Blogi avalehel

Võlgnevus riigivanema ees likvideeritakse 1. maiks

March 8th, 2013

1937. aasta 26. jaanuari Postimees kirjutas, et ehitamisel olev Sindi alevivalitsuse kolmekordne kõrge torniga hoone trumpab üle mitme väikelinna raekojad ja ehitis peab valmima 1. juuniks. Siis ei teatud veel aimata, et midagi väga olulist jääb selle funktsionalistlikult lihtsa ilmelise, kuid riigi moodsaima omavalitsuse residentsi juures oma aega ootama tervelt kolmveerandsajandi pikkuselt.

Vähem kui paari kuu pärast kaunistab ümarat ava kell

1935. a suvel otsustas Sindi alevivalitsus ehitada tolleaegsetele vajadustele vastava alevimaja. Hoone anti projekteerida Pärnu Ajutise Maavalitsuse insenerile Jonas Kinnunenile. Kultuurimälestiste Riikliku Registri andmetel teostas projekteerimise siiski noor arhitekt Ilmar Laasi, kellel tol ajal puudus veel allkirja õigus ja nii on projektid kinnitatudki Kinnuneni allkirjaga. Pärastpoole tuntust kogunud Ilmar Laasi (29.07.1907–15.08.1999) on projekteerinud näiteks Pärnus Endla teatrihoone ja Tallinnas kino Kosmose.

Hoone maksumuseks arvestati 65000 krooni. Vanade hoonete lammutamisest saadud uueks kasutuseks tarvitamiskõlblik kivi- ja puitmaterjal hinnati viiele tuhandele kroonile, mis lisati samuti hoone ehituslikku eelarvesse. Ehitamist alustati 1935. a sügisel ja hoone pidulik avamine sai teoks ülejärgmise aasta 8. augustil.

Avamisele kogunes hinnanguliselt üle tuhande inimese. Riigi valitsust esindas pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson). Ta teatas, et riigivanem Konstantin Päts on otsustanud kinkida Sindi alevivalitsusele 1000 krooni torni kella jaoks. „Sindi on tööliste alev ja sintlastele on kellaajaline täpsus väga tähtis, sellepärast torni tühiku täitmiseks ongi määratud teile üks tuhat krooni”, selgitas ministri abi. Alevivanem Nikolai Lett võttis vastu annetusega ümbriku, milles oli pool riigivanema kuupalka.

Riigivanema panus on kõige veenvam tõend sellest, et ajanäitaja pidanuks leidma koha kõrge torni ovaalsesse avasse. Nõukogude okupatsioon ja alanud sõda katkestasid nii raha kogumise kui hea kavatsuse teoks tegemise.

Marko Šorin on kella paigaldamise mõtte algataja

Kaks aastat tagasi tegi praegune linnapea Marko Šorin Sindi ajalooklubis ettepaneku algatada kella ostmiseks üldrahvalik korjandus. Mõtet toetas ka Sindi muuseumi nõukogu ja nii koostati ühispöördumine tookordse linnavalitsuse poole, milles selgitati oma algatuse mõtet ja sooviti avada vajalik arvelduskonto. Ühisavaldusele kirjutasid alla ajalooklubi nimel Lembit Roosimäe ja tollane muuseumi nõukogu esimees Marko Šorin.

Üldrahvalikku korjandusega soovib algatusseltskond välistada maksumaksja raha kasutamise linna eelarvest ja järgida Pätsi heategevuslikku mõtet, millega saab iga oma linnast hooliv kodanik kaasa tulla. Pealegi lasub Sindil pika varjuna auvõlg Eesti Vabariigi esimese presidendi ees. Päts andis ju raha kella muretsemiseks, mida pole seni tehtud.

Praeguseks kogutud raha on võimaldanud kella tellimiseks tehtava esimese sissemakse ära tasuda, kuid endiselt vajatakse raha kogumaksumuse tasumiseks juurde.

Annetust saab teha Sindi Linnavalitsuse arveldusarvele 1120145828, märksõnaga „Tornikell“. Tornikella pidulik avamine toimub Sindi linna 75. juubeli tähtsündmusena käesoleva aasta 1. mail. Kella piduliku avamisega samaaegselt paigaldatakse hoone eeskotta tahvel suuremate annetajate nimedega. Tahvlile jäädvustatakse eraisikud, kelle annetus on alates 40 eurost, ettevõtete ja organisatsioonide puhul 100 eurot.

