Blogi avalehel

Pärnus harrastatakse talisuplust

January 22nd, 2013

 

Ülle Miil

Talisuplus loob heaolutunnet, toodab kehale ergutavaid hormoone, stimuleerib mõttetegevust ja teadlaste seisukohalt on samal ajal tervisele täiesti ohutu, kinnitab Pärnu talisuplejate seltsi president Tõnu Kütt, kes ei jäta päevagi vahele, et jääaugus supelda.

Tõnu Kütt

Talisuplejad suunduvad jääle

Artur Tikkerpär: ööpäevaga tekkinud jää tuleb uuesti lahti saagida

Kõik jäätükid tuleb eemaldada

Kell näitab esimest tundi üle keskpäeva, kui ridamisi liikuvaid autosid hakkab Veteranide parki voorima ja peatuvad päris Pärnu jõe kalda lähedal. „Tänane päev on talisuplejatele ideaalse ilmastikuga. Pole tuult, päike paistab ja õhutemperatuur kõigest mõni kraad allpool nulli,“ räägib Tõnu Kütt (64) jõe jääle laskudes. Kümnekonna meetri kaugusel kaldanõlvakust on jäässe raiutud paraja suurusega bassein, mis on kaetud õhukese jääkaanega. Neljast kandist nõrka jääd piiravad jäätükkide kuhjatised kaitsevad ettevaatamatut teelist õrnale jääle eksimise eest. Esimese suurema külmaga vee kaanetumise järel raiuti kaldast jõega risti suunal ca 13 m pikkune ja 4 m laiune kanal, mis nüüdseks on umbes poole oma pikkusest kaotanud. Miinuskraadide püsimisel tuleb iga päev korrata jää lõhkumist ja vees hulpivate jäätükkide välja püüdmist. „Külmaga võib iga pisemgi jäätükike nagu žiletiga nahka lõikuda,“ selgitab sõbraliku jutuga Kütt, kes koos teise kaaslase abiga veab võrguga peenema jäärüsi ühte serva kokku, et selle kaugemale kuhja harjale maha raputada. „Võrguga toimetamist ei tasu pildistada, pärast arvab kalakaitse, et teeme röövpüüki,“ naljatleb Kütt.

Võrguga veetakse jääsupp kokku

Seni kui teised lahti riietuvad ja ettevaatlikult redelipulkadele astudes vette sukelduvad, kõneleb Kütt sellest, et mingeid jooksult hooga hüppeid teha ei tohi. Jões voolav vesi kannab ka jää all oksi ja muud prahti, millele otsa kukkudes võib saada tõsiseid vigastusi. Vees ollakse enamasti kinnaste ja mütsiga. Kinnastega on hõlpsam mõnd üksikut jäätükki veest välja heita ja pea on kõige külmakartlikum. Seda tuleb rohkem hoida, aga mitte kõik ei hooli sellest ja sukeldutakse ka hetkeks täielikult vee alla. Mingit kestvusrekordit keegi ei püüa. Iga üks viibib vees sedamööda kuidas end kõige praemini tunneb. Üle 5 minuti ei olnud sedakorda mitte keegi ja mõni tuli juba minuti järel veest välja.

Piret Mathiesen

Piret Mathiesen (54) on karastunud Elbruse tipu vallutamise katsumustes. Igapäevane suplus jääaugus pole tema jaoks muud kui tervislik puhkepaus.

Nikolai Bribõlski mõõdab temperatuuri

„Siin käiakse tervist hoidmas ja võistlusteks ettevalmistusi tegemas, on talisuplejad ja taliujujad,“ jätkab Kütt pärast seda, kui on ka ise vees sulistanud ja nüüd seisab märja nahaga lumel nagu päikseliselt suvisel liivarannal ega kiirustagi riietuma. „See oli vist umbes 35 aastat tagasi, kui ilma igasuguse ettevalmistuseta läksin esimest korda Treimani rannas jääkülma vette talisuplust proovima. Kusagil 7 aastat tagasi lugesin lehest, et valgevene mees Nikolai Bribõlski (55) otsib kaaslasi, kellega talisuplust korraldada. Võtsin temaga ühendust ja nii me erinevaid kohti valides selle paiga leidsimegi,“ vestab Kütt juttu ilma et hääl jahedusest väriseks või kananahk ihule ilmuks.

