiski tiigrihüpe,“ kõneles president, kelle sõnul algas tema isiklik tiigrihüpe 13 aastasena. „Minu matemaatika õpetaja kirjutas parajasti doktoritööd matemaatika õpetamise metotoloogia parandamisest ja sellest kuidas noored inimesed võiksid õppida arvuti programmeerimist. Mina olin üks nendest 17-st katsejänesest, kellele ta õpetas programmeerimist. Kui sa oled 13, siis on kõik väga põnev. Programmeerimine on nagu teine keel ja siis me õppisimegi seda kui keelt. Koolis ei olnud mingit arvutit. Meil oli lihtsalt teletaibi taoline ühendus ühe suure arvutiga, millel oli väga väike võimsus. Oma programme saime katsetada telefoni teel. Hiljem asusin tööle ülikooli raamatukokku ja seal sai minust programmeerija,“ meenutas matemaatika ja füüsika huvidega president oma esmast kokkupuudet programmeerimisega, mida ta kirjeldas kui üht täiendavat keelt ja mõtlemise viisi.

Loengu kuulajate registreerimine

Presidendile kingitakse Väärikate ülikooli märk ja antakse üle aumärk

Esimesele tiigrihüppele järgnes teenus, mis andis inimestele võimaluse teostada pangatehinguid otse oma arvutites. Erinevalt paljudest teistest riikidest saadi Eestis kiiresti aru, et e-teenused hõlbustavad elu. Mõned kuud tagasi oli Suurbritannias presidendilt küsitud, miks Eesti inimesed suhtuvad nii rahulikult ja heatahtlikult arvutiseerimisse. Meil on väga suured probleemid, olevat britid tunnistanud. „Ma ei tea miks, aga ma arvan, et meie inimeste suhtumine on olnud algusest peale positiivne. Sedasama küsis minult ka otsingumootori Google president, miks meil läheb nii libedalt, aga ma arvan, et selle põhjuseks on keskendumine teenustele, mida kodanikud vajavad maksudeklaratsioonide täitmiseks ja muudeks toiminguteks.“

President teeb sissekande Pärnu kolledži auraamatusse

President tõi näite digiretseptist, mille käivitumine esimestel nädalatel tekitas teatud tõrkeid. „Üle maailma kirjutasid arstid seni paberile oma tuntud halva käekirjaga nii, et apteekrid on andnud vale ravimi või vale doseeringu. Kaks aastat tagasi käivitunud digiretsept on nüüd üks edukamaid asju. Meil kasutavad umbes 95% inimestest digiretsepti kõikjal Eestis,“ kinnitas president ja andis edasi killukese vestlusest, mis toimus eelmise Hispaania suursaadiku lahkumisvisiidi ajal Kadrioru lossis. „Tolleaaegne suursaadik tegi väga palju ära Hispaania ja Eesti vaheliste suhete arendamiseks ja ma väljendasin kahjutunnet tema lahkumise pärast. Suursaadik vastas, et temalgi on kahju lahkuda ja hakkab tundma väga suurt puudust Eestist, kus kasutatakse digiretsepti.“ Tuleb välja, et Hispaaniaski on olemas Eesti mudeli peal ehitatud ID kaart, aga neil puudub sellega kaasnev teenuste võimalus. Siiski saab seda kaarti Eestis registreerides siduda siinsete e-riigi poolt antavate teenustega, mida suursaadik ka kasutas. Presidendi sõnul on tegemist näitega sellest kuivõrd Eesti on olnud oluliselt eespool teistest riikidest ja tõi kõrvale Suurbritannia näite nende projekti läbikukkumisest. „Neil maksis see 6 miljardit naela ja kukkus läbi. Meil maksis 2 miljonit eurot ja töötab väga hästi. Britid olid täiesti hämmingus, et meil see töötab.“

Järgmisena kirjeldas ta Eestis leiutatud süsteemi, mida tundsime algselt xd-süsteemina. Tegemist on ee kodanike portaaliga, mis võimaldab inimesel enda ID kaardiga siseneda mistahes teda puudutavasse andmepanka. „Geniaalne lahendus, milles ei ole midagi keerulist, aga millegipärast ei ole ükski teine riik seda teinud. Eesti oli esimene,“ tundis president uhkust ja nimetas, et juba paar aastat aitab Eesti Palestiina Omavalitsusel ehitada üles oma e-riiki.

Veel peatus ta küberrünnakutega seonduvatel probleemidel tuues näiteks 2007. aasta kui Eesti sai paremini hakkama võrreldes teiste riikide analoogsete juhtumitega. „Kõik teame, kust see arvatavasti tuli, aga meie süsteemid on olnud paremini üles ehitatud. Rääkisin juba varem, et tankid ja lennukid pole tänapäeval ainsad ründe vahendid ja siis suunatigi küberrünnak Eestile. Nüüd on NATO otsustanud küberkaitsekeskuse Tallinnasse ehitada. Need, kes soovisid küberrünnakuga Eestit nõrgestada, tekitasid vastupidise efekti, mille tulemuseks oli küberrünnaku tõrje keskuse asutamine Tallinnasse.

Gaudeamuse laulmine

Kokkuvõtvalt ütles president, et vaatamata oma väiksusele on Eesti asunud küberkaitses ja e-teenuste osas üheks juhtivamaks riigiks maailmas ja interneti vabaduselt teist kohta hoidva USA ees on Eesti nr. 1 riik. President innustas eakamaid rohkem kasutama interneti lehekülgi. Praeguste andmete põhjal moodustub 55 kuni 64 aastastest Eesti inimestest 52% neid, kes kasutavad interneti võimalusi, kuid presidendi arvates võiks see näitaja olla märkimisväärselt suurem.