Samal teemal:

Sindi Linnavalitsus toetab raekoja tornikella muretsemist

Sindi raekojale ajanäitaja

Sindi raehoone tornikell on taas teemaks tõstatatud

 

3 vastus “Võlgnevus riigivanema ees likvideeritakse 1. maiks”

  1. Merle:

    Mis suurusjärgus esimene sissemakse on ja kui suur on Tornikella projekti kogumaksumus?
    Kui annetajatelt raha kokku ei saa ja maksumaksja raha kasutamise linna eelarvest on välistatud, siis kas on olemas plaan B järgmiste sissemaksete tasumiseks?

  2. Lugeja:

    Tegelikult tekib küsimus kella vajalikkuses: kellele see nähtav on?
    Sissemakse on tehtud, kuid mis edasi? Kui raha kokku ei saa, on sissemakse läinud või makstakse tagasi?
    Pätsi aegse rahaväärtuse järgi oleks pidanud sellest 1000-st kroonist ju jaguma, mis sellest sai?
    Kas ei teki sama lugu nagu Pärnu LV kellaga, et raha leitakse järjest juurde aga kell va sunnik näitab Rakvere (või mõne muu koha) aiateibaid?
    Ja mida annab see meie Sindile juurde, kui see kell ka seal olema saab? Hakkab linnavalitsus kellast (kellaajast) rohkem lugu pidama?
    Läheb Sindi elu paremaks? Vms?
    Auvõlg Pätsi ees ei ole mitte Sindil, vaid toonasel linnavalitsusel.
    Annetajate nimed saavad kivisse raiutud, ka Pätsi nimi, kelle raha kuskile tuulde on lennanud (ja vaevalt Sindi elanike süül)
    Ajalooklubi ju peaks teadma, et okupatsioon ei alanud mitte 35-ndal aastal.

  3. Marko Šorin:

    Vastuseks eelnenud kommentaaridele
    Esimene sissemakse oli pool kella maksumusest ehk 1350,00 eurot, mis ongi kogunenud summa. Seega kell koos paigaldusega maksab 2700,00 eurot. Puudu olev pool tuleb koguda alles jäänud aja jooksul ja kui vaja siis ka kauem. Igal juhul pean oluliseks, et kogu kulu saaks kaetud annetatud raha eest. Selleks oleme asunud tegema pöördumisi organisatsioonide ja ettevõtjate poole.

    Kella vajalikkusest
    Tornikell on projekteeritud kohe algselt raekoda kaunistama. Kell on sümbol, samuti nagu esindusfunktsiooni väljendav torn. Ega tornigi sellel majal otseselt vaja ei ole. Aga sellised sümbolid kõnetavad igat linnakodanikku või külalist. Seega on kella paigaldamise eesmärk sümbolistlik. Maja arhitektuur on seni poolik, kuni pole kella. (Ehituse aegsete projektide koopiaid võib näha muuseumis või linnavalitsuses).

    Pätsi annetatud raha saatus on teadmata. Teada on vaid, et enne sõda Sindi linnavalitsus küll võttis mõned pakkumised kellameistritelt, kuid kella, nagu teada, siiski ei paigaldatud. Loomulikult ei järgnenud vahetult peale raekoja avamist ka ühtegi okupatsiooni ning seda Ajalooklubi liikmed kohe kindlasti ka teavad.

    Siiski ei tahaks siin kohal süüdistada tolleaegset linnavõimu. Pigem ma tunnustaksin nende selget visiooni Sindi alevi/ linna arendamisel, sest raekoja ehitus oli vaid esimene hoone, mis teostati suurest plaanist rajada raekoja ümbrusesse uus keskus. Hiljem pidid lisanduma rahvamaja, kool, haigla ja luterikirik koos koguduse majaga. Praegune volikogu koosseis ei suuda palju väiksemates asjadeski kokkuleppele jõuda. Mina tahan küll loota, et Sindi elu läheb paremaks.

    Marko Šorin

Jäta vastus