Blogi avalehel

130 aastat Sindi raamatukogundust

October 3rd, 2012

Ene Michelis tervitab täna hommikul esimest raamatukogu külastajat

Eesti raamatukogunduse alguseks peetakse Tallinnas 1552. aastal Oleviste kiriku juures tegutsema hakanud raamatukogu. Tartu Ülikooli Raamatukogu avati 1632. aastal. Eesti vanimaks rahvaraamatukoguks peetakse 1860. aastal loodud Tarvastu Raamatukogu, mis asub Mustlas.

Ka Sindi raamatukogunduse ajalugu ulatub eesti rahva ärkamisaegsesse perioodi, kui hakati üle maa asutama kümneid rahvaraamatukogusid. Neid võib nimetada Eestimaa vanimateks institutsioonideks, mille stiihiline levik tõstis eestlaste vaimsuse tasandi säärasele kõrgusele, mis lõi olulise eelduse omariikluse võimalikuks saamisele. Küllap oli Sindi raamatukogulgi esimestel kümnenditel mingi osa kaasa rääkida, et just sellest vabriku asulast võrsusid väga nimekad noore Eesti Vabariigi poliitika-, ühiskonna-, ja kultuuritegelased. Oluline on tähele panna, et Sindi raamatukogu on vanem kui Eesti lipp, mis tähistab ühe rahva ja riigi iseolemise soovi kõige võimsama sümbolina. Kultuuri- ja haridusasutusena edendab raamatukogu praegugi just maapiirkondades kandvat rolli rahva vaimse palge kujundamise ja elujõulisuse säilitamisega. Õpilane Mari Tarto on 2009. aastal koostatud Muuga raamatukogu uurimistöös teinud õige sissejuhatava märkuse kui avaldas järgmise mõtte: „Aktuaalseks on muutunud maapiirkondade väljasuretamine: pannakse kinni postkontorid, kauplused ja koolid kui aga hakatakse kinni panema ka raamatukogusid algab kultuuri allakäik külas.“

Ene Michelis on Sindi raamatukogus töötanud 19 aastat

Eestis töötab 573 rahvaraamatukogu, millest valdav enamik on Sindi Linnaraamatukogust nooremad, sest kahes raamatus on märgitud asutamisaastat 1882. Need on tuntud bibliograafi Kaljo-Olev Veskimägi kaalukas uurimus Eesti raamatukogude ajaloost „Kahte kappi on ühhetassa majas tarvis: leivakappi ja raamatokappi“ ning professor Aadu Musta Sindi ajaloo ülevaade „Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline vabrik 1833-1983“. Nüüd lisandub kahele esimesele põgusale viitele juba sügavama uurimuse kokkuvõte. 19 viimast aastat Sindi raamatukogu elu juhatanud direktor Ene Michelis on teinud ära põhjaliku ja vaevarikka töö arhiivides, vestelnud inimestega ja kogunud mitmesugust teavet väga erinevatest allikatest. Raamat avaneb huvilistele 20. oktoobri hommikul kell 10.00 Sindi seltsimajas, kui toimub selle pidulik esitlemine, kuid mõndagi on teada ka juba enne üllitise ilmumist.

Kõigepealt paiknes raamatukogu lühemat aega trahteri ruumides, kus asus sintlaste ainus kooskäimise koht enne seltsimaja asutamist. Omaaegne kõrts asus kohas, kus praegu kaunistab linnavaadet renoveerimisel olev Sindi Gümnaasiumi hoone. Raamatukogu direktor nendib kahetsusega, et kahjuks puudub kõrtsihoonest vähimgi foto. Kasu pole olnud ka lootusest, et keegi üleskutsele vastaks ja tooks mõne väärtusliku foto, mida saaks skanneerida täiendavaks ajaloo tunnistajaks järgmise trükise valmistamise tarvis.

1892. aastal seati vabriku tööliste poolt kokku palvekiri karskusseltsi asutamise loa saamiseks. Samal aastal toimus 2. kasarmust ümberehitatud avara lavaga seltsimaja pidulik avamine. Sindi Eesti Karskuse Seltsile anti üle juba 10 aastat tegutsenud 840-köiteline raamatukogu, kuhu vabriku kulul olid tellitud kõik tähtsamad eesti- ja venekeelsed ajalehed. Seltsimaja ja raamatukogu uksed hoiti igal õhtul avatuna kuni kella 22-ni. Lugemise eest mingit tasu ei võetud.

Tagastatud raamatu vahelt leitud kiri: Kallis poja! Tubli, et raamatu läbi lugesid. Prillitoosis on sulle selle eest 25.- Kalli, kalli, emme

1908. aastal alustas hingusele läinud karskusseltsi asemel tegevust uus ühendus „Sõprus“, kes võttis üle kõik varad ja raamatukogu. Eestikeelsete raamatute arv ulatus siis juba 1500-ni.