Mõned küsimused kuulajatelt

Küsitakse e-õppe võimaluste arengu kohta

21 aastase staažiga arvutiõpetaja küsis presidendi arvamust sellest kas riigiasutused oma arvuteid välja vahetades ei võiks neid vähese sissetulekuga vanematele inimestele soodsalt müüa või koguni kinkida? President leidis, et ettepanek väärib arutamist ja andis küsimuse edasi Pärnu linnapeale. Toomas Kivimägi ütles, et linnavalitsus ei osta vaid rendib arvuteid. Kuna renditud arvutite lõppväärtus on tagastamise hetkel üsna madal, siis võiks linnapea arvates kaaluda ka ära jagamise eemärgil arvutite välja ostmist.

Keegi naine tundis muret 25-aastase noormehe pärast, kellel on tervislikel põhjustel raskusi üldhariduse omandamisega ja soovis vastust e-õppe võimaluste kohta. President selgitas, et e-õpe on alles lapsekingades, kuid tema hinnangul on tegemist valdkonnaga, mille heaks tuleks palju rohkem teha. E-õpe on paljudes kohtades arenenud küll ülikooli tasemel, ka Eestis, aga keskkooli osas see praegu veel puudub.

Veel paluti kommenteerida koolide sulgemist, mis paratamatult mõjutab eesti rahvuse püsimist kaugemates maa piirkondades? Presidendi vastusest ilmnes, et küsimus on selles kas õpilaste vähesuse tõttu suudavad vallad palgata piisavalt häid õpetajaid, kes suudaksid anda kohapeal küllalt heatasemelist haridust.

Henn Vallimäe ettepanek presidendile

Henn Valimäel on presidendile küsimus ja ettepanek

Henn Vallimäe: Teil oli üleskutse talendid koju. Teame, et see üleskutse ei ole lõpuni realiseerunud. Mulle tundub, et teie e-riigi paradigma juurde võiks kuuluda ka üleskutse välismaale lahkunud eestlastele pakutavast e-õppest. Oleme asja arutanud Tartu Ülikooliga ja Pärnu kolledž oleks valmis seda vedama. Välismaal õppida soovivaid eestlasi on sadu ja tuhandeid kui mitte kümneid tuhandeid. Kas te oleksite nõus asuma selle projekti patrooniks?

Toomas Hendrik Ilves: Mina ei olnud üleskutse talendid koju algataja, toetasin üksnes hakkajate noorte ideed. See oli mõnekümne eesti patrioodi ettevõtmine. Nad õppisid välismaal ja tulid tagasi. Nende kogemus näitas kui raske oli leida töökohti. Tööd leides avastati, et Eesti ettevõtjatel oligi just selliseid inimesi vaja, kuna omasid välismaist kogemust. See oli noorte inimeste enda algatus, mida mina igati toetan ja nüüd tuleb mõelda kuidas sellega edasi minna.

President peab e-õpet eriti oluiseks just väljapool Eestit elavate kaasmaalaste jaoks

E-õpe on erakordselt oluline. Minu kogemus näitab välismaal liikudes seda, et väga paljud pole vaevunud oma lastele eesti keelt õpetama ja see on päris kurb. Kui sa ei ela just suurtes keskustes nagu Toronto, New York, Stockholm, siis on keeleõpe väga raske ja nii me kaotame väga palju inimesi. Kui mina kasvasin välismaal, siis oli inimestel motivatsioon natuke teistsugune. Inimesed pidasid ebanormaalseks elada väljaspool Eestit, aga nad olid sinna sattunud põgenikena. Seepärast oli kord eesti keele õppimiseks ja säilitamiseks palju rangem. Praegu on välismaal sündinud eestlaste keele omandamine palju madalam võrreldes sellega, mis oli minu nooruses.

Arvan, et esitatud idee on seda väärt, millest võiks rääkida nii haridusministri kui ka kultuuriministriga. Kindlasti peame mõtlema sellest, kuidas me saaksime oma välismaale lahkunud kaasmaalasi hoida eestlastena ja kasutada sellel eesmärgil eestlastele omaseid nutikaid vahendeid.

Mälestuseks presidendi külastusest

Pärast ettekannet andis Henn Vallimäe presidendile kolledži poolse tänukirja ja Väärikate ülikooli märgi, mille kujundaja on ühe õppuri poeg Rene Safin. Viimaks tegi president Pärnu kolledži auraamatusse sissekande ja lõpulauluna lauldi ühiselt Gaudeamust.

Väärikate ülikooli nõukoja liikmed ühes presidendiga

Samal teemal:

Rekordarv Pärnu Väärikate Ülikooli õppureid

Väärikad külastasid Stenbocki ja Euroopa Liidu maja

Ilm, ilmastik ja kliima oli Andres Tarandi vestluse teemaks Pärnu Tervise kultuurikeskuses

Kas jääaeg on tulekul?

Väärikate Ülikool jätkab parimate teadmiste nimel

Mari Suurväli pälvis konkursi „Aastad täis sära ja väärikust“ tunnustuse

Riigikogu saadiku kutsel pealinnas

Anto Raukas loenguga Pärnus

Sulev Alajõe esineb Väärikate Ülikooli ees

Hardo Aasmäe esines taas Pärnu Väärikate Ülikoolis

Annely Akkermann loenguga Väärikate Ülikooli ees

Väärikate Ülikooli avaloengu peab Annely Akkermann

Siseminister esines Pärnu Väärikate Ülikooli kuulajatele

Pomerants räägib sisejulgeoleku teemal

Väärikad on jälle õpihoos!

Toomas Kivimägi esines Väärikate ülikooli kuulajate ees

Väärikate ülikool alustas tegevust Pärnu kolledžis

Väärikate Ülikool

Jäta vastus