Blogi avalehel

Võidupüha maraton on osavõtjate arvult riigi kolmas maraton

June 20th, 2013

 

Eesti Vabariigi sünnimaakonnana maratonijooksu traditsioonid taastanud Pärnumaa Spordiliit korraldab 22. juunil teist aastat võidupüha maratoni Torist Pärnusse.

„Idee tekkis sellest, et viimasel ajal on peaaegu igas külas maraton ja meil Pärnumaal ei olegi maratoni,“ kõneleb mõtte teokssaamisest Jüri Leesmäe, kes läbis 35-aastaselt ilma erilise ettevalmistuseta oma elu esimese jooksumaratoni Tartust Otepääle kolme tunni ja kuue minutiga. Kuuekümneseitsmendat eluaastat kindlal sammul astuv härrasmees jutustab, et noorukina polevat ta väga sportlik olnud. Koolis ja kõrgkoolis õppimisest vaba aeg saanud pühendatud spordist olulisematele asjadele tähelepanu pööramisele. Leesmäe toob näiteks sõbrad ja neiud. Kuid aastatega on tema sportlik vorm aina kasvanud. Paar aastat hiljem lubas ta end arvata juba tõsiselt võetavate maratonijooksjate hulka, kuna suutis kuningliku teekonna läbida vähem kui kolme tunniga. Harrastussportlase parimaks saavutuseks on 2.45.57.

Jüri Leesmäe

„Maratoni teekonda otsides mõtlesin metsaradadel jooksmisele, aga seal poleks olnud pealtvaatajaid,“ meenutab endamisi peetud arutlusi Leesmäe, kes ise jooksis siis vaatamata eale kuu lõikes keskeltläbi 250 kuni 300 kilomeetrit erinevaid radu. „Siis turgatas mõte Torist, kus on kaks head asja koos: Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus võidupüha tule süütamine ja alati kohal olevad prominendid, kes saaksid anda maratonile stardipaugu. Kandsin seda ideed natuke aega iseendas ja hakkasin seejärel vaikselt rääkima ka oma jooksusõpradele. Kaks aastat tagasi rääkisin rannas peetud aastajooksul sellest Vahur Mäele, kes kiitis mõtet, aga majanduslikult hästi kalkuleeriva mehena mõistis samas väga hästi sedagi, millised kulutused sellega kaasnevad. Rääkisin veel Indrek Jürgensteinile ja tema rääkis asjast omakorda maavanemale, kes haaras ideest tugevalt kinni. Algselt arvasin, et korralduslikult oleks hõlpsam viia start ja finiš samasse punkti. Kuid maavanem pidas ainuõigeks tuua finiš Rüütli platsile. Seda ei julgenud lootagi, aga siis hakkasin rada planeerima selliselt, et jõuda Torist Rüütli platsi.“

Jüri Kask süütab ka sel aastal maratonijooksjate tõrvikutes kiriku altaril läidetud tule

Võidupüha maratoni üheks eesmärgiks on läbi iidse maratonijooksu ja võidutule toomise legendi jutustada lugu Vabadussõjas iseseisvuse saavutanud Eesti riigist, tutvustada kultuuri- ning ajaloomälestisi, aga pakkuda spordisõpradele ka emotsionaalselt vaheldusrikast rada. Leesmäe veab lauale asetatud kaardil näpuga järge ja tutvustab mõningaid korrektiive, mis võrreldes esimese jooksuga on tehtud. Peamised punktid on siiski kõik samad. Torist startides joostakse üle silla ja suundutakse Pärnu jõe paremale küljele jäävale maanteele, et peale Pulli asunduse läbimist uuesti Pärnu jõge ületades liikuda mööda Sindi teid. Paikuse vallas läbitakse Reiu puhkekeskus. Sealt antakse kell 15.15 start ka poolmaratonile. Pärast Reiu kergliiklussilla ületamist kulgeb rada Raeküla männikus, et jätkuda juba pikalt mööda Pärnu linna tänavaid Liivi teel, Papiniidu sillal, Jaansoni rajal, uuesti Pärnu jõge ületades kesklinna sillal, Tallinna väravaid läbides, jahtsadama kaudu ranna piirkondadesse ja tagasi kesklinna Rüütli tänavale, kus Rüütli platsil toimub finišeerumine.

