Blogi avalehel

Urmas Reinsalu: ei ole palju rahvaid, kes tähistaks mõne sõja algust

November 26th, 2013

28. novembril 95 aastat tagasi rääkisid meie maal taas relvad. Algas Eesti Vabadussõda. Meeleheitlik vastupanu nõudis meilt lahinguväljadel 2121 inimelu, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Peale nende mõrvatud, teadmata kadunud – ühtekokku kuus tuhat ohvrit. Ent edukas sõda lõi alusmüüri oma riigi tegelikuks ehitamiseks.

Kindral Johan Laidoneri Selts kutsub neljapäeval 28. novembril kõiki kaasmaalasi, kohalikke omavalitsusi, kaitseliitlasi, isamaalisi jm. seltse ning ühinguid mälestama Vabadussõjas võidelnuid. „Süüdakem mälestusmärkide juures küünlad, asetagem lilli. Peatugem hetkeks. Kandkem sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve. Andkem au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi eestlastest riigirahva,“ öeldakse üleskutses.

Kaitseminister Urmas Reinsalu (IRL) nendib maailmas üldlevinud tava, mille kohaselt meenutatakse sõdade lõppu ja mälestatakse langenud sõdureid ning sõdades oma elu jätnud inimesi. „Maailmas ei ole palju rahvaid, kes tähistaks mõne sõja algust. Meie oleme olnud üks selline rahvas, sest Vabadussõda on meie rahvale ülitähtis,“ kinnitab Reinsalu pöördumises oma erakonnakaaslaste poole, kuna vabadus pole tulnud meile võõra väega ja meie riik on sündinud raua ning verega. „Vanaisad ja vanavanaisad täitsid rahva ammuse unistuse iseolemisest ja oma riigist Vabadussõjas. Nemad tõid Vabadussõja tulest välja vabaduse.“

„Mäletades sõja algust, meenutame me tegelikult seda sirgjoonelist julgust ja kindlameelsust, mis andis Eesti riigi loojatele raudse jõu ülekaalukatele vaenlastele relvaga käes vastu astuda. Vastuhakk nõudis nii tahet kui ka reaalset sõjajõudu, meie seisundit arvestades, ka liitlaste olemasolu. Kõik need tegurid olid 1918. aastal olemas ja just see on põhjus, miks Eesti riigi loojaid ja meie riigi loomise eest võidelnud sõdureid lugupidamisega meenutada,“ ütleb Reinsalu, kes kutsub samuti esiisade sangarlikku meelt ja vaprust meenutama Vabadussõja alguspäeval küünalde süütamisega langenud kangelaste kalmudel ja mälestusmärkide juures, mis püstitatud Eesti eest võidelnute auks.

Sindis tähistatakse Vabadussõja algust 28. novembri hommikul kell 9.00 Sindi Gümnaasiumi aulas – korraldajateks Sindi ajalooklubi, Sindi Muuseum ja Sindi Gümnaasium.

Sindi Gümnaasiumi aula seinal on mälestustahvel Vabadussõjas võidelnud Sindi meeste nimedega. Nende mälestuseks seisavad kaitseliitlased relvaga käes auvalves. Mälestustahvli juurde asetatakse lilli ja süüdatakse tuli. Kaitseliidu lipu taha reastatakse kümned kooli sinimustvalged lipud, mis jutustavad kõnekat legendi koondumisest riigi võimsaima sümboli hoidmiseks. Kes võtab vaevaks hoida lippu, omab juba aegsasti ka emotsionaalset kogemust selleks, et vajadusel relvaga kaitsta oma kodu ja maad – usuvad mälestushommiku korraldajad.

Sõna saab õpilane Lisette Kandima teemal „Naine Vabadussõjas“. Peaettekandega esineb Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Pidulikul hommikul osalevad Sindi Gümnaasiumi 8.-12. klasside õpilased ja õpetajad, aga samuti kõik teisedki isamaaliselt mõtlevad inimesed, keda ei seo tööülesanded.

Pealinnas süüdatakse küünlad kell 11 Kaitseväe kalmistu mälestusehise juures ja pärgade asetamine toimub kell 13 Vabadussõja võidusamba jalamil, kus teenivad EELK peapiiskop Andres Põder ning kaitseväe peakaplan Taavi Laanpere.

Samal teemal:

Sindis tähistatakse Vabadussõja algust

Üks vastus “Urmas Reinsalu: ei ole palju rahvaid, kes tähistaks mõne sõja algust”

  1. täida oma kohust:

    Vabadussõja ajal suudeti soomusrongid hankida umbes kuu ajaga, soomusautod paari kuuga ja tankid umbes aastaga. Praegune alaväärtuslik, nõrk ja haldussuutmatu Eesti Vabariik ei ole tanke hankinud isegi mitte 22 aastaga.

    Reinsalu, kus on meie tankid?

Jäta vastus