Blogi avalehel

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tänuõhtu Sindi Gümnaasiumis

October 18th, 2013

Tänavu 11. septembril toimunud seminari „Väärtuslik väikelinn Sindi“ rikastamine elavate näitemängupiltidega ammusest Sindist „rikkus“ sarnaste ettevõtmiste eelmiste aastate tava sedavõrd tähelepanuväärselt, et Eesti Muinsuskaitse Selts otsustas tulla selleks puhuks eraldi korraldatud tänuõhtule veelkord kõiki osalisi tänama oma Tänukirjaga, üleandjaks oli seltsi auesimees Trivimi Velliste.

Tänukiri Eneli Arusaarele

Traditsiooniliste Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames korraldas Eesti Muinsuskaitse Selts varem Mustlas ja Tõrvas toimunud väärtuslikele väikelinnadele pühendatud seminaride jätkuna tänavuse kogunemise Sindis, kus koostööpartnerina osalenud kohalik omavalitsus sai olulisel määral toetuda eelkõige Sindi Gümnaasiumi abile.

Muinsuskaitse seltsi, seminaril esinenud ettekandjaid ja üle riigi kohale tulnuid üllatas pika seminari päeva pooletunniline meelelahutuslikult nauditav, kuid teisest küljest väga põhjaliku ajaloolise ülevaatlikusega koostatud muusikaline näitemäng Sindist läbi aegade. Kontsertetenduse pealavastaja oli Sindi Gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kes ütles, et üksinda ei ole võimalik midagi teha.

Eneli Arusaar

Väga kasulikult õpetlik ja ka ääretult põnev oli kuulda Arusaare jutustust ühe väikese lavastuse ettevalmistusest, mis tegemise alguses asub tuhande üksiku killuna kusagil laiali. Seda kõike tuleb asuda tükkhaaval koguma ja ühte liitma, et tulemuseks saaks terviku. Hämmastavalt kirgliku rõõmuga rääkis Arusaar teadmiste otsingutest, mida tuli hankida Sindi muuseumi ajalookaustadest ja muudest teabeallikatest, et olla faktitäpne. Stsenaariumi kirjutamise ja lavastamise töö kõrvalt pidi ta samaaegselt tegelema ka rekvisiitide muretsemisega. Ta oli eriliselt tänulik Qualitex’ile, kes tulid appi sellega, mida keegi teine poleks saanud teha. Aga abivalmidust kohtas samal viisil ka paljude teiste juures. Imetlusväärne oli kõige tipuks äärmiselt lühike ettevalmistuse aeg, sest idee sündis alles vaevalt kümmekond päeva enne 11. septembrit. Loomulikult ei tehtaks sarnaseid asju nädalaga, kui puuduks aastakümnete pikkune kogemuste laegas.

Tänuõhtul

Kuivõrd tegemist oli Euroopa Muinsuskaitsepäevade järelkajaga, alustati tänuõhtut Euroopa Hümni laulmisega, mida tehti Sindi Gümnaasiumi noorte laulukoori lauljate eeslaulmisel. Selgituseks, et tegemist pole üksnes Euroopa Liidu hümniga, vaid Euroopa hümniga, mille viis pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Heliteose lõpupala meloodia on aga inspireeritud Friedrich von Schilleri 1785. aastal luuletatud loole “Ood rõõmule”. Luuletus käsitleb Schilleri idealistlikku nägemust rahvaste vennastumisest, millist mõtet jagas muide ka Beethoven. Sellepärast ütles Trivimi Velliste, et kuigi ta pole seda harjunud väga laulma, tekitas kaasalaulmine ikkagi väga üleva tunde. „Euroopa Hümni mõttes kaasa laulmine viis minu mõtted küsimusele, mis on meie eurooplaseks ja eestlaseks olemise vahe. Veidi rohkem kui 100 aastat tagasi tärkas meie kirjanike põlvkond ja tekkisid kirjandusrühmitused Noor-Eesti, Siuru, Tarapita. Siis püstitati ka lausung: olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. See oli aeg, kui taheti kangesti saada eurooplasteks. Nüüd on meie suur küsimus – kas me jääme ka eestlasteks?“ Velliste vastas ja selgitas, et eestlaseks jäämiseks ning olemiseks tuleb mäletada oma ajalugu – teada emade, isade, aga veel rohkem tunda oma kaugemate põlvkondade tegemisi.

„Kui me oleme eelnevatel aastatel pööranud peatähelepanu Mustla ja Tõrva väikelinnade väärtusele ja tänavu septembris Sindile, siis tuleb see väärtuslik ka elama panna, kätele tõsta ja näidata nii kuidas seda oskab kõige paremini teha Eneli Arusaar. Tema kuulsus käib juba ette paljudesse maakondadesse,“ sõnas Velliste, kes soovis juhust kasutades õnnitleda Arusaart Pärnumaa aastate õpetaja aunimetuse omistamise puhul. Trivimi kordas Arusaare sõnu, mis välistavad võimaluse üksinda midagi erilist korda saata, aga lisas sinna juurde: „Kui meil ei ole selliseid säravaid eestvedajaid, siis ei aita seegi – ükskõik kui palju meid ka ei oleks. Nii on see olnud ürgsest ajast peale ja kehtib ka loomariigis, kus peavad olema juhtoinad.“

Eneli Arusaar kingib mälestuseks CD millel on kogu 11. septembril lavastatud tükk

Velliste sõnul torkab Sindi linn Pärnumaal – mis on Eesti riigi sünnimaakond ja pärit Eesti esimene valitsusjuht, esimene president – suuresti silma oma eriliste tegemistega. „See ongi ajendiks, miks ma olen täna tulnud nõnda suure paki Tänukirjadega teie juurde,“ lausus Velliste 89 Tänukirja käes hoides enne kui hakkas igat üksikut ette kutsuma ja neid isiklikult kättpidi tänama. Tänati Sindi Lasteaia lapsi, Sindi Gümnaasiumi õpilasi, Rein Vendla puhkpillimängijaid, õpetajaid, erialade töötajaid, linnapead, Sindi Muuseumit, Sindi Muusikakooli.

Helma Aaslaid

Vastutänuks laulis Helma Aaslaid laulu „Kinkis hetke“ ja väikese kavakatkega meenutati 11. septembri esinemist. Kaetud oli ka puuviljalaud, mille ümber võis veel pisut aega omavahel muljeid jagada.

Samal teemal:

Sindis olid teemaks väärtuslikud väikelinnad ja alevid

Seminar „Sindi – väärtuslik Eesti väikelinn“

Jäta vastus