Kui möödunud aastal jooksis Kristo Reinsalu maratoni parimaks ajaks 2,42, siis praeguseid registreerunuid vaadates Leesmäe nii kiiret aega sedakorda ei ennusta – kuigi arvab, et raja võiks läbida ka ajaga 2,30. Parimat aega võinuks oodata Roman Fostilt, aga tema otsustas joosta poolmaratoni. Poolmaratoni kasuks otsustas sel korral ka eelmise aasta pika distantsi jooksja Andres Metsoja, Pärnu maavanem. Täispika distantsi jookseb aga Pärnu abilinnapea Meelis Kukk. Tema tütar Kaidi Keir, kes lõpetas tänavu gümnaasiumi, on samuti tubli jooksja ja otsustas osaleda poolmaratonil.

Kõik väikesed jooksusõbrad on aga oodatud Võidupüha maratoni lastejooksudele, mis toimuvad Rüütli platsil. Samal ajal suvepealinna 6,5 km atraktiivset linnarada ootab Watergate käimisretkest osavõtjaid.

Viimastel andmetel on maratonile end kirja pannud 110 jooksjat. Leesmäe loodab, et laupäeval tuleb starti kuni 130 osalejat. Optimistlikumad loodavad koguni kuni 170. Osavõtvaid riike on 5: lisaks Eestile veel Suurbritannia, Läti, Soome, Moldaavia.

Võidupüha maratoni esimene võitja Kristo Reinsalu

Kuna võidupüha maratoni idee on oluliselt seotud võidutule süütamise ning selle teekonnaga, siis keskpäeval algaval jumalateenistusel Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatakse mälestustuli, mille Pärnumaa noored läbi kaheksa etapi teatejooksjatena Pärnusse kannavad. Start antakse Torist kell 13.30 ja tuli peaks Rüütli platsile jõudma orienteeruvalt kell 17.30. Esimesed jooksjad jõuavad kohale vahemikus 16.00-16.15. Enne tule toomist Rüütli platsile Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi juurde kogunevad kõik teekonna läbinud tuletoojad Tallinna värava juurde, et sealt üheskoos joosta viimased sajad meetrid sihtkohta.

Tule võtavad vastu Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorliikmed, kes kaitseväe soomukil saadavad võidutuld Pärnu Rüütli platsilt Tallinna Võidusamba juurde ja sealt edasi Haapsallu. Tule vastu võtmise juures ütleb tervituse Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste. Tuld saadavad teekonnal Villu Loonde, Raul Tõkke, Risto Vaab, Juhani Moilanen. Soomuki komandör on kapten Raigo Puusepp. Trivimi Velliste osundab, et Eesti Vabadussõja võit on Eesti rahva ja Eesti riigi suurim sõjaline võit – sellisena meie pikas ajaloos ainulaadne. „Meil on palju kannatuse-lugusid, aga vähe võidulugusid. Ent just viimased annavad jõudu ja sisendavad usku. Seepärast mäletagem oma suurt võitu ja pühitsegem võidutuld!“

Infot ja registreerida saab Pärnu Kahe Silla klubi kodulehel ja Port Artur 2 kaubanduskeskuse infopunktis kuni 20. juunini kl 17.00. Ka lastejooksudele on võimalus internetis eelregistreerida, lastejooksud on kõigile tasuta. Võistluspäeval toimub registreerimine kohapeal.

Sindi SK Kalju jahutab jooksjaid

Maratoni organiseerib Pärnumaa Spordiliit koostöös Watergate Veefestivali, Pärnu Maavalitsuse, maakonna omavalitsuste, mitmete mittetulundusühenduste ja avaliku sektori asutustega. Leesmäe palub olla ka pealtvaatajatel jooksjate suhtes osavõtlikum. Ta toob näiteks möödunud aastal vabatahtlikult abiks olnud Sindi inimesed, kes jootsid, kostitasid ja kastsid jaheda veega maratonijooksjaid Linnuriigi kohal Paide maantee ääres. „Selliseid vabatahtlikke võiks kindlasti palju rohkem olla,“ ütleb Leesmäe. Erinevalt eelmisest aastast on 8 teeninduspunkti asemel nüüd välja pandud 4 rohkem. Leesmäe tunneb heameelt ka koostööst Eesti Lipu Seltsiga, kelle abiga on kümnete lippudega kaunistatud nii stardi kui finiši asukoht. Ka lippudega tervitamises on Sindi rahvas haaranud initsiatiivi, et juba 14-dal kilomeetril jooksjaid lippude spaleeriga ergutada.

Samal teemal:

Esimese võidupüha maratoni võitis Kristo Reinsalu

Algas registreerimine Pärnumaa Võidupüha Maratonile

Võidupüha maraton läbi Pärnumaa

Võidupüha maratonist sünnib Pärnumaal uus traditsioon

Jäta vastus