Blogi avalehel

Teise Pärnumaa võidupüha maratoni võitja on Indrek Ilumäe

June 23rd, 2013

Indrek Ilumäe 14. km Sindi läbimas; Indrek Ilumäe autasustamisel

Indrek Ilumäe Harjumaalt läbis eile peetud võidupüha maratoni 42 kilomeetri ja 195 meetri pikkuse teekonna ajaga 2:43.32, mis oli peaaegu veerand tundi kiirem järgmise maratoonari finišisse jõudmisest.

Võitja kommentaar

Jüri Kask asetab tammepärja võitjale kaela ja viimased meetrid kulgevad juba võidupärjaga

Tauno Hang, Indrek Ilumäe, Urmas Rohtla

Esimesel võidupüha maratonil tammepärja saanud Kristo Reinsalu jäi seega tänavusel võistlusel ületamatuks, tema aeg oli aasta tagasi 2:41:17.2. Kuna Ilumäe edumaa talle järgnevate jooksjate ees oli väga suur, läks Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku taastaja Jüri Kask võitjale finiši koridori algusesse vastu ja asetas tammepärja talle veel enne lindi läbimist kaela. Vahetult pärast finišisse jõudmist vastas maratoni võitja päeva eeskõneleja Vahur Mäe küsimusele, et oli juba esimesel 300 meetril kindel oma võimalikus liidripositsiooni säilitamises. Ilumäe ületas saavutatuga ka oma isikliku rajarekordi. Liidri sõnul kujunes kõige raskemaks katsumuseks distantsi 32 kilomeeter, kus tempo mõnevõrra aeglustus. Õnneks suutis aga mees end ikkagi taas kiirelt koguda.

Teiste võistlejate parimad ajad

Teisena ligemale 15 minutit võitjast hiljem lõpetanud Tauno Hang sai lõpuprotokolli kirjutatud ajaks 3:02.35. Urmas Rohtla finišeerus Rüütli platsil ajaga 3:06.45 kolmandana.

Rebecca Bunting, Maris Tamm, Katre Kruuse

Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi jooksja Maris Tamm oli maratonirajal naistest kõige kiirem. Tema tulemuseks mõõdeti 3:17.15, saavutades üldarvestuses väga tubli kuuenda koha. Pärnus jooksis Tamme esmakordselt. Kui Rüütli platsil levis ekslik teade Tamme jooksmise katkestamisest Papiniidu sillal, siis viivuke hiljem võis Vahru Mäe kinnitada, et tegemist oli hetkelise hingetõmbega. Pärast lõpetamist ütles Tamme, et võistlus kulges väga pingeliselt ja alles finiširingil veendus visalt jooksnud naine oma võidu võimalikkuses.

Kristo Reinsalu, Juri Vinogradov, Aleksey Belousov

Suurbritanniast pärit Rebecca Bunting ületas finišijoone ajaga 3:18:38 teisena ja kolmanda koha võttis tulemusega 3:46:37 Katre Kruuse.

Poolmaratoni stardipaugu andis oma jahipüssist Paikuse vallavanem Kuno Erkmann

Anneken Lemberg, Anu Teppo, Pille Rooks

Tund ja 45 minutit pärast Torist antud starti lähetati teele poolmaratoni jooksjad Reiu puhkekeskuse juurest. Kui mullune poolmaratoni võitja Jaanus Bauman jooksis parimaks ajaks 1:24.13, siis tänavuse 21 kilomeetri ja 98 meetri pikkuse distantsi kiireimaks läbijaks osutus Peterburi mees Juri Vinogradov, kes jooksis ajaks 1:13.50. Ka teised poolmaratoni jooksjad olid tänavu märgatavalt paremad vastupidiselt pikamaa distantsi läbijatele. Eelmise aasta võidupüha maratoni võitja Kristo Reinsalu läbis poolmaratoni teekonna ajaga 1:19.53. Kolmandale kohale jooksis Aleksey Belousov Venemaalt ajaga 1:21.52.

Lastejooksus osalenu

 

Naiste poolmaratoni võiduaeg 1:32.33 kuulub Anu Teppole. Teisena lõpetas Anneken Lemberg, ajaga 1:33:36 ja kolmandana Pille Rooks, ajaga 1:34:32.

Maratoni jooksudes poolesaja osaleja ümber

Maratoni jooksjaist jõudis Rüütli platsi finiši koridori 118 meest ja naist ning poolmaratoni lõpetas 191 sportlast.

Sindi SK Kalju teeninduspunktis

Torist, Püha Jüri monumendi juurest startis maratoniteekonnale 123 maratoonarit, poolmaratoni raja võttis ette 200 jooksjat. Watergate käimisretkele suundus 23 käijat-kepikõndijat. Rüütli platsil toimus võidupüha auks maratoni lastejooks, milles osales 124 väikest sportlast – noorimad olid 2-aastased, vanemad 11-aastased.