Raido Tamm

Mullu osalesid pärnakad esmakordselt ka taliujujate MM-il, mis peeti 16. jaanuaril Jurmalas. Kuna Lielupe jõgi polnud jääs, siis pääsesid organiseerijad jää lõhkumisest. Eesti esindus osutus Venemaa järel teiseks, jättes enda taha põhjanaabrid. Rootslased jäid kümnendaks ja norrakad üheteistkümnendaks. Üldse osales 27 riiki 1129 võistlejaga. Neljandaks jäänud korraldaja maa Läti esindus võistles samuti tublilt.

Artur Tikkerpär

Eesti esinduse eeskujulikule osalemisele andis arvestatava panuse ka Pärnu seltskond, mille üle Kütt avaldab nii imetlust kui uhkust, sest mitmed polnud mingit erilist treeningut teinud. Kui varem käidi koos ilma vabaühenduse ametliku registreerimiseta, siis MM-il osalemine eeldas MTÜ asutamist. Pärnu talisuplejate seltsi asutamise ajaks märgiti tähtsale paberile: 2012. a 16. jaanuaril kell 15.51.

Basseini äär tasandatakse siledaks, et keegi ei komistaks

Teateujumises 4 X 25 m saavutasid pärnakad 21 võistkonna hulgas 16. koha. Piret Mathiesen tuli 25 m rinnuli ujumises 52 võistleja seast 6. kohale. Väga hästi esines Artur Tikkerpär (52), mis pole ka imeks pandav. Tikkerpär on olnud Nõukogude Liidu juunioride meister (1976). 7-kordne Eesti meister vaba-, kompleks- ja teateujumises (1975–77). Püstitanud lühikeses ja pikas ujulas kokku 24 korral Eesti rekordi, olnud 12 korral teateujumise rekordipüstitaja. Jurmala MM-il võitis ta 25 m vabastiilis 1. koha, sama distantsi rinnuli ujumises 2. koha, ka 50 m vabastiilis võttis 2. koha. Teateujumises rinnuli 4 X 25 m samuti 2. koht.

Tauno Õige

Hästi esines ka Tõnu Kütt. Näiteks vabastiili 450 m distantsil võitis ta 2. koha. Kuid rahule võis jääda ka teiste pärnakatega: Nikolai Pribõlski ja Meelis Kõrgekivi. Juba praegu mõeldakse järgmisele MM-ile, mis toimub 2014. a märtsis Rovaniemis. Igal aastal on osaletud ka Pirita talisupluse festivalil ja Eesti meistrivõistlustel. Käesoleva aasta 3. märtsil jääb Kütt siiski kõrvale, kuna varem oli planeeritud ligemale kuu pikkune matk Malaisiasse.

Basseini äär tasandatakse siledaks, et keegi ei komistaks

Kes suusatab, kes ujuvad

Praegu on registreeritud talisuplejaid Pärnus 15, kuid talisuplust harrastab teatava regulaarsusega paarikümne inimese ümber. Enamik neist on mehed, aga on ka kolm naisliiget, lisaks veel üks naine mitte liikmena. Sindi Spordiklubi Kalju juhatuse liige Ülle Miil on esimest aastat talisupleja ja võtab harrastust väga tõsiselt. Ta töötab linnaliini bussijuhina ja seepärast ei saa alati kõigiga ühel ajal kohal olla. Tänagi jõudis pooletunnise hilinemisega. Kerge kirme hakkas juba vett katma, aga see ei seganud teda mõned minutid veemõnu nautida. Miil on tuntust kogunud raskejõustiku sportlasena ja peatselt osaleb sangpommi tõstmise MM-il Iirimaal. Vaatamata raskejõustiku harrastusele säilitab ta liikumises väga naiselikku joont. Vaba aega sisustab Miil kantritantsijate  seltsis. Hästi mitmekülgne daam, kes nüüd hoiab hinge noorena ja vaimu erksa jääaugus supeldes.

Ülle Miil

Samal teemal:

Ujume – miks mitte ka talvel?

 

 

 

Jäta vastus