1950. aastal koliti raamatukogu, millest oli saanud Sindi Vabriku raamatukogu, Harmonie ruumidesse. 1987. aastal läks raamatukogu põlema. Raamatuid hoiti ja korrastati Pärnu mnt 27a ühiselamu keldris. 1992 andis vabrik raamatukogu üle Sindi linnale ja järgmise aasta mai keskpaigas avati raamatukogu lugejatele uuesti. Sindi Linnaraamatukogu asus ühes Paide maantee äärses raudteemajakeses, kust kolis 1998. aastal oma praegusesse asupaika seltsimajja. Vahepeal, 1994. aastal, liideti Sindi Linnaraamatukogu lasteraamatukoguga, mis oli tegutsenud eraldi alates 1952. aastast.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu poolt on igal aastal 20.-30. oktoobrini kuulutatud välja raamatukogupäevad. „Kuna eelseisvate päevade motoks on võetud kohtumine raamatukogus ja seekordseks alateemaks saab olema põlvkondade sidusus vastavalt Euroopa Komisjoni poolt algatatud põlvkondadevahelise solidaarsuse aastale, siis on meilgi kõige sobilikum alustada raamatukogu sünnipäeva pidamisega 20. kuupäeval,“ selgitab Michelis.

Laupäeva hommikul kell 10.00 alustatakse seltsimajas tasuta raamatute laadaga, mille jaoks tuuakse juba praegu raamatuid kokku. Õhtul kell 17.00 toimub pidulikumas miljöös raamatukogu sünnipäeva tähistamine. Viiendat aastat kutsub Sindi Linnaraamatukogu mõne tuntud inimese paariks tunniks raamatuid laenutama. Sindi Gümnaasiumi lõpetanud tuntud telereporter Anu Välba on andnud lubaduse lugejaid teenindada 27. oktoobril.

Ajavahemikul 15. – 19. oktoober toimuvad raamatukogus traditsioonilised ettelugemispäevad Sindi kooli ja lasteaia lastele.

Sindi Lasteaia vanema rühma mudilastele ja Sindi Gümnaasiumi õpilastele on välja kuulutatud etluskonkurss teemal „Väiksed trikid, väiksed nipid…”, millega tahetakse tähistada Astrid Lindgren’i 105. sünniaastapäeva. Konkurss peetakse lastekirjaniku sünnipäeval, 14. novembril.

Jaapani keelde tõlgitud Tiit Tarlapi raamat Tšernobolist

Raamatukogu sünnipäeva tähistava näitusega saab tutvuda aga juba nüüd. Laenutusosakonnas on välja pandud mõndagi põnevat. Päris vanu raamatuid raamatukogul pole, aga näitusel näeb erafondidesse sattunud kunagisi vanu Sindi raamatukogule kuulunud raamatuid. Näiteks J. W. Jannsen’i „Kirjad“ aastast 1884 ja 1885. Eesti lugejale on kindlasti tavatult harjumatu vaadata arusaamatutes hieroglüüfides kirjutatud raamatut ja teada saada, et teksti loetakse koguni tagurpidi alates tagumisest kaanest. Päris põnevaks läheb siis, kui selgub, et raamatu on kirjutanud Sindi linna oma kirjamees, kelle väga tõsieluline jutustus on väärinud jaapani keelde tõlkimist. Tagastatud raamatute vahelt on leitud päris iseäralikke järjehoidjaid, mida vastuvõtmise hetkel pole töötajad märganud ja nüüd täiendavad põnevate eksponaatidena näituse pinda. Isegi tavalised käärid on sellisel viisil leidnud austava koha raamatunäitusel.

Samal teemal:

Renita Metsalu tutvustas oma äsja ilmunud teist raamatut esimesena Sindi koolilastele

Lapsed 30 ja pluss Sindi raamatukogu vastuvõtul

Sindi Linnaraamatukogus räägitakse Aino Pervikust

Põnevad nunnud vaatamiseks Sindi Linnaraamatukogus

Pintsliga bioloogiast ja geograafiast

Raamatukogunaised teevad käsitööd

Kohtumine lugejatega 50 ja enam

Lapsed teevad valikute tegemise raskeks

Sindis kasvavad head lapsed raamatuga

Harry Raide maalid Sindi Linnaraamatukogus

Tiit Tarlap: mõte kirjutada kromanjoonlastest tekkis praemuna süües

Täna peeti tasuta raamatute jagamise laata

Tuntud inimesed Sindi Linnaraamatukogus

Ema ja tütre maalinäitus Sindis

Sindi kirjanik Tiit Tarlap kohtub rahvaga

Jutustan nagu Andersen

Harrastusfotograaf Leo Käärmann on reisinud väljapool Eestit vähemalt 80-el korral

Kuus tuhat aastat pärast naise loomist

Aneth ja Anna-Liisa vahendasid muljeid tänasest Pokumaa külastusest

Elle Akerbergi väikesed vaibad Sindi raamatukogus

Joonistusvõistluse parimatele jagati tunnustust

Jäta vastus