Tuli kantakse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust välja

Toris antud maratoni stardipauguga läkitati ühtlasi teele Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud ja teatejooksjate poolt hoitud tõrvikutuli. Võidupüha mälestustuli jõudis Rüütli platsile ligemale tund pärast Indrek Ilumäe võiduteekonna lõpetamist.

Taastatud tava

Soome veteranid Tori kalmistul vabadussõjas langenute monumendi juures

Eesti iseseisvuse taastamisega taastati tava ühendada muinasaegne jaanituli Eesti riigi sünniloo võidutulega. Iga-aastane võidutuli saadakse kahest lättest. Nendeks on Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus pühitsetud vabaduse tuli ja paraadilinna maakonnas läidetud muinastuli.

Minut enne starti

Kuna võidupüha paraad toimub igal aastal erinevas maakonnas, liigub Toris läidetud tuli igal aastal, võidupühale eelneval päeval, erinevat teed – alates 2009. aastast Tallinna Vabaduse väljaku kaudu, andes au Vabadussõja võidusambale. Tuld tervitatakse kihelkonnakeskustes vabadussõja mälestusmärkide juures. Traditsiooniliselt saadavad tuld kaitseväe soomukis Kindral Johan Laidoneri Seltsi noored.

Trivimi Velliste tervitus tule kandjatele

Teatejooksjad

Tuli sõiduks laternasse

Võidutule kandjatelt tuld vastu võttes ütles Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste, et maailmas on palju meist arvukamaid rahvaid, kelle unistus oma riigist on ikka veel ainult unistus. Eesti rahvas suutis üheksa ja pool aastakümmet tagasi luua oma riigi tänu otsustavusele ja tahtekindlusele, kui ajalugu selleks sobiva hetke pakkus. „Siiski ei sündinud meie riik päris tühjale kohale – meie rahval on pikk ajalugu. Meil oli varasema vabadusvõitluse kogemus. Kuid väga oluline oli ka asjaolu, et eesti rahvas oli silmapaistvalt haritud. Meil oli vabadussõjas tugev haritud ohvitseride kaader,“ kõneles Velliste Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi esisel. Ta jätkas mõttega ajaloo olukordadest, mis panevad rahvaid ränkade katsumuste ette, kus pole valida hea ja halva vahel. Valida on väga halva ja veel halvema vahel. Siiski tuli eesti rahvas ka II maailmasõja traagikast elusana välja ja taastas pool sajandit hiljem oma vabaduse. Kuid ükski hüve – vabadus ammugi mitte – ei ole tagatud iseenesest ega mitte igavesti. „Peame oma vabadust iga päev juurde tootma. Olgu see Tori kirikust toodud tuli meie esiisade mälestuseks ja noortele innustuseks!“

Tulega teel

Võidutule tervitamine Vabadussõja võidusamba juures. Foto Peeter Hütt

Rüütli platsilt lähetati võidutuli soomukiga, mille komandör on kapten Raigo Puusepp, ja Laidoneri seltsi noorte hoole all teele Tallinna suunas kell 17.30. Tule teekonnal tervitati võidutuld Pärnu-Jaagupis, Märjamaal ja Tallinna Vabaduse väljakul. Vabadussõja võidusamba jalamil esitlesid eile õhtul tuld Laidoneri seltsi liikmed. Villu Loonde, kes on äsjase Mister Europe võistluse 3. koha pälvija, esitas Gustav Suitsu luuletuse „Tõsta lipp!“. Ernst Enno luuletusega „Kojuigatsus“ tervitas tuld Miss Estonia 2013, kes Kristina Karjalainen. Võidutulele pühendatud kõnega esines brigaadikindral Peeter Hoppe.

Veel peatuti Nissis. Enne keskööd jõudis tuli Haapsalu Toomkirikusse, kust see täna hommikul kell 9 viidi koos muinastulega tulede ühendamisele Lossi platsile.

Rüütli plats

Eile juba enne südaööd jõudis tuli käesoleva aasta paraadilinna Haapsalu Toomkirikusse. Paraadi järel saatis Vabariigi President ühendtule võidu- ja jaanitulena laiali üle terve riigi kõikidesse maakondadesse laiali.

Maratoni korraldas Pärnumaa Spordiliit koostöös Watergate Veefestivali, Pärnu Maavalitsuse, maakonna omavalitsuste, mitmete vabaühenduste ja avaliku sektori asutustega ning arvukate vabatahtlikega.

*

Samal teemal:

Võidupüha maraton on osavõtjate arvult riigi kolmas maraton

Esimese võidupüha maratoni võitis Kristo Reinsalu

Algas registreerimine Pärnumaa Võidupüha Maratonile

Võidupüha maraton läbi Pärnumaa

Võidupüha maratonist sünnib Pärnumaal uus traditsioon

Jäta vastus